Ülemine vahevöö ulatub umbes 10200 kilomeetri sügavusele. Vahevöö ehk mantli alumine osa on tahke ja koosneb peamiselt ränist. Mantli alumine osa ulatub 9002900 kilomeetri sügavusele. Vahevöö alaosas on D"-kiht, mis ulatub vahevöö ja tuuma piirilt 220...250 kilomeetrit kõrgemale. See on kiht, kus seismiliste lainete levikukiirus sügavuse suurenedes ei muutu. Maa tuum Maa tuum on Maa keskel asuv osa Maast. See on metallilise koostisega. Tuuma siseosa ehk sisetuum on tahke, välisosa ehk välistuum aga vedel. Vedela metallilise välistuuma ainese pööriseline liikumine on Maa tugeva magnetvälja põhjustajaks. Välistuum Vahevöös on mitmeid väiksemaid piirpindu, kuid väga suur muutus seismiliste lainete levikukiiruses tuleb alles 2900 km sügavuses, kus algab Maa välistuum. P-lainete levikukiirus aeglustub järsult ning S-lainetele on see kiht läbimatu. Sellest võib järeldada, et välistuum on vedelas olekus
tuleb alles 2900 km sügavuses, kus algab Maa välistuum. P-lainete levikukiirus aeglustub järsult ning S-lainetele on see kiht läbimatu. Sellest võib järeldada, et välistuum on vedelas olekus. Vedela metalli pöörisvoolud välistuumas tekitavad Maa magnetvälja. Välistuum koosneb peamiselt niklist ja rauast ning ulatub umbes 29005100 km sügavusele. Sisetuum 5200 kilomeetri sügavusel muutub tuum kõrge rõhu tõttu taas tahkeks, ehkki ta on ilmselt sulamispunktile väga lähedal. Sisetuum koosneb peamiselt niklist ja rauast ning ulatub umbes 5100 6378 kilomeetri sügavusele. Andmeid maa kohta : Orbiidi pikem pooltelg 149 597 887 km Orbiidi ekstsentrilisus 0,0167 Periheel 147 098 074 km Afeel 152 097 701 km Tiirlemisperiood 365,256 päeva Keskmine orbitaalkiirus 29,783 km/s Suurim orbitaalkiirus 30,287 km/s Väikseim orbitaalkiirus 29,291 km/s Kaaslane 1 (Kuu) Ekvatoriaalne diameeter 12 756,270 km Polaarne diameeter 12 713,500 km
Päikesesüsteem Teisy Slavin 9. klass Päikesesüsteem Päikesesüsteem koosneb Click to edit Master text styles Päikesest ning sellega Second level seotud objektidest ja Third level Fourth level nähtustest, sealhulgas Fifth level planeet Maa, millel me elame. Tegemist on kõige paremini tuntud näitega planeedisüsteemist, mis üldjuhul koosneb ühest või mitmest tähest ning nendega gravitatsiooniliselt seotud ainest (planeedid, meteoorkehad, tolm, PÄIKE Päike on meie päikesesüsteemi täht. Tema läbimõõt on 1.392 miljonit kilomeetrit ( 109 maa läbimõõtu) Päike teeb ühe tiiru ...
pöörlemisega. Maa- ellips MAA siseehitus maakoor vahevöö välimine tuum sisetuum Maa tuum · Maa sfäär 2900 km sügavusest kuni Maa tsentrisse. · S lained sellest edasi ei levi, mis viitab selgelt tuuma välimisosa vedelale olekule. · Arvatavasti on Maa tuumas ülekaalus metallilised elemendid, (raud, nikkel, veidike väävlit, hapnikku, räni). Tuuma jaguneb: · VÄLISTUUM - 2900- 5200 km (ulatus 2300 km) · SISETUUM - 5200 km sügavusest kuni Maa keskpunkti (6378 km). Juhib S-lained kuid väga aeglaselt, mistõttu arvatakse et see on lähedal aine ülessulamis temperatuurile. Vahevöö · on koore tuuma vahele jääv Maa sfäär (Moho piirist kuni 2900 km sügavuseni). · Oletatavasti koosneb peamiselt ultraaluselistest kivimitest, peamiseks tüübiks on peridotiit (Fe ja Mg silikaatidest oliviinist ja pürokseenidest koosnevad kivimid). Vahevöö jaguneb kaheks osaks:
LITOSFÄÄR Maa siseehitus- osad, nimetused: Maakoor, Ülavahevevöö (ülemine kiht litosfäär; keskelt läbib astenosfäär), Süvavahevöö, Välistuum, Sisetuum (Ni, Fe) Ülavahevöö Süvavahevöö Välistuum Sisetuum Astenosfäär Maakoor Astenosfäär? On vahevöö kivimite mõningase üles sulamise s.o. basaltse magma tekkimise koht. Litosfäär? On maa väline kivimkest aga see ei võrdu maakoorega kuna litosfäär hõlmab ka ülemist osa vahevööst. Iseloomusta ookeanilist maakoort: moodustab maailmapõhja; on tekkinud basaltse magma tardumisel; on noorem kui mandriline maakoor.
murduvad ning peegelduvad nii, nagu valguslained-nendega saabki maa siseehitust uurida. Maakoor(0-80mkm)=>vahevöö(80-2900km)=>välistuum(2900-5100)=>sisetuum(5100-6378) Maakoor: ookeaniline(basaltsetest, aluseline, 5-10km) kontinentaalne(graniitne, happelina, -80 km) Astenosfäär- u 200km sügavusel, sellel liiguvad laamad, kuna on plastiline vahevöö osa. Vahevöö koosneb silikaatsetest mineraalidest(Mg-Fe) Tuum koosneb rauast: välituum vedel, sisetuum tahke. Maa sisemuse suunas rõhk ja temp. kasvab. Tsentris temp. u 6000. Maa süvasoojus kandub maa tuumast maa pinnale. Kivim on ühe või mitme mineraali kristalliseerunud segu(päevakivi, kvarts) Magmakivimid-kivimid, mis moodustuvad magma kristalliseerumisel(graniit) Settekivimid-kivimid, mis moodustuvad pehmetest setenditest(liivakivi, lubjakivi) Moondekivimid-kivimid, mis tekivad juba olemasolevate kivimite muutumisel(gneiss, kilt)
MANDRILINE MAAKOOR OOKEANILINE MAAKOOR Koosneb sette,tard,moondkivimist) Basaltse magma tardunumisel tekkinud kivim,süvamere setted Paskem(25-75km) Õhem(40km) uueneb pidevalt 4 miljardit a. vanem 180milj.a vana noorem MAAKOOR- valdavalt tahke ja ränirohke kivimiline kest, mis jaguneb mandriliseks ja ookeaniliseks maakooreks(20-70km) LITOSFÄÄR- Maakoor koos tugevatest tahketest kivimitest koosneva vahevöö ülaosaga(50-300km) ÜLEMINE VAHEVÖÖ-(10-200km sügavusel) kuum,tihe kivimmass ALUMINE VAHEVÖÖ-(900-2900km sügavusel) tahke,koosneb ränist MAA TUUM-metalliline koostis(nikkel,raud),sisetuum(5200km) tahke,välistuum vedel.(2900-5100)
jpg Mis seal Maa sees on? Vahevöö Maakoor · Maa sisemus on kihilise ehitusega · Tº tõuseb sisetuumas kuni 5500º-ni · Suure kuumuse tõttu on kõrge rõhk · Sisetuum on tihe, metalne ja tahke · Vahevöös on liikuv plastiline magma Sisetuum Välistuum http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/4/45/%D0%97%D0%B5%D0%BC%D0%B9%D0%B0.jpg Maa kuuma sisemust tõestavad ... · Vulkaanipurskel kuumad laavavoolud · Kuum põhjavesi ja
tal vahevöösse tagasi sukeldumist. · Litosfäär- maa väline tahke kivimkest. Koosneb suurtest laamadest, mis moodustavad või hävitavad maakoort. · Astenosfäär-maa vahevöö ülemises osas vahetult enne litosfääri all paiknev poolvedel kiht. Seal ''ujuvad'' litosfääri laamad. Osaliselt ülessulanud kiht. · Vahevöö- kiht maa sisemuses,mis asub allpool maakoort ja ülalpool tuuma. · Sise- ja välistuum-Välistuum koosneb rauast ja niklist ja on vedel kiht. Sisetuum on maa tuuma keskosa ja ka kõige kuumem osa.Koosneb raua-nikli sulamist. · Ookeani keskahelik- vulkaaniline mäeahelik, läbib Atlandi ja India ookeani ning Vaikse ookeani lõunaosa. · Süvik- Tekivad sinna,kus üks laam sukeldub teise alla. Piklik ,sügav nõgu ookeani põhjas. · Kurdmäestik-Tekkinud kurrutuse käigus. Näiteks kahe laama põrkepiirkonnas, kui põrkuvad 2 ookeaniline maakoorefa laama või ookeanilise ja mandrilise maakoorega laam. Nt alpid või Himaalaja.
Sfäär Ulatus Tihedu Keskmine Aineole Keemiline Tähtsus s temperatuur k koostis (kg/m3) (levinumad ained) Sisetuum 5100 12,85 5005°C Tahke Raud ja Magnetväli 6378 km kg/m3 nikkel Maapõue soojus sügavusel Välistuum 2890 km 4400°C Vedelik Magneesium sügavusel kuni , 6100°C hapnik Vahevöö 2900 km Tahke sügavusel Astenosfää 3060 km Tahke Basaal , paneb otseselt r sügavusel kivi , hapnik maakoore liikuma Litosfäär 40-200 2,05 1000 °C ...
vahevö ülemine kuni 660 km 5,5 ultraaluselised 250 -2500o plastiline vahevöö (peridotiit) ö (astenosfäär) tahke alumine 660 - 2900 perovskiit vahevöö km tuum välistuum 2900 -5100 km 10,0 Fe 2O, Ni kuni 4800o vedel sisetuum 5100 - 6370 13,3 km kuni 6000o tahke süvameresetted basaltne padilaava gabro peridotiit Maakoor ja litosfäär astenosfääri peetakse vulkaanidest purskuva basaltlaava "köögiks". Mööd astenosfääri rändavad jäigad litosfääri laamad. Maakoore ehitus MAAKOOR 5 - 75 km (35km)
Maakoor-tahketest kivimitest koosnev litosfääri kiht. Mandriline ja ookeaniline. Mineraalid-looduslikud tahked lihtained või keemilised ühendid, mis esinevad iseloomuliku kujuga kristallina(grafiit) laamad-suured maakoore plokid, mis üksteise suhtes liiguvad astenosfäär-basaltse magma tekke piirkond, vahevöö ülaosas kivimid-maakoore moodustavad kõvad tsementeerunud mineraalide kogumid (tard-,sette-, moondekivimid)(graniit,lubjakivi,gneidd) maak-majanduslikku huvi pakkuv kivi või mineraal (pronks, raud) maa siseehitus: maakoor-> ülemine vahevöö-> astenosfäär->alumine vahevöö(vedel) ->välistuum(vedel)->sisetuum(tahke) Mandriline maakoor Ookeaniline maakoor basalt, graniit basalt, settekivimid tihedus 2,7 g/cm3 3,0g/cm3 kuni 80km paksune 2-8 km paksune 4 miljardit aastat 180miljonit aastat ookeaniliste laamade lahknemine.-uus maakoor, närgad maavärvinad, rahulikud vulkaanipursked(atlandi ...
oma asendi tõttu jõuväljas. välistuum vedel Kineetiline: veeliikumine, tuul, liustikuliikumine. tuum Keemiline: vabaneb reaktsioonide käigus (raadioaktiivsete lagunemise, fotosünteesi jne sisetuum tahke käigus. Soojusenergia: päikesekiirgus, maa siseenergia. Kivisüsi on tekkind miljoneid aastaid tagasi niisketel aladel kasvanud iidsete sõnajalgade kõdunemisel. Nafta on tekkinud maakoores mereloomade ja taimede jäänuste hilisemal settimisel. Kivistisi uuritakse
Litosfäär- maakera väline pind. Suure tugevusega maa väliskiht, mis koosneb maakoorest ja vahevöö pealmisest tahkest osast. 50-200km. Litos. on lõhenenud laamadeks. Eristatakse kahte tüüpi maakoort: mandriline maakoor(3-kihti- settekivimid, graniidikiht, basaldikiht), ookeaniline maakoor(2-kihti- settekivimid, basaldikiht) Maakoor Ülemine vahevöö 350 Alumine vahvevöö 2900 Välistuum(vedel) Sisetuum(tahke) 5140 Maa keskpunkt 6370 MÄESTIKE TEKE Kivimikihid alluvad külgsurvele, toimub KURRUTUS. Kivimikihid surutakse kurdudesse, tekib kurdmäestik Kurrutused tekivad: *kahe mandrilise laama kokkupõrkel NT!Himaalaja *ookeanilise ja mandrilise laama kokkupõrkel NT!Andid PANGASMÄESTIK maakoores toimuvad suured murrangud, mille tagajärjel liiguvad suured maakooreplokid erinevatel kõrgustel kujunevad pangasmäestikud(ülang,alang, murrangu lõhe). NT! Draakonimäed VULKAAN- koonusekujuline mägi, mille sees on lõõr, mida mööda magm...
Litosfäär 1. Maa siseehitus Sisetuum, välistuum, vahevöö, astenosfäär, litosfäär, maakoor. 2. Kivimite ringe kivimid moodustuvad, murenevad ja moonduvad.Mineraal on looduslik tahke lihtaine või keemiline ühend. Maak mineraalne maavara. Tardkivimid magma tardumisel tekkiv kivim. Settekivimid tekib setete kivistumise tulemusel. Purskekivimid tekivad maapinnal vulkaanide kaudu välja voolanud laavast. Moondekivimid kõrge rõhu ja temperatuuri tingimustes moondunud kivim. 3
Sellest võib järeldada, et välistuum on vedelas olekus. Vedela metalli pöörisvoolud välistuumas tekitavad Maa magnetvälja. Välistuum koosneb peamiselt niklist ja rauast ning ulatub umbes 29005100 km sügavusele. Sisetuum 5200 kilomeetri sügavusel muutub tuum kõrge rõhu tõttu taas tahkeks, ehkki ta on ilmselt sulamispunktile väga lähedal. Sisetuum koosneb peamiselt niklist ja rauast ning ulatub umbes 51006378 kilomeetri sügavusele. Maakoor on valdavalt tahke ja ränirohke kivimiline kest, mis jaguneb mandriliseks ja okeaniliseks maakooreks.
E KUU ASL AN A KA MA M · Maa tähtsaim omadus meile on see, et see on meie koduks. · Maal elab 2012 aasta märtsi seisuga 7,003,019,800 inimest ja see tõuseb iga päevaga umbes 212 035 inimese võrra. Kuju · Kõige täpsemalt kirjeldab Maa kuju geoid... Aga teda on võrreldud ka... Maa tuum · Maa tuum on Maa keskel asuv osa Maast. See on metallilise koostisega. · Tuuma siseosa ehk sisetuum on tahke, välisosa ehk välistuum aga vedel. · Vedela tuuma pööriseliselt liikumine tekitab gravitatsiooni. Temperatuur · Keskmine temperatuur Maa pinnal on 15 °C. · Maapinna lähedal registreeritud kõrgeim õhutemperatuur on 58 °C. · Madalaim õhutemperatuur on 89,6 °C. Täname tähelepanu eest ! Kätlin ja Kristin.
Maa Liis-Gertrudh Reinsoo 12.C Maa Kera kujuline. Päikesesüsteemi kolmas planeet. Koduks miljonitele liikidele. Moodustus 4,54 miljardit aastat tagasi tolmu- ja gaasikettast. Üks kaaslane Kuu Maa siseehitus 1. Sisetuum Click to edit Master text styles Second level 2. Välistuum Third level 3. Alumine vahevöö Fourth level Astenosfäär Fifth level 4. 5. Ülemine vahevöö 6. Maakoor Laamtektoonika
E KUU ASL AN A KA MA M · Maa tähtsaim omadus meile on see, et see on meie koduks. · Maal elab 2012 aasta märtsi seisuga 7,003,019,800 inimest ja see tõuseb iga päevaga umbes 212 035 inimese võrra. Kuju · Kõige täpsemalt kirjeldab Maa kuju geoid... Aga teda on võrreldud ka... Maa tuum · Maa tuum on Maa keskel asuv osa Maast. See on metallilise koostisega. · Tuuma siseosa ehk sisetuum on tahke, välisosa ehk välistuum aga vedel. · Vedela tuuma pööriseliselt liikumine tekitab gravitatsiooni. Täname tähelepanu eest ! Kätlin ja Kristin. Temperatuur · Keskmine temperatuur Maa pinnal on 15 °C. · Maapinna lähedal registreeritud kõrgeim õhutemperatuur on 58 °C. · Madalaim õhutemperatuur on 89,6 °C.
r graniit Vahevöö astenosfäär 50- Ferrum mg Plastiline 400 silikaadid Süvavahevö Kuni Raua & mg ö 2900 rikkad mineraalid Tuum Välistuum 2900- Ülitihedad Vedel 5100 raua nikli silikaadid Sisetuum 5100- Sama, tahke Tahke 6378 1. Maavärinad on maapinna vibratsioon ja nihked, mis tekivad maapõue kivimites kuhjunud elastsete pingete lahendamise protsessis koos kivimite rebestamisega. 2. Kihtvulkaan tekivad ränist, rikastunud gaasidest, suurema viskoossusega, laavavoolud on lühikesed, harvad v puuduvad, laava tardub pimsina. 3
LAAMTEKTOONIKA - õpetus laamade ehitusest ja liikumisest LAAM - litosfääri hiigelblokk Liikumine 1-10 cm aastas (hõõrdumine üksteise vastu, põrkumine kokku, eemaldumine üksteisest, nihkumine üksteise vastu) Ainukesed Maa sisejõudude põhjustatud liikumised, mis ei ole seotud laamade piirialdega on KÕIKUVLIIKUMISED Nad esinevad kõikjal ja pole tajutavad Suuruse järgi eristatakse <1> 6..7 suurt laamat - pindala > 100 000 000 km2 <2> 8 keskmist - pindala > 1 000 000 km2 <3> u. 20 väikest - pindala < 1 000 000 km2 Laamade maakoore tüüp 1. Ainult ookeaniline - Vaikse Ookeani laam 2. Ookeaniline ja mandriline - Aafrika laam VULKANISM - niisuguste protsside kompleks, mis seostub magma tekkimise ja liikumisega maakoores MAGMA - vedel kivimite sulamass Olenevalt magama ja maakoore iseloomust võib liigitada vulkaane<1> lõhepurske e. joonvulkaanid Islandil, Hawaii saartel<2> keskpurske e. lõõrvulkaanid kilpvulkaanid - laava on aluseline (vedel)...
Geograafia KT2 MAAKOOR (litosfäär) 6-10 km ookeanide all 25-40 km mandrite all kuni 80 km kõrgmäestikes ÜLEMINE VAHEVÖÖ (astenosfäär) 6-80 km maakoorest kuni 900 km ALUMINE VAHEVÖÖ 900 - 2900 km VÄLISTUUM, vedel 2900 - 5100 km SISETUUM, tahke 5100 - 6578 km Mandriline Ookeaniline paksem, vanem (4 miljardit) õhem, noorem (200 miljonit) kergemad kivimid raskemad kivimid settekivimid settekivimid graniidsed kivimid basaldikiht basaldikiht Tardkivimid moodustuvad magma aeglasel jahtumisel ja tardumisel maakoores või laava kiirel tardumisel maapinnal.
GEOGRAAFIA Litosfäär 1. Milline on maa siseehitus? a. Kihid -Sisetuum -Välistuum -Vahevöö-astenosfäär ja litosfäär -Maakoor b. Astenosfäär Vahevöö ülaosas olev plastiline kiht- basaltne magma. Lühiajaliste pingete korral käitub tahke elastse keskkonnana, juhtides seismilisi laineid. c. Litosfäär -Maakoor koos astenosfääri peale jääva vahevöö jäiga osaga - Jaguneb litosfääri laamadeks 2. Mandriline VS ookeaniline maakoor MANDRILINE OOKEANILINE a. Paksus Paksem-U 40 km Õhem- U 7 km b. Tihedus Väiksema Tihedam tihedusega Koosneb tard-ja Koosneb tard-, settekivimitest mo...
Litosfäär Maa siseehitus Sisetuum Välistuum Vahevöö (astenosfäär) Maakoor (ookeaniline ja mandriline) Koostiselemendid Mineraal Looduslik tahke lihtaine või keemiline ühend, mis esineb iseloomuliku kuju ja kindla struktuuriga kristallina. 3600 liiki Püriit FeS2 Opaal Teemant Kivim Mineraalide tugevalt kokku tsementeeritud kogum Tard, sette ja moondekivimid Tardkivim Maa süvakoore ja vahevöö kivimite ülessulamisel tekkinud tulivedelast magmast kristalliseerumisel (nt
Maa siseehitus Maakoor Vahevöö Välistuum Sisetuum Litosfäär on Maa väline tahke kivimkest. Hõlmab ka ülemist osa vahevööst. Koosneb suurtest laamadest, mis liiguvad aeglaselt, moodustades juurde maakoort mereline maakoor koosneb basaldist ehk vulkaanilisest kivimist, mis tardub kui magma ookeanide keskahelike kohal välja voolab mandriline maakoor moodustab maismaa ning koosneb vanematest kergematest kivimitest nagu graniit, gneiss ja liivakivi kivimite tüübid; tardkivimid tekivad vahevöö kivimite ülessulamisel, magma kristalliseerumisel tekib basalt, graniit settekivimid maapinnal murenenud kivimitest tekib lubjakivi ja liivakivi moondekivimid kõrgetel tempraturidel kristalliseeruvad tardkivimid ja settekivimid mineraalide koosluseks. Tekib gneiss laamade liikumine; maismaa laamade põrkumine; laamade nihkumine, moodustavad pikki sirgeid murrangujooni. Kogunenud pingete äkiline vabanemine tekitab maavärinaid. oo...
Kordamisküsimused kontrolltööks . LITOSFÄÄR 1. Mille poolest erines Alfred Wegeneri mandrite liikumise hüpotees tänapäevasest laamtektoonikast? Tema hüpotees ei sisaldanud liikuma panevat jõudu, tolleaegne tehnika ei võimaldanud avastada mäeahelikke, mis tekkisid vee all mandrite triivimisest. 2. Mis on laamtektoonika? Laamtektoonika on teooria ja õpetus litosfääri laamade tekkimisest, liikumisest, vastastikmõjudest ja hävimisest. 3. Millised on Maa sisemised ja välimised kestad? Tuum-sisetuum-välistuum-alumine vahevöö-ülemine vahevöö-astenosfäär- maakoor. 4. Mis on mineraalid ja mille nende kogumikud moodustavad? Mineraalid on tahked kristallsed looduslikud ained, millel on kindel või kindlates piirides muutuv keemiline koostis ja sellest tulenevalt ka kindlad füüsikalised omadused. Nende kogumikud moodustad kivimeid. 5. Kuidas tekivad settekivimid? Kivimite murene...
Litosfäär Iseloomusta Maa siseehitust Maakoor kõige välimine kõvadest kivimitest koosnev tahke kest. Jaguneb kaheks : ookeaniline ja mandriline. Mandriline maakoor - 25-70 km,2,7 g/cm3, 4 miljardit aasta, settekivimid,graniit,basalt, tahke, temp 0-600 Ookeaniline maakoor - 5-7 km, 2,9 g/cm3, 180 miljonit aastat, settekivimid,basalt, tahked ,temp. 0-600 Vahevöö - koosneb kuumast ja tihedast kivimimassis. Jaguneb ülemiseks ja alumiseks vahevööks. Ülemine vahevöö 630 km ; 5,5 g/ cm3 ,kivimid : periodiit, temp 1300 . Aineolek plastiline Alumine vahevöö 2290 km; 5,5 g/ cm3 ,kivimid : perovskiit, temp 1200-2500 .Aineolek tahke. Tuum maa keskel. Jaotatakse sise- ja välistuumaks. Seda ümbritseb vahevöö. Välistuum 1820 km , 10 g/ cm3 ,raud, nikkel, 3000, Olek on vedel ning liikuv. Genereerib Maa magnetvälja. Sisetuum 1600 km ; 13,3 g/cm3 raud, nikkel, 6000,Olek on tahke. Kivimaine...
Ookeanilin 0-20 km 3,0 Basalt 0-600 Tahke e Vahevöö Astenosfää 50-400km 5,5 Perdotiidid 1300 Plastiline r -2900km 1200-2500 Vedel Alumine vahevöö Tuum Välistuum 2600- 10,0 3000 Vedel 5100km Sisetuum 5100- 13,3 Raud, 3500 tahke 6400km nikkel Mandrilise ja ookeanilise maakore võrdlus Näitaja Mandriline maakoor Ookeaniline maakoor Maakoore paksus 70 km 20 km Maakoore vanus - 4 miljardit aastat - 180 miljonit aastat Maakoore tihedus 2,7 g/cm3 (kergem) 3,0 g/cm3 (raskem)
Kordamine KT-ks litosfäär 1. Kuidas saadakse andmeid Maa siseehituse kohta-puuraukude, vulkaanide, maavärinate, seismiliste laine uurimisega 2. Mis on seismilised lained- lained, mis levivad Maa sees ja Maa pinnal, nende liigitus ja levimine erinevates keskkondades- jaotatakse: pinnalained e L- lained: levivad maa pinnal, on kõige aeglasemad, ei anna suurt ettekujutust maa siseehitusest. Pikilained eP-lained: kivimiosakeste võnkumine, levivad nii vedelas kui tahkes keskkonnas, kiirus -13km/s, võnkumine on pikisuunaline. Ristilained e S- lained: võnkumine on risti laine elvimissuunaga levivad ainult tahkes keskkonnas, kiirus 6-7km/s 3. Maa siseehitus, erinevate osade lühiiseloomustus- Maakoor(aluselistest kivimitest koosnev), moho(3-7km), vahevöö(ultraaluselistest kivimitest, litosfäär-maakoore ja vahevöö ülemine osaa, 50-200km, koosneb tahketest kivimitest, kaotanud sidususe ja o...
Ehitiste ja teede rajamine, jõeorgude süvendamine. Võrrelda maakoort, vahevööd, tuuma. Maakoor: 5-80km paksune, jaguneb ookeaniliseks ja mandriliseks. Peamised kivimid on graniit ja basalt. Temperatuur 0-600C. Aine olek: tahke. Vahevöö: Kuni 2900 km paksune, jaguneb astenosfääriks ja süvavahevööks. Valitseb magma, ning temperatuurid on kuni 2500C. Aine olek on poolvedel Tuum: Jaguneb välis-, ning sisetuumaks. Tuum on läbimõõdult umbes 3400km. Välistuum on vedel, kuid sisetuum on tahke. Koosneb Ni, Fe-st. Temperatuur kuni 3000C. Kivimiringe: Magma jahtub Tardkivim mureneb Sete settib Settekivim moondub Moondekivim sulab MAGMA Laamade liikumisviisid. Laamade põrkumine: 1) Ookeaniline laama sukeldub mandrilise alla(subduktsioon). Hävib ookeaniline maakoor, süviku teke, maavärinad, tekivad moondekivimid. 2) Ookeaniline maakoor sukeldub ookeanilise alla. 3) Kaks mandrilist laamad põrkavad kokku. Laamade lahknemine: Murrangud, nõrgad maavärinad.
kivimid Maakoor Mandriline ....................... Vahevöö ..................... ........ ..................... ........ Tuum ....................... Sisetuum Miks on litosfäär lõhenenud erineva suurusega laamadeks? (tv lk 18) .............................................................................................................................. .............................................................................................................................. .............................................................................................................................. ..............................................
Ookeaniline maakoor 1) kivimid tekkinud basaltse magma tardumisel (päris astenosfäärist) 2) + süvamere setted Mandriline maakoor 1) tardkivimid 2) settekivimid 3) moondekivimid vahevöö: kuni 2900 km, kivimeteoriitide sarnased kivimid astenosfäär: vahevöö ülaosas mõnesaja km paksune, plastiline, vahevöö kivimite mõningase ülessulamise piirkond litosfäär: maakoor+astenosfääri peale jääv vahevöö maa tuum: nikkelraua koostis 2900-6400 km, vedel välistuum, tahke sisetuum Maa dünaamiline magnetväli: vahevöös, kergemad kivimite massid pealepoole, raskemad allapoole Litosfäär koosneb O Si Fe Mg Ca Al K ja Na Mineraal looduslik tahke lihtaine või keemiline ühend, iseloomulik kuju ja kindla sturktuuriga kristall, enamus räni ja hapniku baasil. Tekivad gaaside ja vedelike tahkestumisel looduses. Ümberkristalliseerumine: kõrge rõhk+temp -> aine kristallsturktuur muutub Kivim-mineraalide kokku tsementeerunud kogum Kivimite jagamine tekkeviisi järgi:
Litosfäär.. ...on maa tahke, kivimiline väliskest. Laamtekroonika- teadus, mis uurib laamade triivi(liikumist) Laam-maakoore hiiglaslik kivimiplaat, mis liigub(väga aeglaselt) atmosfääri peal. Maailmas on 9 suur ja 12 väikest laama. Laamaservad on ohtlikud, aktiivsed piirkonnad(maavärinad jne..) Maa siseehitus Seestpoolt liikudes väljapoole : 1. Sisetuum(tahke)6378km. 2. Välistuum(vedel) 3. Vahevöö(koosneb kivimitest ja on 3000km paks) 4. ASTENOSFÄÄR(kivimite ülessulamis piirkond, laamad liiguva selle peal) 5. Maakoor Litosfäär-maakoore ja astenosfääri vahel. Ookeaniline maakoor Mandriline maakoor Paksus Õhem, (5km) Paksem(25-40km) Kivimid Raskem. Nt basalt Kergem(graniit) Vanus Noorem 200milj. Vanem 3800milj. Liikuvus Pi...
LITOSFÄÄR Maa ümbermõõt ekvaatoril 40 076 km Läbimõõt 12 756 km a1- ülemine vahevöö a2- alumine vahevöö b1-välistuum b2- sisetuum (tahke) 6000 ºC NB! Infot on saadud seismilisi laineid uurides ja kasutades modelleerimist SEISMILISED LAINED levivad erinevas keskkonnas,erineva kiirusega jne. MAAKOOR maaväline tahke kivimiline kest paksusega 3 80 km. Esineb kahte tüüpi maakoort mandriline ja mereline Litosfäär on umbes 200 km paksune maaväline kest, mille ülemine osa on maakoor ja alumine osa on atmosfäär. ASTENOSFÄÄR kõrge rõhu all ja kõrge temperatuuriga poolvedel kivi mass, mille
raskeks ja langeb tagasi maa sisemuse suunas allapoole, sulab taas. Mineraal: looduslik tahke lihtaine või keem ühend, kindla kuju ja struktuuriga kristall. Kivim: mineraalide tugevalt kokku tsementeerunud kogum, mis looduses esineb kihi, tardunud laavavoolu vms kivimkehana. Maak: majanduslikku huvi pakkuv metalle ja nende ühendeid sisaldav kivim/mineraal. Maa tuum on nikkelraua koosisega 2900 6378km, vedel välistuum, tahke sisetuum. Tardkivimid tekivad magma tardumisel, moodustavad 4/5 maakoore kivimitest, nt basalt, graniit, pimss. Moondekivimid: tekivad tardja settekivimite moondumisel, esineb maa sees, kuid väha. Nt marmor, gniess, kvartsiit. Settekivimid tekivad setete ja elusorganismide settimisel, esineb maa pindmisel kihis, nt lubjakivi, liivakivi. Setted tekivad murenemise käigus, maa õhuke pindmine kiht, nt liiv, kruus, turvas, savi, moreen
GEOGRAAFIA KONTROLTÖÖ õpik lk. 29-51 Maa siseehitus : 1. Maakoor-30 km 2. Sisetuum- 1600km 3. Välistuum-1820km 4. Vahevöö- ~3000 km Maakoore ehitus : Meres 1. Settekivimid 2. Basaldikiht 3. Vahevöö Mandril 1. Settekivimid 2. Graniidikiht 3. Basaldikiht 4. Vahevöö Maa sisejõud maakoort mõjutavad jõud, mis saavad oma energia põhiliselt Maa sisesoojusest. Laam maakoore & vahevöö ülemise osa jäik, aeglaselt liikuv hiigelpangas. Tektoonika on teadusharu, mis uurib maakoore ehitust & arengut, sealhulgas laamade liikumist. Ookeani keskmäestik veealune mäestik, kus toimub maakoore moodustumine, pikim mäestikusüsteem (üle 75 000 km) ookeanipõhjas. Laamad liiguvad, sest sulakivim vahevöös ringleb & rebib maakoort ( 5cm aastas). Laamad võivad liikuda : 1) teineteisest eemale 2) teineteisele vastu 3) teinete...
· asub vahevöö ülemises osas 100 - 200 km sügavusel maapinnast, ~ 50 400 km vahemikus plastilises voolavas olekus. Koosneb ultrabasiidist. Sellest kõrgemale jäävat Maa tahket kesta nim. LITOSFÄÄRIKS. b) SÜVAVAHEVÖÖ (alusmantel) · ulatus 70 - 2900 km · tahkes olekus, koosneb ultrabasiidist 3) TUUM a) välistuum · ulatus 2900 5100 km · vedelas olekus · koosneb rauast ja niklist b) sisetuum · ulatus 5100 6378 km · tahkes olekus · koosneb rauast ja niklist LITOSFÄÄRI MOODUSTAVAD KIVIMID · Maakoor koosneb väga erinevatest kivimitest. Kivimid omakorda koosnevad mineraalidest. Kivimid on geoloogilistes protsessides tekkinud kindla koostisega kompaktsed mineraalsed agregaadid, mis esinevad maakoores iseseisvate kehadena.
ehitusega · Tº tõuseb sisetuumas kuni 5500º-ni · Suure kuumuse tõttu on kõrge rõhk · Sisetuum on tihe, metalne ja tahke · Vahevöös on liikuv plastiline Sisetu Välistu magma um um http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/4/45/%D0%97%D0%B5%D0%BC%D0%B9%D0%B0.jpg Maa kuuma sisemust
(putukad, maismaataimed, kalade domineerimine), Karbon (roomajad, söemetsad, kahepaiksed), Perm (trilobiitide väljasuremine), Triias ja Juura ja Kriit (dinosauruste domineerimine, linnud, õistaimed, dinosauruste väljasuremine), Paleogeen ja Neogeen (imetajad), Kvaternaar (inimene). Maa on 4,5 miljardit aastat vana. 2. Joonis Maa siseehituse kohta: tuum, vahevöö, astenosfäär, maakoor, litosfäär Tuum: sisetuum tahkes olekus, välistuum vedelas olekus, 2900-6378 km sügavusel. Vahevöö: alumine, ülemine (kuni 2900 km’ni) Astenosfäär: vahevöö ülemine osa, kivimite mõningase ülessulamise piirkond, millel triivivad laamad, ookeanides 50 km sügavusel, mandritel 200 km sügavusel Maakoor: ookeaniline ja mandriline piir vahevööga. Litosfäär: maakoor ja astenosfääri peale jääv vahevöö tahke ülaosa, on liigendatud laamadeks 3
Ü 40076km 0 12756 Sisetuum,temp üle 6 tuh kraadi, Välistuum, Alumine vahevöö, Ülemine vahevöö Informats on saadud kaudsete meetoditega. Maakoor on maaväline tahke kivimite kest mille paksus on 3-80 km. Maakoor Mandriline 10-80 km, Mereline 3-10 km Ookealine maakoor on noorem ja mandriline vanem Litosfäär on u. 200 km paksune maaväline kest mille ülemine osa on maakoor ja alumine astenosfäär. Astenosfäär-see on kõrge rõhu ja temperatuuriga all olev , pool vedel kivimass, mille peal liiguvad maarkoore laamad. Litosfääri pealispinna kuju nim, reljeefiks e.pinnamoeks, Pinnamood koosneb erineva suuruse, kuju ja koostisega pinnavormidest. Mäeks nim. positiivset pinnavormi mille suhteline kõrgus on üle 200 m. Struktuurilised pinnavormid-tekkinud maa sisejõudude toimel(endogeensed). Näiteks mäestikud vulkaanid, süvikud. Murenemis pinnavormid-välisjõu toimel, näiteks karsti nähtus-see on kivimite füüsikaline ja keemiline reageerimine ...
See on vahevöö kivimite ülessaulamise ehk basaltse magma tekkepiirkonnaks. Ülemine vahevöö ulatub umbes 10200 kilomeetri sügavusele. Vahevöö ehk mantli alumine osa on tahke ja koosneb peamiselt ränist. Maa keskele jäävat osa nimetatakse tuumaks, mis jaguneb välistuumaks ja sisetuumaks. Välistuum on vedelas olekus. Vedela metalli pöörisvoolud välistuumas tekitavad Maa magnetvälja. Välistuum koosneb peamiselt niklist ja rauast ning ulatub umbes 29005100 km sügavusele. Sisetuum, mis on 5200 kilomeetri sügavusel, muutub tuum kõrge rõhu tõttu taas tahkeks, ehkki ta on ilmselt sulamispunktile väga lähedal. Sisetuum koosneb peamiselt niklist ja rauast ning ulatub umbes 51006378 kilomeetri sügavusele. Levinuimad Maad moodustavad keemilised elemendid on: Raud 34,6% Hapnik 29,5% Räni 15,2% Magneesium 12,7% Nikkel 2,4% Väävel 1,9% Maa atmosfäär Maa atmosfäär koosneb 77% lämmastikust, 21% hapnikust, argoonist, süsinikdioksiidi ja vee lisandiga
astenosfääri ülemine pind. ning alavahevööks. Maa tuum Maa tuum on Maa sisemine, peamiselt rauast ja niklist koosnev osaMaa tuum paikneb umbes 29006378 km sügavusel. Tuuma ümbritseb vahevöö. Vahevöö ja tuuma piiri nimetatakse Gutenbergi eralduspinnaks. Tuum jaguneb vedelaks välistuumaks ja tahkeks sisetuumaks. Vedela välistuuma liikuv, peamiselt rauast koosnev materjal genereerib Maa magnetvälja. Tahke sisetuuma raadius on umbes 1300 km. Sisetuum 5200 kilomeetri sügavusel muutub tuum kõrge rõhu tõttu taas tahkeks, ehkki ta on ilmselt sulamispunktile väga lähedal. Sisetuum koosneb peamiselt niklist ja rauast ning ulatub umbes 51006378 kilomeetri sügavusele. Päikesesüsteemi liikumine Koos Päikesesüsteemiga liigub Maa kosmoses kiirusega umbes 20,1 km/s = 72 360 km/h Herkulese tähtkuju poole. Galaktika liikumine: Galaktika tervikuna liigub aga Lõvi tähtkuju suunas
Vahevöö – mohost kuni 2900km katkestuspinnani. Ultraaluselised kivimid (periodiit). Jaguneb ülemiseks ja alumiseks vahevööks. Ülemine vahevöö jaguneb: litosfäär – maakoor ja vahevöö ülemine osa, 50km ookeanite all, 200km mandrite all. Litosfäär jaotunud laamadeks. Astenosfäär – ülejäänud vahevöö litosfääri all, plastiline, paneb liikuma laamad. Tuum – alates 2900km katkestuspinnast, peamiselt rauast. Välistuum on vedel, S-lained ei levi. Sisetuum on tahke, rõhk seal on väga suur. 7. Kivimi mõiste, jaotus tekke järgi (näiteid eritüüpi kivimitest). ===== Purskekivimid – tardumine kiirem, peeneteralised (basalt, andesiit, obsidiaan). Süvakivimid – tardumine maakoore lõhedes aeglane, suureteralised (graniit, gabro, dioriit, peridodiit). Purdkivimid – moodustuvad murenenud settekivimi tükkidest e. purdosakestest. (Liivakivi kvartsist).
Epitsenter-on punkt maapinnal maavärina tekkekoha ehk kolde ehk hüpotsentri kohal. Konvektsioonivoolud- Laamade liikumist põhjustavad astenosfääri ainese Rekultiveerimine-on inimtegevusega (kaevandamine, puistangute ja prügilate moodustamine jms) rikutud ala taas kasutuskõlblikuks muutmine Magnituud- Maalihe- on nõlval asuva pinnasetüki paigastliikumine. 2. Maa siseehitus: Maakoor (0-80km) Süvavahevöö (80-2900km) Vedel välistuum (2900-5100km) Tahke sisetuum 5100-6378km) 3. Maakoore ehitus: Maakoor Vahevöö Tuum 4. Mille poolest erineb mandriline maakoor ookeanilisest maakoorest? 5. Kuidas tekib juurde maakoort? Maakoort tekib juurde kahe ookeanilise maakoore eemaldumise kohal, näiteks ookeanite keskmäestikes, kus laamade eraldumisel tõuseb kahe laama vahelt üles magma, mis tardub ja muutub maakooreks. 6. Mis suundades liiguvad laamad?
Kordamine kt. 1.Maa, kui süsteem. Süsteem-omavahel seoses olevate objektide terviklik kogum. Avatud süsteem- toimub energia ja ainevahetus, Nt: järv. Suletud süsteem- toimub ainult energiavahetus, ainevahetus minimaalne, Nt: Maa. 2.Maa sfäärid- atmosfäär- õhk, hüdrosfäär- vesi, pedosfäär- muld, litosfäär- kivimid, biosfäär- elusorganismid. 3.Näiteid maa sfääride seostest. Taimed(biosfäär)saavad vett(hüdrosfäärist) ja toiduaineid mullast(pedosfäärist) ja eritavad õhku(atmosfääri) 4.Maa energiabilanss-maale saabuva ja maalt lahkuva energiavoo vahe. Tervikuna on maa energiabilanss tasakaalus. Tsonaalsus-looduslike korrapärane vaheldumine, ekvaatorist pooluste suunas. Põhjus-päikesekiirguse ebaühtlane jaotumine sõltuvalt koha geograafilisest laiusest. 5.Maa sisejõud ehk endogeensed protsessid. Maa gravitatsioon ja sisesoojus- laamade liikumine, mäestike teke, kivimite moondumine, maavärinad, vulkaanid, võim...
Vahevöö mohost kuni 2900km katkestuspinnani. Ultraaluselised kivimid (periodiit). Jaguneb ülemiseks ja alumiseks vahevööks. Ülemine vahevöö jaguneb: litosfäär maakoor ja vahevöö ülemine osa, 50km ookeanite all, 200km mandrite all. Litosfäär jaotunud laamadeks. Astenosfäär ülejäänud vahevöö litosfääri all, plastiline, paneb liikuma laamad. Tuum alates 2900km katkestuspinnast, peamiselt rauast. Välistuum on vedel, S-lained ei levi. Sisetuum on tahke, rõhk seal on väga suur. 7. Kivimi mõiste, jaotus tekke järgi (näiteid eritüüpi kivimitest). ===== Purskekivimid tardumine kiirem, peeneteralised (basalt, andesiit, obsidiaan). Süvakivimid tardumine maakoore lõhedes aeglane, suureteralised (graniit, gabro, dioriit, peridodiit). Purdkivimid moodustuvad murenenud settekivimi tükkidest e. purdosakestest. (Liivakivi kvartsist).
LITOSFÄÄR 2. iseloomustab joonise abil Maa siseehitust ning võrdleb mandrilist ja ookeanilist maakoort; Maa siseehitus Maa on ehitatud põhiliselt hapniku (O), räni (Si) ja raua (Fe) ühendite baasil. Kõigi Maa tüüpi planeetide siseehituses võib näha silikaatset koort, silikaat-oksiidset ...
LITOSFÄÄR Astenosfääri peale jääv Maa kivimkest, mis on liigendunud laamadeks. 2. Maa siseehitus: Ookeaniline maakoor Mandriline maakoor Astenosfäär Vahevöö Välistuum(vedel Ni,Fe) Sisetuum (tahke Ni,Fe) Mandriline maakoor: Moodustab mandreid ning koosneb mitmesugustest tard-,sette- ja moonekividest.80 km. Ookeaniline maakoor: Moodustab maailmamere põhja ning koosneb kivimitest,mis on tekkinud astenosfääri kivimite ülessulamisel moodustunud vedeliku-basaltse magma-tardumisel.Ookeanilise maakoore kivimitel lasuvad süvamere setted.5-10 km. 3.Ookeaniliste laamade kügsuunaline lahknemine: Keskahelikust lähtuv.Magma tõusuvool rebestab ookeanilise maakoore,magma
seismograafiga maavärina tugevaima tõuke amplituudi Mercalli skaala - ühikuks pallid - mõõdetakse visuaalselt maavärina tekitatud visuaalseid purustusi Õpilane oskab 7. võrrelda maakoort, 3 kuni 80 km paksune, koosneb tahketest kivimitest. vahevööd, Ulatub kuni 2900 km sügavusele, koosneb plastilistest ja tahketest kivimitest. tuuma; Välistuum ulatub 5100 km sügavusele, vedelatest kivimitest. Sisetuum ulatub Maa tsentrini 6371 km sügavusele ja on tahke. 8. selgitada kivimite tekkeviise, tuua nende kohta näiteid, Kivimid jaotatakse kaheks - 1) tardkivimid, näiteks graniit ja obsidiaan 2) settekivimid, näiteks paekivi. kirjeldada kivimiringet; 9. iseloomustada erinevaid laamade liikumise viise (5); 1) Kahe mandrilise laama põrkumine 2) Ookeanilise- ja mandrilise laama põrkumine 3) Kahe ookeanilise laama põrkumine 4) Laamade küljetsi liikumine 5) Lahknemine
3. Litosfäär Ookeanipõhja ja mandrite ulatuslik uurmine ja järjest uute teadmiste lisandumine eelmise sajandi keskpaiku viis geoloogia uue maapõue liikumiste käsitluseni, nn plaat- ehk laamtektoonikani. 3.1 Maa siseehitus Koosneb 3 suurest kihist: 1) sisetuum (koosneb Ni, Fe, tahkes olekus, 5100-6370km sügavusel, aine tihedus on 13,3g/cm3 , temp.3500C ) 2) välistuum (2900-5100km sügavusel, tihedus 10g/cm3 , koosneb Ni ja Fe, temp. 3000C, plastilises olekus) 3) vahevöö jaguneb kaheks: süvavahevööks (70-2900km sügavusel, tihedus 5,5 g/cm3 , koosneb Mg, Fe, Si, temp. 1200-2500C, plastilises olekus) ja astenosfääriks (50- 400km, tihedus 5,5 g/cm3 , koosneb räni ühenditest, temp. 1300C, vedelam kui
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
