Geograafia - Laamad (0)

* Mandrid triivivad, kuna toimub konvektsioon , mille tõttu hakkavad laamad liikuma (lahknema ja põrkuma) ning sellega kaasneb mandrite triiv.
*    Aafrikas on vanemad kivimid, kuna Aafrika, kui maa, on kauem olnud, kui Atlandi ookeani keskosa, mis on alles kerkinud ja mille maakoor on veel õhem.
*     Kahe mandriliselaama kokkupõrkel on tekkinud Andide mäestik.
*       Mariaani süvik on tekkinud kahe ookeanilise laama põrkumisel.
*     Jaapani saared on tekkinud ookeanilise ja mandrilise laama põrkumisel.
*       Island on selle koha peal, kus ookeanilised laamad lahknevad. Jaapani juures aga ookeaniline ja mandriline põrkuvad.
*      Kuna Andid asuvad ookeanilise ja mandrilise laama äärealal, kus toimuvad nii maavärinad, kui vulkaanipursked , Himaalaja mäestik asub aga 2 ookeanilise laama äärealal, kus vulkaanipurskeid ei toimu, on ainult maavärinad.
* Vulkaani omadused on väga tihedalt seotud, teda toitva magma sulami koostise, gaaside sisalduse ja temperatuuriga. Need mõjutavad vulkaani kuju ja purskeprotsessi. Näiteks viskoosse koostisega magma, tänu selle on vulkaani kraater väike mägi, millelt tõuseb suitsu. Kõrge viskoossusega magma võib põhjustada ka plahvatusliku purske. Madala viskoossusega magma on aga tavaliselt kõrgema temperatuuriga ning voolab kiiresti. Aluseline vedel laava voolab kiiresti, eemale vulkaanist ja moodustab kilpvulkaani, happelised vulkaanid tarduvad väljumiskoha läheduses ja moodustavad stratovulkaani.
*   Vulkaaniliste protsessidega kaasnevad geisrid, fumaroolid , püroklastilised voolud , vulkaanilised tuhasajud, mudavoolud, laavavoolud,lõõmpilved,lahaarid,maalihked, vulkaaniline gaas , tsunamid ja kliimamuutus
*   Laavavoolu toimumise täpne aeg ei ole ennustatav.Aga üldiselt saab ennustada selle järgi ,et geoloogilised tingimused on vastavad ja pinged maapinnas kasvavad. Kaua nad aga kasvavad on raske öelda.
* Linnad ,mis on vulkaanide läheduses on üldiselt väga rikkad maavarade poolest, ehk ka üldiselt rikkad. Linnale pole see probleem kinni maksta vulkaanidest tekkinud kahjustuste kulutused , sest nendega kaasnevad maavarad on palju rohkemat väärt.
* Richteri skaalaga mõõdetakse maavärina võimsust magnituutides kümnendiku ühiku täpsusega. Maavärina tugevus võib olla ka negatiivne, mis tähendab ,et inimese seda ei tunne. Mercalli skaala on maavärina tekitatud purustuste piltlikul hindamisel põhinev skaala.Skaala on jaotatud kaheteistkümneks astmeks (palliks)
*    Kui kaks litosfäärilaama liiguvad üksteise suhtes,toimub murrangu pinnal hõõrdejõudude tõttu pingete kuhjumine. Kui pinged ületavad hõõrdejõu, vallandub maavärin.

• Maakoore kihid - maakoor-vahevöö-väline tuum- sisetuum või siis litosfäär-vahevöö (koor,astenosfäär,süvavahevöö)- tuum(välis ja sise)
  
• Mariaani saar- mille poolest erineb  islandi saarest ? Mariaani süvik on tekkinud kahe ookeanilise laama põrkumisel. Island aga on selle koha peal,kus ookeanilised laamad lahknevad.
  
• Miks tekkisid andid? Andid on tekkinud ookeanilise laama sukeldumisel mandrilise laama alla.
  
• Kus vulkaanid tegutsevad läänepoolkeral?
  
• Kurdmäestik pangasmäestik teke- k
  
• Laamade subtuktsioon- tähendab ookeanilaama sukeldumist mandrilaama alla. Ookeanis tähistab vajumiskohta süvik. Tekib kurdmäestik. Laamade põrkumispiirkonnas esineb tugevaid maavärinaid ja sagedasi vulkaanipurskeid.
  
• mandriline ja ookeaniline maakoor – mandriline maakoor on väga vana. (kuni 4 miljardit) aga ookeanilise maakoore vanus ei ületa 200 miljonit aastat. Mandriline maakoor on väiksema tihedusega,mis takistab tal vahevöösse tagasi sukeldumist.
  
• Litosfäär- maa väline tahke kivimkest. Koosneb suurtest laamadest, mis moodustavad või hävitavad maakoort.
  
• Astenosfäär-maa vahevöö ülemises osas vahetult enne litosfääri all paiknev poolvedel kiht. Seal ’’ ujuvad ’’ litosfääri laamad. Osaliselt ülessulanud kiht.
  
• Vahevöö- kiht maa sisemuses,mis asub allpool maakoort ja ülalpool tuuma.
  
• Sise- ja välistuum-Välistuum koosneb rauast ja niklist ja on vedel kiht. Sisetuum on maa tuuma keskosa ja ka kõige kuumem osa.Koosneb raua- nikli sulamist.
  
• Ookeani keskahelik- vulkaaniline mäeahelik, läbib Atlandi ja India ookeani ning Vaikse ookeani lõunaosa.
  
• Süvik- Tekivad sinna,kus üks laam sukeldub teise alla. Piklik ,sügav nõgu ookeani põhjas.
  
• Kurdmäestik-Tekkinud kurrutuse käigus. Näiteks kahe laama põrkepiirkonnas, kui põrkuvad 2 ookeaniline maakoorefa laama või ookeanilise ja mandrilise maakoorega laam. Nt alpid või Himaalaja.
  
• Vulkaaniline saar- saar, mis on tekkinud veealuste vulkaanide purske tulemusena ja kerkinud üle merepinna . Koosnevad väljavoolanud ja tardunudkivimitest. Kuriilid ,Hawaii saared, Island
  
• Kuum täpp-laamasisene vulkaaniline piirkond. Koht ,kust voolab magma maapinnale.
  
• Kontinentaalne rift -Tekkinud mandriline maakoorega laama rebenemisel ja osade lahknemisel.
  
• Laava- vedelas olekus kivimid, mis on vulkaanipurske järel maapinnale jõudnud.
  
• Kihvtvulkaan- Suhteliselt suur ja pekaealine, valdavalt koonilise kujuga vulkaaniline pinnavorm . Tekkinud vulkaanilõõrist pärist vulkaanilise materjali kuhjumisel.
  
• Kilpvulkaan - Lai ja suhteliselt lame vulkaan , mis koosneb basaltseist laavavooludest.
  
• Murrang- Murrangut mööda on toimunud kivimkehade nihkumine üksteise suhtes.
  
• Maavärina kolle - koht,kust algab kivimite rebestumine-maavärina murrang
  
• Epitsenter-Punkt maapinnal maavärina tekkekoha ehk kolde kohal. Seal peaks teoreetiliselt aset leidma kõige suuremad purustused.
  
• seismilised lained- lained,mis tekivad maa sisemuses või piki selle pinda. Võivad tekkida looduslikult kui tehislikult.
  
• Tsunami-maavärina, maalihke , vulkaanipurske tagajärjel tekkinud hiiglaslik merelaine .
  
• Maalihe-nõlval asuva pinnasetüki paigastliikumine