Normaaltingimustes on kaadmium tahkes olekus. Paiknemine tabelis Kaadmium (sümbol Cd) on keemiline element järjenumbriga 48. Tema aatommass on 112,41, asub 5.perioodis IIB-rühmas. Kaadmiumil on 5 elektronkihti ja viimasel kihil on 2 elektroni. Avastamine Friedrich Stromeyer avastas kaadmiumi 1817 aastal Saksamaal. Kaadmium on nime saanud vanakreeka mütoloogia tegelase Kadmose järgi, kes oli Liibanoni prints. Samuti öeldakse, et nimetus tuleb kreekakeelsest sõnast kadmeia- tsingimaak (koostiselt ZnO, milles esineb Cd-d) Leidumine Kaadmiumi leidub looduses üldiselt koos tsingiga, kuid on tsingist üle 50% haruldasem. Kaadmium võib leida maagis koos tsingi, plii ja vasega, samuti võib leida selgroogsete organismides (nt: maksas). Teadaolevad tööstuslikud varud on väikesed (umbes 30 aasta toodang). Saamine Cd saadakse peamiselt sulfiidsetest polümetalliliste maakide töötlemise kõrvalsaadusena.
Tsinki kasutatakse anoodina patareides Tsinki kasutatakse kaitsetoimeliselt paatidel ja laevadel, et vältida korrosiooni Tsinkkloriidi kasutatakse deodorandina ning isegi puidu säilitusvahendina Tsinksulfiidi kasutatakse luminestsentsi värvainena kellaosutitel ja muudel esemetel, mis pimedas helendavad Tsink sisaldub enamustes vitamiinides. Arvatakse, et sellel on antioksüdandi omadused, mis kaitsevad enneaegse naha ja lihaste vananemise eest. Tsingi sulamid Galmei - tsingimaak Messing vase ja tsingi sulam (valgevask) tsingi sisaldus 9-45% Tombak vase ja tsingi sulam
ventilatsioon või pigem vältida ümberlaadimisel tolmu üleskeerutamist. Ladustamine · Avatud ladu · Kinnine ladu · Silo/elevaator · Tiik Maagid · Olulisemat - Rauamaaki veeti 2007 a. 792 mln t · Eksport Austraalia (34%), Brasiilia (34%), India (12%) · Import Hiina (49%), Jaapan (18%), Lõuna-Korea (6%), EU15 (16%) · Maagid ja kontsentraadid on rasked lastid Rauamaak 0,67...0,29 m3/t Niklimaak 0,77...0,71 m3/t Tsingimaak 0,38...0,37 m3/t Vasemaak 0,77...0,50 m3/t Plii kontsentraat 0,50...0,26 m3/t Titaani kontsentraat 0,40...0,36 m3/t Rauamaak Rauamaagi tekkimine Maagid · Maakide töötlemine palju tolmu · Tolm võib olla abrasiivne, nt apatiit Selliste kaupade töötlemisel kaetakse (teki)mehhanismid presendiga · Maakide laadimisel tuleb jälgida lubatuid koormuseid ja tekkivaid pingeid laevades · Laeva laadimisel:
Skandinaavlastelt ja taanlastelt, kellega eskimod varajaselt kokku puutusid, omandasid nad ristiusu, pinnapaigalise 4 asumisviisi ja teatud määral euroopaliku tsivilisatsiooni. (Tammekann et al, 1930) Peamiselt teenivad gröönlased elatist kalastamisega ja loomade küttimisega. Olulisel kohal on ka maavarade kaevandamine. Tähtsamad maavarad on krüoliit, pruunsüsi ja plii- tsingimaak. (Aader et al, 1970) Kõneldakse grööni-ja taanikeeli ning enamus populatsioonist valdab neid mõlemaid. Inglise keel on laialdaselt kasutatav kui kolmas keel (http://www.polaarseiklus.com[07.12.2008]). Ajalugu Gröönimaa avastas 10.sajandil Eirikr Raud, kes rajas saarele ka esimesed asulad. Islandi saagade andmetel avastas Gröönimaa aga islandlane Gunnbjörn Úlfsson. (Aader et al, 1970) 1261. aastal sai Gröönimaast Norra kuningriigi osa
Mingil määral võib Hiiumaa lähedal leiduda naftat. Põhja-Eesti maapõues on maagaasi. Maak on mineraalne maavara, mille kaevandamine on majanduslikult otstarbekas. Enamasti mõeldakse maagi all maavara, millest eraldatakse metalle. Vastavalt sellele, mida maagist eraldatakse, nimetatakse neid raua-, vase-, pliimaagiks jne. Maake moodustavad maakmineraalid on näiteks püriit (rauamaak), galeniit (pliimaak), sfaleriit (tsingimaak), magnetiit(raua maak), hematiit (rauamaak), kalkopüriit (vasemaak) jne. 11. Eesti põhilised maavarad. Olulisimad Eesti maavarad on kukersiit (põlevkivi) ja fosforiit. Peale nende on Eesti maavaradeks: savi, liiv, kruus, karbonaatkivimid (lubjakivi ja dolomiit), turvas, ravimuda ja mineraalvesi. Maavara varu puhul eristatakse aktiivset japassiivset varu, aktiivne varu jaguneb omakorda tarbevaruks ja reservvaruks. aktiivne varu maavaravaru on aktiivne, kui selle kaevandamisel
Õhutemperatuur jaanuaris on +20°C kuni +25 °C ja juulis +10 °C ringis. Õhutemperatuuri amplitud on 12 °C. Aasta keskmine õhutemperatuur on 16 °C. Aastane sademete hulk on 500- 1000 mm. Põhja-Argentinale on iseloomulikud väga kuumad, niisked suved ning leebed, pehmed talved. Kesk-Argentinas on kuumad suved koos äikesetormidega ja jahedate talvetega. Lõuna aladel on soojad suved ja külmad talved koos tiheda lumesajuga, eriti mägede piirkonnas. Loodusvarad : Pliimaak, tsingimaak, vasemaak, tinamaak, rauamaak, volframimaak, mangaan, nafta, uraanimaak, kips, väävel, boraat, abest. Argentina arengutaseme üldiseloomustus Elanike arv aastal 2006 oli 39,0 miljonit, rahvaarvu kasvuks protsentides aastatel 2006-2050 on 38% ning linnarahvastik moodustab kogu riigist 86%. Sündimus on küllaltki suur ehk 18% , samas suremus on selle kohta väikene ehk 8%, kuid imikute suremus on väga suur 16.8%.
9. oskab analüüsida maavarade kaevandamisega (karjäärides ja allmaakaevandustes) kaasnevaid sotsiaalseid ja keskkonnaprobleeme; Maak on mineraalne maavara, mille kaevandamine on majanduslikult otstarbekas. Enamasti mõeldakse maakide all maavarasid, millest eraldatakse metalle. Vastavalt sellele, mida maagist eraldatakse, nimetatakse neid rauamaak, vasemaak, pliimaak jne. Maake moodustavad maakmineraalid on näiteks püriit (rauamaak), galeniit (pliimaak), sfaleriit (tsingimaak), magnetiit (rauamaak), hematiit (rauamaak), kalkopüriit (vasemaak) jne. keskkonnaprobleemid: muldade hävimine, põhjavee taseme alanemine, põhjavee reostumine, tuuleerosioon, pinnase reostumine, õhusaaste, maapinna sissevarisemine (langatuslehtrid), maapinna soostumine, teiste loodusvarade hävitamine jne. sotsiaalsed probleemid: ühekülgne tööhõive, soolised disproportsioonid, tervishoiuprobleemid,
perioodilisussüsteemi 12. rühma tsingirühma. Sellesse rühma kuuluvad ka tsink (Zn) ja elavhõbe (Hg), kuid Cd vaba metallina saadi kõige hiljem alles 19. sajandil. Kaadmiumi avastas saksa teadlane Friedrich Stromeyer 1817. aastal Göttingenis, uurides apteekides müüdavat Zn-ühendit, milles kahtlustati kõrget arseenisisaldust. Nimetus tuleneb kreekakeelsest sõnast kadmeia 'tsingimaak', koostiselt ZnO, mida tunti juba Vana-Kreekas, milles Cd esineb (Karik ja Truus 2003). Aine aatomnumber on 48 ning molekulmass 112,41 grammi mooli kohta. Tavaline oksüdatsiooniaste ühendites on +II, aga eksisteerib ka ühendeid, milles kaadmiumi oksüdatsiooniaste on võrdne +I-ga (Ahmetov 1974). Kaadmium on keskmise aktiivsusega ning lihtainena pehme, plastne hõbevalge raskmetall, hästi poleeritav ja valtsitav, tavatingimustes õhu ja vee toimele vastupidav. Niiskes õhus kattub
Fossiilid Kivistunud looma- ja taimejäänused. Mineraalid - Keemilise koostise ja enamasti kristallilise struktuuriga looduslikult esinev anorgaaniline tahke aine. Mineraale leidub kivimites. Mineraal peab esinema looduses. Näiteks vääris- ja poolvääriskivid, kvarts, kuld, dolomiit jm. Maak Maavara millest eemaldatakse enamasti metalle. Maake moodustavad maakmineraalid on näiteks püriit (rauamaak), galeniit (pliimaak), sfaleriit (tsingimaak), magnetiit (rauamaak), hematiit (rauamaak), kalkopüriit (vasemaak) jne. Kivimite kasutus: Inimesed on ammusest ajast kivimeid tööriistade valmistamiseks ja ehitusmaterjaliks kasutanud. Ränikivi ja vulkaanilised kivimid on ideaalsed tööriistade valmistamiseks, sest nende lõhenemisel tekivad teravad lõikeservad. Suuri arhitektuurimälestisi nagu püramiidid, paleed ja templid, ehitati graniidist, marmorist, kilt-, liiva,- ja lubjakivist
annaabi.ee 
