Litosfäär: Maa siseehitus, kivimid, vulkaanid, tsunamid, laamad, maavärinad (0)

5 VÄGA HEA

Litosfäär
Eleryn raudsepp
10 K-2

Maa siseehitus

Maa kuulub Päikesesüsteemi „kiviste“ planeetide hulka, mis koosnevad põhiliselt hapniku-, räni- ja rauaühenditest. Kaugemad planeedid , alates Jupiterist , koosnevad seevastu eelkõige vesinikust, heeliumist ja teistest kergetest, põhiliselt gaasilises olekus olevatest elementidest. Maapinna ja Maa tuuma omavaheline kaugus on rohkem kui 6000km aga isegi tänapäevane tehnika ei anna meile võimalust puurida sügavamale kui 15 km. Nagu teada jagatakse ma neljaks suureks kihiks: makoor , vahevöö, välistuum ning sisetuum . On ka kaks erinevat maakoore tüüpi: ookealine ja mandriline .
Maakoor
Maakoor koosneb peamiselt kaheksast keemilisest elemendist: hapnik, räni, alumiinium , raud, magneesium , kaltsium , naatrium , kaalium. Ookeaniline maakoor asub ookeanide all, umbes 6-10km sügavusel, ning koosneb kivimitest, mis on tekkinud astenosfääri kivimite ülessulamisel moodustunud „vedeliku“ – basaltse magma – tardumisel . Ookeanilise maakoore kivimitel lasuvad süvamere setted . Erinevalt mandrilisest maakoorest, mille koor on väga vana, siis ookeanilise maakoore vanus ei ületa kusagil 200 miljonit aastat.
Mandriline maakoor on keskmiselt 25-40 km mandrite all, kuni 80 km kõrgmäestikes ning koosneb kolmest kihist : settekivimid (savi, liiv, lubjakivi jne), nende all graniitsed kivimid, sealt edasi basaldikiht

Vaheöö

Vahevöö on kiht Maa sisemuses, mis asub allpool maakoort ja ülalpool tuuma Ülemise vahevöö ülemises osas asub astenosfäär. Kui ülejäänud vahevöös on sulanud olekus umbes 1% materjalist, siis astenosfääris on see protsent suurem. Maakoort koos astenosfääri peale jääva vahevöö osaga nimetatakse litosfäärik. Kivimid on vahevöös plastilises olekus, peaaegu tahked (u 1% on sulanud olekus). Vahevöö ei ole ühtlaselt plastiline, on vedelamaid ja tahkemaid osi. Välistuuma piiril vahevöö kivimid sulavad ning väiksema tihedusega sula mass kerkib üles. Litosfäärini jõudes hakkab mass liikuma külgsuunas ning mingil hetkel vajub allapoole tagasi. Külgsuunas liikudes tirib mass endaga kaasa litosfääri laamasid, tekitades sellega mandrite triivimise. Seal kus laamad üksteisest eemale tiritakse, tungib magma maapinnale ja tahkub. Nii tekib kogu aeg uut maakoort juurde. Kohtades, kus laamad kokku surutakse, tekivad mäed (laamad surutakse „kortsu“) või surutakse ühe laama serv teise alla.

Astenosfäär –suhteliselt õhuke kiht, kus kivimid on plastilised. Mandrite all 100 km alates kuni 200 km sügavuseni, ookeanide all 30-60 km
Litosfäär- ei ole ühes tükis ümber maakera. Ta on jagunenud plaatideks, mida nimetatakse laamadeks . Ookeaniline litosfäär on tavaliselt 50–100 km paks, Mandrilise i paksus on umbes 40–200 km,

Tuum

Maa sisemine, peamiselt rauast ja niklist koosnev osa. Koosneb tahkest sisetuumast ja vedelast välistuumast. Vedela välistuuma pinnal on rõhk üle 1,3 megabaari, maakera keskpunktis umbes 3,7 megabaari . Välistuuma aine temperatuur on arvatavasti alates 4400°C ülempiiril kuni 6100°C sisetuuma lähedal. Sisetuuma temperatuur on päikese pinna temperatuuriga sarnane 5505 °C.Kõige tõenäolisemalt koosneb tuum 10 protsenti niklit sisaldavast rauast. Ilmselt sisaldub seal lisaks ka sulamistemperatuuri alandavat hapnikku, muidu ei oleks välistuum vedel. Vedel ei tähenda siin vedelat nagu vesi vaid pigem viskoosset nagu mesi . Välistuuma vedel materjal ei seisa paigal vaid liigub, tekitades sellega Maale magnetvälja. Tuuma pind ei ole tasane , sellel leidub mitmekilomeetrise amplituudiga kõrgendikke ja lohke.

Kivimid

Liivakivi on settekivim , mis koosneb tsementeerunud liivast , ning on enamasti kihiline. Mineraloogiliselt koosneb liivakivi põhiliselt kvartsist. Tsementeerivaks materjaliks liivaterade vahel on enamasti peenike kvartsipuru, kaltsiumkarbonaat või rauaoksiidid. Rauaoksiidid annavad liivakivile ka punaka värvuse. Puhtast kvartsist koosnev liivakivi on valget värvi.

Paekivi ehk paas on karbonaatkivimi –lubjakivi,dolomiid ja mergli rahvapärane nimetus.Paekivi on tekkinud mere madalas, rannalähedases osas. Sügavamas meres moodustusid mergel ja domeriit. Tekkelt kuulub paekivi biokeemiliste setendite hulka. Paekivi on kujunenud siinsetes meredes elanud organismide elutegevuse kaasabi. Lubjakivi on valdavalt kaltsiumkarbonaadist koosnev keemilise või biogeense tekkega settekivim. Mineraloogiliselt koosneb lubjakivi peamiselt kaltsiidist. Lisanditena võib esineda savimineraale, kvartsi , dolomiiti, glaukoniiti, püriiti, hematiiti, götiiti jne.

Peamine osa lubjakividest on moodustunud protistide kaltsiumkarbonaadist kodade lubimudana veekogude põhja ladestumisest, mis kivistudes ning tihenedes annabki lubjakivi. l.
Dolomiidiks nimetatakse sellist paekivi, mille magneesiumi sisaldus on14% või rohkem. Mergel on suure savisisaldusega paekivi.

Põlevkivi on kerogeeni sisaldav peenkihiline musta või pruuni värvi settekivim (kakaopruunist kollakaspruunini ning alati tumedam kui lubjakivi).Põlevkivi koosneb mittetäielikult lagunenud orgaanilisest ainest (kuni 70% ulatuses)ja mitmesugustest mineraalidest. Orgaaniline aines koosneb enamasti vetikate või bakterite jäänustest moodustunud kerogeenist.Põlevkivi on maavarana laialt levinud, kuid jäädes kütteväärtuse ja muude omaduste poolest naftale ja kivisöele alla, mitte nii laialt kasutatud. Suured põlevkivi varud on näiteks USA, Austraalial, Kanadal, Brasiilial ja Venemaal.

Graniit on hall, roosakas või punakas jämedateralise struktuuriga enamasti tardkivim.Graniit koosneb põhiliselt kvartsist ja päevakividest. Vähemal määral sisaldab ta vilke (enamasti biotiiti), amfiboole ja muid mineraale . Peale magma kristalliseerumise saab graniit tekkida ka moonde ehk graniidistumise käigus.

Laamatektoonika

Litosfäär ei ole ühtne tervik, vaid on lõhenenud mitmesuguse kuju ja suurusega plaatjateks plokkideks ehk laamadeks .Laamad " ujuvad " vahevöö poolvedela kihi – astenosfääri – peal. Laamad tekkisid arvatavasti 4,5 miljardit aastat tagasi Maa varajasel arenguperioodil ning on olnud pidevas liikumises ja muutumises tänapäevani. Laamad koosnevad ookeanilisest ja mandrilisest maakoorest. Mõned laamad koosnevad mõlemast maakooretüübist, tavaliselt mandrist ja seda ümbritsevatest merealadest, näiteks Aafrika laam , Antarktika laam ja Austraalia laam, mõned aga ainult ühest, sel juhul tavaliselt üksnes ookeanilisest maakoorest, näiteks Filipiini laam, Nazca laam ja Vaikse ookeani laam. Laamadevahelised seismiliselt aktiivsed vööndid jaotatakse kolmeks: divergentsi vöönd, konvergentsi vöönd ja transformne murrang.Laamad liiguvad aeglaselt, tüüpiliselt mõne sentimeetri võrra aastas. Kuid arvestades Maa geoloogilist ajalugu, mis on väga pikk, võivad laamad nihkuda suuri vahemaid, 100 miljoni aastaga tuhandeid kilomeetreid. Liikumise käigus muutuvad lisaks laamade asukohale nende kuju ja suurus. Kahe laama kokkupõrkel võib üks neist sukelduda teise alla ja saada taas osaks vahevööst. Niimoodi võivad laamad tervenisti kaduda. Olemasoleva laama pragunedes võivad omakorda tekkida uued laamad.

Maavärinad

Maavärin on seismilistest lainetest põhjustatud maapinna võnkumine.

Enamus maavärinaid toimub litosfäärilaamade piirl .Maavärin on maapinna lühiajaline järsk kõikumine või vappumine, mis on tavaliselt põhjustatud kivimiplokkide liikumisest piki maakoore murranguid. Kohta, kus maavärin tekkis nimetatakse maavärina koldeks. Koldes tekib murrang, millele järgneb äkiline ja väga kiire suurte maamasside liikumine. Normaalses olekus liigub maapind pidevalt, kuid väga aeglaselt. Kui tekkivad pinged on suuremad kui maakoort moodustavate kivimite võime pinget taluda, leiavad aset maavärinad. Viimased esinevad peamiselt laamade äärtel. Maavärinaid tuleb kõige enam ette seismiliselt aktiivsetes piirkondades, eriti maakoorelaamade piirialadel. Nõrgemaid maavärinaid tuleb ka Eestis aegajalt ette, näiteks Viljandi ja Osmussaare lähistel.
Täpselt ei saa ette ennustada, millal maavärin toimub, kuid on võimalik oletada, millistes piirkondades võib varsti ette tulla suuremaid maavärinaid. Maavärina tagajärjed võivad olla katastroofilised, kui inimesed ei võta kasutusele ettevaatusabinõusid .
Tekke põhjuste selgitus .
1) tektoonilist maavärinat, mida põhjustavad Maa sisepinged;
2) vulkaanilist maavärinat, mis kaasneb vulkaanipurskega;
3) langatusvärinat, mida tekitab koobaste varisemine;
4) tehnogeenset maavärinat, mida põhjustab inimtegevus(nt. veehoidlate surve, maa-alune tuumaplahvatus, seismiliseks mõõdistamiseks või muul eesmärgil korraldatud lõhkelaengu plahvatus ).
Richteri ja Mercalli skaala võrdlus Maavärina hindamisel on võimalik lähtuda mitmetest eri nüanssidest, seetõttu on olemas palju erinevaid skaalasid maavärina tugevuse iseloomustamiseks. Üldjuhul jaotuvad skaalad oma põhimõtte järgi kaheks:

Võimsus-skaalad, mis hindavad maavärina seismilist energiat magnituudides. Näiteks Richteri ning Momenti skaalad.
See skaala loodi 1935. aastal Charles Richteri ja Beno Gutenbergi poolt. Skaala kasutab maavärina hindamiseks seismograafi pendli suurima võnke amplituudi. Amplituud korrutatakse logaritm 10-ga, mille tõttu näiteks 4.0 magnituudi suurune maavärin on 3.0 magnituudilisest 10 korda võimsam (ja eraldab 31,6 korda rohkem energiat). Lisaks arvestatakse ka seismograafi kaugust maavärina epitsentrist, mis määratakse kindlaks teiste vaatlusjaamadega koostöös.Richter valis 0 magnituudi vääriliseks sellise maavärina, mille amplituudiks seismograafil on üks mikromeeter ja mis asub vaatluskohast 100 kilomeetri kaugusel. Tema ideeks oli vältida negatiivseid väärtusi, kuid siiski on tänapäevased seismograafid võimelised määrama kuni -3.0 magnituudiga maavärinaid. Tugevaim mõõdetud maavärin oli 1960. aasta Valdivia maavärin Tšiilis, mis oli 9.5 magnituudiline. Richteri skaalal pole ülemist ega alumist piiri.Põhimõtteline erinevus Mercalli skaalast on tõsiasi, et kuigi Richteri skaala väljendab maavärina võimsust, ei saa selle põhjal hinnata maavärina tagajärgi, sest need olenevad ka epitsentri kaugusest, pinnavormidest ja muudest geoloogilistest tingimustest.

Intensiivsus-skaalad, ms annavad pallides hinnangu maavärina visuaalsetele tagajärgedele. Näiteks Mercalli skaala, EMS-94, Shindo skaala.
See skaala arenes välja Rossi -Forel skaalast, mida 1883 ja 1902 arendas edasi Giuseppe Mercalli. Mercalli skaalat omakorda on kaasajastanud veel paljud teised teadlased, sealhulgas ka C. Richter.
Mercalli skaala väljendab maavärina mõju elus ja eluta loodusele. Näiteks ehitistele, inimestele, puudele, loomadele jne. Füüsiliste purustuste visuaalsel hindamisel ja maavärina üleelanute abil määratakse värinale tugevus vahemikus I (tajumatu) kuni XII (katastroofiline) palli.
Erineb Richteri skaalast selle poolest, et määratud tugevus on võrdlemisi subjektiivne ning oleneb asukohast. Iseloomustab paremini maavärina tagajärgi, kuid ei anna täpset hinnangut maavärina võimsusele.

Tsunami

Tsunami on maavärina, maalihke või vulkaanipurske tagajärjel tekkinud hiiglaslik merelaine.Tsunamid on erakordselt ohtlikud, kuna nad tekivad meres ning seejärel liiguvad suurel kiirusel maismaa suunas, kus ilma eelhoiatuseta purustavad ja tapavad kõik oma teel. Ka asteroidid ja mereäärsete kaljude varingud võivad tekitada hiidlaineid. Tsunami kõrgus võib ranna lähedal olla mitukümmend meetrit. See võib tungida kaugele (praktikas on ohtlik tsoon kuni 5km) sisemaale ja hävitada kõik ettejääva. Tsunami tekitab ka järsu lühiajalise üleujutuse. Kõige sagedamini esinevad tsunamid Vaikse ookeani rannikul ja Jaapani saarestikus. Selle põhjuseks on Vaikse ookeani tektooniline ebastabiilsus . Hiidlaine laieneb keskmest ringikujuliselt. Laine kiirus sõltub otseselt vee sügavusest. Avamerel võib tsunami kiirus olla isegi 700 km/h, kuid ta on ohutu, sest laine on üsna madal. Madalasse vette jõudes aga laine aeglustub ning avamerelt kiirelt järele tulevate veevoolude mõjul muutub üha kõrgemaks. Ranniku ääres madalas vees surutakse veemassid kokku ja lained võivad kerkida mitmekümne meetri kõrguseks.Kuigi lained liiguvad kiiresti, ei ilmu nad tänapäeval nii ootamatult kui maavärinad, sest seismilised lained, mis annavad märku maavärina toimumisest, levivad tsunamist oluliselt kiiremini. Hawaiil Honolulus asub tsunamijaam, kus registreeritakse kõik Vaikse ookeani piirkonnas toimunud maavärinad. Kui märgatakse maavärinat, mis võiks tsunami vallandada, hoiatatakse ohustatud piirkondade inimesi. Sealt teatatakse ka hiidlaine saabumise arvatav aeg. Inimesed kuulevad hoiatust raadiost. Nii jõuavad nad oma rannikul asuvatest majadest kõrgematele aladele varjuda. See kõik peab siiski kiiresti toimuma. Vaikse ookeani põhjaosas tekkinud hiidlainel kulus kõigest viis tundi, et Vaikse ookeani keskel asuvale Hawaiile jõuda. Seal, 3200 km kaugusel maavärina epitsentrist, oli hiidlaine kõrgus 15 meetrit.Väidetakse, et tsunami võib Vaikse ookeani rannikute vahel pendeldada terve nädala.

Vulkaan

Vulkaan on looduslik maakoore avaus, mille kaudu tõuseb maapinnast kõrgemale maakoorest või selle alt pärinev vulkaaniline materjal. Vulkaaniks nimetatakse ka pinnavormi, mis on tekkinud vulkaanilise materjali kuhjumisel maapinnale. Vulkaanid kujunevad, kui maa sügavustest tekkinud magma purskub pinnale. Magma moodustub kivimite osalisel sulamisel vahevöö ülemisesosas või maakoore alumises osas. Magma ün üldiselt väiksema tihedusega kui kivimid. Seetõttu, kui magma on tekkinud, haakkab ta liikuma ülespoole. Vulkaanid tekivad siis, kui magma jõuab maapinnale. Sulanud kivim , mis paineb maa sügavuses, on magma. Kui magma väljub maapinnale vulkaanipurske käigus, siis nimetatakse seda laavaks. Laavakivim on magmakivim, mis on tardunud maapinnale. Viskoossus on sulam või vedeliku omadus vastu seista voolamisel. Sulanud kivimite viskoossused varieeruvad suurel määral. Magma viskoossus on määratud põhiliselt kolme faktori poolt:
1)sulami keemilisest koostisest, 2) temperatuurist 3) gaaside sisaldusest
Vulkaanil on mitmeid erinevaid tüüpe, näiteks Šlakikoonus, Maar , Kaldeera, Supervulkaan, Merealune vulkanism ,ning põhilised kiht- ja kilpvulkaanid
Kilpvulkaan
Kilpvulkaanid on võrreldes ülejäänud vulkaaniehitistega suhteliselt lamedad. Selle põhjuseks on kilpvulkaanide vulkaaniliste produktide keemilisest koostisest tulenevad omadused. Kilpvulkaanid purskavad reeglina aluselist laavat, mis võrreldes ränirikkamate laavadega on tunduvalt vedelam. Seega saab laava kraatrist kaugemale voolata, moodustadeski lameda kilpvulkaani.Kilpvulkaanid on oma mahult reeglina märksa suuremad ülejäänud vulkaanidest.Tuntud on see kilpvulkaan, mille ülemine osa moodustab Hawaii saare.
Kihtvulkaan
Kihtvulkaan on suhteliselt suur ja pikaealine valdavalt koonilise kujuga vulkaaniline pinnavorm , mis on tekkinud vulkaanilõõrist pärit vulkaanilise materjali kuhjumisel maapinnale. Kihtvulkaanid on laia levikuga , ehkki enamasti on nad seostatavad subduktsioonivööndi vulkanismiga. Reeglina kujutavad inimesed vulkaani just kihtvulkaanina. Kihtvulkaanid tegutsevad suhteliselt tihti ja tulevad reljeefis hästi esile. Enamik ajaloolise aja suuri ja kuulsaid vulkaanipurskeid on seotud kihtvulkaanidega. Kõige suuremad vulkaanid on kilpvulkaanid ja kõige väiksemad vulkaanid on šlakikoonused. Kihtvulkaanid on reeglina suuremad kui šlakikoonused, kuid väiksemad kui kilpvulkaanid. Kihtvulkaanid võivad enda koosseisu haarata ka väiksemaid vulkaane, näiteks šlakikoonuseid. Kihtvulkaanid on levinud peaaegu kõigis piirkondades, kus esineb vulkanism, kuid kõige levinumad on nad mandrilise ja ookeanilise maakoorega laama kokkupõrkepiiril ehk subduktsioonivööndeis.

.DOCX Laadi alla originaalfail 9 lk · .docx · 62 allalaadimist

Litosfäär-Maa siseehitus-kivimid-vulkaanid-tsunamid-laamad-maavärinad #1

Litosfäär-Maa siseehitus-kivimid-vulkaanid-tsunamid-laamad-maavärinad #2

Litosfäär-Maa siseehitus-kivimid-vulkaanid-tsunamid-laamad-maavärinad #3

Litosfäär-Maa siseehitus-kivimid-vulkaanid-tsunamid-laamad-maavärinad #4

Litosfäär-Maa siseehitus-kivimid-vulkaanid-tsunamid-laamad-maavärinad #5

Litosfäär-Maa siseehitus-kivimid-vulkaanid-tsunamid-laamad-maavärinad #6

Litosfäär-Maa siseehitus-kivimid-vulkaanid-tsunamid-laamad-maavärinad #7

Litosfäär-Maa siseehitus-kivimid-vulkaanid-tsunamid-laamad-maavärinad #8

Litosfäär-Maa siseehitus-kivimid-vulkaanid-tsunamid-laamad-maavärinad #9

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 9 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2013-05-28 Kuupäev, millal dokument üles laeti

62 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Õppematerjali autor

Maa siseehituskivimidvulkaanidlaamadtsunaamid

maavärin laam maakoor laamad vulkaanid laine magma tsunami vahevöö kihtvulkaan litosfäär richter kilpvulkaanid lubjakivi välistuum magnituudi richteri paekivi

Sarnased õppematerjalid

doc

Litosfäär

Mandriline maakoor - mandrite ja selfimerede alune maakoor. maakoorr Ookeaniline maakoor - ookeanide alune, peamiselt basaltsetest ookeaniline maakoor kivimitest koosnev maakoor. maakoorr litosfäär Litosfäär - Maa tahke kivimkest, mis koosneb maakoorest ja astenosfäär plastiline astenosfääri peale jäävast vahevöö tahkest ülaosast, on vahevöö liigendunud laamadeks. alumine vahevöö tahke

Geograafia

docx

Geograafia, litosfääri konspekt

Kordamine kontrolltööks, TV lk 8-21, Õ lk 19-42 1. Iseloomusta Maa siseehitust. 2. Võrdle mandrilist ja ookeanilist maakoort. Mandriline maakoor- koosneb mitmesugustest tard-, sette- ja moondekivimitest (graniit, basalt); 20-80 km paksune; kivimite vanus kuni 4 miljardi aastani; tiheduselt kergem; koostis on räni rikas ja happeline Ookeaniline maakoor- tekkinud ookeanide keskahelikes ränivaese sulakivi tardumisel basaltseks kivimiks; kivimid on geoloogiliselt noored, alla 180 miljoni aasta; 3-15 km paksune, keskmiselt ~7 km; tiheduselt raskem; koostis räni vaene ja aluseline 3. Mis on laamtektoonika? Miks laamad liiguvad? Laamtektoonika- geoloogia haru, mis uurib laamade triivi ja sellest tulenevaid nähtuseid. Laamad liiguvad, sest Maa sisemuses sulab vahevöö osaliselt üles ja tekib magma, see liigub ringjalt ülespoole, jahtub ja vajub jälle Maa sisemuse suunas. 4

Litosfäär

rtf

Arvestustöö: Litosfäär

Arvestustöö Litosfäär Litosfääri koostis, laamatektoonika, kivimiringe, vulkanism, maavärinad. Õpilane teab, 1. millest koosneb litosfäär; Litosfäär koosneb maakoorest ja astenosfääri peale jäävast vahevööst ehk tahketest kivimitest. 2. kuidas toimub laamade liikumine; Laamad liiguvad konvektsiooni tõttu. Vahevöö sügavusest tõusevad üles kuumenenud ja paisunud kivimmassi voolud. Tõusvate konvektsioonivoolude kohal tekkivad venituspinged rebestavad jäiga litosfääri laamadeks, mis hakkavad plastilisel astenosfääril üksteisest eemale triivima. 3. mida tähendab mandrite triiv; Alfred Wegneri hüpoteesi kohaselt mandrite horisontaalne triiv ookeanilisel maakoorel, laamtektoonikas aga mandriliste laamade triiv. 4

Litosfäär

doc

Litosfäär

Litosfäär 1.MAA SISEEHITUS 1.MAAKOOR Ookeaniline maakoor: · 5 - 20 km · vanus ~ 180 milj aastat · õhem, lasub madalamal, suhteliselt ühtlane, suurema tihedusega, · tekkinud basaltse magma tardumisel 2 kihti: basalt, settekivimid Mandriline maakoor: · vanus ~ 4 miljardit aastat · kergem, väga muutlik, erineva paksusega · mandrite all 25-80 km (80 - kõrgmäestike piirkonnas) · 3 kihti: basalt, graniit, settekivimid 2.VAHEVÖÖ Kivimid vahevöös on kõrge rõhu ja temperatuuri all

Geograafia

docx

LITOSFÄÄR

levikukiiruse muutumise järgi jaotatakse Maa sisemus kolmeks suureks sfääriks: maakooreks, vahevööks ja tuumaks. Maakoore paksus on 3-80km. Maakoor aga jagub kaheks: mandriline ehk kontinentaalne ja ookeaniline maakoor. Kõige sügavamal asub sisetuum (5100km sügavusel, tahke), siis tuleb välistuum (2900km sügavusel, vedel), siis süvavahevöö (700km sügavusel, tahke), siis astenosfäär (plastiline), siis litosfäär ja siis mandriline ja ookeaniline maakoor. 2. Võrdle mandrilist ja ookeanilist maakoort. Ookeaniline maakoor Mandriline maakoor Noorem- enamasti alla 200mln aasta vanune. Vanem- enamasti üle 1,5mld aasta vanune. Õhem- keskmine paksus 7km. Paksem- keskmine paksus 40km. Koosneb tard- ja settekivimitest. Koosneb tard-, moonde- ja settekivimitest. Tihedam

Geograafia

docx

Kivimid-Maakoor-Maavärina d-Vulkaanid

Mõisted Mineraal- tahke kristalliline looduslik aine, millel on kindel või kindlates piirides varieeruv keemiline koostis ja sellest tulenevalt ka kindlad füüsikalised omadused kivim – looduslik tahke ainekogum, mis koosneb enamasti mineraalidest, kuid võib sisaldada ka mittemineraalseid aineid (nt orgaanika); kivimitest koosneb valdav osa Maast ja teistest kiviplaneetidest settekivimid – kivimite murenemisel tekkinud setteosakestest moodustunud kivim tardkivimid – magma või laava tardumisel tekkinud kivim moondekivimid – kivim, mille algsed koostismineraalid või nende kristallstruktuur on kõrge rõhu ja/või temperatuuri mõjul muutunud kivimiringe – ringahel protsessidest, milles kivimid muutuvad: tardumine, murenemine, settimine, moondumine ja sulamine maak – kivim, mis sisaldab kõrges kontsentratsioonis metalle ja mille kaevandamine on majanduslikult otstarbekas

Kategoriseerimata

doc

Litosfäär

Kordamine Litosfäär 1) Kuidas saadakse andmeid maa siseehituse kohta? Puuraukude tegemisel uuritakse maavärinate, vulkaanide tugevuse tulemusel maapinnale jõudnud kivimeid(erinevad kivistised, seismilised lained). Paljanditelt ja kaevandustest. Raskusjõu iseärasuste, maavärinate poolt tekitatud löögilainete levimise suunda ja kiiruse, temperatuuri muutusi puuraukudes, vulkaanipurskeid, meteoriite jms. andmete põhjal.

Geograafia

rtf

Geograafia - Litosfäär

Litosfäär koosneb maakoorest ja vahevöö ülaosa kivimitest ja on jaotunud laamadeks, mis liiguvad üksteise suhtes. Mandrite triiv Mandrid eralduvad üksteisest e. Laamade lahknemine., (või ka kokkuminemine e. Tekib superlaam). Nt. Lõuna. Ameerika oli arvatavasti kunagi Aafrikaga üks manner. Konvektsiooni tagajärjel selle surve paneb laama liikuma. Paljud vulkaanid on just Vaikse-Ookeani küljeall ja seetõttu nimetatakse seda piirkonda ka tihti Vaikse ookeani tulerõngaks. Kihtvulkaanid on näiteks: Etna, St. Helens, Fuji, Vesuuv. Kilpvulkaanid on näiteks: Mauna Loa, Kohala, Fernandia Island ja Mauna Kea. Päris palju vulkaane on näiteks: Lõuna-Ameerika läänerannikul, Põhja-Ameerika lääne-rannikul, Vaikse ookeani rannikualad. Vulkanismiga kaasnevad nähtused: laavavoolud, vulkaaniline tuhk, lõõmpilved, lahaarid,

Geograafia

Rohkem sarnaseid