Facebook Like

Litosfäär: Maa siseehitus, kivimid, vulkaanid, tsunamid, laamad, maavärinad (0)

1 Hindamata
Punktid
 
Säutsu twitteris
Litosfäär
Eleryn raudsepp
10 K-2
  • Maa siseehitus


    Maa kuulub Päikesesüsteemi „kiviste“ planeetide hulka, mis koosnevad põhiliselt hapniku-, räni- ja rauaühenditest. Kaugemad planeedid , alates Jupiterist , koosnevad seevastu eelkõige vesinikust, heeliumist ja teistest kergetest, põhiliselt gaasilises olekus olevatest elementidest. Maapinna ja Maa tuuma omavaheline kaugus on rohkem kui 6000km aga isegi tänapäevane tehnika ei anna meile võimalust puurida sügavamale kui 15 km. Nagu teada jagatakse ma neljaks suureks kihiks: makoor , vahevöö, välistuum ning sisetuum . On ka kaks erinevat maakoore tüüpi: ookealine ja mandriline .
    Maakoor
    Maakoor koosneb peamiselt kaheksast keemilisest elemendist: hapnik, räni, alumiinium , raud, magneesium , kaltsium , naatrium , kaalium. Ookeaniline maakoor asub ookeanide all, umbes 6-10km sügavusel, ning koosneb kivimitest, mis on tekkinud astenosfääri kivimite ülessulamisel moodustunud „vedeliku“ – basaltse magmatardumisel . Ookeanilise maakoore kivimitel lasuvad süvamere setted . Erinevalt mandrilisest maakoorest, mille koor on väga vana, siis ookeanilise maakoore vanus ei ületa kusagil 200 miljonit aastat.
    Mandriline maakoor on keskmiselt 25-40 km mandrite all, kuni 80 km kõrgmäestikes ning koosneb kolmest kihist : settekivimid (savi, liiv, lubjakivi jne), nende all graniitsed kivimid, sealt edasi basaldikiht

    Vaheöö

    Vahevöö on kiht Maa sisemuses, mis asub allpool maakoort ja ülalpool tuuma Ülemise vahevöö ülemises osas asub astenosfäär. Kui ülejäänud vahevöös on sulanud olekus umbes 1% materjalist, siis astenosfääris on see protsent suurem. Maakoort koos astenosfääri peale jääva vahevöö osaga nimetatakse litosfäärik. Kivimid on vahevöös plastilises olekus, peaaegu tahked (u 1% on sulanud olekus). Vahevöö ei ole ühtlaselt plastiline, on vedelamaid ja tahkemaid osi. Välistuuma piiril vahevöö kivimid sulavad ning väiksema tihedusega sula mass kerkib üles. Litosfäärini jõudes hakkab mass liikuma külgsuunas ning mingil hetkel vajub allapoole tagasi. Külgsuunas liikudes tirib mass endaga kaasa litosfääri laamasid, tekitades sellega mandrite triivimise. Seal kus laamad üksteisest eemale tiritakse, tungib magma maapinnale ja tahkub. Nii tekib kogu aeg uut maakoort juurde. Kohtades, kus laamad kokku surutakse, tekivad mäed (laamad surutakse „kortsu“) või surutakse ühe laama serv teise alla.
    • Astenosfäär –suhteliselt õhuke kiht, kus kivimid on plastilised. Mandrite all 100 km alates kuni 200 km sügavuseni, ookeanide all 30-60 km
    • Litosfäär- ei ole ühes tükis ümber maakera. Ta on jagunenud plaatideks, mida nimetatakse laamadeks . Ookeaniline litosfäär on tavaliselt 50–100 km paks, Mandrilise i paksus on umbes 40–200 km,

    Tuum

    Maa sisemine, peamiselt rauast ja niklist koosnev osa. Koosneb tahkest sisetuumast ja vedelast välistuumast. Vedela välistuuma pinnal on rõhk üle 1,3 megabaari, maakera keskpunktis umbes 3,7 megabaari . Välistuuma aine temperatuur on arvatavasti alates 4400°C ülempiiril kuni 6100°C sisetuuma lähedal. Sisetuuma temperatuur on päikese pinna temperatuuriga sarnane 5505 °C.Kõige tõenäolisemalt koosneb tuum 10 protsenti niklit sisaldavast rauast. Ilmselt sisaldub seal lisaks ka sulamistemperatuuri alandavat hapnikku, muidu ei oleks välistuum vedel. Vedel ei
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Litosfäär-Maa siseehitus-kivimid-vulkaanid-tsunamid-laamad-maavärinad #1 Litosfäär-Maa siseehitus-kivimid-vulkaanid-tsunamid-laamad-maavärinad #2 Litosfäär-Maa siseehitus-kivimid-vulkaanid-tsunamid-laamad-maavärinad #3 Litosfäär-Maa siseehitus-kivimid-vulkaanid-tsunamid-laamad-maavärinad #4 Litosfäär-Maa siseehitus-kivimid-vulkaanid-tsunamid-laamad-maavärinad #5 Litosfäär-Maa siseehitus-kivimid-vulkaanid-tsunamid-laamad-maavärinad #6 Litosfäär-Maa siseehitus-kivimid-vulkaanid-tsunamid-laamad-maavärinad #7 Litosfäär-Maa siseehitus-kivimid-vulkaanid-tsunamid-laamad-maavärinad #8 Litosfäär-Maa siseehitus-kivimid-vulkaanid-tsunamid-laamad-maavärinad #9
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 9 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2013-05-28 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 14 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Õppematerjali autor

    Lisainfo

    Mõisted


    Meedia

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


    Sarnased materjalid

    3
    doc
    Geograafia-maa siseehitus-litosfäär-vulkaanid-maavärin
    10
    doc
    Litosfäär-vulkaanid-maavärinad-maakoor-laamad
    41
    docx
    Maa kui süsteem
    17
    docx
    Kordamine geograafia kontrolltööks
    61
    doc
    Geograafia eksam
    30
    doc
    Üldgeograafia 10 kl
    17
    docx
    Keskkonnageoloogia
    4
    doc
    Litosfäär-litosfäär-laamad-maasiseehitus-maavärinad-vulkaanid



    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun