maa sfääri, mis hõlmab muldasid. 20. Mis on biosfäär ehk biogeosfäär? Biosfäär ehk biogeosfäär on Maa sfäär, kus elavad organismid ja kus toimub orgaanilise aine süntees. 21. Miks on biosfäär Maa jaoks oluline? Biosfääri olulisem omadus on produktiivsus orgaanilise aine tootmise võime. 22. Mis on maastikusfäär? Geograafiline ehk maastikusfäär kujuneb kõigi eelnimetatud sfääride koosmõjul ja on loodusgeograafia põhiline uurimisobjekt. 23. Mis on tsonaalsus? Tsonaalsuse all mõistame nähtust, kus looduslikud seaduspärasused ilmnevad maakera ümbritsevate vöönditena. 24. Miks tekib tsonaalsus? Tsonaalsus peamiseks tekkepõhjuseks on päikesekiirguse ebaühtlane jaotumine maakeral sõltuvalt koha geograafilisest laiusest. 25. Mis on vertikaalne tsonaalsus? Mägedes esineb ka vertikaalne tsonaalsus ehk kõrgusvööndilisus. 26. Mis on atsonaalsus? Atsonaalsus esineb siis kui looduslikud ja maastikulised seaduspärad ei allu
Läänemeri ( otsest ühendust maailmamerega puudub ) - stabiilne süsteem püsiv ,muutumatu , ajas ei muutu . n. Päikesesüsteem - dünaamiline süsteem ajas muutuv n. järv, Läänemeri Geosfäärid: 1. Litosfäär maakoor ja vahevöö ülemine osa , ulatus on 50-200 km. 2. Hüdrosfäär vesi Maal, Mariani süvik 11 045 m 3. Atmosfäär õhukihid Maa ümber , kuni 1200 km. 4. Pedosfäär mullad 5. Peosfäär organismid Tsonaalsus tsonaalsus, vööndid. n . loodusvööndid, kliimavöötmed Atsonaalsus- vööndite puudumine. Energiasüsteem
looduskasutust erinevates regioonides. Suremus- surnute arv aasta jooksul. Sndimus- sndide arv 1 000 elaniku kohta %-des. Rahvastik- teatud piirkonnas (nt riik, maakond, linn, vald) elavad inimesed. Rahvastiku tihedus- inimeste arv ruutkilomeetri kohta mratud piirkonnas. Muld- maapinna pealmine kobekiht. Looded- taevakeha kuju perioodilised moonutused, mille phjustab teise taevakeha gravitatsiooniline klgetmme. Krgusvndilisus- ehk vertikaalne tsonaalsus on kliimatingimuste, mulla- ja taimkattevndite muutumine mdeges. Maavara- maapues peituv vara, mida inimene saab majandustegevuses kasutada. Maavarad jagunevad: mineraalsed varad (maagid kivimid), energia varad, nafta, plevkivi. Phjavesi- maa sees olev vaba vesi vettpidava sette- vi kivimikihil. Ressurss on element, mida on vaja lesande titmiseks. Ressurss vib olla inimene, varustus, tkoht, raha vi mis tahes muu asi, mida on vaja projekti titmiseks.
Mulla profiilid jaotatakse 2-st aspektis:**mulla mineraalse osa paigutusest lähtudes.Akumulatiivne profiil-võrreldes lähtekivimiga on toimunud ülemise osa rikastumine Eluvioakumulatiivne porfiil.min ainete sisaldus Eluviaalne profiil-tugev väljauhe. Diferentseerumata profiil. Kahekihilisel lähtekivimil e näivleetunud profiil. **org ane akumulatsioonihorisontide järgi. Mull e.pehmehuumuslik-iseloom on õhuke metsakõduhorisont ja tüse huumushorisont. Moder e. keskmine huumuslikkus-iseloom.on tüse metsakõdu ja tunduvalt õhem huumushorisont. Moor e.toorhuumuslik-kogu orgaaniline aine on koondunud mulla pinnale (mustika kasvukoht). Turvas (eutrofoorne, mesotroofne v. oligotroofne). Proto- e algstaadiumis olev (näit protomull). Düs- e rikutud (näit raietööga) Kõik erinevad mulla mineraalprof. Ja huumusprof tüübid on kujunenud erinevate mullatekkeprotsesside käigus. Eesti mullatekke ökol.tingimused-reljeef- :keksm kõrgus u.50 m, 2/5-50...100m,1...
geosfäärideks ja paiknevad nad kontsentriliselt alates Maa sisemusest ja ulatudes kaugele avakosmosesse Atmosfäär- Maad ümbritsev õhukiht. Hüdrosfäär- katkendlik sfäär, mille moodustab vedelas ja tehkes olekus vesi. Litosfäär- jäik välimine kivimiline kest. Pedosfäär- mullasfäär. Biosfäär- sfäär, kus elavad organismid ja toimub orgaanilise aine süntees ning muundumine. Elusainet 3*1018 t. Maastikusfäär- kujuneb eelmainitute koosmõjul. Iseloomustab tsonaalsus ja rütmilisus. Iga üksiku geosfääri omaduste muutumisel muutub kogu süsteem. Gaia hüpotees elu Maal pole mitte kohastunud keskkonnatingimustega vaid reguleerib neid ise. Maa energiasüsteem Endogeensed protsessid- lähtuvad Maa sisejõududest nt. vulkanism Geotermilistest protsessidest Maa pinnale energiat 1021 J/a Eksogeensed protsessid- lähtuvad Maa välisjõududest. Päikeselt saabub ööpäevas Maale 1,49*1022 J ja see moodustab u. 99% kogu energiavoost. Hüdrosfäär
Kordamine kt. 1.Maa, kui süsteem. Süsteem-omavahel seoses olevate objektide terviklik kogum. Avatud süsteem- toimub energia ja ainevahetus, Nt: järv. Suletud süsteem- toimub ainult energiavahetus, ainevahetus minimaalne, Nt: Maa. 2.Maa sfäärid- atmosfäär- õhk, hüdrosfäär- vesi, pedosfäär- muld, litosfäär- kivimid, biosfäär- elusorganismid. 3.Näiteid maa sfääride seostest. Taimed(biosfäär)saavad vett(hüdrosfäärist) ja toiduaineid mullast(pedosfäärist) ja eritavad õhku(atmosfääri) 4.Maa energiabilanss-maale saabuva ja maalt lahkuva energiavoo vahe. Tervikuna on maa energiabilanss tasakaalus. Tsonaalsus-looduslike korrapärane vaheldumine, ekvaatorist pooluste suunas. Põhjus-päikesekiirguse ebaühtlane jaotumine sõltuvalt koha geograafilisest laiusest. 5.Maa sisejõud ehk endogeensed protsessid. Maa gravitatsioon ja sisesoojus- laamade liikumine, mäestike teke, kivimite moondumine, maavärinad, vulkaanid, võim...
Kqntrolltiiii - Hi,idros fticir 1. T6mba 6igele vastusele joon alla: 1.1 Maakera pindalast katab enamuse (vesilmaismaa) 1.2 Rohkem on Maal (magedat/soolast) vett 1.3 Magedast veest enamus on (p6hjavesilpinnavesi) 1.4 Enamuse pinnaveest moodustavad fiiirved ja jded, jeii ja liustikud) 2. Veeringe liilid on ....(4) Sademed ja auramine, jõgede äravool, infiltratsioon,veebilanss 3. Too nhiteid kuidas m6jutab auramist vesi aurustub kiiremini keemistemperatuuril või mida kuumem on seda rohkem kui õhk on veega küllastunud vesi auruda ei saa segab ühtlast aurumist aurumine sõltub palju pinnasest jahed...
Ekspordiks tootmise tsoonid II etapp. Oma originaalsete toodete ja seadmete tootmine III etapp. Oma originaalse brändi nime loomine ja tootmine IV etapp. Läbimurdvad innovatsioonid (nagu uued tooted, disain, turundus, arendus jne.) Lineaarsetest tooteahelatest kujunevad tootmisvõrgustikud. Suured ettevõtted on liikumas säilitamise ja tagasiinvesteerimise strateegiatest hajutamise strateegiate suunas. Põllumajandusgeograafia 26.Põllumajanduse horisontaalne ja vertikaalne tsonaalsus. Määravaks teguriks on kliimatingimused, mis määravad ära põllumajanduse tsonaalsuse. Horisontaalne tsonaalsus tingitud kliimavöötmetest. Vertikaalne tsonaalsus aga reljeefist ehk mäestikest ja kõrgusest (kõrgemal viljeletakse vastupidavaid ja vähenõudlikumaid taimesorte ja karjatatakse vähenõudlikumaid loomi) Kõige soodsamad tingimused põllumajandusega tegelemiseks on vahemerelise kliimaga alad
orgaanilisi aineid ning gaase. Gaasiline- ehk mullaõhk sisaldab veeauru, ammoniaaki ja teisi gaase. 41. Biosfäär. Mõiste ja millest koosneb. Arvkarakteristikumid: mass, juurdekasv jne. Biosfääri piirid. -Maa sfäär, kus elavad organismid, kus toimub orgaanilise aine süntees ja muundumine, orgaanilised ained mõjutavad kivimeid.elusloodust sisaldav kiht. Biosfäär hõlmab hüdro-, pedo- ning litosfääri(pindmiseid) ja atmosfääri(alumisi kihte). 39. Muldade jaotuse tsonaalsus maakeral. Olulisemad mullatüübid. Tundra-gleimuld tekib tundravööndis. Tingimused jahe, igikelts lähedal, soostumine. Leetunud mullad levivad metasavööndis. Tingimused sajab rohkem kui aurub, laskuv veevool mullas, lahustuvate ainete ümberpaiknemine allapoole, ülemised horisondid vaesestuvad lahustuvatest ainetest, alumised rikastuvad. Metsavööndis on veel mitmeid leetumistunnustega mullatüüpe (leedemuld, leet- gleimuld, näivleetunud muld, pruunmuld, rendsiina, gleimuld).
Iga maastik erineb teisest mitte ainult reljeefi, mullastiku, taimestiku ja teiste komponentide koosluse iseloomu poolest, vaid ka rütmilisuse iseloomu poolest. 6. Maastiku mõiste, geograafiline maastik.Maastikuline sfäär koosneb üksik komponentidest. Kõikide komponentide vastastikune toime seob nad aga üheks terviklikuks süsteemiks. Maastikuline sfäär on keerukas, kus:*komponendid on omavahel seotud, *maastikud on omavahel seotud, 7. Tsonaalsus ja atsonaalsus. Tsonaalsus ehk vööndilisus, a'la, et madal/kõrgrõhkkonnad vahelduvad tsonaalselt. Tsonaalsus on maastikusfääri sisemised omadused. Tsonaalsus esineb peamiselt Maa füüsikalisel pinnal. Ei esine ookeanisügavustes, troposfääri ülemistes kihtides ega maakoores. Tsonaalsus (horisontaalne) on maastikulise sfääri kõige iseloomulikumaks struktuuriliseks iseärasuseks, mis väljendub maastiku ja kliimavöötmete ning mullastiku-, taimkatte- jm. vööndite
mis läbib kogu piirkonda Punasest merest Ida-Aafrika suurte järvede (Victoria, Tanganjika, Njassa) piirkonnani. Etioopia idaosa võtab enda alla Somaali astangmaa. Kõrgeimad mäed on põhjapoolses osas umbes 700 kilomeetri laiusel alal ja tõusevad üle 4500 meetri kõrgusele Simeni mägedes: Ras Dashen (4620 m) Buahit (4510 m) Selki (4502 m) Suurem osa Etioopiast asub maavärinate alal, väikesi vulkaane on eriti rohkesti Afari alangu servaalal. Mägismaal on väljakujunenenud vertikaalne tsonaalsus: palavniiskes vööndis (kolla, alla 1800 m)on savannid ja galeriimetsad, parassoojas- (voina dega, 1800-2400m) savannid ja hõrendikud, jahedas-(dega, 2400-3900 m)mäginiidud, kõige kõrgemal vööndis (tshoke) viljatud kaljukivikud ja lumeväljad. Kliima on palavvöötme troopiline mussoonkliima mitmesuguste variatsioonidega. Riigi äärealad jäävad kuiva ja kuuma kõrbekliima või poolkõrbe kliima aladele. Ida Etioopia poolkõrbelised alad on ühed
(püütakse edendada pikaajalist koostööd) 41.Tootevõrgustiku/tooteahela arengustaadiumid I etapp. Ekspordiks tootmise tsoonid II etapp. Oma originaalsete toodete ja seadmete tootmine III etapp. Oma originaalse brändi nime loomine ja tootmine IV etapp. Läbimurdvad innovatsioonid (nagu uued tooted, disain, turundus, arendus jne.) Kagu-Aasia näide: Jaapan, Lõuna-Korea Põllumajandusgeograafia 42.Põllumajanduse horisontaalne ja vertikaalne tsonaalsus. 43.Roheline revolutsioon ja rahvusvaheliste ettevõtete sisenemine arengumaade agrobisnisesse. 44.Põllumajanduslik maaomand ja selle muutused arengumaades. Linnad kui majanduse ja teeninduskeskused. 45.Keskuskohtade teooria. 46.Gentrifikatsioon linnasektorites. Gentrifikatsioon ehk kesklassitumine on reurbaniseerumisega kaasnev nähtus linnade arengus, on endaga kaasta toonud: linnalise elustiili ehk urbanismi (kesklinna ehk kohvikute, ööklubide elustiil).
seepärast keskkonnalt komplekssem või liigirikkam kui kumbki neist (servaeffekt). Kultuurmaistus on ö-d (nt. metsaservad, veekogude kaldad) liikide kontsentreerumiskohad, kompensatsioonialad ja ühtlasi geoökoloogilised barjäärid. 55. Dominantsus e. katvus ühe taimeliigi isendite maapealsete elusate osadega hõivatud pindala ja prooviruudu pindala suhe väljendatuna protsentides. 1 56. Looduslik tsonaalsus. e. vööndilisus nähtuste või asjade paiknemine tsooniti vöötmetena, vöönditena või vöödena. Laiusvööndilisus e. horisontaalne tsonaalsus on maastikusfääri põhilisi seaduspärasusi, mis avaldub Maa mullastiku-, taimkatte- jm vööndite korrapärase meridionaalse järgnevusena. Laiusvööndilisus tuleneb põhiliselt päikesekiirguse erisugusest jaotumisest, mis johtub
Paiknemine vastavalt keskkonnatingimustele: Täpsete piiretega kooslusi eksisteerib väga vähe. Täpsena võib paista piir maismaa ja veekeskkonna vahel, kuid tegelikult see nii ei ole-osa organisme liigub üle selle kindlana paistva piiri. Samuti toimub pidev veetaseme muutumine. Kui me aga vaatleksime ökosüsteemi, siis saaksime lisaks vaadelda ka ainete migratsiooni ühe koosluse piiridest teise koosluse piiridesse Looduslik tsonaalsus e vööndilisus- nähtuste või asjade paiknemine tsooniti- vöötmetene, vöönditena või vöödena. Kõrgusvööndilisus vertikaalne tsonaalsus, kliima-, muldkatte- ja taimkattevööndite seaduspärane absoluutkõrgustest olenev vaheldumine mäestikes ja mägismaade nõlvul. Kõrgusvööndilisuse korrapärasust komplitseerivad nõlva ekspositsioon, kallakus ja lähtekivim. Kesk-Euroopas eristatakse järgmisi kõrgusvööndeid (näide Alpide kohta):
Lõugtundlad. Haruldased fossiilid. Siis hakkasid arenema ka esimesed kalad. Kalad ei olnud tänapäevased. Polnud soomuseid vaid katsid tugevad luuplaadid. Osadel puudusid lõuaaparaadid. Pead katsid massiivsed kilbid. Hiljem arenesid lõuaaparaadid kuid olid siiski kaetud plaatidega. DUNKLEOSTEUS tuntum plaatkala. Mitme meetrine. · DEVON 416-359,2 m.a.t. · Laurussia liigub põhja poole, servadel mägede teke, Gondwana pöördub vastupäeva · Kliima võrdlemisi soe, märgatav tsonaalsus kitsas troopiline vöönd, ulatuslikud subtroopilised kõrbealad, Gondwana mandril valdav jahe parasvöötmeline kliima · Ajastu lõpul suur massväljasuremine · Õitsengu saavutavad rüükalad · Ilmuvad luukalad · Luukaladest eristuvad kopskalad ja vihtuimsed kalad · Lehtede teke · Uued eostaimerühmad: kollad, osjad, sõnajalad · Seemnetaimede teke · Puittaimede (Archaeopteris) ja metsade teke · Putukate ja kahepaiksete teke Peamine kalade õitsenguaeg
kõigist liikidest), karpvähilisi, meriliiliaid. Laialt levinud graptoliidid ja konodondid. Kiskjateks peajalgsed ja meriskorpionid. Selgroogsetest rohkesti lõuatuid ja kõhrkalu Esimesed algelised soontaimede fossiilid Ajastu lõpuks moodustub Laurussia (Euroameerika) kontinent · DEVON, laamtektoonika ja kliima Laurussia liigub põhja poole, servadel mägede teke, Gondwana pöördub vastupäeva Kliima võrdlemisi soe, märgatav tsonaalsus kitsas troopiline vöönd, ulatuslikud subtroopilised kõrbealad, Gondwana mandril valdav jahe parasvöötmeline kliima Ajastu lõpul suur massväljasuremine Devonis ilmusid peajalgsed ammoniidid DEVON - kalade ajastu Õitsengu saavutavad rüükalad Ilmuvad luukalad Luukaladest eristuvad kopskalad ja vihtuimsed kalad DEVON, maismaaelustik Lehtede teke Uued eostaimerühmad: kollad, osjad, sõnajalad Seemnetaimede teke
Õhumassid tulevad Eestisse peamiselt läänekaartest. On olemas mõnevõrra ka reljeefi mõju, seda kaguosas, eriti on see mõju tuntav sademetereziimile. Ühelt poolt Atlandi intensiivne tsirkulaarne tegevus, teiselt poolt Ida-Euroopa ja Siberi antitsükloni mõju. Vahel jõuavad Eestini ka Vahemerelt ja Musta mere poolt tulnud tsüklonid. Järsud õhutemperatuuri langused leiavad aset arktilise õhumassi sissetungimisel loodest, põhjast või kirdest. 37.Kliima tsonaalsus. Vanad kreeklased viisid kliima 5 vöötmega solaarsesse süsteemi. troopiline kliima, 2 parasvöötme kliimat ja 2 külma ehk polaarvöödet. Nende kliimavööndite piirideks peeti polaar- ja pöörijooni. Alissovi süsteem lähtub kliima kujunemise tingimustest, on geneetilise iseloomuga. Kliima tüübi määrab vastaval alal aasta lõikes domineeriv õhumass: ekvatoriaalne, troopiline, parasvöötme, arktiline (antarktiline).
Tallinna Ühisgümnaasium Tomatite kasv erikeskkondades Uurimistöö Autor: Ruuder Liisa 11.C klass Juhendaja: Järv Leili Tallinn 2011 Sisukord Sisukord............................................................................................................................2 Sissejuhatus...................................................................................................................... 3 Mõisteteleht...................................................................................................................... 4 1 Taimede eluks vajalikud tingimused..............................................................................4 1.1 Valgus......................................................................................................................5 1.2 Tem...
42. Dominantsus ehk katvus s.o ühe taimeliigi isendite maapealsete elusate osadega hõivatud pindala ja prooviruudu pindala suhe väljendatuna protsentides. Liigirikkus organismide rühmitamine erinevatesse klassidesse (taksonoomia, üks bioloogia haru), teeb looduses toimuvadmuutused (evolutsiooni) mõõdetavaks. Näitab erinevate liikide arvu antud alal. Liigierisus näitab kuidas antud ala isendite koguarv jaotub erinevate liikide vahel. 43. Looduslik tsonaalsus ehk vööndilisus, nähtuste või asjade paiknemine tsooniti, vöönditena, vöötmetena või vöödena. 44. Populatsioon asukond, rühm ühe liigi isendeid, kes elavad koos samal ajal samas paigas. Funktsionaalset aspekti on liigi eksisteerimise elementaarvorm, isendite rühm, mis suudab pidevalt muutuvais keskonnatingimustes pikka aega säilitada oma arvukust. Geneetilis evolutsioonilisest aspektist moodustab populatsiooni omavahel vabalt ristuvate isendite
Kordamine geograafia kontrolltööks Maa kui süsteem isereguleeruv süsteem, ainete ringlus suletud ruumis. Omavahel seoses olevate objektide terviklik kogum. Maa sfäärid: 1) Atmosfäär Õhkkond 2) Hüdrosfäär Maa atmosfääri ja litosfääri vahel ning osaliselt nende sees paiknev katkendlik sfäär, mille moodustab vedelas ja tahkes olekus vesi. 3) Litosfäär Välimine kivimiline Maa kest. 4) Pedosfäär Mullad 5) Biosfäär ehk biogeosfäär Elavad organismid, maastik. Kokku on need kõik geosfäärid ehk maa suurimad sfäärid. Litosfääri pealispind, kus kivimid puutuvad kokku vee, õhu ja eluga on koht, kus sfäärid üksteist vastastikku mõjutavad. Protsesse, kus aine ja energia liigub ühest sfäärist teise nimetatakse sfääridevaheliseks vastasmõjuks. Näiteid sfääridevehelisest vastastikmõjust: Taimed (biosfäär) saavad vett (hüdrosfäärist) ja toitaineid mullast (pedosfäärist) ja eritavad veeauru õhku (atmosfääri). I...
Vajalik on kahekihilise lähtekivimi esinemine (saviliiv ja keskmine liivsavi), avaldub profiilis näivleetunud (Egl) horisondi tekkes. Tulemuseks on horisondi muutus heledamaks, ibe ja kolloidosakeste vaesemaks.Näivleetunud mullad on kahkjad. Leostumine - Ca ja Mg hüdrokarbonaatide väljauhtumine mullast.Profiilis ei avaldu. Määratakse 10% HCl lisamisel (kihisemine). Muldade klassifikatsioonid-Globaalsed: FAO/UNESCO või FAO/iSRiC 1990;1994 .USDA Soil Taxonomy 1994.WRB süst. Tsonaalsus Mullatüüpide levik Maakeral kindlate tsoonidena vastavalt kliimatingimustele.Eesti muldade konverteerimine WRB süstemaatikasse Histic turvastunud muld, Umbric toitainete- ja huumusevaene, Eutric toitainete- ja huumuserikas, Gleyic gleistunud, Stagnic taandumistingimused ülekaalus. Calcic Ca rikas,Albic valge või määrdunudvalge, Anthric - tugeva inimmõjuga.Mollic pehmehuumuslik, Sceletic - tugevasti kivine, vähe mullapeenest, Salic sooldunud. Podzols
polaarookean Olenevalt maismaa ja mere jaotusest Maal, hoovustest, tuulte mõjust, aastaajast jm. tingimustest võib samal laiuskraadil asuvate merede iseloom olla üsna erinev. Kõige suuremat mõju maailmamere vööndilisusele avaldavad hoovused, eriti olulised mõjutajad on Lõuna-Ameerika ranniku lähedal kulgev Peruu ja Lõuna- Aafrika rannikuvetes asuv Benguela hoovus. Toob endaga kaasa apvellingu ning toitainete (ja seega ka kalarikka) vee. Tsonaalsus Sügavuti liikudes võib taimestik juba 20cm'ga kardinaalselt muutuda. Tsonaalsus ilmneb kõige selgemini piirkondades, kus saavad kokku meri ja maa, kust nõrgub kogu aeg vette toitaineid. Põhja-jäämerel ei saa tüüpilist tsonaalsust tekkida, sest seal olevad massiivsed jäämäed segavad selle tekkimist. Taimeteadlased jagavad nõlvaala erinevateks vöönditeks: sublitoraal, mis ulatub mõõnavee alumisest piirist põhjataimestiku leviku alumise piirini
INNUITID eskimod, Põhja Ameerika põlisrahvas IGLU eskimode jääonn KAJAK eskimode paat NUNATAK jääst väljaulatuv paljas kaljunukk ORKAAN troopiline tsüklon USA`s TAIFUUN - ............................... Aasia idarannikul, Vaikses ookeanis MUSSOON tuul, mille suund muutub sõltuvalt aastaajast ( suvel merelt maale, talvel maalt merele) PASSAAT pidevalt ekvaatori suunas puhuv tuul, põhjapoolkeral kirdepassaadid, lõunap. Kagupassaadid VERTIKAALNE TSONAALSUS e. kõrgusvööndilisus mäestikes esinev loodusvööndite vahetumine seoses kõrguse suurenemisega Lõunapöörijoon ehk Kaljukitse pöörijoon on pöörijoon, mille laiuskraad on 23,5° S. Selle paralleeli peal on päike seniidis üks kord aastas - 22. detsembril. Sel ajal on põhjapoolkeral talv ja lõunapoolkeral suvi. Lõunapöörijoon on tinglik piir palavvöö ja parasvöö vahel. Põhjapöörijoon ehk Vähi pöörijoon on pöörijoon, mille laiuskraad on 23,5° N
Soolsuse järgi eristatakse: hüperhaliinsed (soolsus > 40), euhaalinne (täissoolane, 30-40), miksohalliinne (0,5- 30) ja magevesi (<0,5). Miksohalliinne vesi jagatakse omakorda: polühalliinne (18-30, Läänemere läänepoolsem osa), mesohalliine (5-18, Läänemere keskosa) ja oligohalliinseks (0,5-5, Tallinnast ida poole). Mesohallinset ja oligohalliinset vett kokku nimetame riimveeks. Piirkondades, kus on kiire vool, ei saa kasvada kõrged taimed. Rannikumere tsonaalsus. 12/10/10 Saasteained. Fossiilsete kütuste põletamisel emiteerub keskkonda lisaks CO 2 ja SO2 ka rida raskemetalle: Cu, Zn, Sn, meie põlevkivi põletamisel ka radioaktiivseid elemente. Igas populatsioonis leidub 1 või 2 isendit, kes on tolerantsed mürkidele. Need on tavaliselt mitmeaastased suguliselt paljunevad taimed. Need taimed panevad aluse uuele tolerantsele populatsioonile
USDA Soil Taxonomy 1994 Kohalikud: ? Klassifikatsioonide põhjal muldade nimetused ehk nomenklatuur. Tüüpide nimetused kreeka, ladina, või maailmas laialt levinud nimetustest. Kohalikud nomen- klatuurid rahvuskeeltes, ei ole otseselt tõlgitavad, välja kujunenud pika aja jooksul. Eesti-keelsetel nomenklatuuridel palju vene keele mõju. Muldade leviku seaduspärasused. Ei paikne juhuslikult poolused ekvaator Globaalsed: a. horisontaalne tsonaalsus - vöönditena b. vertikaalne mäestiku aladel c. mikrotsonaalsus Muldade diagnostika Tundmaõppimist võimaldavad tunnused: 1. Mulla geneetilised tunnused mulla enese areng 2. Ökoloogilised tunnused seotus ümbritsevaga 3. Tootmislikud tunnused muld tootmis vahendina Tunnused pika aja jooksul välja kujunenud, osalt kiiresti, mulla mälu. Kaasaegsed muutused raskesti jälgitavad, vajalikud dünaamilised vaatlused. Geneetilised horisondid ja nende morfo-
Ühes k-s võib olla mitu kultuurmaastikku (nt. põllustatud moreentasandik, kultuuristatud soo). Kultuurökosüsteem inimtekkeline ökosüsteem (nt. põld, kultuurmets). Kunstlik valik inimese sihipärane tegevus meeldivate või kasulike omaduste väljaarendamiseks. Kõigetoidulised e. omnivoorid loomad, kes söövad mitmesugust (nii taimset kui ka loomset) toitu (nt. metssiga, pruunkaru, hallvares). Kõrgusvööndilisus vertikaalne tsonaalsus, kliima-, muldkatte- ja taimkattevööndite seaduspärane absoluutkõrgustest olenev vaheldumine mäestikes ja mägismaade nõlvul. Kõrgusvööndilisuse korrapärasust komplitseerivad nõlva ekspositsioon, kallakus ja lähtekivim. Kesk-Euroopas eristatakse järgmisi kõrgusvööndeid (näide Alpide kohta): kolliinne (eelmäestike lehtmetsad), submontaanne (pöögi- mägimetsad), montaanne (pöögi-, nulu- ja kuuse-mägimetsad), subalpiinne (ülalpool metsapiiri, kõverdikud,
USDA Soil Taxonomy 1994 Kohalikud: ? Klassifikatsioonide põhjal muldade nimetused ehk nomenklatuur. Tüüpide nimetused kreeka, ladina, või maailmas laialt levinud nimetustest. Kohalikud nomen-klatuurid rahvuskeeltes, ei ole otseselt tõlgitavad, välja kujunenud pika aja jooksul. Eesti-keelsetel nomenklatuuridel palju vene keele mõju. Muldade leviku seaduspärasused. Ei paikne juhuslikult - poolused - ekvaator Globaalsed: a. horisontaalne tsonaalsus - vöönditena b. vertikaalne - mäestiku aladel c. mikrotsonaalsus Muldade diagnostika Tundmaõppimist võimaldavad tunnused: 1. Mulla geneetilised tunnused - mulla enese areng 2. Ökoloogilised tunnused - seotus ümbritsevaga 3. Tootmislikud tunnused - muld tootmis vahendina Tunnused pika aja jooksul välja kujunenud, osalt kiiresti, mulla mälu. Kaasaegsed muutused raskesti jälgitavad, vajalikud dünaamilised vaatlused. Geneetilised horisondid ja
EKSAM: 17.dets 2015 TÄHTAEG: 15.dets 2015 Üldosa 1.Geograafiliste teaduste süsteem, üldmaateaduse koht teadussüsteemis. Geograafiliste teaduste süsteem hõlmab endas järgnevaid eriteadusi: 1. maadeteadust (uurib riiki kui looduslik-sotsiaalset süsteemi) 2. geomorfoloogiat(uurib litosfääri ülemist osa: maa reljeefi, ehituse, mõõtmete, kuju, tekke ja arengu uurimine) 3. mullageograafiat (muld+selle jaotus) 4. glatsioloogiat (uurib jääd, selle teket, arengut, erinevate vormide kujunemist (liustikud, merejää, lumi jne.) ning nende jaotust maakeral.) 5. geoökoloogiat(ökosüsteemide suhted aineringluses ja energiavoos) 6. ajalooline geograafia(geograafilised avastused+ideed, süsteemide teke+areng) 7. paleogeograafia(geograafiliste objektide minevik+teke+areng, mitme miljonitagune) 8. biogeograafia(organismide ja nende koosluste levik maakeral) 9. maastikuteadus(geosüsteemide uurimine) Järgneva...
Silur: kliima soe, kliimavööndid sarnased praegustele. Ohtralt riffemoodustavaid koralle ja stromatopoore. Palju käsijalgseid, karpvähilisi, meriliiliaid. Laialt levinud graptoliidid ja konodondid. Kiskjateks peajalgsed ja meriskorpionid. o Selgroogsetest rohkesti lõuatuid ja kõhrkalu. o Esimesed algelised soontaimede fossiilid. o Ajastu lõpuks moodustub Laurussia (Euroameerika) kontinent. Devon: võrdlemisi soe kliima, märgatav tsonaalsus kitsas troopiline vöönd, ulatuslikud subtroopilised kõrbealad, Gondwana mandril valdav jahe parasvöötmeline kliima. (Kalade ajastu.) o Ajastu lõpul suur massväljasuremine. o Õitsengu saavutavad rüükalad. Ilmuvad luukalad. Luukaladest eristuvad kopskalad ja vihtuimsed kalad. o Lehtede teke. Uued eostaimerühmad: kollad, osjad, sõnajalad. o Seemnetaimede teke. Puittaimede ja metsade teke.
moodustada ajalise kontiinumi. Vastand on diskreetsus taimkatte katkendlikkus. Ökoton kahe järsult erineva maastikuosise või koosluse siirdevöönd, mis sisaldab mõlema elemente ja on seepärast keskkonnalt liigirikkam kui kumbki neist (servaefekt). Kultuurmaistus on ökotonid (metsaservad, veekogude kaldad, põlluääred) liikide kontsentreerumiskohad, kompensatsioonialad ja ühtlasi ka geoökoloogilised barjäärid. Looduslik tsonaalsus e. vööndilisus nähtuste või asjade paiknemine tsooniti vöötmetena, vöönditena või vöödena. Laiusvööndilisus e. horisontaalne tsonaalsus on maastikusfääri põhilisi seaduspärasusi, mis avaldub Maa mullastiku-, taimkatte- jm. vööndite korrapärase meridionaalse järgnevusena. Laiusvööndilisus tuleneb põhiliselt päikesekiirguse erisugusest jaotumisest, mis johtub Maa kerakujulisusest, telje kallakusest ekliptika tasandi suhtes ja tiirlemisest ümber Päikese.
sissetungimisel loodest, põhjast või kirdest. Tsükloni teket saab esmalt jälgida selle, et ühel osal aastast saab Teises tsoonis e. Parasvõõtmes Kliima tsonaalsus. satelliidipildilt, seejärel juba suletud põhjapoolkera ja teisel osal lõunapoolkera valitsevad üldiselt edelatuuled, Vanad kreeklased viisid kliima 5 vöötmega isobaarina sünoptilisel kaardil
kõrbed, sest tekkivad tuuled kuivatavad pinnast. 4. Perioodiliselt leiab aset vee “õitsemine” (tuule suuna muutumise korral), mis tekitab hapnikupuudust. Autvelling (outwelling) – rannapiirkonna vee ümberpaigutamine. Autvelling põhjustab biogeenide ja detriidi väljakannet ookeani (näteks limaanidest). Sellel protsessil on oluline osa rannavee bioproduktsiooni, sh kalavaru kujunemises. Merede elustik ja tsonaalsus. Mere keskkond on vertikaalselt jagatud kaheks tsooniks: 1. eufootiline tsoon on kitsas pealmine kiht ookeanis, kus saab toimuda fotosüntees (valgusrohke). Ookeanides hõlmab see 0-150(200) m, sisemeredes 0-50(100) m. Kogu ookeanide koosluste energia on pärit sellest tsoonist. 2. afootiline tsoon, asub eufootilise all. Seal pole fotosünteesiks küllaldaselt valgust. Selles tsoonis elavad organismid saavad energiat tarbides elavat või surnud orgaanilist
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
