Geograafia, litosfääri konspekt (0)

LITOSFÄÄR
Kordamine kontrolltööks, TV lk 8-21, Õ lk 19-42
1. Iseloomusta Maa siseehitust.
2. Võrdle mandrilist ja ookeanilist maakoort.
Mandriline maakoor - koosneb mitmesugustest tard -, sette- ja moondekivimitest ( graniit , basalt); 20-80 km paksune; kivimite vanus kuni 4 miljardi aastani; tiheduselt kergem; koostis on räni rikas ja happeline
Ookeaniline maakoor- tekkinud ookeanide keskahelikes ränivaese sulakivi tardumisel basaltseks kivimiks; kivimid on geoloogiliselt noored, alla 180 miljoni aasta; 3-15 km paksune, keskmiselt ~7 km; tiheduselt raskem; koostis räni vaene ja aluseline
3. Mis on laamtektoonika ? Miks laamad liiguvad?
Laamtektoonika- geoloogia haru, mis uurib laamade triivi ja sellest tulenevaid nähtuseid. Laamad liiguvad, sest Maa sisemuses sulab vahevöö osaliselt üles ja tekib magma , see liigub ringjalt ülespoole, jahtub ja vajub jälle Maa sisemuse suunas.
4. Kirjelda geoloogilisi protsesse (vulkanism, maavärinad, kurrutused , murrangud, kivimite teke, süvikute teke, maakoore teke ja hävimine) ja too näiteid konkreetsetes piirkondadest laamade erinevatel servaaladel:
a) ookeaniliste laamade lahknemine e spreeding- vulkaanid , maavärinad, riftilõhed e. riftiorg , ookeanide keskmäestiku teke ( keskahelik ), uue ookeanilise maakoore teke, vulkaaniliste saarte teke nt: Põhja-Ameerika laam ja Aafrika laam
b) ookeanilise ja mandrilise laama põrkumine- maavärinad, vulkaanid, kurdmäestike teke, süviku teke, ookeanilise maakoore hävimine, kivimite moondumine nt: Indo- Austraalia laam ja Euraasia laam
c) kahe mandrilise laama põrkumine- maavärinad, kurdmäestike teke, kivimite moondumine nt: India laama ja Euraasia laam (Himaalaja mäestik)
d) kahe ookeanilise laama põrkumine- maavärinad, vulkaanid, saarkaarte teke, üks laam hävib sulades vahevöös, süviku teke, kivimite moondumine nt: Nazca laam ja Lõuna-Ameerika laam
e) ning kontinentaalse rifti ja kuuma täpi piirkonnas-
5. Selgita vulkaanide tekkepõhjusi ja levikut.
Tekib kui maakoorelõhest tahab väljuda magma. Tekib ookeanilise ja ookeanilise laama põrkumisel, ookeanilise ja mandrilise laama põrkumisel, ookeanilise laama lahknemisel, mandrilise ja mandrilise laama lahknemisel, laamade nihkumisel.
Vulkaane leidub eelkõige laamade piirialadel, kõige rohkem on neid laamade lahknemise alal ookeanide keskahelikes ja laamade ookeanipõhja vahevöösse vajumise vööndeis. Samuti võib leiduda ka laamade sisealadel kuuma täpi ja kontinentaalse rifti piirkonnas nt: Hawaii saarestik ja Ida-Aafrika vulkaanid.
6. Võrdle vulkaane kuju ja purske iseloomu järgi.
Kilpvulkaan - kilbikujuline; tekkis laavast, mis voolas suhteliselt rahulikult ja valgus kaugele; laava väikese viskoossusega; räni vaene; aluseline laava nt: Mauna Loa
Kihtvulkaan - kõrgusesse kasvav; laama suurema viskoossusega kui kilpvulkaanil; räni rikas ja happeline laava; vaevaliselt voolav magma; laavavoolud lühikesed või puuduvad üldse nt: Etna
Lõhevulkaan- laava tuleb lõhedest; ookeani põhjas laamade lahknemisalast
7. Too näiteid vulkaaniliste protsessidega kaasnevatest nähtustest ja nende tagajärgedest.
Lõõmpilv- kuumade gaaside ja tuha segu, mis rullub mööda vulkaani nõlvu alla; võib matta enda alla linnasid ja hävitada inimesi nt: Pompei
Lahaarid e. mudavoolud- tekivad kui vulkaani tipus on jää ja lumi, mis sulavad ja voolavad alla; matab enda alla linnasid nt: Armero
Geiser - kuumaveeallikas , mis perioodiliselt purskab kuuma vett ja auru; tekkeks on vajalik maa-alune avaus e. reservuaar
Fumarool - avaus, kust eralduvad mineraalide rikkad gaasid
Mudakuhilad ja mudakatlad- soojad podisevad mudaloigud
8. Kuidas vulkaanipurskeid ennustatakse?
Seisumeetriga- registreerib maavärinaid
Kallakumõõtjad- vulkaanikoonus paisub enne purskamist
Kui eralduvad gaasi-ja tuhapilved ning pinnase temperatuur tõuseb, on see kindel märk, et vulkaan hakkab purskama.
9. Selgita kivimiringet. Selgita kivimite teket ja too näiteid sette-, tard- ja moondekivimitest.
Kivimiringe - kivimite ringkäik looduses, kus kivimid liiguvad ühest grupist teise
Settekivimid- liivakivi , lubjakivi , põlevkivi, sinisavi, fosforiit , kivisüsi
Tardkivimid - basalt, graniit
Moondekivimid- marmor , gneiss, kvartsiit
10. Kivimite tundmine : basalt, graniit, pimss, obsidiaan , kivisüsi, põlevkivi, liivakivi, lubjakivi, gneiss, marmor, kvartsiit
basalt- tardkivim (purske); peeneteraline/klaasjas, musta värvi
graniit- tardkivim; hall, roosakas või punakas jämedateralise struktuuriga
pimss- tardkivim; õhuli; marmori muster
kvartsiit- moondekivim ; pruunikas, vöödid näha
11. Selgita maavärinate tekkepõhjuseid ja levikut.
Tekivad laamade liikumisest , vulkaani purske tagajärjel, koobaste värisemisest, kivimkeskkonda mõjutavast inimtegevusest.
Levib laamade äärealadel, laamade vahevöösse sukeldumise vööndeis, kuuma täpi ja mandririfi piirkondades.
12. Selgita erinevate seismiliste lainete olemust. (keha- ehk ruumilained , pikilained e P-lained, ristilained e S-lained, pinnalained )
Keha- e. ruumilained- liiguvad keha sees

Pikilained e. P-lained- liiguvad kiiremini, aine liigub horisontaalselt, ruumaala suureneb liikumisel, 6-7 km/h

Ristlained e. S-lained- liiguvad aeglasemalt, laine liigub aine liikumissuunaga risti, 1-4 km/h
Pinnalained- liiguvad mööda maapinda või merepõhja, tekitavad purustusi

Rayleight lained- maapind lainetab vertikaalselt

Love lained- maapind lainetab horisontaalselt
ÕPIK LK 39 JOONISED
13. Kuidas toimub maavärinate registreerimine? Maavärina tugevuse mõõtmine Mercalli ja Richteri skaala järgi.
Registreeritakse seismjaamades seismograafide e. seismomeetritega. See registreerib maapinna võnkumise ja selle pühjustanud seismilised lained seismogrammina.
Mercalli skaala- 12-palliline skaala; näitab ainult purustuste suurust e. ei sobi maavärina mõõtmisks, sest purustuste suurus sõltub veel teistestki teguritest
Richteri skaala- logarütmiline, skaalal 0 - 9,5; kasutatakse tänapäeval
14. Millised on maavärinatega kaasnevad ohud?
Maakoorelõhed, ülangud, alangud; varingud, suruvoolud (tulevad koos veega), laviinid; vulkaanipursked ; tsunaami, mis ujutab üle alad; hävitab taimkatte ja muudab ranniku pinnamoodi ; mullad ja siseveekogud soolduvad; hävivad korallrifid ja rannale paisatud mereelustik; ookean reostub maismaalt lainega merre kantud jäätmetega
Mõisted: litosfäär, mineraalid , kivimid, sete , sette-, tard- ja moondekivimid, kivimiringe, purskekivim, süvakivim, maak, astenosfäär, Maa sise- ja välistuum, vahevöö, mandriline ja ookeaniline maakoor, ookeani keskahelik, süvik, subduktsioon, kurdmäestik, kurrutus, murrang, maavärin, maavärina kolle e fookus, maavärina kese e epitsenter, seismilised lained, tsunami , seismograaf, seismogramm , magma, laava, kiht- ja kilpvulkaan, aktiivne, suikuv ja kustunud vulkaan, lõhevulkanism ja lõõrvulkanism, kaldeera , lõõmpilv, mudavool , fumarool, kuumaveeallikas, geiser, laamtektoonika, laam, vulkaaniline saar, kuum täpp, basaltplatoo, kontinentaalne rift
litosfäär- atmosfääri peale jääv Maa kivimkest, mis on liigendatud laamadeks
mineraalid- kindla ehituse, koostise ja omadustega aine
kivimid- kindla koostisega looduslik mineraalide kogum
sete- murenenud kivimi osake, mis on tuule, veovoolu vms poolt kaasa kantud ja setitatud
settekivim - nii veekogudesse kui ka maismaale kuhjunud setetest tekkinud kivim
tardkivim- nii maakoores kui ka maapinnal magmast tardunud kivim
moondekivim- maakoores kõrgenenud rõhu ja temperatuuri tingimustes kõikide kivimite moonudmisel tekkinud kivim
kivimiringe- kivimite ringkäik looduses, kus kivimid liiguvad ühest grupist teise
purskekivim- laava tardumisel tekkinud kivimid
süvakivimid- maakoores tardunud ja jahtunud magmast tekkinud kivimid
maak- maavara , millest eraldatakse metalle
astenosfäär- vahevöö ülaosas paiknev plastiline kiht, millel triivivad litosfääri laamad
Maa sisetuum - Maa tuuma siseosa ja kõige kuumem osa
Maa välistuum- tuuma välimine osa, mis koosneb rauast ja niklist.
vahevöö- maakoore ja tuuma vahele jääv Maa kivimkest
mandriline maakoor- mandrite alla jääv maakoor
ookeaniline maakoor- ookeanide alla jääv maakoor
ookeani keskahelik- kõigis ookeanides kulgev ulatuslik veealune laugenõlvaline süsteem
süvik- ookeanilaama sukeldumisevööndis asuv pikk, kitsas ja väga sügav vagumus
subduktsioon- e. laama sukeldumine on ookeanilise laama vajumine vahevöösse
kurdmäestik- laamade kokkupõrkel tekkinud kurrutatud kivimitest mäestik
kurrutus- kivimite plastiline deformeerumine
murrang-
geoloogiline rike, mida mööda on toimunud kivimkehade nihkumine üksteise suhtes
maavärin- maakoore järsk rappumine ning maapinna võnkumine
maavärina kolle e. fookus- koht kust maavärin saab alguse
maavärina kese e. epitsenter- maavärina koht maapinnal kolde kohal
seismised lained- kivimikeskkonna elastsed deformatsioonid
tsunami- merepõhjas toimunud maavärina tekitatud hiidlaine
seismograaf- masin, mis registreerib maavärina
seismogramm- joonistatud graafik
magma- Maa sisemuses asuv ülessulanud kivimeist koosnev vedel mass
laava-
vedelas olekus kivimid, mis on vulkaanipurske tagajärjel maapinnale jõudnud
kihtvulkaan- vulkaan, mille koonuse moodustavad tardunud laavavoolud, väljapurskunud kivimid ja tuhk
kilpvulkaan- vulkaan, mille koonuse moodustavad tardunud laavavoolud
aktiivne vulkaan- vulkaan, mis aeg-ajalt purskab
kustunud vulkaan- vulkaan, mis inimajaloo vältel pole pursanud
suikunud e. uinunud vulkaan- vulkaan, mis pikka aega pole tegutsenud, aga teadaolevalt kunagi on pursanud
lõhevulkanism- asub ookeani põhjas laamade lahknemisalal
lõõrvulkanism-
kaldeera e. hiidkraater- vulkaani tippu plahvatuse vüi langatuse käigus tekkinud süvend, kuhu võib tekkida järv
lõõmpilv- kuumadest gaasidest ja tuhast koosnev vulkaanipurske pilv
mudavool e. lahaar- vulkaani tipus plahvatusliku purske käigus silmapilkselt sulava lume ja liustike vee ning kivimaterjali segu, mis valgub mööda vulkaani nõlvu alla
fumarool- vulkaanilisel alal ava või lõhe maapinnas, kust väljub kuum ja kollast värvi sadestav gaas
kuumaveeallikas e. geiser- perioodiliselt purskav kuumaveeallikas
laamtektoonika-
geoloogia haru, mis uurib laamade triivi ja sellest tulenevaid nähtuseid
laam- litosfääri hiigelplokk, mis piirneb seismiliselt aktiivsete vöönditega.
vulkaanilie saar- saar, mis on tekkinud veealuste vulkaanide purske tulemusena ja kerkinud üle merepinna
kuum täpp- süvavahevööst kerkiva pluumi tõusukoht Maa pinnal, kuhu tekib vulkaan või vulkaaniline ala
basaltplatoo-
kontinentaalne rift- venituspingete tagajärjel tekkinud mandrilise maakoore kolemharuline rebend