Litosfäär (0)

KORDAMINE
LITOSFÄÄR
1. Maa siseehitus (sise- ja välistuum, vahevöö, astenosfäär, maakoor , litosfäär)
Maa tuum jaguneb vedelaks välistuumaks ja tahkeks sisetuumaks.
Vahevöö koosneb kivimeteoriitide sarnastest kivimitest . Vahevöö ülaosas on astenosfäär (plastiline, kivimite ülessulamise piirkond). Maakoor koos astenosfääri peale jääva vahevöö osaga nim. Litosfääriks (planeedi pindmine kivimkest).
Maa kivimiline koor jaguneb ookeaniliseks (maailmamere põhi, koosneb kivimitest) ja mandriliseks ( mandrid , koosneb tard -, sette- ja moondekivimitest) maakooreks.
2. Oskad seletada kivimite ringet, tead kuidas on tekkinud erinevad kivimid, mis on mineraalid , kuidas tekivad, mida nimetatakse maakideks.
Tardkivimid – tekkinud magma /laava tardumisel maa sees/pinnal  
Vulkaanilised ehk purskekivimid tekivad aga maapinnal vulkaanide kaudu välja voolanud laavast.
Settekivim -  tekkinud setete liivastumise ehk tsementeerumisel, teke algab maapinnal setete kuhjumisega, kivimiks saab sete alles kivistudes.
Moondekivim – settekivimite/tardkivimite moondumisel (mineraalide koosluseks) kõrgel temp. Ja rõhul
Mineraal on ainult sellised kristallid, mis tekivad looduslikes protsessides aine tahkestumise ehk kristalliseerumise käigus nii gaasidest kui vedelikest. (on looduslik tahke lihtaine või keemiline ühend, mis esineb iseloomuliku kujuga ja kindla struktuuriga kristallina)
Maakideks nim. metalle või nende ühendeid sisaldavaid kivimeid ja mineraale.
Maa sisemuses sulatab tugev kuumus kivimid sulamagmaks. Maakoorepragude või vulkaani kraatri kaudu välja surutud magma jahtub, moodustades tardkivimeid.
Ilmastiku mõjul hakkavad kivimid kuluma väikesteks osadeks . Need osakesed kanduvad merre ja hakkavad settima. Ülemised kihid lasuvad oma raskusega allolevatele, muutes need lõpuks settekivimiks.
Kui mandriline laam kerkib ülespoole, võib moondekivim lõpuks maapinnal paljanduda.
Seal, kus kohtuvad ookeaniline ja mandriline laam, sukeldub raskem ookeaniline laam mandrilise laama alla. Seeläbi satuvad sette-ja tardkivimid sügavale maakoore sisemusse , kus muutuvad moondekivimiteks. Piisava kuumuse korral sulab kivim magmaks ja moodustab uuesti jahtudes tardkivimi.
3. Oskad võrrelda mandrilist ja ookeanilist maakoort (paksus, vanus, kivim kihid )
Mandriline maakoor: Kergem, õhem, 4 miljardi aasta vanune, vanem ja ei teki juurde, levinum kivim- graniit , paksus kuni 80 km, koosneb mitmesugustest tard-, sette-, ja moondekivimitest. (4 kivimit)
Ookeaniline maakoor: Raskem, tihedam, 180 miljonit aasta vanune, noorem ja tekib juurde, levinum kivim- basalt, paksus kuni 10 km, koosneb kivimitest, mis tekkinud astenosfääri kivimite ülessulamisel moodustunud vedeliku - basaltse magma- tardumisel.
4. Miks on ookeaniline maakoor noorem, kui mandriline, selgita konvektsioonivoolude teket vahevöös
Ookeaniline maakoor uueneb, mandriline mitte.
Sügavusest tõusevad üles kuumad kivimmassid, mis ülalpool jahtuvad ja uuesti alla poole liiguvad. Suurema tihedusega ainemassid liiguvad planeedi sisemuse suunas, väiksema tihedusega massid maapinna suunas.
5. Tard-, sette-, moondekivimite teke?
Tardkivimid tekivad Maa süvakoore ja vahevöö kivimite ülessulamisel tekkinud tulivedelast magmast kristalliseerumisel.
Settekivimite teke algab maapinnal murenenud kivimitest pärit pudeda kruusa, liiva savi jt. setete kuhjumisega. Kivimiks saab sete alles kivistudes.
Maakoores, kõrgenenud rõhu ja temperatuuri tingimustes kristalliseeruvad settekivimid ja ka paljud tardkivimid ümber uuteks mineraalide koosluseks- moondekivimiteks.
6. Tead ja oskad selgitada laamade liikumist (põrkumine, lahknemine nendega kaasnevad protsessid (3-4) näidet) ning laamade servaaladele tekkivaid geoloogilisi protsesse: vulkanism , maavärinad, kurrutused , kivimite teke ja moone, murrangud
1) Ookeaniliste laamade lahknemine ehk spreeding - maakoor rebeneb , magma tungib üles, tekivad ookeani keskmäestikud, esineb maavärinaid ja vulkaanipurskeid.
2) Ookeanilise ja mandrilise laama põrkumine- ookeaniline maakoor vajub mandrilise alla, tekivad süvikud, kurdmäestikud, esinevad vulkaanid ja maavärinad.
3) Kahe mandrilise laama põrkumine- kivimid lükatakse üles, tekivad mäestikud, esineb maavärinaid, vulkaanipurskeid esineb väga harva.
4) Kahe ookeanilise laama põrkumine- Üks sukeldub teise alla, tekivad süvikud, veealused vulkaanid, vulkaanilised saared.
7. Oskad seletada mandrite triivi, kontinentaalse rifti ja kuuma täpi teket.
Mandrilised alad teevad läbi ulatuslikke horisontaalsuunalisi triive, triivide suunad ei ole päris juhuslikud. Pika geoloogilise aja jooksul triivides liituvad mandrilised laamad üksteisega hiidkontinendiks.
Nii ookeanides kui mandritel võib leida vulkaane , mis tähistavad süvavahevööst pärit kuumade kivimite ülessulamiskollete tõusukohti maa pinnale - nn kuumi täppe.
Kui kuum täpp asub paksu ja raskelt läbitava mandrilise laama all, siis tekitab see maakoorelaama võlvkerke ja sulatab üles ka mandrilise maakore kivimeid. Võlvkerke laes tekitavad venituspinged kolmeharulise rebendi- kontinentaalse rifti. Rebendeid mööda tõusevad üles ka kuuma täpiga seotud magmad. (lühem: kuuma täpi tagajärjel tekitatud kolmeharuline rebend, Tekib pangamäestik ja vulkaanid)
8. Tead vulkaanide levikut ning liigitust kuju (kilp- ja kihtvulkaan , iseloomustsus), mille poolest erinevad ja purske iseloomu järgi (passiivne, aktiivne, kustunud vulkaan . Mis on kaldeera , mudavoolud, põhjused miks tekkivad .
Vulkaane esineb: laamade servades (vaikse ookeani tulevöös, atlandi ookeani keskmäestikus, vahemere piirkonnas), mandrite murrangualal, kuuma täpi piirkonnas (õhuke maakoor)
Kilpvulkaan : tekivad räni- ning gaasidevaesest basaltsest magmast. Hästi liikuv magma, mis voolab rahulikult maapinnale, valgub laiali ja ehitab lameda vulkaanikoonuse.
Kihtvulkaan:  tekivad ränist ja gaasidest rikastunud voolavast, graniitsest magmast. Laavavoolud on lühikesed ja harvad
Passiivne vulkaan- ajutiselt ei purska aga võivad hakata
Aktiivne- pidevalt või väikeste vahedega purskavad
Kustunud- inimajalugu ei mäleta purskamist
Kaldeera on mitme(kümne) kilomeetrise läbimõõduga langatuslik hiidkraater. Tekivad siis, kui tugevate pursete käigus vajub sisse vulkaani lõõri toitev magmakolde lagi . Kuid võib tekkida ka plahvatuslikul vulkaanipurskel mäetipu laialipaiskumise tahajärjel.
Mudavoolud- lahaarid, mis tekivad vulkaani tipus silpapilkselt sulavate lume ja liustike vete segunemisel vulkaanilise materjaliga .
9. Mõisted: vulkanism, vulkaan, magma, laava
Vulkanism- protsesside kogum, mis hõlmab magma teket, selle liikumist vahevööst ja maakoorest vulkaanini ning purskamist maapinnale
Vulkaan- mägi, mille sees on lõõridelaadne lõhe või lõhede süsteem, mida mööda liigub(tõuseb maapinnale) magma, pursutatud kivimite ja gaaside massid
Magma- maa sees olev sulakivimitest koosnev mass
Laava- vulkaanist välja jõudnud magma, mis hakkab tarduma
10. Tead maavärinate tekke põhjusi, levikut, tugevuse mõõtmise eri viise (Richter, Mercalli skaala) milliseid laineid esineb, mida põhjustavad.
Põhjused-
- vulkaanipursked ,
- koobaste varisemine,
-laamade erisuunaline liikumine (tekivad maakoore sisepinged)
- inimtekkelised (lõhkamistööd)
Richteri skaala- magnituudid
Mercalli skaala- pallid (1-12)
Võib esineda hiidlaineid e. Tsunamit, kui maakoore murrang toimub ookeani põhjas ja see surub veemassi üles.
Mida põhjustab:
-ujutatakse üle suured alad
-hävib taimkate , muutub ranniku pinnamood
- mullad ja siseveekogud soolduvad
-hävivad korallrifid
-ookean reostub
11. Tead maavärinate ja vulkaanipursetega kaasnevaid nähtusi ning nende mõju keskkonnale, inimesele ja majandus tegevusele.
Maavärinatega kaasnevad maakoorelõhed, varingud, rusuvoolud, tsunamid, maalihked, lumelaviinid.
Vulkaanipurskega kaasnevad eralduvad gaasid, tuhapilv, lõõmpilv, vulkaanilised pommid , laavavoolud, lööklaine
12. Oskad nimetada nõlvaprotsesse ja tegureid mis soodustavad nõlvaprotsesse, ka inimtekkelisi.
Nõlvaprotsessid on raskusjõu mõjul nõlvadel toimuvad protsessid, mille tagajärjel muutub nõlva kuju
-varisemine
- libisemine
-voolamine
- nihkumine
13. Mõisted: subduktsioon, spreeding
Subduktsioon- ookeanilise maakoorega litosfääri ploki sukeldumine vahevöösse
Spreeding- ookeaniliste laamade lahknemine