Himaalaja, Alpid 11. Kuidas tekivad murrangulõhed ? Vastus:Laamade lahknemisel tekivad pinged maakoores, toimuvad murrangud, mis tükeldavad ühtse maakoore pangasteks ehk plokkideks. 12. Miks tekivad murrangulõhed ? Vastus:Seal, kus magma tõuseb tohutu jõuga vahevööst maakoore alla, painutab seda kõrgemale, maakoor rebestub ja tekivad murrangulõhed, mis jaotavad maakoore üksteise suhtes liikuvateks pangasteks. 13. Mis on ülang ja alang ? Kuidas nad tekivad ? Vastus:Ülang on pangas, mis kerkib ümbritsevast maapinnast kõrgemale. Alang on pangas, mis vajub ümbritsevast maapinnast alla poole. Maakooreplokid võivad mööda murrangulõhesid kerkida ja laskuda, üksteise suhtes horisontaalselt nihkuda, viltu vajuda, eemalduda või kokku põrgata, üksteise peale kerkida või alla sukelduda.
Kokkuvõte 11 Kasutatud matejal 12 Sissejuhatus Etioopia on merepiirita riik Aafriga idaosas. Enamiku Etioopiast võtab enda alla Etioopia mägismaa. See ulatub põhjas Punase mereni, teistest külgedest piirab seda kõrb. Mägismaa on murtud kaheks osaks, mida lahutab edelasuunaline Ida-Aafrika alang (selle Etioopia osad on Etioopia alang ja Danakili alang), mis läbib kogu piirkonda Punasest merest Ida-Aafrika suurte järvede (Victoria, Tanganjika, Njassa) piirkonnani. Etioopia idaosa võtab enda alla Somaali astangmaa. Etioopia rahvastikust moodustavad oromod 34,49%, amharad 26,89%, somaallased 6,20%, tigrinjad 6,07%, sidamod 4,01%, guragaed 2,53%, volaitad 2,31%. Etioopia on jaotatud 11neks haldusüksuses, mille seas on 9 osariiki ja 2 keskalluvsuega linna.
Gambella osariik; Lõunarahvuste, rahvusrühmade ja rahvaste osariik; Oromiya osariik; Somaalia osariik; Tigray osariik 2 2. Loodus Enamiku Etioopast võtab enda alla Etioopia mägismaa. See ulatub põhjas Punase mereni, teistest külgedest piirab seda kõrb. Mägismaa on murtud kaheks osaks, mida lahutab edelasuunaline Ida-Aafrika alang (selle Etioopia osad on Etioopia alang ja Danakili alang), mis läbib kogu piirkonda Punasest merest Ida-Aafrika suurte järvede (Victoria, Tanganjika, Njassa) piirkonnani. Etioopia idaosa võtab enda alla Somaali astangmaa. Kõrgeimad mäed on põhjapoolses osas umbes 700 kilomeetri laiusel alal ja tõusevad üle 4500 meetri kõrgusele Simeni mägedes: Ras Dashen (4620 m) Buahit (4510 m) Selki (4502 m) Suurem osa Etioopiast asub maavärinate alal, väikesi vulkaane on eriti rohkesti Afari alangu servaalal
Aafrika- Etioopia Aljona Millal? Kus? Kes? Kujunes 13.-14. sajandil Mere piirita Aafrika riigi idaosas Pealinn: Addis Abeba Riigi keel: amhara Rahvastik: oromos 34,49%, ahmarid 26,89%, somaallased 6,20% jne. Geoloogiline ehitus ja pinnamood Maastik koosneb peamiselt mägismaast. Mäed on kunagiste vulkaanide jäänused Mägismaa on murtud kaheks oskas (Etioopia alang ja Danakili alang). Etioopia idaosas võtab enda alla Somaali astangmaa. Kõrgeimad mäed on põhjapoolses osas umbes 700km laiusel alal, ja tõusevad üle 4500m kõrgusele Siemeni mägedes. 16.-17. sajand Keisrivõimu nõrgenemine pärast 1468. aastat. Keisri tiitel muutus formaalsuseks. Oht tulenes moslemitel seega vajati liitlasi. Abi tuli Portugalilt, kes ei tahtnud ala vaid levitada katoliku usu piirkonda. 30-aastane sõda
laam sukeldub mandri alla). Noor mäetik lühikest aega välisjõudude mõjule allunud mäestik, millele on iseloomulikud sügavad orud, järsud nõlvad & teravad tipud. Vanad mäestikud - pikka aega välisjõudude mõjule allunud mäestik, millel on iseloomulikud ümarad tipud, lauged nõlvad & laiad orud. Murrang sügav maakoorelõhe, mille tekkimisel maakoore osad üksteise suhtes nihkuvad. Ülang kerkinud maakoore osa kahe murrangu vahel Alang maakoore vajunud osa, mis on tekkinud maakoore plokkideks murdumisel. Pangasmäestik mäestik, mis on tekkinud murrangutest lõhestatud maakoore pangaste nihkumise tõttu üksteise suhtes. Riftiorg murrangulõhedega piiratud alang, mesineb peamiselt ookeanide kesmäestikus. Maavärin maakoore vappumine & järsk lühiajaline kõikumine. Maavärina kolle e. Hüpotsenter maavärina tõuke lähtekoht Maa sisemuses. Maavärina kese e
Ma tean vaid, et see asub Aafrikas ning Etioopia kuulub arengumaade hulka. Ma soovin tööd tehes teada selle riigi rahvastiku, majanduse ning arengutaseme kohta. 2 1. RIIGI ÜLDISELOOMUSTUS Etioopia on riik Aafrika idaosas. Pindala on 1 221 900 km2 ja rahvaarv 75 miljonit. Enamiku Etioopast võtab enda alla Etioopia mägismaa. See ulatub põhjas Punase mereni, teistest külgedest piirab seda kõrb. Mägismaa on murtud kaheks osaks, mida lahutab edelasuunaline Ida- Aafrika alang (selle Etioopia osad on Etioopia alang ja Danakili alang), mis läbib kogu piirkonda Punasest merest Ida-Aafrika suurte järvede (Victoria, Tanganjika, Njassa) piirkonnani. Etioopia idaosa võtab enda alla Somaali astangmaa. Kõrgeimad mäed on põhjapoolses osas umbes 700 kilomeetri laiusel alal, ja tõusevad üle 4500 meetri kõrgusele Simeni mägedes. 3 2. RIIGI ARENGUTASEME ISELOOMUSTUS Etioopia on jaotatud 11 1
Islandi saar on tekkinud vulkaanilise tegevuse tulemusena. Kui kivimikihid pressitakse kurdudesse, toimub kurrutus. Näiteks Himaalaja ja Alpid. Seal, kus magma tõuseb tohutu jõuga vahevööst maakoore alla, painutab ta seda kõrgemale. Maakoor rebestub ja tekivad murrangulõhed, mis jaotavad maakoore pangasteks. Murrangulõhed tekivad maakoore rebestumisest. Ülang on pangas, mis on maakoore rebenemise käigus kõrgemale kerkinud. Alang on pangas, mis on maakoore rebenemise käigus allapoole vajunud.
Litosfäär- maakera väline pind. Suure tugevusega maa väliskiht, mis koosneb maakoorest ja vahevöö pealmisest tahkest osast. 50-200km. Litos. on lõhenenud laamadeks. Eristatakse kahte tüüpi maakoort: mandriline maakoor(3-kihti- settekivimid, graniidikiht, basaldikiht), ookeaniline maakoor(2-kihti- settekivimid, basaldikiht) Maakoor Ülemine vahevöö 350 Alumine vahvevöö 2900 Välistuum(vedel) Sisetuum(tahke) 5140 Maa keskpunkt 6370 MÄESTIKE TEKE Kivimikihid alluvad külgsurvele, toimub KURRUTUS. Kivimikihid surutakse kurdudesse, tekib kurdmäestik Kurrutused tekivad: *kahe mandrilise laama kokkupõrkel NT!Himaalaja *ookeanilise ja mandrilise laama kokkupõrkel NT!Andid PANGASMÄESTIK maakoores toimuvad suured murrangud, mille tagajärjel liiguvad suured maakooreplokid erinevatel kõrgustel kujunevad pangasmäestikud(ülang,alang, murrangu lõhe). NT! Draakonimäed VULKAAN- koonusekujuline mägi, mille sees on lõõr, mida mööda magm...
5. maa kerkimise tulemusena 7.a) ülang on tekkinud murragu tagajärjel. on saanud lahest järv. c)loomade ja taimede vees.......tekivad settekivimid. 6. MV:mõõdetakse seismograafiga 8.1.himaalaja 2.punasemeremurrang. tekib tsunami. 3.uural 4.klju... sopka.5.filipiinid. VT:tekib koonuse kujuline mägi,tekivad saarestikud ookeani keskmäestikes. MAK: tekivad uued saared ja poolsaared. 7. B)fossiilid on settekivimid. C) alang on tekkinud murrangu tagajärjel. 8. 1.Alpid 2.Baikali murrang 3. Apalatsid 4. Cotopaxi 5.kilimanjaro. IV variant Turuplats-asub linna keskel, kõige tähtsam koht. 1.seki 2variandilt. Raekoda-hoone kus toimusid linnavalitsuse istungid. 2.C) Hospidalid- vaestemaja ja haigla. 3.......sest maakoor vajub
kasvab. SKP lõhe on lühiperioodi nähtus. Majanduse konjunktuurikõikumised e. majandustsüklid (äritsüklid, business cycles): tegeliku kogutoodangu perioodiline suurenemine ja vähenemine tingituna kogunõudluse või kogupakkumise muutumisest. Alternatiivne definitsioon: tegeliku SKP kasvutempo kiirenemise ja aeglustumise perioodiline vaheldumine. Majandustsükli faasid on haripunkt, langusfaas (retsessioon), alang e. madalseis, tõusufaas (ekspansioon). Tipp ja alang on lühiajalised tasakaaluseisundid e. pöördepunktid. Katkendjoon esindab joonisel SKP tasemeid, kui areng oleks ühtlane, st potentsiaalset SKPd. Majandustsükkel avaldub makromajanduses sisemajanduse koguprodukti, tööhõive, töötuse, inflatsiooni jm näitajate üheaegse muutumisena. Eratarbimise ja investeeringute maht, hinnad, palgad ja intressimäärad on protsüklilised näitajad, st nad muutuvad SKPga samasuunaliselt. Töötuse määr muutub SKPle vastassuunaliselt.
kasvab. SKP lõhe on lühiperioodi nähtus. Majanduse konjunktuurikõikumised e. majandustsüklid (äritsüklid, business cycles): tegeliku kogutoodangu perioodiline suurenemine ja vähenemine tingituna kogunõudluse või kogupakkumise muutumisest. Alternatiivne definitsioon: tegeliku SKP kasvutempo kiirenemise ja aeglustumise perioodiline vaheldumine. Majandustsükli faasid on haripunkt, langusfaas (retsessioon), alang e. madalseis, tõusufaas (ekspansioon). Tipp ja alang on lühiajalised tasakaaluseisundid e. pöördepunktid. Katkendjoon esindab joonisel SKP tasemeid, kui areng oleks ühtlane, st potentsiaalset SKPd. Majandustsükkel avaldub makromajanduses sisemajanduse koguprodukti, tööhõive, töötuse, inflatsiooni jm näitajate üheaegse muutumisena. Eratarbimise ja investeeringute maht, hinnad, palgad ja intressimäärad on protsüklilised näitajad, st nad muutuvad SKPga samasuunaliselt. Töötuse määr muutub SKPle vastassuunaliselt.
Keel : Suahiili ja inglise keel Rahaühik: silling(KES) õpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Geograafiline asend Aafrika idaosas. Piirneb Etioopia, Somaalia, Sudaani, Tansaania, Uganda ja India ookeaniga. Pinnamood Reljeef on vahelduv. Riigi kesk ja lääneosa on mägine, see on jagatud kaheks osaks, mida lahutab Ida Aafrika alang (Great Rift Valley). Kenya idaosa võtab enda alla kõrgem platoo. Ülejäänud alad on tasased madalikud. Kõrgeim mägi on Mount Kenya (Kirinyaga) 5199 m üle merepinna. See on kõrguselt teine mägi Aafrikas. Riigi äärealad on tasased. Kliima Kliima on palavvöötme troopiline kliima. Riigi sisealad jäävad kuiva ja kuuma kõrbekliima või poolkõrbe kliima aladele. Sademete hulk varieerub, kuid enamasti esineb neid vähe. Sagedased on põuad.
Egiptus Sirli Bogdanov Liis Järveküla MJ07 Üldinfo Pealinn : Kairo Pindala : 1 001 450 km Riigikeeleks on araabia keel Rahvaarv : 76 000 000 ( märts 2009 ) Naabrid: Iisreal, Liibüa ja Sudaan. Usk : Islam. Rahaühik: Egiptuse nael Kaart Reljeef Egiptuse maastik on monotoonne Riigi loodeosas asub Quattara alang ( -133m allapoole mere taset). Mägisem on Siinai poolsaare lõunaosas, seal ka kõrgeim mägi Katherina mägi (2629m ) Loodusolud 90% riigi territooriumist on kõrbeline. Loodusolud Loodus on lopsakalt roheline vaid Niiluse jõe orus. Loodusolud Egiptuses on ka arvukalt oaase. Kliima Kliima on kuiv, vahel tuuline, päike paistab aastaringselt. Keskmine päevane temperatuur
asustas suure osa Euraasiast. Nüüdisinimene H. Sapiens sapiens asustas praktiliselt kogu Vana-Maailma ajavahemikus 50..40 tuhat aastat tagasi. Gigantopithecus suri välja 100 000 a. tagasi. 500 kg, taimtoiduline TOHUTU SUUR Aasia metsades, ainsaks vaenlaseks tiiger ja Homo sapiens. Nt. 23 milj. a. tagasi tekkis mutatsioon, mille tulemusel primaatide haistmismeel nõrgenes ja tekkis värvinägemine. Ligi 12 milj. a. tagasi Aafrika mandrilaam lõhenes kaheks osaks ja tekkis Ida-Aafrika alang. Ida pool kadusid vihmametsad, tekkisid puisrohtlad, rohtlad. 7 - 8 milj. a. tagasi asus üks primaatide populatsioon rohtlasse. Kujunes kahel jalal kõndimine - vähenes ülekuumenemine Selgita, kuidas mõjutas inimeste eellaste arengut: 1. kliima 2. kahel jalal käimine 3. üleminek loomtoidulisusele 4. infovahetus 5. neoteenia 6. tööriistade valmistamine 7. ajumahu suurenemine
Maakoore paksus Kuni 70km Kuni 20km Maakoore vanus Kuni 4 miljardit aastat Kuni 180 miljonit aastat Maakoore tihedus 2,7 (kergem) 3,0 (raskem) kivimikihid Settekivimid, graniit, basalt Settekivimid, basalt Mandrilise ja ookeanilise maakoore võrdlus: Rift on maakoore väljavenitumisel tekkinud suur alang (murrangulõhe sügavus kuni 5km), mida ümbritsevad nihkemurrangud, mille siirdepinna kallakus on üle 70°. Maavärinad tekivad kivimitesse kogunenud pinge järsul vabanemisel vulkaanid tekivad kui rõhu all olev magma leiab maakoorelõhesid pidi tee maapinnale. Maavärinate esinemispiirkonnad - peamiselt laamade piirialadel, ka vulkaanilise tegevuse piirkondades. Vulkaanide esinemispiirkonnad - litosfääri laamade piirialadel: ookeanide keskahelikes, subduktsioonivööndeis
piirkonnaks. Põhjas ja läänes kõrgub Etioopia ehk Abessiinia mägismaa, mis võtab enda alla üle poole riigi pindalast. Lõunas laiub veidi madalam Galla platoo ning neid kahte eraldab keskalang. Etioopia mägismaad, mille keskmine kõrgus on 1675 meetrit, läbistavad arvukad jõed ja sügavad mägedest ümbritsetud orud. Kõrgeim mägi on 4620 meetri kõrgune Ras Dasan, kõige madalam koht on allapoole merepinda Denakili alamikul -125 m. Riigi keskosa lõhestab Ida-Aafrika alang, mis jaotab platoo diagonaalselt kaheks ning peidab endas arvutult orge. Kuna pinnamood on väga mitmekesine ja pakub palju kontraste, siis on turismi suhtes see suur eelis Etioopiale. Sellist mitmekesisust esineb vähestes riikides ja paljud välisemaalased tulevad seda vaatama. Põllumajandust selline pinnas aga ei soodusta. Palju vaeva tuleb näha kõrbete niisutamisega, et need harimiskõlblikeks muuta ning samuti ei ole just kõige lihtsam põlde rajada mäestikele ja mägedele
Otsusta, kas väide on tõene või väär ning vastavalt sellele esita üks argument või näide selle väite toetuseks või ümberlükkamiseks. Rift võib esineda nii mandrilise kui ka ookeanilise maakoore all. T - Riftid(maakoore rebenemisel tekkinud suur murrangulõhe) tekivad laamade lahknemisel. Ookeanilise maakoorega laamade lahknemisel tekivad ookeanilised riftivöötmed, kus piki keskahelikku kulgeb pikk ja kitsas alang. Fossiil on moondekivim…V-fossiil on settekivim (settekivimid tekivad organismide elutegevuse saadustest) 2. oskab iseloomustada laamade liikumist ja selgitada laamade liikumisega seotud geoloogilisi protsesse: vulkanism, maavärinad, kurrutused, murrangud, kivimite teke; Tekivad: Maavärinad tekivad kivimitesse kogunenud pinge järsul vabanemisel; vulkaanid – kui rõhu all olev magma leiab maakoorelõhesid pidi tee maapinnale.
Rahvamajanduse arvepidamise põhimõistete lühimääratlused järgnevad: Toode- töö tulemus , millel ainelis-esemeline vorm Teenus- töö tulemus mis rahuldab kas isiklikke või kollektiivseid vajadusi, aga ei ole omaette toode (pole aineliselt olemas) Toodang- nii tooted kui teenused Vahetoodang- toodang mis kasutatakse ära selle perioodi tootlikus tarbimises Lõpptoodang- kasutatakse lõpptarbimiseks, suurendamiseks või ekspordiks Riigi majandusterritoorium- riigi poolt hallatav territoorium kus isikud, kaubad, kapital võivad vabalt liikuda. Siia kuuluvad ka õhuruum, territoriaalveed , rahvusvahelistes vetes asuv mandrilava, riigi territoriaalsed enklaavid ( saatkonnad, konsulaadid, sõjaväebaasid, teaduskeskused ) Riigi resident- institutsiooniline üksus , kelle majandushuvide keskus on seotud riigi majandusterritooriumiga ühe aasta või pikema aja jooksul. Nt ettevõte osaleb riigi maj.territooriumil majandustegevuses aasta või pikema periood...
kolmekilomeetrise läbimõõduga kraatri. 12 12 http://www.otsimrat.net/kraater/meteoriidikraatrid.HTML 11 5. Kärdla ehk Paluküla meteoriidikraater Geoloogilisel kaardistamisel 1968. aastal avastati Hiiumaal aluskorra kerge Palukülas. Hilisemate puurimiste käigus leiti selle kerkega sarnane struktuur ka Lõpes ja Tubalas ning nende vaheline üle 100 m sügavune alang. Hilisem geofüüsikaline kaardistamine selgitas, et Paluküla, Tubala ja Lõpe kerge asuvad positiivsete magnet- ja gravitatsioonianomaaliate rõngas, nende vaheline alang aga keskse ümara miinimumi alal. Saadud kaardipilt meenutas kraatrit. Väljaspool muid kerkeid ei avastatud. Esialgu oletati, et tegemist on vulkaanilise vormiga. Viisteist aastat pingsat tööd ja 160 puuraugu materjali läbitöötamine viis Geoloogiateenistuse
g on näiteks: Vastus: praktiliselt kõik makroökonoomilised suurused (SKP, tööhõive, tööpuudus, inflatsioon, 42. Tüüpilises majandustsüklis on neli faasi ja need oleksid: Vastus: V t tipp ti e. haripunkt, h i kt langusfaas l f e. retsessioon, t i madalseis d l i e. alang, l tõus tõ e. ekspansioon 43 Depressiooni 43. D i i e. surutist ti t iseloomustavad: i l t d Vastus: majanduse langus 44. Majandustsükli faaside ega pöördepunktide hulka ei kuulu: a) a) tõusufaas; tõusufaas; b)b) tipp tippe.e.haripunkt;
Murrangud tekivad maakoores esinevate tektoonilistest liikumistest tulenevate pingete lahenemise teel. Murrangu tekke ja edasise arenguga kaasnevad maavärinad. Murrangud esinevad tihti suuremate gruppidena, moodustades murranguvööndeid. (a- kerkemurrang, b- langatusmurrang e. normaalmurrang, c- nihkemurrang ) Mäestike teke: kurdmäestikud tekivad laamade kokkupõrkel (Himaalaja, Andid, Kaukasus, Alpid jt,) Pangasmäestikud murranguplokkide erisuunalisel liikumisel - ülang, alang (Ida-Aafrikas, Punase mere rannikumäestikes, Draakonimäestik, ookeanide keskmäestikud jt.) Kurdpangasmäestikud kurrud lõhutakse murrangute tõttu pangasteks (Altai, Tian Shan, Euroopa keskmäestikud- Prantsuse keskmassiiv, Vogeesid jt.) 4. oskab võrrelda geoloogilisi protsesse laamade erinevatel servaaladel: ookeaniliste laamade eemaldumine, ookeanilise ja mandrilise laama põrkumine, kahe mandrilise laama põrkumine, kahe ookeanilise laama põrkumine.
referaat 1. Asend 1.1 Mandri kaart 1.2 Geograafiline asend Etioopia asub Aafrika mandril ja Aafrika maailmajaos. Riigi naabermaadeks on põhjast Eritrea, loodest ja läänest Sudaan, edelast ja lõunast Keenia, idast ja kagust Somaalia ning kirdest Djibouti. Põhjas ja läänes kõrgub Etioopia ehk Abessiinia mägismaa, mis võtab enda alla üle poole riigi pindalast. Lõunas laiub veidi madalam Galla platoo ning neid kahte eraldab keskalang. Riigi keskosa lõhestab Ida-Aafrika alang, mis jaotab platoo diagonaalselt kaheks ning peidab endas arvutult orge. Etioopia idaosa võtab enda alla Somaali astangmaa. Riigi põhjaosas, Etioopia mägismaal, asub Tana järv, kust saab alguse Sinine Niilus. Teised tähtsamad jõed on Omo, Atbara, Sebel ja Awash.Merepiir riigil puudub. 1.3 Pikkus- ja laiuskraadid Etioopia asub laiuskraadidel 34-48 lõunalaiust ning 4-15 idapikkust. 1.4 Riigi lähim kaugus koduasulast Etioopia lähim kaugus minu koduasulast on umbes 4854 km. 2
pingete lahenemise teel, laamade serval. Murrangu tekke ja edasise arenguga kaasnevad maavärinad. Murrangud esinevad tihti suuremate gruppidena, moodustades murranguvööndeid. A kerkemurrang, B normaalmurrang, C nihkemurrang. Rift - Koht, kus toimub maakoore ja litosfääri rebenemine. Riftide teke põhjuseks on laamade lahknemine. Ookeanilise maakoorega laamade lahknemisel tekivad ookeanilised riftivöötmed, kus keskaheliku piki kulgeb pikk ja kitsas alang. Kohati voolab välja laava ja purskavad vulkaanid. Sageli esinevad tugevad maavärinad. Mandrilise maakoorega laamade või nende osade lahknemisel tekivad mandrilised riftivöötmed, mille keskosa piki kulgeb pikk ja kitsas alang. Seal tekivad kitsad ja pikad järved. Kohati voolab välja laava ja purskavad vulkaanid. Sageli esinevad tugevad maavärinad. Astenosfäär Vahevöö ülaosas ookeanide all (u 50 km), mandrite all (u 200 km) sügavusel
Maavärinate esinemispiirkonnad - peamiselt laamade piirialadel, ka vulkaanilise tegevuse piirkondades. Vulkaanide esinemispiirkonnad - litosfääri laamade piirialadel: ookeanide keskahelikes, subduktsioonivööndeis. Laamade sisealadel: kuuma täpi piirkondades, kontinentaalse rifti aladel. Mäestike teke: kurdmäestikud tekivad laamade kokkupõrkel (Himaalaja, Andid, Kaukasus, Alpid jt,) Pangasmäestikud murranguplokkide erisuunalisel liikumisel - ülang, alang (Ida-Aafrikas, Punase mere rannikumäestikes, Draakonimäestik, ookeanide keskmäestikud jt.) Kurdpangasmäestikud kurrud lõhutakse murrangute tõttu pangasteks (Altai, Tian Shan, Euroopa keskmäestikud- Prantsuse keskmassiiv, Vogeesid jt.) loe laamtektoonikast: http://www.zzz.ee/horisont/1999/78/maakoor.html · Näita nooltega laamade
poole riigi pindalast. Lõunas laiub veidi madalam Galla platoo ning neid kahte eraldab keskalang. Etioopia mägismaa on mägismaa Aafrika kirdeosas Etioopias, Eritreas ja Somaalia põhjaosas. See ulatub põhjas Punase mereni, teistest külgedest piirab seda kõrb. Etioopia mägismaad, mille keskmine kõrgus on 1675 meetrit, läbistavad arvukad jõed ja sügavad mägedest ümbritsetud orud. Kõrgeim mägi on 4620 meetri kõrgune Ras Dasan. Riigi keskosa lõhestab Ida-Aafrika alang, mis jaotab platoo diagonaalselt kaheks ning peidab endas arvutult orge. Riigi põhjaosas, Etioopia mägismaal, asub Tana järv, kust saab alguse Sinine Niilus. Teised tähtsamad jõed on Omo, Atbara, Sebel ja Awash. Ka taimkate varieerub: kõrgemal mägedes kasvavad alpitaimed, parassoojas vööndis võib kohata savannimaastikke ja rohumaid, orgudes haljendavad aga lopsakad Aafrika vihmametsad. Madalamates piirkondades on taimestikku väga vähe ning idas, Ogadeni kõrbes, valitseb suur
aktsiate hinnalangus. · alanevad tooraine hinnad · tsüklipõhi, kus toimub konkurentsivõimeliste ettevõtete pankrotistumine ning allesjäänud ettevõttes toimub tehnoloogiline hüpe- füüsilise ja inimkapitali väljavahetamine. SIIT EDASI ALGAB TÕUSUFAAS kus protsessid toimuvad vastupidises suunas. Majandustsükli faasid on haripunkt, langusfaas (retsessioon), alang e. madalseis, tõusufaas (ekspansioon). Tipp ja alang on lühiajalised tasakaaluseisundid e. pöördepunktid. Katkendjoon esindab SKP tasemeid, kui areng oleks ühtlane, st potentsiaalset SKPd. 31.Maksebilanss, jooksev konto, kapitali konto e finantskonto. Maksebilanss on kokkuvõtlik aruanne, mis fikseerib kõik teatud perioodi (tav. aasta) riiki sisse tulnud ja väljaläinud rahavood (import, eksport, tulu, väisinvesteeringud, laenud).
Mikro ja makroökonoomika terminid Eesti keeles English На русском Majanduse alusmõisted. Fundamentals of Economics. Фундаментальные понятия ökonoomika economics экономика Ceteris paribus „Other –things-equal” assumption, «при прочих равных условиях» „Muude tingimuste samaks Ceteris paribus jäädes” põhimõtted Principles принципы Teaduslik meetod Scientific method Научный метод seos tradeoffs связь piiranalüüs Marginal analysis Предельный анализ kompositsiooniviga Fallacy of composition Композиционные ошибки Positiivne tõus Positive slope Положительный наклон Verikaalne ja horiso...
vanusel Fennoskandia kilpFennoskandia kilbil. Eelkambriumi aluskorral on kohati hilis- eelkambriumi settekivimid (650 miljonit aastat vanad ja vanemad) ja kambrosiluri kihistused (542–416 miljonit aastat). Aluskord koosneb gneisist, graniidist ja muudest arhaikumi ja paleosoikumimoodustistest. Vestlandet ja Trøndelagis on devoni kivimid (umbes 370 miljonit aastat vanad). Oslo fjordi piirkond on alang (Oslo alang või Oslo väli), üks väheseid kohti Skandinaavias, kus kristalne kilp on kaetud ulatusliku nooremate moodustiste kihiga. Norra paikneb nõrga seismilisusega alal. Ta kujutab endast võrdlemisi stabiilset ja rahulikku maakoore osa. Maakoore kerkimine kvaternaaris on glatsioisostaatiline (maismaa taaskumerdumine pärast jääkuplist vabanemist). See on toonud ja toob kaasa suuremaid ja väiksemaid pingeid, kuid kerkimine toimub üldiselt sujuvalt. Lõuna-Norras ei ole
j languse l perioode majanduses, mis avalduvad kogutoodangu, kogutulu tööhõive ning inflatsioonitaseme näitajate kogutulu, perioodilises kõikumistes teatud ajavahemikul ning toimuvad üheaegselt paljudes majandussektorites. Majandustsükli faasidena eristatakse 1. Tipp e. haripunkt 3. Madalseis e. alang 2. Langusfaas e. retsessioon 4. Tõusufaas e. ekspansioon Pikad ((40-60 aastat)) äritsüklid (innovatsioon), ( ) nn. Kondratjevi j lained Lühikesed (15-20 aastat) äritsüklid (majanduslik aktiivsus), nn. Kuznetsi lained 33 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz
Kuznetsi laine keskmise pikkusega äritsüklid on 15-25 aasta pikkused majandusliku aktiivsuse kõikumised, nende põhjuseks on demograafilised muutused ja raha pakkumise suurenemine. Lühiperioodi tsükkel on kõige traditsioonilisem majandustsükkel, mille pikkus on reeglina 4-6 aastat. Majandustsükli faasid - traditsiooniliselt eristatakse nelja faasi: tipp (haripunkt, majandusbuum, kõrgkonjuktuur), langusfaas (retsessioon), alang (madalseis, tsükli põhi) ja tõusufaas (tõus, kasv, ekspansioon). Tipp Langusfaas e retsessioon Alang Tõusufaas Depressioon e surutis on pikaajaline ja sügav majanduslik langus, mida iseloomustavad kõrge tööpuudus, väike kogutoodangu maht ja loid investeerimine, kahanenud äriline usaldatavus, üldise hinnataseme langus (deflatsioon) ja massiline pankrottide laine. Välisteguritest tingitud sokkide teooriad: sõjad (sõjalised tellimused kasvatavad
on innovatsioonipuhangud. Nt. Infotehnoloogia saavutused, mis muudavad kardinaalselt ärivõimalusi ja tõõviljakust. • Keskmise pikkusega äritsüklid, mis on 15 – 25 aasta pikkused majandusliku aktiivsuse kõikumised. Põhjuseks demograafilised muutused, nt sünduvus või migratsioon. • Lühiperioodi äritsüklid on kõige tavalisemad ehk iga 4 – 6 aasta pikkused kõikumised. Traditsiooniliselt eristatakse majandustsüklis 4 faasi : tipp, alang, tõusufaas ja langusfaas. Kogunõudlus on majapidamiste, ettevõtete, valitsuse ja välissektori poolt erinevatel hinnatasemetel osta soovitud kaupade ja teenuste koguväärtus. Kogunõudluse kõvera nihkumist põhjustavad hinnavälised muutused kogunõudluse elementides. Mistahes kogunõudluse elemendi kasv nihutab kogunõudluse kõvera paremale, kahanemine aga vasakule. Nihkumist mõjutavad tegurid on: • Tarbijate eelistuste muutumine
nihkemurrang ja kaldmurrang. Langatus-(e. normaal-) ja kerkemurrang. Lüstriline murrang. Pealenihke murrang, tektooniline kate. Lüstriline murrang langatusmurrang, mille laugenev murrangupind läheb sügavuses üle horisontaalseks lõigustuspinnaks (detachment plane). Tekib venituspingete väljas terve seeriana. Kattemurrang e. tektooniline kate e. pealenihe 111. Vasaku ja paremakäeline nihkemurrang 112. Alang ja ülang. Rift Venituspinge väljas levivatest murrangutest tingitud deformatsioonilised struktuurid: · Alangud (graabenid), · Ülangud (horstid) ja nende kooslused: riftid (geomorfoloogiliselt pangasmäestikud). Alang (graaben, riftinõgu) ja ülang (horst, riftikerge) moodustavad koos rifti, mis tekib venituspingete väljas. 113. Kontinentide peamised geostruktuursed vööndid. Kraatonid ja orogeensed vööndid. Nende geostruktuurne korruselisus
km) ning uueneb pidevalt. Litosfäär = ülemine vahevöö + maakoor. Litosfääri koostises on hapnikku, räni, rauda, magneesiumi, kaltsiumi, alumiiniumi, kaaliumi, naatriumi. Laamade liikumine Laam on litosfääri plokk, mis triivib astenosfääril. Kurrutus tekib laamade põrkumisel, tekivad kurdmäestikud (nt Himaalaja, Alpid). Murrang tekib murranguplokkide erisuunalisel liikumisel: ülang, alang, küljetsi; tekivad pangasmäestikud (nt Draakonimäestik). Kurdpangasmäestik tekib, kui kurrud lõhutakse murrangute tõttu pangasteks (nt Altai, Vogeesid). Vulkaanid Vulkanism tähendab rõhu all oleva magma jõudmist maapinnale maakoorelõhede kaudu. Vulkanismi esineb laamade piirialadel (ühe laama serv sukeldub teise alla või laamad eemalduvad üksteisest) ja "kuumade täppide" piirkondades.
islam on põhjustanud kõige suuremaid muudatusi maailma ajaloos. Võib arvata, et see mõju jätkub ka tulevikus. Igal juhul ei tohiks jätta tähelepanuta miljonite inimeste uskumust, et just sellel maa-alal paikneb maailma keskpunkt. (Saks 2005, 10) Iisraeli riik paikneb Euroopa, Aasia ja Aafrika ristteel, moodustades omamoodi koridori Euraasia ja Aafrika vahel. Läänest piirab seda Vahemeri, ida poolt Jordani jõgi, Surnumeri ja Arava alang. Iisraeli põhjapiiriks on Golani mäed, lõunatipp aga ulatub välja Punase mereni. Asukoht on alati määrav tegur ajaloo kujunemisel. Iisraelist kahel pool olevaid alasid Niiluse ning Eufrati ja Tigrise jõe viljakaid kaldaid peetakse maailma tsivilisatsiooni hälliks. Just seal hakkas inimkond esimesena maad harima ja püsiasulaid rajama ning võib rääkida algse kultuuri kujunemisest. (Piiblientsüklopeedia 1996, sub geograafia) 5 1
süsteemina. Sageli võib samal alal esineda mitu üksteist erineva nurga all läbivat lõhede süsteemi. Eestis on ülekaalus kirde-edela ja loode-kagusuunalised lõhed, mis jagavad alsupõhjakivimi erineva suurusega plokkideks murrang – rike, mille puhul mööda lõhepinda kivimiplokid on üksteise suhtes nihkunud paralleelselt kas vertikaalselt või horsiontaalselt (ülang, alang, astmeline murrang) Liustikud: klimaatiline lumepiir – ala, kus aasta jooksul maapinnale langev lume kogus on võrdne sulamisvete ja auramisega ära kantava sademete kogusega. Poolustel on lumepiir meretaseme lähedal, ekvaatoril (Andides) ligi 6400 m kõrgusel. Lumepiiri täpne kõrgus sõltub nõlva ekspositsioonist ja reljeefi iseärasustest aastate jooksul lumepiirist kõrgemal kogunenud lumi tiheneb päikesekiirguse
Vulkanismi esineb laamade piirialadel (ühe laama serv sukeldub teise alla või laamad eemalduvad üksteisest) ja "kuumade täppide" piirkondades. * Maavärinad on maapinna vibratsioon ja nihked, mis tekivad kivimitesse kogunenud pinge järsul vabanemisel. Maavärinaid esineb laamade piirialadel, vulkaanilise tegevuse piirkondades. Kurrutus tekib laamade põrkumisel, tekivad kurdmäestikud (nt Himaalaja, Alpid). Murrang tekib murranguplokkide erisuunalisel liikumisel: ülang, alang, küljetsi; tekivad pangasmäestikud (nt Draakonimäestik). * Kivim on mineraalide tugevalt kokku tsementeerunud kogum, mis looduses esineb kihi, tardunud laavavoolu või mõnd teist tüüpi kivimkehana. Kivimid jagatakse tekkeviisi järgi kolme suurde rühma: tard- ehk magma-, moonde- ja settekivimid. *Tardkivimid tekivad Maa süvakoore ja vahevöö kivimite ülessulamisel tekkinud tulivedelast magmast kristalliseerumisel. Osa magmakivimeid süvakivimid, tarduvad
g on näiteks: 42. Tüüpilises majandustsüklis on neli faasi ja need oleksid: 43 Depressiooni 43. D i i e. surutist ti t iseloomustavad: i l t d 44. Majandustsükli faaside ega pöördepunktide hulka ei kuulu: a) tõusufaas; b) tipp e. haripunkt; c) langusfaas e. retsessioon, d) madalseis e. e alang c) stagnatsioon. stagnatsioon Lembit Viilup PhD IT Kolledz Seminar 2 Sisemajandusliku koguprodukti (SKP) leidmine 1. Kuidas on omavahel seotud SKP, inflatsioon ja töötus? Töötus ja inflatsioon Phillipsi kõvera kaudu SKP ja töötus Okun'i seaduse kaudu kui Q < Q* Ù U > U*, siis p
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
