Facebook Like

Kordamine geograafia kontrolltööks (1)

3 HALB
Punktid
 
Säutsu twitteris
Kordamine geograafia kontrolltööks
Maa kui süsteem – isereguleeruv süsteem, ainete ringlus suletud ruumis. Omavahel seoses olevate objektide terviklik kogum.
Maa sfäärid:
  • Atmosfäär – Õhkkond
  • Hüdrosfäär – Maa atmosfääri ja litosfääri vahel ning osaliselt nende sees paiknev katkendlik sfäär, mille moodustab vedelas ja tahkes olekus vesi.
  • Litosfäär – Välimine kivimiline Maa kest.
  • Pedosfäär – Mullad
  • Biosfäär ehk biogeosfäär – Elavad organismid, maastik .
    Kokku on need kõik geosfäärid ehk maa suurimad sfäärid.
    Litosfääri pealispind, kus kivimid puutuvad kokku vee, õhu ja eluga on koht, kus sfäärid üksteist vastastikku mõjutavad. Protsesse, kus aine ja energia liigub ühest sfäärist teise nimetatakse sfääridevaheliseks vastasmõjuks.
    Näiteid sfääridevehelisest vastastikmõjust:
    Taimed (biosfäär) saavad vett (hüdrosfäärist) ja toitaineid mullast (pedosfäärist) ja eritavad veeauru õhku (atmosfääri).
    Inimesed (biosfäär) kasutavad masinaid (need on toodetud litosfääri materjalidest ), et harida põlde, atmosfäär annab taimedele (biosfäär) sademeid.
    Taimed (biosfäär) kasutavad päikeselt saadavat energiat. Kui inimesed või loomad (biosfäär) söövad taimi, siis nad omastavad energiat, mis on ladestunud taimedes. Inimesed kulutavad osa saadud energiast ehitamisele jmt.
    Maa energiabilanss - Maale saabuva ja Maalt lahkuva energiavoo vahe. Tervikuna on maa energiabilanss tasakaalus ehk siis saabuvad ja lahkuvad energiavood on võrdsed. Piirkonniti on energiabilansid erinevad. Palavvöötmes on soojenemine suures ülekaalus, polaaraladel toimub tugev jahtumine . Eestis on kiirgusbilanss suvel positiivne, talvel negatiivne. Hoovused ja tuuled ühtlustavad soojuse jaotust.
    Tsonaalsus – Looduslike seaduspärasuste korrapärane vaheldumine . Selleks on loodusvööndid ja kliimavöötmed.
    Energiaallika alusel jaotatakse loodusprotsessid:
  • Maa sisejõud ehk endogeensed protsessid: Mäestike teke, kivimite moondumine, maavärinad, termaalvesi , vulkaanid .
  • Maa välisjõud ehk eksogeensed protsessid: päikesekiirgus, vooluvesi, kuu, tuul.
    Globaalprobleemid: Peamiseks põhjuseks on inimetegevus (globaalne soojenemine-kasvuhoone gaasid, liikide häving, osooniaugud, happevihmad ; puhta vee puudus; kõrbetumine; tööstused; kaevandused; linnastumine ; metsaraie; ressursside otsa saamine jne).
    Jätkusuutlik ehk säästlik arengRahuldab inimkonna praegusi vajadusi kahjustamata järeltulevate põlvede vajadusi ja väljavaateid puhtale keskkonnale ja ressurssidele.
    Maa geoloogilise arengu põhietapid:
  • Ürgaegkond: 4500 -2500 miljonit aastat.
    Tolleaegne atmosfäär erines oluliselt praegusest, koosnedes peamiselt metaanist, ammoniaagist, lämmastikust ja süsinikdioksiidist. Päris esimene atmosfäär koosnes vesinikust ja heeliumist, mis aga oma kerguse tõttu Päikesetuule poolt minema puhuti. Atmosfääris puudus vaba hapnik. Tolleaegne atmosfäär ei neelanud osoonikihi puudumise tõttu ultraviolettkiirgust. Algul sai vesi olla üksnes õhus. Kuumalt maapinnalt aurustus vesi kiiresti. Veel hiljem ookeani vesi pidevalt kees .
    Normaalne hüdroloogiline tsükkel läks käima alles ookeani keemise lõppedes. Maapinna lohud täitusid siis sademeteveega ja veekogude pinnast kõrgemale sadanud vihm hakkas moodustama vooluvetevõrku ning kujundama selle abil pinnamoodi . Atmosfäär veel ultraviolettkiirgust ei neelanud ja elu sai areneda üksnes vee all. Eluvormidest on vähe säilinud seetõttu, et selleaegsed liigid olid pehmekoelised, ilma skeleti või koorikuta. Arenesid vanimad teadaolevad bakterid – tsüanobakterid, millest sai alguse elu. Eritasid hapnikku.
  • Aguaegkond : 2500-540 miljonit aastat.
    Kujunes välja hiigelmanner Pangaea. Kliima oli suhtelistl külm. Osoonikihi tekkimine.
    Meres oli juba suhteliselt rikkalik elustik , mis koosnes pehmekehalistest hulkraksetest organismidest. Rauabakterid, mille säilmed moodustavad kuni 95 % maakoore rauamaagi varudest. Algelised käsnad.
  • Vanaaegkond : 540-250 miljonit aastat.
    Vanaaegkonna esimesel poolel, kambriumis, ordoviitsiumis ja siluris, oli mere valitsemisaeg.
    Maismaa levis ulatuslikult lõunapoolkeral ja moodustas veel ühtse hiidmandri Pangaea.Põhjapoolkera oli valdavalt vee all.
    Maismaa moodustas kõigest 1/6 kogu maakera pindalast ja oli masendavalt üksluine, paljas ja peaaegu elutu lame tasandik .
    Hoopis vaheldusrikkamat pilti pakkus madalmeri oma rikkaliku taime-ja loomariigiga ning mitmekesiste setetega.
    Ookeaniavarud olid veel vaesemad, sest vähesed selgroogsed - lõuatud ja kalad alles valmistusid oma võidukäiguks. Vanaaegkonna teisel poolel, devoni , karboni(kivisöe) ja permi ajastutega,kaldus maa ja mere vahelises võitluses vekauss selgesti maismaa poolele.Toimusid hiiglaslikud mäetekkeprotsessid. Maismaa laialdastel aladel levisid devoni ajastul kõrbed.Ranniku, järve- ja jõetasandike madalamates lohkudes arenesid välja hiidsõnajalgade, koldade ja osjade dzunglid. Märga soisesse pinda langenud tüved ei kõdunenud, vaid mattusid liiva ja savi alla. Hiljem kujunesid neist pruunsüsi ja kivisüsi. Taimed ja loomad asustasid maismaa juba lõplikult.
    NB neid kambriume ja asju pähe õppima ei pea, õpi niipalju et oskaksid ajastut iseloomstada.
    Kambrium
    Elu arenes põhiliselt meredes. Toimus aktiivne maismaateke, kuid maa oli veel viljatu, seteteta ja paljas.Meres arenesid bakterid ja vetikad , meduusid .
    Ordoviitsium
    Mere põhjas elasid arheotsüaadid - korallisarnased loomad, kes ehitasid korallriffe.
    Koos arheotsüaatidega elasid käsnad. Põhjasetteid uuristasid mitmesugused ussid .
    Kohmakalt ujusid või kaevusid põhjasetteisse trilobiidid, lülilise kehaga lamedad põhjaasukad (kuuluvad lülijalgsete hulka nagu putukadki).Trilobiitide hulgas oli täiesti pimedaid vorme, kes kogu elu kestel ei väljunud põhjamudast. Mõnedel trilobiitidel olid aga liitsilmad, millega nad jälgisid periskoopidena merepõhjas toimuvat. Mõned uurijad arvavad, et trilobiitide silmad võisid tajuda isegi infrapunast valgust.
    Silur
    Mere põhjas elasid mitmesugused käsijalgsed. nende karpide kuhjumisest on moodustunud näiteks meie fosforiit ja karplubjakivi .
    Parimateks ujujateks võis tol ajal pidada pika koonilise kojaga peajalgseid limuseid, kelle kivistisi Eesti rahvasuu "kivisüdameteks" kutsub.
    Pika koja muutis hästi ujuvaks koja üksikuid kambreid täitev gaas , mille rõhku si ümber paigutada sifooni abil. Peajalgesed limused liikusid reaktiivpõhimõttel, paisates vett läbi lehtritaolise elundi.
    Meres elas ka palju okasnahkseid. Meriliiliad katsid tihnikuna madalmere põhja.Ilmusid ka esimesed merisiilikud .
    Tähtsal kohal olid veel sammalloomad, korallid , teod ja mikroskoopilised karpvähilised.
    Erilist tähelepanu äratasid tolleaegsed röövloomad - ürgskorpionid (nende kivistisi on leitud ka Saaremaalt ).Nad kasvasid kuni kolme meetri pikkuseks ja kujutasid tõsist ohtu kohalikele mereelanikele. Arvatakse, et nad suutsid ka teatud aja ilma veeta elada, mistõttu tuleks esimesi maismaaloomi otsida just nende hulgast.
    Siluri meres leidus juba ka selgroogseid.Nad meenutasid väikeseid kalu, kuid neil puudus alalõug, seepärast nimetatakse neid lõuatuteks. Meres elas ka tõeliste kalade esivanemaid.
    Taimeriiki esindasid sel ajal põhiliselt vetikad. Mõned vetikad ja bakterid elasid juba ka maismaal, vee lähedal.
    Devon
    Alates sellest ajastust toimus elu areng mitte ainult meredes, vaid ka maismaal.
    Meres vähenes trilobiitide, okasnahksete ja mitmete peajalgsete hulk. Devoni ajastut on tihti nimetatud kalade ajastuks , sest just nimelt kalad kujutasid endast tol ajal elusa looduse tippu.
    Kujunesid välja vihtuimsed kalad, kellel olid tugevate lihastega varustatud oimed, mille abil si ka kõndida mööda veekogu põhja.
    Vihtuimseid peetakse kahepaiksete ( konnad jt.) eellasteks
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Kordamine geograafia kontrolltööks #1 Kordamine geograafia kontrolltööks #2 Kordamine geograafia kontrolltööks #3 Kordamine geograafia kontrolltööks #4 Kordamine geograafia kontrolltööks #5 Kordamine geograafia kontrolltööks #6 Kordamine geograafia kontrolltööks #7 Kordamine geograafia kontrolltööks #8 Kordamine geograafia kontrolltööks #9 Kordamine geograafia kontrolltööks #10 Kordamine geograafia kontrolltööks #11 Kordamine geograafia kontrolltööks #12 Kordamine geograafia kontrolltööks #13 Kordamine geograafia kontrolltööks #14 Kordamine geograafia kontrolltööks #15 Kordamine geograafia kontrolltööks #16 Kordamine geograafia kontrolltööks #17
    Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
    Leheküljed ~ 17 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2012-11-05 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 57 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Marianne Härma Õppematerjali autor

    Lisainfo

    litosfäär, pinnavormid, aegkonnad, maa ehitus, mandrilised ja ookeanilised pinnavormid, põhjalik
    vulkaan , sfäär , maak , laam , laama , maavärin , maakoor , mäestik , vulkaanid , laamad , sete , kivimid , laava , kuum , atmosfäär , moreen , mäestikud , kihtvulkaan

    Mõisted


    Meedia

    Kommentaarid (1)

    M2rit profiilipilt
    M2rit: täiesti mõttetu
    20:49 21-02-2017


    Sarnased materjalid

    15
    odt
    Kordamine Geograafia eksamiks
    4
    doc
    GEOGRAAFIA KONTROLLTÖÖKS KORDAMINE
    41
    docx
    Maa kui süsteem
    97
    pdf
    Kordamine Geograafia riigieksamiks 2010-VASTUSED
    30
    doc
    Üldgeograafia 10 kl
    10
    doc
    Litosfäär-vulkaanid-maavärinad-maakoor-laamad
    35
    doc
    Geograafia riigieksami TÄIELIK piltidega kokkuvõte
    37
    doc
    Geograafia riigieksami materjal



    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun