Kilauea vulkaan Nimi ● Sai oma nime Rooma tulejumala Vulcanuse järgi. Põhiinfo ● Kõrgus 1277 meetrit ● Asukoht Hawaii, Ameerika Ühendriigid ● Tüüp kilpvulkaan ● Tipu koordinaadid on 19°24'24.78"N, 155°17'0.16"W ● Mäe vanus vähem kui 23 000 aastat ● Kilauea tippu on moodustunud kaldeera. Kuum täpp ● Vaikse ookeani laam moodustab suurema osa Vaikse ookeani põhjast ● Laama keskel kuum täpp, mille kohal asub Hawaii saar. Vulkaanipursked ● Üks aktiivseimaid vulkaane ● Püsivalt aktiivne alates 3. jaanuarist 1983 ● Ajaloo jooksul registreeritud 61 purset ● Keskmiselt purskab korra iga 11 kuu jooksul ● Hiljuti purskas 3. mai 2018 Tekitatud kahjud: Google Earth profiiljoon Kasutatud allikad: ● https://www...
Kaks kõrvalpurset tekitasid kaks mäge. Egmonti viimane purse toimus 1755 a. Krakatau ( joonis 7 ja 8)on tegevvulkaan Indoneesias, Sunda väina saarel. Vulkaani kõrgus on 813m. August 1883 toimus erakordselt tugev purse, mis hävitas suurema osa saarest ja purskas 80 km kõrgusele vulkaanilist tuhka. Purske ajal tekkinud hiidlaine tekitas suuri purustusi ja hukutas Jaava ja Sumatra rannikul 36 000 inimest. Kilauea asub Hawaii kõige suuremal saarel. Ta on saare kõige noorem ja ka kõige kagupoolsem vulkaan (joonis 4). Vulkaani praegune koonus moodustus aastal 1790. Kuna vulkaan on suhteliselt noores eas on ta üks aktiivsemaid vulkaane maailmas. Vulkaan alustas purset 1983 ja purskab siiamaani. Laava vool merre on enamasti stabiilne, kuid vahest tuleb ette plahvatusi. Viimasel ajal saadavad laava voolamist suhteliselt nõrgad maavärinad....
b Polüneesia Hawaii saarestik u. 4000 km Hawaii vulkaanid tõusevad kõrgustikesse keset Vaikse ookeani laama. See laam liigub 5-6 mm jagu aastas Aasia mandri poole. Laamaga liikuv vulkaan kaugeneb magmakoldest. Vulkaani aktiivsus hääbub ning selle kõrvale tekib ülespoole surutavast magmast uus vulkaan. Kuum punkt-maasisemuse liikumatu magmakolle Hawaii saar ehk Suursaar Kilauea vaade õhust Vaade Mauna Kea tipust Mauna Loa Hualalai Mauna Kea observatoorium Mauna Loa vulkaan 4169 m kõrge Kõige tihedama konsistentsiga ja massiivseim mäekoonus maailmas. Kilauea vulkaan Hetkel ainuke aktiivne vulkaan Hawaiil. Maailma rahutuim vulkaan....
Kilpvulkaanid · Kilpvulkaanid tekivad räni ning gaasidevaesest väikese viskoossusega basaltsest magmast · Magma voolab rahulikult maapinnale · Kõik ookeanipõhjas leiduvad vulkaanid on kilpvulkaanid · Tuntuimad kilpvulkaanid: Mauna Loa, Kilauea Kilauea Mauna Loa laava Kihtvulkaanid · Kihtvulkaanid tekivad ränist ja gaasidest rikastunud ja märgatavalt suurenenud viskoosusega, vaevaliselt voolavast andesiitsest ja eriti graniitsest magmast · Laavavoolud on sellistes vulkaanides lühikesed ja harvad · Selline magma tardub juba sageli vulkaanilõõres · Tuha ja laavakildude maha sadamisel moodustuvad paakunud kivimassid tuffikihid...
Vulkaan tekib, kui rõhu all olev magma leiab maakoorelõhesid pidi tee maapinnale. Leidub eelkõige laamade piirialadel Kolm liiki: 1. Aktiivne vulkaan pidevalt või mõne aastase vahega tegutsevad 2. Kustunud vulkaanid inimajaloo vältel mitte pursanud 3. Suikuvad vulkaanid ajutise purskerahu seisundis olevad Kilpvulkaanid tekivad basaltsest magmast, mis on hästi liikuv ja voolab suhteliselt rahulikult maapinnale, kaasnevad pikad laavavood. Vulkaan on madal ja hästi lai. Kihtvulkaanid moodustuvad magmast, voolab vaevaliselt, laavavoolud lühikesed ja harvad, või puuduvad üldse, sageli tardub juba lõõris moodustades laavakorke, mille tõttu toimuvad ka palhvatusliku vulkaanipursked. Vulkaan on suhteliselt kõrge ja järskude servadega. Vulkanismi kasulikkus: · Suureneb vulkaaniliste saarte pindala (Island) · Vulka...
Laavavoolud 2. Püroklastiline materjal Nyos järv 3. Lõõmpilved Oku maariväli Tekkinud 400 a. eest 4. mudavoolud Kamerun 21.08.1986 Nyosi maarijärvest (Ø 1.8 km süg. 208 m) vallandunud CO2 pilv 1700 lämbunut Kilauea köislaava vool Laavavoolud Köisjas (pahoeoe) Rahnjas (aa) 5 Mandelkivi Magma SiO 2 % Tempera- Viskoossus Viskoossus...
Neil aladel suudab magma tungida läbi maakoore lõhede maapinnale. Tänapäeval esineb maailmas neli peamist vulkaanilist vööndit: 1) Vaikse ookeani tulerõngas seal paikneb 64% tegutsevatest vulkaanidest Ameerika läänerannik Aleuudid , Alaska , Kordiljeerid , Andid , Tulemaa ; Aasia rannik koos saarkaartega Kamtsatka poolsaar, Kuriilid , Jaapan , Filipiinid , Uus Guinea , Uus - Meremaa Kljutsi Fujiyama Kilauea Mauna Loa Krakatau purskas 1883.a.Sunda saarel Pinatubo St. Helens Popocatepetl Nevado del Ruiz Cotopaxi 2) Atlandi ookeani keskahelik Hekla Laki Väikesed Antillid Mont Pel Kanaarid 3) Vahemere vöönd Alpid , Apenniinid , Kaukasus , Väike Aasia kuni Malai saarestik liitub Vaikse ookeani tulerõngaga . Etna Vesuuv Stromboli Elbrus Kazbek Ararat 4) Ida-Aafrika murranguvöönd Kilimanjaro...
Arvatakse, et selliseid koldeid on maakeral u. 30 ja nad on pidevalt seotud Maa siseprotsessidega. Laamade liikumise tõttu tüürivad tektooniliselt aktiivse kolde kohal kujunenud vulkaanid aeglaselt loode suunas ja jälle voolab laama maakoorelõhedest ning moodustub uus vulkaan. Hawaii on arhipelaagi noorim saar ja kasvab veel tänapäevalgi tänu vulkaanide lõõridest väljuvatele laavavooludele. Hawaii saare moodustavadki 5 vulkaani: Kilauea , Mauna Loa, Mauna Kea, Hualalai ja Kohala. Sealjuures on maailma kõrgeim kustunud vulkaan Mauna Kea ja tegutsev vulkaan Mauna Loa. Hawaii saared paiknevad veealusel seljandikul, mis enam kui3000km pikkuselt kulgeb Vaikse 1. ookeani põhjas loodest kagusse. Ümbritsev ookean on 5000m sügav. Seega on Hawaii kõrgete tippude näol tegemist u.10km kõrguste mägedega, nii et Mauna Kea ja Mauna Loa on üldse kõrgeimad mäed terves maailmas...
Sellest tingituna on ligi üheksakümmend protsenti siinsetest tuhandetest taime- ja loomaliikidest sellised, mida ei leidu kusagil mujal. Hawaiil on fikseeritud aastase sademete hulga maailmarekord ning siinsel Molokai saarel asuvat ja ligi tuhande meetri kõrguselt langevat rannikujärsakut peetakse kõrgeimaks otse merre langevaks rannakaljuks maailmas. Ka Hawaii arvukad tulemäed hoiavad enda käes mitut esikohta. Siin on maakera aktiivseim vulkaan Kilauea , suurim kustunud vulkaan Haleakala ja suurima suhtelise kõrgusega mägi: kustunud vulkaani Mauna Kea suhteline kõrgus 9750 meetrit ookeanipõhjast mõõdetuna on vaieldamatu maailmarekord. Hawaii tulejumalanna Pele saared. Ehkki tavaturistile ligipääsetavate suuremate Hawaii saarestiku saarte, Kauai ja Suursaare vahemaa loode-kagusuunas on ainult ligi 700 kilomeetrit, on need saared valitsevate maastike üldilme ning taimestiku külluse ja lopsakuse poolest silmatorkavalt erinevad...
Algul interpreteeriti looklevaid vagusid kui kuivanud jõesänge, ent vee täielik puudumine Kuult toodud pinnaseproovides on sundinud otsima teisi teooriaid. Tänapäeval arvab enamik teadlasi, et need vaod on tekkinud kuuma, väheviskoosse laava kiirel voolamisel. Sarnaseid kanaleid on leitud ka Maal, Havai vulkaani Kilauea ümbruses. Kivi Kuul Kuu kraatrid 10 Kuu faasid Taevas paistab Kuu helendava ketta või sirbina olenevalt sellest, kas Kuu valgustatud poolkera on täielikult või osaliselt Maa poole pöördunud. Kuu tüüpilisi nähtavaid vorme nimetatakse Kuu faasideks....
Suur plokk, mis liigub astenosfääri peal. Astenosfääris on aine plastiline, tekivad lained, see panebki liikuma laamad. Alfred Wegener avastas mandrite liikumise. Pangaea suur manner, mis eksisteeris enne lagunemist. Lauraasia ja Gondvana kaks osa, mis tekkisid Pangaeast. 7 suurt ja 20 väiksemat laama. Kuidas laamad liiguvad: · Ookeanilise ja mandrilise laama kokkupõrge toimub Lõuna-Ameerika läänerannikul nt. (Nazca ja L-Am laam). Geoloogilised nähtused a) Ookeaniline maakoor hävib (sest on õhem) b) Maavärinad c) Vulkaanipursked d) Kurdmäestike (kõrgete mäestike) teke e) Süvikute teke · Laamade lahknemine toimub Atlandi ookeani keskosas (Islandi juures). P-Am ja Euraasia nt. a) Tekib juurde uus maakoor b) Maavärinad c) Vulkaanipursked, vulkaanilis...
Tänapäeval asub aktiivne vulkanismi piirkond Hawaii saarel. Vulkanoloogia - Geoloogia haru, mis käsitleb vulkanismi, selle põhjusi, vulkaanide tekke ja arengu seaduspärasusi, pursete iseärasusi ning purskesaaduste (laava, tuhk jms) ehitust ja koostist. Esimene vulkanoloogiaobservatoorium asutati 1842 Vesuuvi jalamile. Vulkaane : Vesuuv Itaalias, 1281 m; Kilauea Hawail, 1277 m; Mauna Loa Hawail, 4207 m. Island Geoloogiliselt noor saar. Island on vulkaaniline saar ookeani keskahelikul, mis on tekkinud Põhja-Ameerika laama ja Euraasia laama piiril. Atlandi ookeani keskaheliku vulkaanipursked osutusid sellel mäestikulõigul nii aktiivseks, et lõpuks kerkisid ookeani kohale laava- ja tuhamassid ja tekitasid saare. Aktiivsuse põhjuseks on ilmselt see, et Island ei asetse mitte üksnes ookeani keskahelikul, vaid asub ka kuuma täpi ala kohal....
Kilpvulkaanid Anna Boiko 10.B klass Mis on vulkaan? § Vulkaan on looduslik maakoore (või mõne muu planeedi koore) avaus, mille kaudu tõuseb maapinnast kõrgemale maakoorest või selle alt pärinev vulkaaniline materjal. § Vulkaaniks nimetatakse ka pinnavormi, mis on tekkinud vulkaanilise materjali kuhjumisel maapinnale. Maa tegutsevad vulkaanid Vulkaanide tüübid Kõige üldisemalt jaotatakse vulkaanid lõhe- ja lõõrvulkaanideks. Lõõrvulkaanid jaotatakse veel: § Kihtvulkaanideks § Kilpvulkaanideks § Slakikoonusteks § Maarideks ja teisteks liikideks. Mis on kilpvulkaan? § Kilpvulkaan on lai ja suhteliselt lame vulkaan, mis koosneb peamiselt basaltseist laavavooludest. Kilpvulkaanid on oma mahult reeglina märksa suuremad ülejäänud vulkaanidest. Ma...
Laava- ehk kilpvulkaanide koonused on laugete nõlvadega (5–8o) 2 ja koosnevad ainult laavast. Taolised on Havai saare vulkaanid Mauna Loa ja Kilauea , mille järgi selliseid vlkaane isel sageli kui havai tüüpi vulkaanidena.Kiht- ehk stratovulkaanide koonus koosneb valdavalt hangunud laava ja tahke purskematerjali (tuhk, liiv, lapillid ja pommid) kihtidest. Erinevalt kilpvulkaanidest on siin koonus järsemate nõlvadega. Tuhavulkaanide plahvatusel paisatakse maapinnale ainult tahket vulkaanilist materjali – tuhka, lapille ja pomme. Pärast aktiivset purset vulkaani tegevus raugeb....
Hawaii Mis koht see üldse on? Hawaii saarestik Hawaii Maui O’ahu Kauai Niihau Molokai Lanai Kahoolawe Hawaii saar Pindala 10 400 ruutkilomeetrit Inimesi 185 100 Kasvatatakse kohvi Noorim kuid suurim saarestikus Tekkis 5 kilpvulkaani liitumisel Kilauea on tegevusel Vihmamets Wao Kele ‘O Puna Maui 1883 ruutkilomeetrit 144 444 elanikku Kõrgeim tipp Haleakala vulkaan (3055 m) Tegeletakse põllumajanduse ja turismiga O’ahu 1557 ruutkilomeetrit Hawaii saarestiku pealinn Honolulu 976 372 elanikku Laevastikubaas Pearl Harbor Kailua, Waipahu, Pearl City, Kane’ohe James Cook suri seal 2 nädala pärast eurooplased HMS Resolutionist. Turistimagnet Võeti üles seiklussari „Teadmata kadunud“ Laterna festival Igal aastal 25. mai Floating Lantern Festival Osaleb 40 000 inimest Festivali point on austada ja armastada inimesi, kes on elanud enne meid. O’ahu lõunakaldal Küsimused. Mis on Hawaii saarestiku pealinn?...
Geokronoloogiline skaala (õp lk 12): maa vanus; meelde jätta ajastute nimetused (ei pea olema kronoloogilises järjekorras); vaja teada loogilist sündmuste järjestust: nt enne tekkisid taimed vees – kalad – maismaataimed – putukad jne. Eelkambrium (maa teke, üherakulised organismid, mitmerakulised organismid), Kambrium ja Ordoviitsium (kalad, trilobiidid, skeletiga organismid), Silur ja Devon (putukad, maismaataimed, kalade domineerimine), Karbon (roomajad, söemetsad, kahepaiksed), Perm (trilobiitide väljasuremine), Triias ja Juura ja Kriit (dinosauruste domineerimine, linnud, õistaimed, dinosauruste väljasuremine), Paleogeen ja Neogeen (imetajad), Kvaternaar (inimene). Maa on 4,5 miljardit aastat vana. 2. Joonis Maa siseehituse kohta: tuum, vahevöö, astenosfäär, maakoor, litosfäär Tuum: sisetuum tahkes olekus, välistuum vedelas olekus, 2900-6378 km sügavus...
Saared kuuluvad Ameerika ühendriikidele, moodustades Hawaii osariigi. Hawaii saarestik tekkis vulkaani purske tagajärjel. Vulkaanilise tekkega saarte kogupindala on 16 600 km2. Pinnamood ja pinnavormid Suurest kõrgusest hoolimata on saare pinnamood vähe liigestatud ja valdavad on lauged nõlvad. Põhjuseks on see, et vedel basaltlaava voolas mööda laugeid nõlvu alla ja moodustas tardudes laugete nõlvadega kilpvulkaani. Laama Vaikse ookeani laama liigub aastas 5- 6mm jagu Aasia mandri poole. Hawaii vulkaanid tõusevad kõrgustikesse keset Vaikse ookeani laama. See laama lahkneb. Nähtused Hawaiil on ainukesena aktiivne vulkaan tema teistest saartest. Hawaiil on vahel suured lained. Vulkaani pursked võivad tekitada tsunami. 2006 aastal toimus maavärin. Maavärin 2006-dal aastal 16.oktoobril toimus Vaiks...