Maa siseehitus - Litosfäär (0)

Litosfäär
Iseloomusta Maa siseehitust
Maakoor – kõige välimine kõvadest kivimitest koosnev tahke kest. Jaguneb kaheks : ookeaniline ja mandriline .
Mandriline maakoor - 25-70 km,2,7 g/cm3, 4 miljardit aasta, settekivimid , graniit ,basalt, tahke, temp 0-600
Ookeaniline maakoor - 5-7 km, 2,9 g/cm3, 180 miljonit aastat, settekivimid,basalt, tahked ,temp. 0-600
Vahevöö - koosneb kuumast ja tihedast kivimimassis. Jaguneb ülemiseks ja alumiseks vahevööks.
Ülemine vahevöö – 630 km ; 5,5 g/ cm3 ,kivimid : periodiit, temp 1300 . Aineolek plastiline
Alumine vahevöö – 2290 km; 5,5 g/ cm3 ,kivimid : perovskiit, temp 1200-2500 .Aineolek tahke.
Tuum – maa keskel. Jaotatakse sise- ja välistuumaks. Seda ümbritseb vahevöö.
Välistuum – 1820 km , 10 g/ cm3 ,raud, nikkel, 3000, Olek on vedel ning liikuv. Genereerib Maa magnetvälja.
Sisetuum – 1600 km ; 13,3 g/cm3 raud, nikkel, 6000,Olek on tahke.
Kivimainese tihedust suureneb, sest rõhk suureneb.
Kirjelda geoloogilisi protsesse (vulkanism, maavärinad, kurrutused , murrangud, kivimite teke, süvikute teke, maakoore teke ja hävimine) laamade erinevatel servaaladel:
Litosfäär ei ole ühtne tervik, vaid on lõhenenud mitmesuguse kuju ja suurusega plaatjateks plokkideks e laamadeks. Laamad "ujuvad" vahevöö poolvedela kihi peal. Sügaval maa sisemuses, kus on väga kõrge temperatuur, sulab vahevöö aine osaliselt üles. Tekib kuum vedel kivimmass magama. Kergem ja kuumem aine hakkab maa sees pinna suunas liikuma. Jahtunud ja tehedam materjal aga vajub Maa sisemuse suunas. Nii tekivad vahevöös aine liikumised, mis panevad liikuma ka laamad.
a.)ookeaniliste laamade eemaldumine - Vahevöö sügavusest üleskerkivad tulikuumad magamavoolud põhjustavad maakoore rebenemist ja laamade teineteisest eemaldumist. See toimub enamasti ookeanide keskmäestikes. Lõhesid mööda tungib maakoorde magama, tardub seal ning moodustab uue ookeanilise maakoore. Esinevad vulkaanipursked, maavärinad, tekivad vulkaanilised saared.Tekivad pangasmäestikud ookeanite keskmäestikes. Tekivad riftiorud- pikk ja kitsas nõgu, paikneb ookeani keskaheliku keskel või maismaal.
b.)ookeanilise ja mandrilise laama põrkumine – Ookeanilise ja mandrilise laama põrkumine- Ookeaniline laam on raskem ja vajub mandrilise laama alla vahevöösse, kus see sulab või toimub kivimite moondumine kõrge temperatuuri ja rõhu tõttu. Tekkinud magma tungib pragudest pinnale ning tekivad vulkaanid . Ookeanilise laama sukeldumisel tekib süvik, kivimite pinge tõttu tekkivad maavärinad. Samuti tekivad laamade põrkumisel kurdmäestikud. N: Andide mäestik kokkupõrkel kurrutatakse mandrilaama serva mäestik.
Vana maakoor hävineb, vulkaanide esinemine, kurdmäestike ja süvikute teke, moondekivimite teke.
c.) kahe mandrilise laama põrkumine – (kumbki ei sukeldu, sest on ühesuguse raskuse ja tihedusega)Nende servad purunevad, painduvad ning kerkivad kõrgeks mäeahelikeks. Mandrilised laamad on liiga kerged, et vahevöösse sukelduda ja seetõttu kuhjuvd kivimid üksteise otsa, kasvatades mandrilist maakoort üha paksemaks. Tekivad kurdmäestiku, esinevad maavärinad, vulkaane ei esine (maakoor on väga paks ), sügavamates kihtides tekivad moondekivimid .
d.) kahe ookeanilise laama põrkumine - Nende põrkumisel sukeldub ühe laama serv vahevöösse. Sukeldumisjoont jäävad tähistama süvikud. Neeldunud laama serva kohale kerkib veealuste vulkaanide vöönd. Kui vulkaanid kasvavad üle merepinna , siis moodustavad neist vulkaaniliste saarte ahelikud. Vana maakoor hävib, maavärinad, vulkaanid, moondekivimite teke.
e.) kontinentaalse rifti ja kuuma täpi piirkonnad – Kaks litosfääri laama liiguvad üksteisest eemale ning kui kaks kontinentaalset laama lahknevad, tekivad riftiorud. Kontinentaalsete riftide all toimub magma teke tänu vahevöö materjali osalisele ülessulamisele.Seetõttu on kontinentaalsed riftid seotud vulkanismiga.
Kuuma täpi vulkanism ei ole seotud laamade piiridel toimuvate protsessidega. Kuuma täpi vulkanismi põhjustavad protsessid, mis toimuvad sügaval vahevöös, tõenäoliselt vahevöö ja välise tuuma piiril. Kuuma täpi vulkanismi tagajärjel on tekkinud Hawaii saared. Üksikud tulikuumad magmavoolud kerkivad Maa vahevöö sügavusest laamade keskosade alla. Nendes kohtades maakoor rebeneb ja magma voolab läbi tekkinud lõhede välja.
Vulkaanide tekkepõhjused ja levikud.
Kui maakoores juhtub olema mingi lõhe või avaus, siis hakkab magma suure rõhumõjul seda pidi ülespoole kerkima.Vulkaanid kujunevad, kui maa sügavustes tekkinud magma purskub pinnale. Magma moodustub kivimite osalisel sulamisel, kui magma on tekkinud, hakkab see liikuma ülespoole. Vulkaanid tekivad, siis kui magma jõuab maapinnale.
Vulkaanid levivad laamade piirialadel.
*Laamade äärealadel nt : Hekla, Etna
*Mandrite sisealadel nt : Kilimanjaro
*Kuuma täpi kohal ookeanides nt : Mauna Loa
Võrdle vulkaane kuju ja purske iseloomu järgi
Kilpvulkaan – Lameda kujuga, mis meenutab kilpi.Tekib- kui magma on hästi kuum ja voolab aeglase temoga kaugele , sisi tekib lame kilbitaoline mägi. Magma on aluseline. Ülekaalus on basaltsed laavavoolud. See on vedelam ja voolab rahulikumalt- väiksema viskoossusega. Laava tardumine on aeglane. Kilpvulkaanid on mahult suuremad ülejäänud vulkaanidest. Kiplvulkaanid purskavad rahulikult, ei tekita suuri gaasipilvi. Nt: Mauna Kea.
Kihtvulkaan - koonilise kujuga vulkaaniline pinnavorm , mis on tekkinud vulkaanilõõrist pärit vulkaanilise materjali kuhjumisel maapinnal. Kõige levinumad on nad kahtlemata mandrilise ja ookeanilise maakoorega laama kokkupõrkepiiril. Magma on happeline,laava on paks ning ei voola nii laiali kui kilpvulkaanid,laava tardumine on kiire. Nt: Fuji .
Räbuvulkaanid – Purskavad ainult püroklastilist materjali, ei purska kunagi laavat. Läbimõõdult kõige väiksemad.Püroklastiline materjal ladestub vulkaani nõlvadele.Püroklastilised materjalid on näiteks tuhk ja tolm.
Lõhepursked – lõhe maapinnas, sealt valgub välja laava.Katab suured maa-alad.
Vulkaaniliste protsessidega kaasnevad nähtused ja nende tagajärjed
Geisrid – purskavad kuumaveeallkad.
Lõõmpilved – gaaside ja hõõguva vulkaanilise tuha segu
Mudavoolud - lahaarid, mis tekivad vulkaani tipus sulavate lume ja liustike vete segunemisel vulkaanilise materjaliga
Fumaroolid -kuumad, kollast väävlit sisaldavad gaasijoad
Maavärinad – maakoore lühiajaline järsk rappumine.
Vulkaaniliste alade kasu inimesele
*viljakas pinnas ( mineraalainete kõrge sisaldus )
* maavarad – kuld , hõbe, vask
*ehitusmaterjal – tuff
*kuum vesi on energiaallikaks
*turism
*lõõmpilved – segavad lennuliiklus
*maavärinad – murrang, tsunami
Kivimite ringe .
Kivim on kas ühe või mitme mineraali terade kristalliseerunud segu.
Setted – rahnud , savi, liiv
settekivimid – liivakivi ,lubjakivi, dolokivi ,põlevkivi
moondekivimid – gneiss, marmor , kvartsiit .Sulamisel magma
tardkivimid :
1.) purskekivimid – basalt, rüoliit
2.)süvakivimd - gabro,graniit
Maavärinate tekkepõhjused
Laamade kokkupuutealal, kus Maa sisejõud sunnivad osa maakoorest kerkima ja teist selle kõrval vajuma, tekitavad kivimites suured pinged.Kui kivimid pingele vastu ei pea, siis need purunevad järsult ja maakoorde tekivad lõhed. Väga kiire kivimite liikumine maakoores paneb maapinna võnkuma, mida nimetatakse maavärinaks. Murrangute tekkimise põhjuseks on kahe maakeraploki liikumine üksteise suhtes. Murrangute teke on seotud maavärinatega. Maavärinad võivad põhjustada maalihkeid ja varinguid.
Seismiliste lainete olemust.
Seismilised lained on lained, mis on tekkinud maavärina tagajärjel ning mis liiguvad igas suunas.
Jagunevad :
1.) Kehalained :
a.)pikilained – liiguvad lainete leviku sihiga samas suunas, levivad kiiresti, muudavad kivimi keha ruumala.
Läbib pehmet, gaasilist kui ka tahket keskkonda.
b.)ristilained - liikumine on risti lainete leviku suunale, tahkes aines, levivad kiiresti, muudavad kivimi keha kuju,
2.) Pinnalained
a.)Rayeleight- maapind lainetab vertikaalselt
b.)Loveleight – võngutavad maapinda horisontaalselt
Nõlvaprotsesside jagunemine. Nende tekkepõhjused ja tagajärjed
Nõlvaprotsessid on raskusjõu mõjul nõlvadel toimuvad protsessid, mille tagajärjel muutub nõlva kuju.
Jagunevad :
1.) varisemine – kivid veerevad vabalt alla
2.)libisemine – suure kivimid liiguvad allapoole. Libisemise tagajärjel toimuvad maalihked .
3.)voolamine - sulaperioodil niiskusega küllastunud maapinna ülemine sulanud osa hakkab voolama veel külmunud pinnasel .Voolamise tagajärjel muutuvad nõlvad astmeliseks.
4.)nihkumine – aeglane liikumine.Silmaga pole pole protsess nähtav, nähtav on ainult tagajärg. nihkumise tagajärjed avalduvad nõlva alumises osas, kuhu kuhjuvad peeneteralised setted. Nõlvale rajatud ehitised võivad pika aja jooksul toimuva nihke tagajärjel viltu vajuda või puruneda.
Nõlvad võivad olla sirged , nõgusad, kumerad, astmelised .
Mõisted:
litosfäär – Maa tahke kest, mis koosneb maakorest ja vahevööst.
mineraalid – looduslik tahke keemiline ühend, mida iseloomustavad kindlad füüsikalised omadused ja keemiline koostis.
kivimid – kindla koostise ja ehitusega mineraalide kogum maakoores.
settekivimid – kivim , mis on tekkinud mitmesuguste setete kivistumisel.
tardkivim – magma või laama tardumisel tekkinud kivim
moondekivim – kõrge temperatuuri ja suure rõhu mõjul maakoores moondunud sette- või tardkivim
kivimiringe - on järjestikuste protsesside ahel, mis hõlmab kivimite moodustumist, murenemist ja moondumist.
maak - on mineraalne maavara, mille kaevandamine on majanduslikult otstarbekas.
astenosfäär - Maa vahevöö ülemises osas vahetult litosfääri all paiknev poolvedel kiht.
Sisetuum on Maa tuuma keskosa, tuuma kõige kuumem osa.
Välistuum on Maa tuuma välimine osa.
Vahevöö - kiht Maa sisemuses, mis asub allpool maakoort ja ülalpool tuuma.
mandriline maakoor – mandrite alune maakooretüüp
ookeaniline maakoor - Ookeaniline maakoor moodustab ookeanide põhja.
ookeani keskahelik - on vulkaaniline mäeahelik, mis läbib Atlandi ja India ookeani ning Vaikse ookeani lõunaosa.
süvik – maailmamere põhjas olev kitsas ja pikk nõgu, mis paikneb peamiselt laamade põrkumise ja üksteise alla sukeldumise vööndis.
kurdmäestik – mäestik, kus maakoore kihid on maa sisejõudude mõjul surutud lainelistesse voltidesse.
kurrutus - Laamade vastastikkuse surve järel kivimikihtide paindumine ja settekivimitest koosneva pealiskihi kortsumine.
murrang -
maavärin – maa lühiajaline järsk rappumine
maavärina kolle – koht, kus maavärin tekib
epitsenter- koht maapinnal, kus maavärin on kõige tugevam
seismilised lained – lained, mis on tekkinud maavärina tagajärjel
tsunami- on maavärina, maalihke või vulkaanipurske tagajärjel tekkinud hiiglaslik merelaine .
magma – Maa sügavuses tekkinud veeaurust ja gaasidest küllastunud tulikuumi kivimite sulam.
laava – vulkaani kraatrist või maapinna lõhest välja voolanud ja suurema osa gaasidest kaotanud magma
kihtvulkaan - koonilise kujuga vulkaaniline pinnavorm, mis on tekkinud vulkaanilõõrist pärit vulkaanilise materjali kuhjumisel maapinnal.
kilpvulkaan – vulkaanid, mis purskavad rahulikult, laava on väga vedel, moodustab lameda kuhiku.
Tegevvulkaan on praegu tegutsev või ajaloolisel ajal tegutsenud vulkaan
Kustunud vulkaan on hetkel mittetegutsev vulkaan
laamtektoonika - teooria ja õpetus litosfääri laamade tekkimisest, liikumisest, vastastikmõjudest ja hävimisest.
Laamtektoonika kirjeldab laamade liikumist ja jõude, mis seda liikumist põhjustavad.
vulkaaniline saar - on saar, mis on tekkinud veealuste vulkaanide purske tulemusena ja kerkinud üle merepinna.
kuum täpp - on laamasisene vulkaaniline piirkond.
kontinentaalne rift - rift, mis on tekkinud mandrilise maakoorega laama rebenemisel ja osade lahknemisel.