50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 5 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2014-02-27
Kuupäev, millal dokument üles laeti
22 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
225426
Õppematerjali autor
Jaapan on selline vulkaaniline saarkaar. Sukeldumise kohas on süvikud. 4. teab vulkaanide tekkepõhjusi, levikut ning liigitamist kuju (kiht- ja kilpvulkaan) ja purske iseloomu järgi (aktiivsed ja kustunud vulkaanid); NB! Vaata, õpi: VULKANISM JA VULKAANILISED KIVIMID http://gaia.gi.ee/geomoodulid/ Joonis 9. Kaardil on näha laamade piirialadel vulkaanide paiknemine, nn Vaikse ookeani tulerõngas Vulkaan koonusekujuline mägi, mille sees on lõõrilaadne lõhe, või nende süsteem, mida mööda magma, purustatud kivimite ja gaaside massid tõusevad maapinnale. Vulkaan tekib, kui rõhu all olev magma leiab maakoore lõhesid pidi tee maapinnale. Vulkaane esineb: ·Laamade äärealadel, kus ühe laama serv teise alla sukeldub (Vaikse ookeani tulerõngas), kus laamad üksteisest eemalduvad (Atlandi ookeani keskahelikul) 3
Kuna maakoor aeglaselt üle kuuma punkti liigub, siis tekib vulkaanide rida kas ookeani põhjas või mandril. Sellise tekkega on näiteks Hawaii saared Vaikses ookeanis ja Kanaari saared Atlandi ookeanis. Kontinentaalne rift-kontinentaalse koore rebend, tüüpiliselt pangasmäestikulise reljeefiga. Vulkanism-protsesside kogum, mis on seotud magma tekkimisega ja selle liikumisega maakoores. Vulkaan-koonusekujuline mägi, mille sees on lõõrikujuline lõhe või lõhede süsteem, mida mööda magma, purustatud kivimite ja gaaside massid tõusevad maapinnale. Kuidas tekivad vulkaanid? Magma moodustub kivimite osalisel sulamisel vahevöö ülemises osas või maakoore alumises osas. Magma on üldiselt väiksema tihedusega kui kivimid. Seetõttu, kui magma on tekkinud, hakkab ta ülespoole liikuma. Vulkaanid tekivad siis, kui magma jõuab maapinnale. Olenevalt magma iseloomust ja maakoore vastupidavusest jagunevad vulkaanid
Kordamine Litosfäär 1) Kuidas saadakse andmeid maa siseehituse kohta? Puuraukude tegemisel uuritakse maavärinate, vulkaanide tugevuse tulemusel maapinnale jõudnud kivimeid(erinevad kivistised, seismilised lained). Paljanditelt ja kaevandustest. Raskusjõu iseärasuste, maavärinate poolt tekitatud löögilainete levimise suunda ja kiiruse, temperatuuri muutusi puuraukudes, vulkaanipurskeid, meteoriite jms. andmete põhjal. 2) Seismilised lained, nende jaotus ja levik erinevates keskkondades? Võivad tekkida looduslikult (nt maavärinad) ja tehislikult (nt plahvatused). Seismiliste lainete uurimisel põhineb seismoloogia. Seismilisi laineid mõõdetakse seismomeetriga. Seismilised lained jagunevad: Pikilained ehk p-lained · Levivad kuni 13 km/h. · Seismilised pikilain
Nt: Hawaii saared ja Kanaari saared. 6) Ookeaniliste laamade põrkumine - Sukeldumise ajal toimub vahevöösse vajunud kivimite osaline ülessulamine. Suur osa sulanud materjalist jõuab läbi vulkaanilise tegevuse maapinnale. Tänu sellele toimub laamade sukeldumisel pidev vulkaaniliste saarkaarte teke. Jaapan on selline vulkaaniline saarkaar. Sukeldumise kohas on süvikud. Vulkaan koonusekujuline mägi, mille sees on lõõrilaadne lõhe, või nende süsteem, mida mööda magma, purustatud kivimite ja gaaside massid tõusevad maapinnale. Vulkaan tekib, kui rõhu all olev magma leiab maakoore lõhesid pidi tee maapinnale. Vulkaane esineb: Laamade äärealadel, kus ühe laama serv teise alla sukeldub (Vaikse ookeani tulerõngas), kus laamad üksteisest eemalduvad (Atlandi ookeani keskahelikul). Tegevuse järgi: Aktiivsed e tegevvulkaanid pidevalt gaase välja ajavad või perioodiliselt purskavad vulkaanid, Passiivsed pole aastasadu või
LITOSFÄÄR- Kordmine 1. teab Maa siseehitust (sise- ja välistuum, vahevöö, astenosfäär, maakoor, litosfäär) ning oskab võrrelda mandrilist ja ookeanilist maakoort; Maa siseehitus Maa on ehitatud põhiliselt hapniku (O), räni (Si) ja raua (Fe) ühendite baasil. Silikaadist koor, oksiidset vahevööd ja ehedast rauast koosnev tuum. Maakoor Maakoore piir vahevööga kannab Moho piiri nime Jugoslaavia seismoloogi auks. Moho piirist kuni 2900 km sügavuseni laiub kivimeteoriitidele sarnaste kivimitega vahevöö. Selle ülaosas on mõnesaja km paksune plastiline astenosfäär (ookeanide all 50-70 km, mandrite all kuni 200 km). Astenosfäär on vahevöö kivimite mõningase ülessulamise – basaltse magma tekkepiirkond. Maakoort + astenosfääri peale jääv vahevöö = litosfääriks. Nikkelraua koostisega Maa tuum paikneb sügavustel 2900-6378 km, jagunedes vedelaks välis- ning tahkeks sisetuumaks. Vedela metalli pöörisvoolud välistuumas tekitavad Maa dü
Viljakas pinnas (mineraalainete sisalduse kõrgenemise tõttu) Vulkaanilistel aladel leidub maavarasid. · Maavärinate tekkepõhjused ja levik o Maavärinad on maapinna vibratsioon ja nihked, mis tekivad kivimites kuhjunud elastsete pingete vabanemisel koos kivimite rebenemisega. o Esinevad peamiselt laamade äärealadel, ka vulkaanilise tegevuse piirkondades · Maavärina tugevuse hindamise süteemid o Mercalli süsteem põhineb purustustel, 12 palline süsteem o Richteri skaala hinnatakse vabanenud energiat, magnituud, seismograaf · Maavärinatega kaasnevad nähtused, tagajärjed ja purustuste vähendamise võimalused o Nõlvaprotsessid, tsunamid, varingud, maalihked o Ehitada tugevamaid hooneid, valida asukohta · Nõlvaprotsessid, nende esinemise põhjused, tagajärjed ja võimaluse vältimise viisid o Väga kiired
Joonis iseloomustab piirkonda ............................. · Mandrilaamade põrkumine. Selgita lühidalt, millised geoloogilised protsessid joonisel kujutatud piirkonnas tõenäoliselt toimuvad? TV.Ül. 4, 6, 7, 9- 13, 15. lk. 20-21. 5. teab vulkaanide tekkepõhjusi, levikut ning liigitamist kuju (kiht- ja kilpvulkaan) ja purske iseloomu järgi (aktiivsed ja kustunud vulkaanid); Vulkaan koonusekujuline mägi, mille sees on lõõrilaadne lõhe või nende süsteem, mida mööda magma purustatud kivimite ja gaaside massid tõusevad maapinnale. Vulkaan tekib, kui rõhu all olev magma leiab maakoorelõhesid pidi tee maapinnale. Vulkaane esineb: · laamade äärealadel, kus ühe laama serv teise alla sukeldub (Vaikse ookeani tulerõngas) või kus laamad üksteisest eemalduvad (Atlandi ookeani keskahelikul) · mandrite sisealadel (Aafrikas); ookeanides (Vaikses ja Atlandi ookeanis nn kuumad täpid).
Joonis iseloomustaböpiirkonda ö ……………………….. Mandrilaamade põrkumine. Selgita lühidalt, millised geoloogilised protsessid joonisel kujutatud piirkonnas tõenäoliselt toimuvad? 5. teab vulkaanide tekkepõhjusi, levikut ning liigitamist kuju (kiht- ja kilpvulkaan) ja purske iseloomu järgi (aktiivsed ja kustunud vulkaanid); Vulkaan – koonusekujuline mägi, mille sees on lõõrilaadne lõhe või nende süsteem, mida mööda magma purustatud kivimite ja gaaside massid tõusevad maapinnale. Vulkaan tekib, kui rõhu all olev magma leiab maakoorelõhesid pidi tee maapinnale. Vulkaane esineb: laamade äärealadel, kus ühe laama serv teise alla sukeldub (Vaikse ookeani tulerõngas) või kus laamad üksteisest eemalduvad (Atlandi ookeani keskahelikul) mandrite sisealadel (Aafrikas); ookeanides (Vaikses ja Atlandi ookeanis – nn kuumad täpid).
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid