Kilauea vulkaan Nimi ● Sai oma nime Rooma tulejumala Vulcanuse järgi. Põhiinfo ● Kõrgus 1277 meetrit ● Asukoht Hawaii, Ameerika Ühendriigid ● Tüüp kilpvulkaan ● Tipu koordinaadid on 19°24'24.78"N, 155°17'0.16"W ● Mäe vanus vähem kui 23 000 aastat ● Kilauea tippu on moodustunud kaldeera. Kuum täpp ● Vaikse ookeani laam moodustab suurema osa Vaikse ookeani põhjast ● Laama keskel kuum täpp, mille kohal asub Hawaii saar. Vulkaanipursked ● Üks aktiivseimaid vulkaane ● Püsivalt aktiivne alates 3. jaanuarist 1983 ● Ajaloo jooksul registreeritud 61 purset ● Keskmiselt purskab korra iga 11 kuu jooksul ● Hiljuti purskas 3. mai 2018 Tekitatud kahjud: Google Earth profiiljoon Kasutatud allikad: ● https://www
Hawaii saarestik Marion Kade 10.b Polüneesia Hawaii saarestik u. 4000 km Hawaii vulkaanid tõusevad kõrgustikesse keset Vaikse ookeani laama. See laam liigub 5-6 mm jagu aastas Aasia mandri poole. Laamaga liikuv vulkaan kaugeneb magmakoldest. Vulkaani aktiivsus hääbub ning selle kõrvale tekib ülespoole surutavast magmast uus vulkaan. Kuum punkt-maasisemuse liikumatu magmakolle Hawaii saar ehk Suursaar Kilauea vaade õhust Vaade Mauna Kea tipust Mauna Loa Hualalai Mauna Kea observatoorium Mauna Loa vulkaan 4169 m kõrge Kõige tihedama konsistentsiga ja massiivseim mäekoonus maailmas. Kilauea vulkaan Hetkel ainuke aktiivne vulkaan Hawaiil. Maailma rahutuim vulkaan. Kilauea Iki kraater Pu'u O'o kraater
kilomeetrit. Sellest tingituna on ligi üheksakümmend protsenti siinsetest tuhandetest taime- ja loomaliikidest sellised, mida ei leidu kusagil mujal. Hawaiil on fikseeritud aastase sademete hulga maailmarekord ning siinsel Molokai saarel asuvat ja ligi tuhande meetri kõrguselt langevat rannikujärsakut peetakse kõrgeimaks otse merre langevaks rannakaljuks maailmas. Ka Hawaii arvukad tulemäed hoiavad enda käes mitut esikohta. Siin on maakera aktiivseim vulkaan Kilauea, suurim kustunud vulkaan Haleakala ja suurima suhtelise kõrgusega mägi: kustunud vulkaani Mauna Kea suhteline kõrgus 9750 meetrit ookeanipõhjast mõõdetuna on vaieldamatu maailmarekord. Hawaii tulejumalanna Pele saared. Ehkki tavaturistile ligipääsetavate suuremate Hawaii saarestiku saarte, Kauai ja Suursaare vahemaa loode-kagusuunas on ainult ligi 700 kilomeetrit, on need saared valitsevate maastike üldilme ning taimestiku külluse ja lopsakuse poolest silmatorkavalt erinevad
· Vulkaani kuju, ehitus ja purskeprotsessi iseloom on tihedalt seotud teda toitva magma omadustega · Laava on vedelas olekus kivimid, mis on vulkaanipurske tagajärjel maapinnale jõudnud. Kilpvulkaanid · Kilpvulkaanid tekivad räni ning gaasidevaesest väikese viskoossusega basaltsest magmast · Magma voolab rahulikult maapinnale · Kõik ookeanipõhjas leiduvad vulkaanid on kilpvulkaanid · Tuntuimad kilpvulkaanid: Mauna Loa, Kilauea Kilauea Mauna Loa laava Kihtvulkaanid · Kihtvulkaanid tekivad ränist ja gaasidest rikastunud ja märgatavalt suurenenud viskoosusega, vaevaliselt voolavast andesiitsest ja eriti graniitsest magmast · Laavavoolud on sellistes vulkaanides lühikesed ja harvad · Selline magma tardub juba sageli vulkaanilõõres · Tuha ja laavakildude maha sadamisel moodustuvad paakunud kivimassid tuffikihid
olnud plahvatuslikud ja toimusid peakraatrist. Kaks kõrvalpurset tekitasid kaks mäge. Egmonti viimane purse toimus 1755 a. Krakatau ( joonis 7 ja 8)on tegevvulkaan Indoneesias, Sunda väina saarel. Vulkaani kõrgus on 813m. August 1883 toimus erakordselt tugev purse, mis hävitas suurema osa saarest ja purskas 80 km kõrgusele vulkaanilist tuhka. Purske ajal tekkinud hiidlaine tekitas suuri purustusi ja hukutas Jaava ja Sumatra rannikul 36 000 inimest. Kilauea asub Hawaii kõige suuremal saarel. Ta on saare kõige noorem ja ka kõige kagupoolsem vulkaan (joonis 4). Vulkaani praegune koonus moodustus aastal 1790. Kuna vulkaan on suhteliselt noores eas on ta üks aktiivsemaid vulkaane maailmas. Vulkaan alustas purset 1983 ja purskab siiamaani. Laava vool merre on enamasti stabiilne, kuid vahest tuleb ette plahvatusi. Viimasel ajal saadavad laava voolamist suhteliselt nõrgad maavärinad.
Hawaii Mis koht see üldse on? Hawaii saarestik Hawaii Maui O’ahu Kauai Niihau Molokai Lanai Kahoolawe Hawaii saar Pindala 10 400 ruutkilomeetrit Inimesi 185 100 Kasvatatakse kohvi Noorim kuid suurim saarestikus Tekkis 5 kilpvulkaani liitumisel Kilauea on tegevusel Vihmamets Wao Kele ‘O Puna Maui 1883 ruutkilomeetrit 144 444 elanikku Kõrgeim tipp Haleakala vulkaan (3055 m) Tegeletakse põllumajanduse ja turismiga O’ahu 1557 ruutkilomeetrit Hawaii saarestiku pealinn Honolulu 976 372 elanikku Laevastikubaas Pearl Harbor Kailua, Waipahu, Pearl City, Kane’ohe James Cook suri seal 2 nädala pärast eurooplased HMS Resolutionist. Turistimagnet Võeti üles seiklussari „Teadmata kadunud“
1. Laavavoolud 2. Püroklastiline materjal Nyos järv 3. Lõõmpilved Oku maariväli Tekkinud 400 a. eest 4. mudavoolud Kamerun 21.08.1986 Nyosi maarijärvest (Ø 1.8 km süg. 208 m) vallandunud CO2 pilv 1700 lämbunut Kilauea köislaava vool Laavavoolud Köisjas (pahoeoe) Rahnjas (aa) 5 Mandelkivi Magma SiO 2 % Tempera- Viskoossus Viskoossus
tugev maavärin. Maavärina tõttu suleti ajutiselt Hawaii suurel saarel asuv rahvusvaheline lennujaam. Elektrikatkestuse ja sissekukkunud vahelagede tõttu evakueeriti kohalikust haiglast patsiendid. Samuti pidid piirkonna kuurortidest lahkuma ligi 2000 turisti. Kannatada said ka paljud hooned ja maalõhede tõttu on ohtlik teedel liiklemine. Paljud inimesed on ka ilma elektrita. Maavärin https://www.youtube.com/watch?v=Vg9iqZR4 y5A Vulkaanipurse Kilauea vulkaan purskas 2014-dal aastal. Laava seest tõusid välja suured gaasimullid, mis pinnal lõhkesid. Laava lõhkus inimeste maju, aedu ja autoteesi aga viga ei teinud kellegile. https://www.youtube.com/watch?v=jyuIcnQ67 eg Mida peaksid teadma/arvestama Pead arvestama lainetega mis on suured ja tugevad, et ära ei upuks. Peaksid hoidma palavatel päevadel mütsi peas hoidma ja vett jooma, et kuumarabandust ei saaks. Hoiduda vulkaanidest. Tuleb arvestada, et 6-7 paiku läheb juba pimedaks-
aeglane. Purskamisprotsess Kilpvulkaanid purskavad rahulikult, ei tekita suuri gaasipilvi. Maht Kilpvulkaanid on oma mahult reeglina märksa suuremad ülejäänud vulkaanidest. Vahel võivad olla nad kohati nii suured, et neid võib mäeahelike alla lugeda. Näiteks Kanadas asuv Ilgachuz Range või Rainbow Range. Näited kilpvulkaanidest Tuntud on Hawaii saarte Mauna Kea ja Mauna Loa. Kilpvulkaane võib leida näiteks ka Austraalias, Etioopias ja Galapagose saartel. Kilauea tegutsev kilpvulkaan Mauna Kea (Hawaii, USA) Hawaii saarel (USA) Mauna Loa (Hawaii, USA) Tweed volcano (New South Eyjafjallajökull Wales, Austraalia) (Island) Allikad § http://et.wikipedia.org/wiki/Kilpvulkaan § http://et.wikipedia.org/wiki/Vulkaan § http://geograafia10b.pbworks.com/w/page/10692088/Kilpvulkaanid Pildid: § http://www.primorye24.ru/news/pressa/9991-vulkany-gotovyatsya-unichtozhit-chelovechestvo.html
Saarestik asub tektooniliselt aktiivse kolde kohal. Arvatakse, et selliseid koldeid on maakeral u. 30 ja nad on pidevalt seotud Maa siseprotsessidega. Laamade liikumise tõttu tüürivad tektooniliselt aktiivse kolde kohal kujunenud vulkaanid aeglaselt loode suunas ja jälle voolab laama maakoorelõhedest ning moodustub uus vulkaan. Hawaii on arhipelaagi noorim saar ja kasvab veel tänapäevalgi tänu vulkaanide lõõridest väljuvatele laavavooludele. Hawaii saare moodustavadki 5 vulkaani: Kilauea, Mauna Loa, Mauna Kea, Hualalai ja Kohala. Sealjuures on maailma kõrgeim kustunud vulkaan Mauna Kea ja tegutsev vulkaan Mauna Loa. Hawaii saared paiknevad veealusel seljandikul, mis enam kui3000km pikkuselt kulgeb Vaikse 1. ookeani põhjas loodest kagusse. Ümbritsev ookean on 5000m sügav. Seega on Hawaii kõrgete tippude näol tegemist u.10km kõrguste mägedega, nii et Mauna Kea ja Mauna Loa on üldse kõrgeimad mäed terves maailmas
Hawaii saared ja Kanaari saared. 8. Vulkaani ehitus 9. Kilp- ja kihtvulkaani erinevus (kuju, magma omadused, esinemine) Kihtvulkaan: rikas ränist ja gaasidest, happeline, laavavoolud lühikesed ja harvad, kuid plahvatuslikud vulkaanipursked, mandritel ja laamade vahevöös (Etna, Vesuuv, Kilimanjaro) Kilpvulkaan: räni- ja gaasidevaene väikese viskoossusega hästi liikuv basaltne laava. Laavavool rahulik, lame vulkaanikoonus, kõik ookeanide vulkaanid (Kilauea) 10. Vulkaanidega kaasnevad nähtused Laavavoolud, vulkaaniline gaas, vulkaaniline tuhk, lõõmpilved, maavärinad, geisrid, tsunami, kliimamuutus 11. Maavärinate esinemine (Richteri ja Mercalli skaala: mida mõõdetakse, millega mõõdetakse, mõõtühik, skaala) Maavärin on seismilistest lainetest põhjustatud maapinna võnkumine. Richteri skaala on logaritmiline skaala, mida kasutatakse maavärina võimsuse
Mida mõõdetakse? Võngete tugevust Purustusi Mõõtühik magnituud pallides Skaala ulatus 0-8,9 magnituudi 0-12 palli Millega mõõdetakse? seismograafiga Vaatlustega 3 aktiivset vulkaani 3 aktiivset maavärina kollet Etna, Itaalia Vaikse ookeani ida- ja läänerannik Stromboli, Itaalia Tsiili Kilauea, Hawaii Itaalia Kivimite liigitamine Moondekivim - kvartsiit, gneiss, amfiboliit, kilt ja marmor. Tardkivim Basalt, Dioriit, Graniit Settekivim fossiilid, liivakivi, lubjakivi, dolomiit, põlevkivi, pruunsüsi Purskekivimid pimss, tuff Süvakivimid graniit, gabro Setted liiv, savi, moreen, kruus, rahnud, lubi MÕISTED Lõõmpilv - kuumadest gaasidest ja tefrast koosnev vulkaani nõlva pidi kiirelt alla liikuv tulikuum pilv
peamiselt litosfäärilaamadeäärealadel. Neil aladel suudab magma tungida läbi maakoore lõhede maapinnale. Tänapäeval esineb maailmas neli peamist vulkaanilist vööndit: 1) Vaikse ookeani tulerõngas seal paikneb 64% tegutsevatest vulkaanidest Ameerika läänerannik Aleuudid , Alaska , Kordiljeerid , Andid , Tulemaa ; Aasia rannik koos saarkaartega Kamtsatka poolsaar, Kuriilid , Jaapan , Filipiinid , Uus Guinea , Uus - Meremaa Kljutsi Fujiyama Kilauea Mauna Loa Krakatau purskas 1883.a.Sunda saarel Pinatubo St. Helens Popocatepetl Nevado del Ruiz Cotopaxi 2) Atlandi ookeani keskahelik Hekla Laki Väikesed Antillid Mont Pel Kanaarid 3) Vahemere vöönd Alpid , Apenniinid , Kaukasus , Väike Aasia kuni Malai saarestik liitub Vaikse ookeani tulerõngaga . Etna Vesuuv Stromboli Elbrus Kazbek Ararat 4) Ida-Aafrika murranguvöönd Kilimanjaro
Kui gaase on palju, siis kork purustatakse, purskab. Happeline ehk graniitne laava. · Kilpvulkaan (ei kasva kõrgusesse, kasvab laiusesse). Esineb rohkem ookeanides, nt Island. Laava voolab rahulikult, aeglaselt ja pidevalt. Laava ise on aluseline ehk basaltne. Räni- ja gaasidevaene. 3 erinevust: · Kuju · Laava on: aluseline või happeline · Laavapursked pidevad või järsud. Purske sageduse järgi liigitatakse: · Aktiivsed vulkaanid (nt Etna, Kilauea) · Kustunud vulkaanid inimajaloo ajal ei ole pursanud (nt Elbrus, Kilimanjaro) · Seiskuvad vulkaanid purskavad kindlate vaheagade tagant Nähtused, mis kaasnevad vulkaanidega: · Tuha- ehk lõõmpilved pilved, mis on segunenud vulkaanilise tuhaga, gaasidega. Võivad kanduda väga kaugele. Gaasid võivad olla ka mürgised. · Mudavoolud e lahaarid tekivad siis, kui vulkaani tipp on kaetud lumega. Lumi sulab ja seguneb vulkaanilise materjaliga.
Parim näide on Hawaii saarte ja loode suunas jätkuvate veealuste vulkaanide ahelik Vaikses ookeanis. Tänapäeval asub aktiivne vulkanismi piirkond Hawaii saarel. Vulkanoloogia - Geoloogia haru, mis käsitleb vulkanismi, selle põhjusi, vulkaanide tekke ja arengu seaduspärasusi, pursete iseärasusi ning purskesaaduste (laava, tuhk jms) ehitust ja koostist. Esimene vulkanoloogiaobservatoorium asutati 1842 Vesuuvi jalamile. Vulkaane : Vesuuv Itaalias, 1281 m; Kilauea Hawail, 1277 m; Mauna Loa Hawail, 4207 m. Island Geoloogiliselt noor saar. Island on vulkaaniline saar ookeani keskahelikul, mis on tekkinud Põhja-Ameerika laama ja Euraasia laama piiril. Atlandi ookeani keskaheliku vulkaanipursked osutusid sellel mäestikulõigul nii aktiivseks, et lõpuks kerkisid ookeani kohale laava- ja tuhamassid ja tekitasid saare. Aktiivsuse põhjuseks on ilmselt see, et Island ei asetse mitte üksnes ookeani keskahelikul, vaid asub ka kuuma täpi ala kohal.
leidub veel pool tosinat looklevat vagu, kuid nende leidmiseks on vajalik juba vähemalt 8- tolline teleskoop ja head vaatlusolud. Algul interpreteeriti looklevaid vagusid kui kuivanud jõesänge, ent vee täielik puudumine Kuult toodud pinnaseproovides on sundinud otsima teisi teooriaid. Tänapäeval arvab enamik teadlasi, et need vaod on tekkinud kuuma, väheviskoosse laava kiirel voolamisel. Sarnaseid kanaleid on leitud ka Maal, Havai vulkaani Kilauea ümbruses. Kivi Kuul Kuu kraatrid 10 Kuu faasid Taevas paistab Kuu helendava ketta või sirbina olenevalt sellest, kas Kuu valgustatud poolkera on täielikult või osaliselt Maa poole pöördunud. Kuu tüüpilisi nähtavaid vorme nimetatakse Kuu faasideks.
Vulkaanikoonuse suuruse, kuju ja ehituse varieeruvuse alusel jagatakse vulkaanid kolme rühma: laava- ehk kilpvulkaanid, kiht- ehk stratovulkaanid ja tuhavulkaanid. Laava- ehk kilpvulkaanide koonused on laugete nõlvadega (5–8o) 2 ja koosnevad ainult laavast. Taolised on Havai saare vulkaanid Mauna Loa ja Kilauea, mille järgi selliseid vlkaane isel sageli kui havai tüüpi vulkaanidena.Kiht- ehk stratovulkaanide koonus koosneb valdavalt hangunud laava ja tahke purskematerjali (tuhk, liiv, lapillid ja pommid) kihtidest. Erinevalt kilpvulkaanidest on siin koonus järsemate nõlvadega. Tuhavulkaanide plahvatusel paisatakse maapinnale ainult tahket vulkaanilist materjali – tuhka, lapille ja pomme. Pärast aktiivset purset vulkaani tegevus raugeb.
annaabi.ee 
