Facebook Like

Maa siseehitus - Litosfäär (0)

3 KEHV
Punktid
 
Säutsu twitteris
Litosfäär
Iseloomusta Maa siseehitust
Maakoor – kõige välimine kõvadest kivimitest koosnev tahke kest. Jaguneb kaheks : ookeaniline ja mandriline .
Mandriline maakoor - 25-70 km,2,7 g/cm3, 4 miljardit aasta, settekivimid , graniit ,basalt, tahke, temp 0-600
Ookeaniline maakoor - 5-7 km, 2,9 g/cm3, 180 miljonit aastat, settekivimid,basalt, tahked ,temp. 0-600
Vahevöö - koosneb kuumast ja tihedast kivimimassis. Jaguneb ülemiseks ja alumiseks vahevööks.
Ülemine vahevöö – 630 km ; 5,5 g/ cm3 ,kivimid : periodiit, temp 1300 . Aineolek plastiline
Alumine vahevöö2290 km; 5,5 g/ cm3 ,kivimid : perovskiit, temp 1200-2500 .Aineolek tahke.
Tuum – maa keskel. Jaotatakse sise- ja välistuumaks. Seda ümbritseb vahevöö.
Välistuum – 1820 km , 10 g/ cm3 ,raud, nikkel, 3000, Olek on vedel ning liikuv. Genereerib Maa magnetvälja.
Sisetuum – 1600 km ; 13,3 g/cm3 raud, nikkel, 6000,Olek on tahke.
Kivimainese tihedust suureneb, sest rõhk suureneb.
Kirjelda geoloogilisi protsesse (vulkanism, maavärinad, kurrutused , murrangud, kivimite teke, süvikute teke, maakoore teke ja hävimine) laamade erinevatel servaaladel:
Litosfäär ei ole ühtne tervik, vaid on lõhenenud mitmesuguse kuju ja suurusega plaatjateks plokkideks e laamadeks. Laamad "ujuvad" vahevöö poolvedela kihi peal. Sügaval maa sisemuses, kus on väga kõrge temperatuur, sulab vahevöö aine osaliselt üles. Tekib kuum vedel kivimmass magama. Kergem ja kuumem aine hakkab maa sees pinna suunas liikuma. Jahtunud ja tehedam materjal aga vajub Maa sisemuse suunas. Nii tekivad vahevöös aine liikumised, mis panevad liikuma ka laamad.
a.)ookeaniliste laamade eemaldumine - Vahevöö sügavusest üleskerkivad tulikuumad magamavoolud põhjustavad maakoore rebenemist ja laamade teineteisest eemaldumist. See toimub enamasti ookeanide keskmäestikes. Lõhesid mööda tungib maakoorde magama, tardub seal ning moodustab uue ookeanilise maakoore. Esinevad vulkaanipursked, maavärinad, tekivad vulkaanilised saared.Tekivad pangasmäestikud ookeanite keskmäestikes. Tekivad riftiorud- pikk ja kitsas nõgu, paikneb ookeani keskaheliku keskel või maismaal.
b.)ookeanilise ja mandrilise laama põrkumine – Ookeanilise ja mandrilise laama põrkumine- Ookeaniline laam on raskem ja vajub mandrilise laama alla vahevöösse, kus see sulab või toimub kivimite moondumine kõrge temperatuuri ja rõhu tõttu. Tekkinud magma tungib pragudest pinnale ning tekivad vulkaanid . Ookeanilise laama sukeldumisel tekib süvik, kivimite pinge tõttu tekkivad
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Maa siseehitus - Litosfäär #1 Maa siseehitus - Litosfäär #2 Maa siseehitus - Litosfäär #3 Maa siseehitus - Litosfäär #4 Maa siseehitus - Litosfäär #5
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-11-01 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 58 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor hhhellu Õppematerjali autor

Lisainfo

Iseloomusta Maa siseehitust.Võrdle mandrilist ja ookeanilist maakoort.Kirjelda geoloogilisi protsesse (vulkanism, maavärinad, kurrutused, murrangud, kivimite teke, süvikute teke, maakoore teke ja hävimine) laamade erinevatel servaaladel:ookeaniliste laamade eemaldumine ookeanilise ja mandrilise laama põrkumine kahe mandrilise laama põrkuminekahe ookeanilise laama põrkumine ning kontinentaalse rifti ja kuuma täpi piirkonnasSelgita vulkaanide tekkepõhjusi ja levikut.Võrdle vulkaane kuju ja purske iseloomu järgi.Too näiteid vulkaaniliste protsessidega kaasnevatest nähtustest ja nende tagajärgedest.Selgita kivimite ringet. Too näiteid sette-, tard- ja moondekivimitest.Selgita maavärinate tekkepõhjuseid.Selgita erinevate seismiliste lainete olemust.Kuidas jagunevad nõlvaprotsessid? Selgita nende tekkepõhjuseid ja tagajärgi.Mõisted: litosfäär, mineraalid, kivimid, sette-, tard- ja moondekivimid, kivimiringe, maak, astenosfäär, Maa sise- ja välistuum, vahevöö, mandriline ja ookeaniline maakoor, ookeani keskahelik, süvik, kurdmäestik, kurrutus, murrang, maavärin, maavärina kolle, epitsenter, seismilised lained, tsunami, magma, laava, kiht- ja kilpvulkaan, aktiivne ja kustunud vulkaan, laamtektoonika, vulkaaniline saar, kuum täpp, kontinentaalne rift
Litosfäär , maavärin , vulkaan , kivim , laam , laama , maak , maakoore , mäestik , settekivimid , settekivimid , pinnavorm , tardumine , maavärinad , protsessid , litosfäär , tuuma , vulkanism

Mõisted


Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

6
doc
Maa siseehitus
3
doc
Geograafia-maa siseehitus-litosfäär-vulkaanid-maavärin
2
rtf
Geograafia - Litosfäär
2
pdf
Kordamine KT-ks litosfäär
10
doc
Litosfäär-vulkaanid-maavärinad-maakoor-laamad
3
odt
Maa siseehitus
2
docx
Maa siseehituse ülevaade
16
ppt
Maa siseehitus ja laamtektoonika



Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun