Joonestamine (0)

JOONESTAMINE
Materjal on valminud Integratsiooni Sihtasutuse projekti “Eestikeelse õppe ja õppevara arendamine muu-
keelsetes kutsekoolides” raames (2005-2008). Euroopa Sotsiaalfondist rahastatud projekt kavandati vastavalt 
Uuringukeskuse Faktum uuringule " Kutsehariduse areng venekeelsetes kutseõppeasutustes" (2004). Projekti 
eesmärgiks oli luua tingimused kvaliteetse eesti keele õppe läbiviimiseks ning arendada eestikeelse õppe 
metoodikat kutseõppeasutuste venekeelsetes rühmades. Projekti käigus koolitati üle 300 õpetaja ning anti 
välja 23 (e-) õppematerjali ja metoodikaraamatut. Materjalid asuvad veebikeskkonnas kutsekeel.ee. 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
Materjali soovitab riiklik õppekavarühma nõukogu 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
Sisunõustamine: Jaak- Evald Särak  
Terminitoimetamine: Harri Annuka 
Keeletoimetamine: Katre Kutti 
Retsensent: Rein Mägi 
Küljendaja ja kujundaja: Aivar Täpsi  
Toimetaja: OÜ Miksike 
Autoriõigus: Integratsiooni Sihtasutus 
 
 
 
Tasuta jaotatav tiraaž 
 
 
 
 
2
SISSEJUHATUS 
 
 
    Õppematerjal “Joonestamine” on mõeldud kasutamiseks kutseõppeasutustes eesti- ja venekeelsetes õppe-
rühmades.  
Õppematerjali sisu on kooskõlas Rahvusvahelise Standardiseerimise Organisatsiooni (ISO) standardite 
nõuetega. 
 
Kutseõppeasutuses on joonestamine oluline õppeaine üld-erihariduslikust tsüklist . Selles õppeaines 
saadud teadmised on aluseks ka teistele tehnilistele ainetele ja reaalainetele, nagu nt lukksepatööd, 
elektritööd, keevitamistööd, masinaehitusmaterjalid  ning üldainetele, nagu matemaatika , füüsika jne.  
 
Suur rõhk on asetatud ruumilise mõtlemise arendamisele. 
Aines õpitakse tundma ISO ja Eesti standardeid.  
Mistahes tootmine, hooldus, teenindamine ei ole tänapäeval mõeldav jooniste ja skeemideta. Neilt saab 
enamuse informatsioonist objekti kohta, selgituse seadmete ehitusest ja tööpõhimõtetest, erinevate detailide 
ja sõlmede koostööst. 
Jooniselt selguvad detaili kuju, mõõtmed, materjal ja teised vajalikud andmed, nagu pinnakaredus , tole-
rants, kõvadus , termiline töötlemine, pinna katmise viisid jne. 
Detaili tööjooniste alusel valmistatakse detailid, seejärel koostatakse nendest koostejooniste järgi sõlmed, 
seadmed , masinad, mis ühendatakse elektri-, pneumo-, hüdraulikaskeemide alusel koostatud juhtorganitega.  
Õppeaine “Joonestamine” omandamine ei ole mõeldav teoreetiliste teadmiste kinnistamiseta tegelikkuses, 
praktiliste ülesannete lahendamiseta. 
Selles aitabki nii õpilasi kui õpetajaid käesolev õppematerjal. 
 
Joonestamine aitab kujundada tulevase oskustöölise kutsetööks vajalikke teadmisi ja oskusi. Joonestamise  
peaeesmärk on õpetada joonist  lugema ning kasutama.   
Joonis on tehnikakeel. Joonisega on võimalik edasi anda eseme kuju, mõõtmeid, arusaadavalt kirjeldada 
tehnoloogilist protsessi.  
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
3
SISUKORD
 
 
SISSEJUHATUS............................................................................................................................................... 3 
ESIMENE OSA.   JOONESTUSVAHENDID . GEOMEETRILINE JOONESTAMINE ............................. 6 
1. Joonestusvahendid ....................................................................................................................................... 6 
Pliiats  .................................................................................................................................................................. 6 
Joonestuspaber ................................................................................................................................................... 6 
Kustutuskumm ................................................................................................................................................... 6 
Joonlaud  ............................................................................................................................................................. 6 
Joonestuskolmnurgad ......................................................................................................................................... 6 
Sirklikarp ............................................................................................................................................................ 7 
Lekaalid .............................................................................................................................................................. 7 
2. Jooniste vormistamine ................................................................................................................................. 7 
Joonte liigid ja kasutusalad ................................................................................................................................ 7 
Kirjanurk  ............................................................................................................................................................ 9 
Mõõtkava ............................................................................................................................................................ 9 
3. Geomeetrilisi konstruktsioone .................................................................................................................. 10 
Sirglõigu ja nurga jaotamine ............................................................................................................................ 10 
Korrapäraste kõõlhulknurkade ehitamine ringjoone sisse ............................................................................... 10 
Joonte sujuvühendid  ......................................................................................................................................... 11 
Kordamisküsimused....................................................................................................................................... 12 
TEINE OSA.  KUJUTAVA GEOMEETRIA ALUSED JA  
PROJEKTSIOONJOONESTAMINE ............................................................................................................ 14 
Kujutamise üldised põhimõtted........................................................................................................................ 14 
4. Punkti ja sirge projekteerimine  ................................................................................................................ 14 
Punkti kaksvaade .............................................................................................................................................. 14 
Punkti kolmvaade  ............................................................................................................................................. 15 
Sirglõigu kaksvaade ......................................................................................................................................... 16 
Sirglõigu kolmvaade ........................................................................................................................................ 16 
Projekteerivad sirged ja nivoosirged ................................................................................................................ 17 
Sirglõigu originaalpikkuse leidmine tema projektsioonide järgi ..................................................................... 17 
5. Tasandi projekteerimine............................................................................................................................ 18 
6. Aksonomeetria  ............................................................................................................................................ 19 
7. Geomeetriliste kehade kujutamine ........................................................................................................... 22 
Püramiidi lõikamine tasandiga ......................................................................................................................... 22 
8. Geomeetriliste kehade lõikumine .............................................................................................................. 23 
Kahe prisma lõikumine .................................................................................................................................... 23 
Kolmas osa. Tehniline joonestamine.............................................................................................................. 27 
Kujutised .......................................................................................................................................................... 27 
9. Vaated.......................................................................................................................................................... 28 
Vaadete pealkirjastamine ................................................................................................................................. 28 
Terminid ........................................................................................................................................................... 29 
Lisavaated......................................................................................................................................................... 29 
Osalised vaated................................................................................................................................................. 30 
Kohtvaated ....................................................................................................................................................... 30 
10 Lõiked ......................................................................................................................................................... 30 
Terminid ........................................................................................................................................................... 32 
Liitlõiked .......................................................................................................................................................... 32 
Vaatega ühendatud lõiked ................................................................................................................................ 32 
 
4
Ristlõiked ......................................................................................................................................................... 33 
Väljatoodud element ........................................................................................................................................ 34 
„Keelatud” lõiked ............................................................................................................................................. 35 
11 Mõõtmete kandmine joonisele.................................................................................................................. 35 
Üldjuhiseid mõõtmete kandmiseks .................................................................................................................. 35 
Mõõt- ja distantsjoonte elementide suhted....................................................................................................... 36 
Nurga mõõtmestamine  ..................................................................................................................................... 36 
Kõõlu mõõtmestamine ..................................................................................................................................... 36 
Kaare pikkuse mõõtmestamine ........................................................................................................................ 37 
Raadiuste tähistamine....................................................................................................................................... 37 
Väliste ja sisemiste ümardusraadiuste märkimine  ........................................................................................... 37 
Läbimõõdumärk ............................................................................................................................................... 37 
Sfäärilise ehk kerakujulise pinna mõõtmestamine ........................................................................................... 38 
Katkestused ja ruumi puudusel mõõtmete kandmine joonisele ....................................................................... 38 
Ruudumärk ....................................................................................................................................................... 38 
Mõõtmestamise erijuhte ................................................................................................................................... 38 
Faas................................................................................................................................................................... 39 
12. Eskiis .......................................................................................................................................................... 40 
13. Keermete kujutamine .............................................................................................................................. 40 
Välis- ja sisekeerme kujutamine ...................................................................................................................... 42 
Keermesliited ................................................................................................................................................... 42 
14. Keevisõmbluste tähistamine .................................................................................................................... 43 
15. Pinnakareduse ja tolerantside märkimine joonisele ............................................................................. 45 
Pinnakaredus .................................................................................................................................................... 45 
Tolerantsid ja istud ning nende märkimine joonistel ....................................................................................... 46 
16. Tööjoonised  ............................................................................................................................................... 47 
Detaili tööjoonis  ............................................................................................................................................... 47 
Koostejoonis ..................................................................................................................................................... 47 
Tükitabel ........................................................................................................................................................... 49 
Koostejoonise lugemine ................................................................................................................................... 50 
Koostejoonise detailiseerimine  ........................................................................................................................ 50 
 Kordamisküsimused...................................................................................................................................... 50 
Kasutatud kirjandus ...................................................................................................................................... 53 
EESTI-VENE SÕNASTIK ............................................................................................................................ 54 
 
5
ESIMENE OSA  
JOONESTUSVAHENDID. GEOMEETRILINE JOONESTAMINE 
 
1. Joonestusvahendid 
Tänapäeva kutseõppeasutustes valmistatakse jooniseid nii pliiatsiga paberil kui ka arvutigraafika-  
programme kasutades, s.o. AutoCAD, CAD/CAM, CAD/KEY, Solid Edge, MasterCAM jt. 
Joonise käsitsi valmistamisel kasutatakse joonestusvahendeid ja materjale: pliiatsid , joonestuspaber, 
kustutuskumm, joonlaud, joonestuskolmnurgad, sirklikarp, lekaalid. 
Pliiats 
Peenjoonte tegemiseks sobivad pliiatsid grafiidi kõvadusega 3H, 2H, H, F. Jämejoonte joonestamiseks H 
ja F ning mõõtarvude ja teksti osa kirjutamiseks F ja HB. 
Joonisel kasutatakse kahte jämeduse poolest erinevat joont – jämejoont ja peenjoont. Jäme– ja peenjoone 
jämeduste suhe peab olema vähemalt 2:1. Standardi järgi võib valida väga erineva jämedusega jooni, kuid 
praktikas kasutatakse masinaehituslike jooniste valmistamisel enamasti järgmisi joonte jämedusi: jämejoonte 
jämedus 0,7 – 0,9 mm ja peenjoonte jämedus 0,25 – 0,30 mm.  
 
Joonestuspaber 
Joonestuspaberi põhiformaatide suurused millimeetrites on: A4-210x297; A3-297x420; A2-420x594; 
A3-594x841; A0-841x1189. 
Põhiformaadid saadakse 1 m2 suuruse pindalaga paberi, mille mõõt-
med on 841x1189 mm, järkjärgulisel jaotamisel lühema serva suhtes 
paralleelsete lõikejoonte abil  pooleks. 
Lisaformaadid moodustatakse põhiformaatide lühema serva täiskordse 
 suurendamisega. Lisaformaadi tähiseks kujuneb vastava põhiformaadi 
 tähis koos tema lühema külje kordajaga. Näiteks: 
A4x3 (297x630 mm);A4x4 (297x841 mm) kuni A4x9 (297x1892 mm) 
A3x3 (420x891 mm); A3x4 (420x1189 mm) kuni A3x7 (420x2080 mm) 
A2x3 (594x1261 mm); A2x4 (594x1682 mm); A2x5 (594x2102 mm) 
A1x3 (841x1783 mm); A1x4 (841x2378 mm) 
A0x2 (1189x1682 mm); A0x3 (1189x2523 mm) 
 
Kustutuskumm 
Kustutuskumm on töökõlblik siis kui ta on pehme, ei kraabi ega libise paberil, eemaldab grafiiti ning ei 
määri paberit. Liigseid pliiatsijooni on otstarbekas maha kustutada läbi õhukese kustutusplaadi avade või 
pilude. 
 
Joonlaud 
Sirgjoonte tõmbamiseks kasutatakse põhiliselt joonlaudu, kuid ka kolmnurki . Joonlaud peab olema sirge 
ning ilma täketeta. Mõõtjoonlaud  on eriti täpse skaalaga ning seda kasutatakse pikkuste ülekandmiseks 
joonisel, samuti joonisel olevate pikkuste mõõtmiseks. Rõhtsate rööpjoonte tõmbamiseks sobib T-kujuline 
juhtklotsiga joonlaud, nöörjoonlaud, rullikuga rööpjoonlaud ja mehaanilised koordinaattüüpi või 
pantograaftüüpi rööplauad. Rullikuga rööplaud võimaldab mugavalt tõmmata paralleelsirgeid suvalise nurga 
all. Rullikuga rööplaudu ei ole soovitav kasutada üksteisest liiga kaugel asuvate rööpjoonte (näiteks üle 150 
mm) tõmbamisel. 
Joonestuskolmnurgad 
Joonestuskolmnurki on kahesuguseid: teravnurkadega 30º ja 60º ning teravnurkadega 45º ja 45º. 
Joonestamisel läheb tarvis mõlemat kolmnurka, kusjuures eriti täpne peab olema nende täisnurk . Joonestus-
kolmnurkadega võib lahendada mitmesuguseid graafilisi ülesandeid, nagu rist - ja paralleelsirgete tõmba -
 
6
mine, kindla suurusega nurkade ehitamine, sirglõigu ja ringjoone võrdseteks osadeks jagamine, mõnede 
korrapäraste hulknurkade ehitamine jne. 
 
Sirklikarp 
Mitmesuguse suuruse ja riistade hulgaga karpidest on meile sobivad sirklikarbid, mis on mõeldud 
konstrueerimistööks pliiatsiga.  
 
Lekaalid 
Mitteringjooneliste kõverate ehk lekaalkõverate joonestamisel kasutatakse puidust või plastmassist 
šabloone – lekaale. 
 
 Terminid 
 
joonestuskolmnurk – чертёжный треугольник mõõtjoon 
– 
размерная линия 
joonestuspaber – чертёжная бумага mõõtjoonlaud 
– 
измерительная линейка 
joonlaud – линейка pliiats 
– 
карандаш 
korrapärane hulknurk – правильный многоугольник  sirge  – прямая линия  
kustutuskumm  – резинка для стирания  
sirklikarp – готовальня 
lekaal  – лекало 
teravnurk  – острый угол 
 
 
2. Jooniste vormistamine 
Joonte liigid ja kasutusalad 
Jooniste ilmekuse suurendamiseks ning lugemise hõlbustamiseks kasutatakse neil mitut liiki ja mitme-
suguse jämedusega jooni. Rahvusvaheline standard ISO 128 kehtestab kindlad joonte liigid, ühtlasi ära 
määrates  nende võimalikud kasutusalad (vt tabel 1).  
 
 Terminid 
 
kriipsjoon – штриховая линия 
pidev jämejoon  – сплошная основная линия 
kriipskakspunktpeenjoon – штрих-пунктирная с 
pidev peenjoon  – сплошная тонкая линия 
двумя точками тонкая линия 
kriipspunktjämejoon – штрих-пунктирная 
pidev vabakäejoon  – сплошная волнистая 
утолщенная линия 
линия 
kriipspunktpeenjoon – штрих-пунктирная 
poolitama – деление на две части 
тонкая линия 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
7
Tabel 1. Joone liigid ja kasutusala. 
 
 
8
Kirjanurk 
Kirjanurk asub joonisel alumises parempoolses nurgas . Vastavalt standarditele ISO 7200 ja ISO 7573 
leiab iga firma ise endale kõige sobivama kirjanurga vormi. Õppeotstarbeks on soovitav kasutada lihtsus-
tatud kirjanurka. Selel 2 ja selel 3 on toodud Tallinna Tehnikaülikooli mehaanikateaduskonnas kasutatavad 
kirjanurgad.  
Sele tähendab joonisekujulist selgitust.  
Raamjoon tõmmatakse vähemalt 0,5 mm paksuse pideva jämejoonega. Selle kaugus mõõtulõigatud 
paberi servadest on formaatidel A4, A3, A2 vähemalt 10 mm, kuid formaatidel A1 ja A0 on see kaugus 
vähemalt 20 mm. Ääred on vajalikud joonise kinnitamiseks. 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
Sele 2. Joonise esimese lehe kirjanurk 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
Sele 3. Joonise järglehtede, samuti tekstidokumentide kirjanurk 
 
Mõõtkava 
Eseme (objekti) ja temast tehtud kujutise suuruse vahekorda joonisel selgitab mõõtkava ehk mastaap. 
Standard ISO 5455 määrab kindlaks järgmised mõõtsuhted: 
suurendamise korral 2:1; 5:1; 10:1; 20:1 ja 50:1 
loomuliku suuruse puhul 1:1 
vähenduse korral 1:2; 1:5; 1:10; 1:20; 1:50; 1:100; 1:500; 1:1000; 1:2000; 1:5000 ja 1:10000 
Joonisele kirjutatakse tingimata eseme (objekti) tegelikud mõõtmed, olenemata mõõtsuhtest, 
mida eseme kujutamisel kasutati. 
 
 Terminid 
 
ese (vt objekt) – предмет, объект  
mõõtkava – масштаб  
kirjanurk – оснoвная надпись  
mõõtsuhe  – масштаб численный 
kujutis – изображение  
objekt  (vt ese) – предмет, объект 
 
9 
3. Geomeetrilisi konstruktsioone 
Sirglõigu ja nurga jaotamine 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
Sele 4. Sirglõigu jaotamine: a – sirglõigu poolitamine; b – sirglõigu jaotamine etteantud 
arvuga võrdseteks osadeks 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
Sele 5. Nurga poolitamine (a) ja täisnurga jaotamine kolmeks võrdseks osaks (b) 
 
Korrapäraste kõõlhulknurkade ehitamine ringjoone sisse 
Korrapärane kõõlhulknurk saadakse ringjoone sees ristdiameetrite otspunktide järjestikusel ühendamisel 
kõõludega. Tekkiv nelinurk on ruut. 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
Sele 6. Korrapärane kõõlkolmnurk (a) ja – kuusnurk (b) 
 
 
 
 
 
 
10
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
Sele 7. Korrapärane kõõlviisnurk 
 
Joonte sujuvühendid 
Sujuvühend – siis kui liitepunktis on ühine puutuja . Joone sujuvühendi korral läheb üks joon teiseks üle 
sujuvalt , ilma et liitekoht oleks nähtav.  
Sujuvühendid konstrueeritakse:  
1)  sirge ja sirkliga tõmmatava kaarjoone abil;  
2)  mitme kaarjoone omavahelise üleminekuna. 
Kõikidel puhkudel tuleb leida: 
1)  liitepunkt; 
2)  ühenduskaare tsenter . 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
Sele 8. Sirge ja ringikaare sujuvühend; nurga ümardamine (a); puutuvate ringjoonte sujuvühendid (b) 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
Siia Sele 9 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
Sele 9. Kahe ringikaare sujuv ühendamine kolmandaga . a – käändühend; b – lookühend 
 
 
 
 
 
11
 
 
 
 
 
 
 
Siia Sele 10 
 
 
 
 
 
 
 
Sele 10. Kahe ringikaare sujuv ühendamine kolmandaga nn segaühendi abil 
 
 Terminid 
 
mõõtsuhe – масштаб численный  ringjoon  
– 
окружность 
nurga ümardamine –  
lisaekraani võte – способ перемены плоскос-
закругление угла 
тей проекции 
raamjoon  – обрамляющая линия  
nurk  – угол  
ringikaar – дуга окружности paralleel 
– 
параллель 
 Kordamisküsimused  
1.  Kui suur on jäme – ja peenjoone jämeduse erinevus? 
2.  Kus kasutatakse järgmisi joonte liike: jämejoon, peenjoon, jämekriipsjoon, kriipspunktpeenjoon? 
3.  Millistest joontest alustatakse joonise valmistamist? 
4.  Millised on formaadi A4 mõõtmed? 
5.  Mitu formaati A4 sisaldab formaat A0? 
6.  Kui kaugele joonestuspaberi servadest tõmmatakse raamjoon? 
7.  Kus asub joonisel kirjanurk? 
8.  Millist informatsiooni peab sisaldama kirjanurk? 
9.  Kui on antud mõõtsuhe 1:2, kas siis eseme (objekti) kujutis on joonisel suurem või väiksem kui tema 
tegelik suurus? 
10.  Milline mõõtarv tuleb kirjutada joonisele, kui eseme pikkus on 1250 mm, eseme (objekti) kujutise 
mõõtsuhe aga 1:10? 
11.  Kas lubatakse kasutada sellist mõõtkava, mida eurostandardiga ei ole ette nähtud? 
12.  Missugusel joonisel on õigesti kujutatud pidevat vabakäejoont? 
 
 
 
 
 
 
13.  Missugusel joonisel on kõõlviisnurga kõõl õigesti leitud? 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
12
14.  Missugusel joonisel on konstrueeritud vajalikud elemendid ringjoone ja sirge sujuvaks üleminekuks? 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
15.  Missugusel joonisel on nurk α ümardatud antud raadiusega r? 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
16.  Missugusel joonisel on ringjoont R1 ja sirget s sujuvalt ühendava ringjoone R2 tsenter õigesti 
konstrueeritud? 
 
 
 
 
 
 
 
Siia: 1 osaKordamiskysimus16 
 
 
 
17.  Missugusel joonisel on ringjoont R1 ja sirget s sujuvalt ühendava ringjoone R2 tsenter õigesti 
konstrueeritud? 
 
 
 
13
TEINE OSA  
KUJUTAVA GEOMEETRIA ALUSED JA 
PROJEKTSIOONJOONESTAMINE 
 
Kujutamise üldised põhimõtted 
Kujutise saamise toimingut nimetatakse projekteerimiseks. Projekteerimine on toiming, milles esi-
nevad järgmised elemendid:  
1)  projekteerivad kiired ehk kujutamiskiired; 
2)   projekteeritav ese ehk objekt; 
3)  projektsioonitasand ehk ekraan ; 
4)  eseme (objekti) projektsioon ehk kujutis – toimingu tulemus ekraanil . 
Kujutise saamiseks projektsioontasandil ehk ekraanil suunatakse mõttes läbi eseme (objekti) iseloo-
mulike ja seda eset määravate punktide projekteerivad kiired ehk kujutamiskiired.  
Ühes punktist lähtuvate kujutamiskiirtega projekteerides saadakse kujutis, mida nimetatakse tsent-
raalprojektsiooniks ehk perspektiiviks. 
Kui kujutamiskiired kulgevad paralleelsetena, on projekteerimise tulemuseks paralleelprojektsioon. 
Ekraanile kaldu langevad paralleelkiired annavad kaldprojektsiooni. Ekraani suhtes risti võetud paral -
leelkiired võimaldavad saada eseme (objekti) kujutise ristprojektsioonis ehk ortogonaalprojektsioonis. 
Tehnilistel joonistel kasutatakse paralleelprojekteerimisega tuletatavat ristprojektsiooni. 
Kujutava geomeetria seda osa, mis käsitleb kujutiste tuletamist geomeetrilistest kehadest projektee -
rimise teel, nimetatakse projektsiooniliseks joonestamiseks. 
 
4. Punkti ja sirge projekteerimine 
Punkti kaksvaade 
Võetakse kaks teineteisega ristuvat tasandit (sele 11a) ja nimetatakse see, mis on horisontaalasendis – 
põhiekraaniks ning teine, mis on vertikaalasendis – esiekraaniks.  Ekraanide ühisosa nimetatakse 
teljeks x. 
Tuletatakse ruumipunkti A ristprojektsioonid kummalgi ekraanil. Selleks suunatakse läbi võetud 
punkti A kaks projekteerivat kiirt : üks risti põhiekraaniga ε1, millel tekkinud kujutist nimetatakse 
pealtvaateks A' ja teine risti esiekraaniga ε2, kus saadud kujutist nimetatakse punkti eestvaateks A''. 
Punkti A kaugust põhiekraanist AA' nimetatakse selle punkti põhikvoodiks. Kaugust esiekraanist 
AA'' nimetatakse punkti esikvoodiks.  
Kui põhiekraan ε1  koos kujutisega pööratakse kaarnoolte suunas ühtivaks esiekraaniga ε2 (sele 
11b), saadakse kaks teineteisega seotud ristprojektsiooni. Need asuvad ühel ja samal tasandil (joonise 
pinnal). Tekkinud ristprojektsioonide paari nimetatakse punkti kaksvaateks. Telg x on kaksvaate telg. 
Punkti projektsioone ühendav sirge A''A' on  sidejoon . Sidejoon on kaksvaate teljega alati risti. 
Selel 10 ja edasi on piltkujutisena kasutatud kaldaksonomeetrilist projektsioon ehk kabinetprojekt-
siooni (moondeteguriga mx:my:mz=1:½:1). Täpsemalt vaata sele 21c. 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
Sele 11.  a – punkti projekteerimine 
kahele ekraanile; b – kaksvaade 
 
14 
Kui punkt asub esiekraanil, siis langeb tema eestvaade kokku punkti enesega (B≡B''), pealtvaade  
aga projekteerub x-teljele (sele 11b). Põhiekraanil asuva punkti pealtvaade langeb samuti kokku 
iseenesega (C≡C'), tema eestvaade aga tekib x-teljel.  
Punkti kaksvaade määrab selle punkti asukoha ruumis kummagi ekraani suhtes üheselt. 
Esemete kujutamist kaksvaate abil nimetatakse selle võtte looja Gaspard Monge ´i nime järgi 
Monge´i meetodiks. Monge’i meetod koosneb kahest etapist: 1) ruuminurgas olev ese (objekt) 
projekteeritakse ekraanidega risti olevate projekteerivate kiirtega ekraanidele 2) ekraanid pööratakse 
esiekraaniga ühte tasapinda. 
 
 Terminid 
 
eestvaade – вид  
kujutav geomeetria  – начертательная 
спереди 
геометрия 
esiekraan  – фронтальная плоскость проекции pealtvaade 
– 
вид сверху 
kaksvaade (vt mituvaade) –  
põhiekraan  – горизонтальная плоскость 
комплексный чертеж 
проекции 
kaksvaate telg – ось проекции 
telg  – ось 
 
Punkti kolmvaade 
Keerukama ehitusega detailidest tuletatakse lisaks kahele projektsioonile ka kolmas ristprojektsioon , 
see saadakse esi – ja põhiekraani suhtes ristiseisval tasandil, mida nimetatakse külgekraaniks (ε3). 
Selel 12a selgitatakse näitlikult ruumipunkti A kujutiste tekkimist kolmele risttasapinnale. Ekraanil 
ε3 saadud punkti ristprojektsiooni A''' nimetatakse punkti vasakultvaateks. Kaugust külgekraanist 
(AA''') nimetatakse selle punkti külgkvoodiks. 
Punkt Ax on punkti A projektsioon x-teljel, punkt Ay projektsioon vastavalt y– teljel ning ja Az 
projektsioon vastavalt z– teljel. 
Punkti koordinaatideks nimetatakse tema kvoote ehk kaugusi ekraanist mõõdetuna mööda telgi  
(lõik 0Ax – x- koordinaat ja tähistatakse xA, 0Ay – y-koordinaat ja tähistatakse yA, 0Az – z-koordinaat 
ja tähistatakse zA). Kuna ekraanid on omavahel risti, on tegemist ristkoordinaadistikuga. X , y ja z on 
koordinaatteljed, nende lõikepunkt 0 on koordinaatide alguspunkt. Koordinaatide alguspunkt jaotab 
kõik teljed positiivseteks ja negatiivseteks suundadeks. Mistahes ruumipunkti asukohta teljestiku 
suhtes võib väljendada koordinaatidega. Nii on selel 12 punkti A koordinaadid A (xA,yA,zA): xA on x-
koordinaat ehk  abstsiss , yA on y-koordinaat ehk  ordinaat , zA on z-koordinaat ehk  aplikaat . 
Esi -, põhi- ja külgekraan lõikuvad omavahel paarikaupa mööda jooni x, y ja z, mis on üksteise 
suhtes risti, moodustades ristteljestiku Oxyz. Punkt O on telgede ühispunkt. Nüüd pööratakse ekraanid 
ε1 ja  ε3  koos nendele projekteerunud punkti kujutistega vastavalt nooltega näidatud suunas ühtivusse 
esiekraaniga ε2  (sele12b). Tekib punkti kolmvaade. Seejuures on telg y nähtav kahes kohas: z – telje 
pikendusena koos ekraaniga  ε1 , mil ta kannab tähist y1, ning x-telje pikendusena koos ekraaniga ε3 , 
mil ta tähis on y3 . 
Punkti A projekteerimiseks vaja läinud joontest on tekkinud risttahukas, et selle neli kriipsukestega 
märgitud serva on ühepikkused, siis saadakse välja kirjutada järgmised võrdused: 
AA''=A'Ax=OAy=A'''Az. Need võrdused on  kolmvaate konstrueerimise aluseks. 
Punkti A pealtvaate (A') kaugus x- teljest võrdub tema vasakultvaate (A''') kaugusega z-teljest. Seda 
projektsioonide omadust nimetatakse kolmvaate peaomaduseks.  
 
 
 
 
 
 
 
 
15 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
Siia: Sele 12 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
Sele 12. a – punkti projekteerimine kolmele ekraanile; b – punkti kolmvaade.  
Vasakultvaate leidmine: 1) sirklikaare abil; 2) nurgapoolitaja  k abil 
 
 Terminid 
 
külgekraan  – профильная плоскость 
vasakultvaade – 1. вид сбоку,  
проекции 
2. профильная проекция 
nurgapoolitaja (vt bisektor ) – биссектриса vasakultvaade 
– 
вид слева 
 
Sirglõigu kaksvaade 
Et tuletada sirglõigu AB ristprojektsioonid kahel ekraanil, leitakse selle lõigu mõlema otspunkti 
ristprojektsioonid kummalgi ekraanil (sele 13a ja 13b). Lõigu otspunktide samanimeliste 
projektsioonide ühendamisel tekib ekraanil ε1  punktide A' ja B' vahel lõigu AB pealtvaade ning 
ekraanil  ε2  punktide A'' ja B'' vahel eestvaade. t on sirglõiku AB esiekraanile projekteeriv tasapind , 
ehk sirglõiku esiekraanile projekteerivate kiirte tasapind. 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
Sele 13. a – sirglõigu projekteerimine ekraanile; b – sirglõigu kaksvaade 
 
Sirglõigu kolmvaade 
Kui sirglõik AB on antud oma eest- ja pealtvaatega, siis vasakultvaade leitakse sel teel, et tuletatakse 
lõigu kummagi otspunkti vasakultvaated A''' ja B'''. Nende ühendamisel sirgega tekibki otsitav 
projektsioon A'''B''', mis koos antud projektsioonidega A'B' ja A''B'' moodustab sirglõigu AB kolmvaate 
(sele 14a ja 14b). 
 
 
 
 
16 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
Sele 14. a – sirglõigu projekteerimine kolmele ekraanile; b – sirglõigu kolmvaade 
 
Projekteerivad sirged ja nivoosirged 
Kui sirge on mingi ekraani suhtes risti või sellega paralleelne, siis nimetatakse teda eriasendiliseks 
sirgeks .  
Eriasendilist sirget, mis on ekraaniga risti, nimetatakse selle ekraani suhtes projekteerivaks sirgeks 
(sele 15). 
 
 
Sele 15. Projekteerivad sirged: 
sirge  a – põhiekraani projekteeriv 
sirge; sirge b – esiekraani projektee-
riv sirge; sirge c – külgekraani  
projekteeriv sirge 
 
Eriasendilist sirget, mis on mingi 
ekraaniga paralleelne, nimetatakse selle 
ekraani suhtes nivoosirgeks. 
Põhiekraani nivoosirget nime-
tatakse 
horisontaalsirgeks, 
esiekraani nivoosirget fron-
taalsirgeks, külgekraani ni-
voosirget  profiilsirgeks  (sele 
16). 
 
 
 
Sele 16. Nivoosirged: 
sirge f – frontaalsirge; sirge 
h – horisontaalsirge; sirge 
k – profiilsirge  
 
Sirglõigu originaalpikkuse leidmine tema projektsioonide järgi 
Kaksvaates on antud üldasendiline sirglõik AB (sele 17). Kumbki vaade pole pikkuselt võrdne 
sirglõiguga ruumis. Ekraaniga paralleelse sirglõigu projektsioon võrdub sirglõigu enesega. Järelikult 
on vaja üldasendiline sirglõik pöörata ekraaniga paralleelseks. Selleks võetakse pöördeteljeks 
põhiekraani ristsirge t läbi sirglõigu ühe otspunkti A. Seega punkt A jääb pööramisel paigale, punkt B 
liigub aga mööda horisontaalset ringjoont. Pööramine lõpetatakse siis, kui sirglõik on frontaalne, see 
tähendab esiekraaniga paralleelne. Selle seisu tunnuseks on sirglõigu pealtvaate paralleelasend x-telje 
suhtes. Sirglõigu AB originaalpikkust esindab selel 17 uus eestvaade A'' B ''. 
 
 
 
 
17 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
Sele 17. Lõigu originaalpikkuse  
             leidmine lõigu projekt- 
             sioonide järgi 
 
Eeskiri sirglõigu originaalpikkuse leidmiseks: sirglõigu originaalpikkus võrdub hüpotenuusiga 
täisnurkses kolmnurgas, mille üheks kaatetiks on sirglõigu pealtvaate pikkus, teiseks kaatetiks aga 
sirglõigu otspunktide põhikvootide vahe. 
 
 Terminid 
 
aksonomeetria – аксонометрия  profiil  
– профиль 
eriasendiline sirge – прямая частного 
projekteeriv sirge  – проецирующая  
положения 
прямая 
frontaal  – фронталь punkt 
ruumis 
– точка в пространстве 
hüpotenuus  – гипотенуза ristsirged 
– перпендикулярные прямые 
kaatet  –  катет tasand 
–  плоскость уровня 
kujund – фигура tasapinna 
jälg  
– след плоскости 
külgekraan  – профильная плоскость 
telgpunkt (tasandil), jälgpunkt  – точка схода  
проекции 
следа 
nurgapoolitaja (vt bisektor ) – биссектриса üldasendiline 
sirge 
– прямая общего положения 
 
5. Tasandi projekteerimine 
Tasandi asend on ruumis määratud järgmiste geomeetriliste elementide kaudu: 
1)  kolm punkti, mis ei asetse ühel sirgel 
2)  sirge ja väljaspool seda asetsev punkt 
3)  kaks lõikuvat sirget 
4)  kaks paralleelset sirget 
5)  mistahes tasandiline kujund, näiteks hulknurk või ring 
Jäljeks nimetatakse seda sirget, mida mööda antud tasand lõikab ekraani (sele 18). Tasandi jälgede 
ühispunkti telgedel nimetatakse tasandite telgpunktideks.  
 
 
 
 
Sele 18. Tasandi kujuta-
mine tasandi jälgedega: a 
– tasandi α jäljed esi-, 
põhi- ja külgekraanil; b – 
tasandi  α jälgede kolm-
vaade 
 
18 
Ekraaniga paralleelset tasandit nimetatakse selle ekraani suhtes nivootasapinnaks. Kahe ülejäänud 
ekraaniga on nivootasapind risti. Nivootasapinnal on ainult kaks jälge. Ekraanil, millega ta on 
paralleelne, jälg puudub. Nivootasapinda põhiekraani suhtes nimetatakse horisontaalpinnaks; nivoo-
tasapinda esiekraani suhtes – frontaalpinnaks ja nivootasapinda külgekraani suhtes – profiilpinnaks 
(Sele 19). 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
Sele 19. Nivootasapinnad: a – horisontaalpind (a) sirglõiguga AB;  b – frontaalpind (α) kolm-
nurgaga ABC; c – profiilpind (a)nelinurgaga ABCD 
 
Ekraaniga risti olevat tasapinda nimetatakse projekteerivaks tasapinnaks. Projekteeriva tasapinna 
jälg langeb kokku tasapinna enda joonkujutisega sellel ekraanil (Sele 20). 
 
 
 
 
Siia Sele 20 
 
 
 
 
 
 
 
 
Sele 20. Projekteerivad tasapinnad: a – põhiekraani risttasapinna (a) pealtvaade projekteerub 
jooneks   p;  b – esiekraani risttasapinna (α) eestvaade projekteerub jooneks e;  c – külgekraani 
risttasapinna (a) vasakultvaade projekteerub jooneks k 
 
6. Aksonomeetria 
Aksonomeetriaks nimetatakse niisugust kujutamisviisi, milles kujutise konstrueerimisel kasutatak-
se objekti punktide koordinaate. Sellel viisil valmistatud kujutisi nimetatakse aksonomeetrilisteks 
kujutisteks. 
Aksonomeetrilise kujutamisviisiga taotletakse esmajoones kujutise ilmekust. Kujutis on seda 
ilmekam, mida üldisem on objekti asend kujutamiskiirte ja ekraani suhtes. 
Aksonomeetrias leiab kujutamist kahest objektist – teljestikust ja objektist koosnev süsteem. 
Ese (objekt) seotakse teljestikuga võimalikult lihtsas vastastikuses asendis. Sellega saab objekti iga 
punkt endaga kindlad koordinaadid selles teljestikus, nagu näites sele 22 punkt A(xA;yA;zA). Kuju-
tamiskiirtega vahetult projekteerimise teel tuletatakse ainult teljestiku kujutis, objekti punktide 
kujutised aga leitakse juba koordinaatide abil. 
Sõltuvalt sellest, kas teljestiku projekteerimisel kiired võetakse ekraani suhtes risti või kaldu, 
saadakse teljestikust (ja temaga seotud objektist) kas ristprojektsioon või kaldprojektsioon. Vastavalt 
sellele liigitatakse ka aksonomeetriat  rist -ja kaldaksonomeetriaks. 
Kui kujutamiskiired on ekraaniga risti ning teljestik on paigutatud ekraani suhtes nii, et kõik teljed 
moodustavad ekraaniga võrdseid nurki, siis teljestikust saadav ristprojektsioon tuleb isomeetriline ehk 
võrdmõõduline; vastavat kujutamisviisi nimetatakse ristisomeetriaks. Nurgad telgede kujutiste vahel 
tulevad sel juhul võrdsed, suurusega 120O. 
 
19 
 
 
 
 
Siia Sele 21 
 
 
 
 
 
 
 
 
Sele 21. a – aksonomeetrilise kujutise teljestiku joonestamine; b – ristisomeetriline projektsioon 
(moondeteguriga mx:my:mz=1:1:1); c – kaldaksonomeetriline projektsioon ehk kabinetprojektsioon 
(moondeteguriga mx:my:mz=1:½:1) 
 
Näide 1. Antud on punkt A (20;30;40) oma kolmvaatega (A', A'', A''), (sele 22a). Tuletada punkti A 
ristisomeetriline kujutis (sele 22b). 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
Sele 22.  a – punkt A antud oma kolmvaatega; b – sama punkti A ristisomeetriline kujutis 
 
1.  Konstrueeritakse teljestiku kujutis vastavalt selele 21 
2.  Kantakse x-telje kujutisele x-koordinaatlõik (abstsiss) OAx=20 
3.  Punktist Ax tõmmatakse sirge paralleelselt y-telje kujutisega ning kantakse sellele y-
koordinaatlõik (ordinaat) AxA'=30, saades nii punkti A pealtvaate A' aksonomeetrilise 
kujutise. 
4.  Kujutisest A' tõmmatakse sirge paralleelselt z-telje kujutisega ning kantakse sellele z-
koordinaatlõik (aplikaat) A'A=40. Sellega saadaksegi punkti A aksonomeetriline kujutis. 
 
 Terminid 
 
aksonomeetriline projektsioon  – 
mõõtarv  – размерное число  
аксонометрическая проекция 
projekteeriv kiir  –  проецирующий луч  
kujutamiskiired – лучи изображения  ristisomeetria  
 
– ортогональная изометрия 
 
 
 
 
 
20 
Näide 2. Antud on kolmnurga ABC kaksvaade, kus tippude kvoodid (koordinaadid) on määratud 
mõõtarvudega A(30;22;28), B(20;38;32) ja C(10;18;42) (sele 23). Tuletada selle kolmnurga 
ristisomeetriline kujutis. 
 
Lahenduskäik selgub selel 22, kus eelmise näite eeskujul on esmalt tuletatud kolmnurga tippude 
pealtvaate aksonomeetrilised kujutised ning nende järgi juba tippude eneste aksonomeetrilised kujutised. 
 
 
 
 
 
 
  
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
Sele 23. Kolmnurga ABC kaksvaade, kus tipud  
Sele 24. Selel 23 antud kolmnurga ABC 
              määratud mõõtarvudega 
 
 
 
 ristisomeetriline kujutis 
 
Näide 3. Selel 25a on antud väljalõikega prisma kaksvaade. Selel 25b on antud väljalõikega prisma 
ristisomeetriline kujutis. 
Eseme sidumine teljestikuga viiakse läbi antud kaksvaatel . Käesoleval juhul on teljestik sobitatud 
eseme (objekti) külge nii, et teljed ühtivad tipust 1 lähtuvate servadega (sele 25). Tipud 1, 2, 4 ja 5 
kantakse kohe sirkliga kaksvaatelt üle aksonomeetrilistele telgedele. Risttahuka ülejäänud tipud tule-
vad siis välja telje paralleelide kaudu. Keha tipule A(xA;yA;zA) vastav koordinaatmurdjoon on nii 
kaksvaatel kui ka aksonomeetrilisel kujutisel tehtud punktiirjoonena. Koordinaatmurdjoone ehitamisel 
liigutakse teljestiku alguspunktist kõigepealt x-telge mööda (x-koordinaadi võrra), siis y-teljega 
paralleelselt (y-koordinaadi võrra) ning lõpuks z-teljega paralleelselt (z-koordinaadi võrra). Iga punkti 
kõik koordinaatlõigud võetakse kaksvaatelt otseselt sirkli haarade vahele ja kantakse üle aksono-
meetrilisele kujutisele. 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
Sele 25. a – kaksvaatega antud 
detailist;  b –  ristisomeetrilise  
kujutise tuletamine  
 
21 
7. Geomeetriliste kehade kujutamine 
 
Püramiidi lõikamine tasandiga 
Korrapärast kuuetahulist püramiidi lõigatakse kaldtasandiga α (e, p), mis on esiekraani suhtes risti 
(α ┴ ε2), läbides püramiidi kõiki tahke ja servi (sele 26). 
Eestvaates projekteeruvad lõikekujundit määravad punktid 1''...6'' kõik tasandi α esijälgjoonele eα, 
kusjuures kaks punktipaari langevad kokku: 2''≡6'' ja 3''≡5''. Punktide pealt- ja vasakultvaated leitakse 
eestvaatest lähtuvate sidejoonte abil püramiidi tippu koonduvate külgservade vastavatelt projekt-
sioonidelt. Lõikekujundi pealtvaade saadakse punktide 1'...6' järjestikusel ühendamisel sirgetega. 
Lõikekujundi tegelik kuju leitakse lisaekraani võttega. Selleks võetakse lõikekujundiga paralleelne 
ja temast vabal kaugusel lisaekraan ε4 koos lõikekujundi loomulikus suuruses projekteerunud 
kujutisega ja pööratakse ümber telje u vastu ekraani ε2. Ühtemoodi märgistatud punktide 1 ja 4 võrdne 
esikvoot, mis võetakse pealtvaatelt, paneb paika tegeliku kuju sümmeetriatelje 14. Sellest kummalgi 
pool leitud punktide 2 ja 6 ning 3 ja 5 vastavalt võrdsed kaugused pärinevad samuti pealtvaatelt. 
Pinnalaotust  alustatakse püramiidi külgpinna lahtikantimisega. Selleks tõmmatakse punktist T 
kõigepealt abikaar, mille raadius võrdub püramiidi külgserva tõelise pikkusega. Kuna servad TA ja 
TD on esiekraaniga paralleelsed, siis raadiusena kasutatakse just nende servade eestvaateid, kas T''A'' 
või T''D''. Abikaarele kantakse kuus võrdset lõiku AB, BC, ... FA, mille tõelised pikkused A'B', B'C', 
... F'A' saadakse püramiidi pealtvaatelt. Kõõlude otspunktid ühendatakse tipuga T. Veel vajatakse 
lõiketasandist allapoole jäävate külgserva osade tõelisi pikkusi. Need võetakse eestvaatelt. Servad 
A1=A''1'' ja D4=D''4'', kui esiekraaniga ε2 paralleelsed lõigud kantakse üle kohe pinnalaotusele. 
Ülejäänud servade tõelised pikkused saadakse, kui pööratakse need servad esiekraaniga paralleelseks. 
Erinevalt märgistatud loogelised sulud eestvaates juhatavad kätte servade B2 ja F6 ning C3 ja E5 
tõelised pikkused. Pinnalaotus lõpetatakse püramiidipõhja ja lõikekujundi tegeliku kuju 
juurdejoonestamisega. 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
Sele 26. Püramiidi lõikamine tasandiga: a – kolmvaade; b – ristisomeetriline kujutis;  
c – pinnalaotus 
 
22 
Ristisomeetria saamiseks ehitatakse algul püramiid lõikamata kujul. Seejärel kantakse aksono-
meetrias põhjaga samasse tasandisse lõikehulknurga pealtvaade. Viimase tipust z-telje sihis tõmmatud 
joontele mõõdetakse eestvaatelt nende tippude kõrgused. Kui senine tuletuskäik on olnud täpne, 
satuvad lõikekujundi nummerdatud punktid aksonomeetrias lõikekujundi külgservadele. 
 
 Terminid 
 
kaldtasand  – наклонная плоскость  sümmeetriatelg  
– ось симметрии 
pinnalaotus –  развертка tasand, 
tasapind 
– плоскость 
püramiid  – пирамида 
tõeline suurus, tegelik suurus – 
ristisomeetria  – ортогональная изометрия 
действительный размер 
 
 
8. Geomeetriliste kehade lõikumine 
 
 Terminid 
 
kõrgus  – высота prisma 
– призма 
lõikumine – пересечение püramiid 
– пирамида 
mituvaade (vt kaksvaade, kolmvaade) – комплексный 
tahk  – грань 
чертеж 
pindade lõikumine – пересечение поверхностей ühispunkt 
– точка пересечения 
 
Kahe prisma lõikumine 
Omavahel lõikuvad kaks kolmetahulist prismat, üks püst- ja teine horisontaalasendis. 
Tervikkehana käsitletakse seejuures horisontaalset prismat, mis püstprismast läbi tungib. 
Pindade lõikejoone määravad punktid tekivad kohtades, kus ühe prisma servad tungivad 
teise prisma tahkudesse ja vastupidi, kus teise prisma serv tungib läbi esimese prisma tahkude. 
Pealt- ja vasakultvaates jäävad pindade lõikejoone punktid kord ühe, kord teise prisma 
otsakolmnurga varju. Seega saab ühisjoonest konstrueerida vaid eestvaate. 
Horisontaalse prisma tahkudesse lõikub püstprisma kaks külgserva, kolmas külgserv lõiku-
misest osa ei võta. Kui pannakse läbi nende kahe püstise külgserva abitasand α, ühtib see esi-
ekraani ε2 suhtes paralleelse püstprisma tahuga. Põikipidist prismat läbides annab tasand α lõike 
kujundiks ristküliku. Viimase servadel eestvaates (s.o vasakultvaates lähtuvatel sidejoontel) 
tekivadki püstprisma kummagi serva ja põikprisma tahkude ühispunktide projektsioonid 1'' ja 3'' ning 
6'' ja 4''. 
Põikprismal võtab lõikumisest osa ainult üks serv. Läbi selle serva pandud abitasand β võimaldab 
tuletada eelneva põhjal ühispunktide 2 ja 5 eestvaated 2'' ja 5''. 
Kahe prisma servade ja tahkude ühispunkte loogiliselt sirgetega ühendades saadakse nende 
prismade välispinnale kuuluv ühisjoon. 
 
 
 
 
 
 
 
23 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
Sele 27. Kahe prisma lõikumine: a – kolmvaade; b – ristisomeetriline vaade 
 
 Kordamisküsimused 
1.  Mis on projektsioon? 
2.  Mis tingimustel geomeetrilise keha tahk projekteerub sirgeks ja mis tingimustel tegelikus 
suuruses? 
3.  Mis tingimustel geomeetrilise keha serv projekteerub punktiks ja mis tingimustel tegelikus 
suuruses? 
4.  Kuidas asetsevad projektsioonitasandid üksteise suhtes? 
5.  Mida nimetatakse mituvaateks? 
6.  Mida tähendab projektsiooniline seos? 
7.  Milline kujutis võetakse joonisel peakujutiseks? 
8.  Kuidas valmistatakse objekti joonis kolmes projektsioonis? 
9.   Millistel geomeetrilistel kehadel on kõik projektsioonid ühesugused? 
10.  Missuguse kaksvaate puhul asub punkt esiekraanil? 
 
 
 
 
 
 
 
11.  Määrata kolmvaade, kus punkt asub külgekraanil? 
 
 
 
 
 
 
 
 
12.  Määrata kolmvaade, kus sirge on paralleelne ainult põhiekraaniga? 
 
 
24 
12. Määrata kolmvaade, kus sirge on paralleelne ainult põhiekraaniga? 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
13.  Millisel juhul on sirglõigu AB tegeliku suuruse leidmine teostatud õigesti? 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
14.  Millised numbritega tähistatud punktid objekti vaadetel vastavad tähtedega tähistatud 
punktidele sama objekti aksonomeetrilisel kujutisel? 
Numbritega tähistatud punktid vaadetel 
1 
2 
3 
4 
Tähtedega tähistatud punktid aksonomeetrilisel kujutisel 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
2 osaKordamiskysimus14 
 
 
 
 
 
15.  Määrata punkti A ristisomeetriline projektsioon? 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
25 
 
16.  Neli erinevat geomeetrilist keha on antud üheaegselt rist- ja aksonomeetrilises projektsioonis. 
Määrata juhtum, kus keha ristprojektsioon on teljelises vastavuses oma aksonomeetrilise pro-
jektsiooniga. 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
17.  Konstrueerida järgnevates ülesannetes puuduv kolmas vaade. 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
26 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
18.  Selel 19a on kujutatud horisontaalpind (α) sirglõiguga AB kaldaksonomeetrilises ehk  kabinet -
projektsioonis. Joonestada selle horisontaalpinna (α) jälgede ja sirglõigu AB kolmvaade. 
19.  Selel 19b on kujutatud frontaalpind (α) kolmnurgaga ABC kaldaksonomeetrilises ehk kabinet-
projektsioonis. Joonestada selle frontaalpinna (α) jälgede ja kolmnurgaga ABC kolmvaade. 
20.  Selel 19c on kujutatud profiilpind  (α) nelinurgaga ABCD kaldaksonomeetrilises ehk kabinet-
projektsioonis. Joonestada selle profiilpinna (α) jälgede ja nelinurgaga ABCD kolmvaade. 
21.  Selel 20a on kujutatud põhiekraani risttasapind (α) oma jälgedega e, k ja p kaldaksonomeetrilises 
ehk kabinetprojektsioonis. Joonestada selle põhiekraani risttasapinna (α) jälgede kolmvaade. 
22.  Selel 20b on kujutatud esiekraani risttasapind (α) oma jälgedega e, k ja p kaldaksonomeetrilises 
ehk kabinetprojektsioonis. Joonestada selle esiekraani risttasapinna (α) jälgede kolmvaade. 
23.  Selel 20c on kujutatud külgekraani risttasapind (α) oma jälgedega e, k ja p kaldaksonomeetrilises 
ehk kabinetprojektsioonis. Joonestada selle külgekraani risttasapinna (α) jälgede kolmvaade. 
 
 
 
 
Kolmas osa. Tehniline joonestamine 
 
Kujutised 
Joonisel kasutatavad kujutised jagatakse: vaated, lõiked, ristlõiked [vastab standarditele ISO 128-
30:2001(E), ISO 128-34:2001 (E) ja ISO 128-40:2001 (E)].  
Kujutised on vaated, lõiked ja ristlõiked objektist. 
Tehnilisel joonisel esitatakse kujutised ristprojektsioonis omavahel mõtteliselt seotud projektsioo-
nide näol. 
Kujutiste tuletamisel võib juhinduda kahest võrdsest projekteerimise meetodist: kas I ruuminurga 
meetodist (varem tuntud meetodina E-süsteemis s.o Euroopa süsteemis) või III ruuminurga meetodist 
(varem A-süsteemis, s.o Ameerika süsteemis). Kasutatav meetod näidatakse kirjanurgas süsteemimär-
giga (sele 2 ja sele 31). 
Tehnilisel joonisel ei näidata projektsioonitasandite ehk ekraanide piirdejooni ega ekraanide ühis-
jooni-telgi x, y ja z. Samuti ei näidata kujutistevahelisi sidejooni. 
Objekti iseloomustavate kujutiste hulk peab olema minimaalne, kuid samal ajal piisav. 
Mõnikord aitab kujutiste hulka miinimumi viia leppemärkide, nagu läbimõõdumärgi Ø, ruudumärgi 
□, sfäärimärgi SØ või SR (sele58), samuti l = pikkuse ja t = paksuse sümbolite kasutuselevõtt 
mõõtarvude ees. 
 
 
 
27 
Kujutisi võib nende abil pakutava informatsiooni järgi liigitada: 
1)  vaadeteks 
2)  lõigeteks 
3)  ristlõigeteks 
 
 Terminid 
 
altvaade –   вид снизу 
ristlõige  –  сечение 
lõige  –  разрез tagantvaade 
– 
 
вид сзади 
paremaltvaade –  вид справа  
vaade –  вид 
 
9. Vaated 
Vaade on kujutis vaatleja poolt paistvatest objekti pinnaosadest. 
Kujutiste hulga vähendamise eesmärgil on lubatud näidata jämeda kriipsjoonega ka varjatud, s.o 
sisemisi kontuure. 
Põhilised vaated - kõik projektsioonilises seoses olevad vaated, mis on projekteeritud esimese 
ruuminurga ekraanidele. 
 
 
 
 
 
 
siia Sele 28 
 
 
 
Sele 28. Põhilised ekraanid: 
 
a) põhiliste ekraanide  
moodustumine 
b) kujutised  põhilistel  
ekraanidel 
1.  Eestvaade ( peavaade) 
2.  Pealtvaade 
3.  Vasakultvaade 
4.  Paremaltvaade 
5.  Altvaade 
6.  Tagantvaade 
Vaadete pealkirjastamine 
Kui joonisele antud vaade on peakujutisega õiges projektsioonilises seoses, siis teda ei peal-
kirjastata. Vastasel korral tuleb kasutada vaate suunda näitavaid nooli . 
 
 
 
 
siia Sele 
 
29 
 
 
 
 
Sele 29. Vaate suunda näitav nool  
 
 
1)  vaade on peakujutise suhtes nihutatud;  2) vaadet eraldab peakujutisest mõni kolmas kujutis; 
3)  vaade ei asu peakujutisega ühel ja samal lehel. 
 
 
28 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
Sele 30. Peakujutisest paremal ja selle telgjoonega seotud kohtvaade: A – peakujutisest eraldatud 
vaade;  B – osaline vaade 
 
Vaate suundi näitavaid nooli kasutatakse koos ladina tähestiku algusest võetud suurtähtedega. 
Sama täht kirjutatakse vastava vaate kohale või selle alla. Täht-tähise suurus võetakse mõõtarvude 
kirjast kaks korda suurem. 
Kui joonisel paiknevad kõik kujutised peakujutise suhtes  projektsiooniliselt valel kohal, peavad 
nad kõik olema tähistatud. 
 
 
Sele 31. Esimese ruuminurga-järgse 
 projektsioonimeetodi erisümbol -  tüvikoonus  
 
 Terminid 
 
tähistama –  обозначать 
tüvikoonus –  усеченный конус 
 
Lisavaated 
Kui detaili mõni element projekteerub põhilistele ekraanidele moonutatud kuju või mõõtmetega, 
kasutatakse tema kujutamiseks lisavaadet. Element projekteeritakse sobivasse asendisse seatud 
lisaekraanile.  
 
 
 
 
 
 
Sele 32. Lisavaade 
 
Lisavaatega on tegemist ka siis, kui mõnda kujutist ei ole joonisel võimalik paigutada vastavuses 
kirjanurgas näidatud sümboliga (sele 31). Lisavaade tähistatakse samuti: noole ja suurtähega 
näidatakse vaate suunda, kujutis aga märgitakse sama täht-tähisega. 
Kui lisavaade on joonestatud pööratud asendis, näidatakse lisavaate tähise juures ka pööramise 
märk. Olenemata vaate suunast , tuleb täht-tähised kirjutada paralleelselt joonise alumise äärega. 
 
 
 
 
 
Sele 33. a – pööratud lisavaade;  
b – pööramismärgi kuju ja  
mõõtmed 
 
29 
Osalised vaated 
Näitavad objekti kitsapiirilisi osi. Osaline vaade ümbritsetakse pideva peenjoonega või murretega 
peenjoonega (vt sele 30 vaade B) 
Kohtvaated 
Kui objekti vaadeldav osa on mõni selgelt eristatav geomeetriline vorm, võib selle esitada koht-
vaatena. Kohtvaade seotakse põhilise kujutisega kriips -punktpeenjoone abil ja joonestatakse välja 
pideva jämejoonega kolmanda ruuminurga-järgse projektsioonimeetodi süsteemis (sele 30, sele 34a ja 
sele 34b). 
 
 
 
 
 
 
 
 
Sele 34. Kohtvaated 
 
 
10. Lõiked 
Lõikeid kasutatakse detaili sisemise ehituse näitamiseks [ISO 128-40:2001 (E), ISO 128-44:001 
(E) ja ISO 128-50:2001(E) järgi]. 
Lõige on kujutis, mis saadakse objekti mõttelisel lõikamisel ühe või enam kui ühe tasandiga, 
kusjuures näidatakse seda, mis jääb lõikepinnale ja sellest tahapoole. Lõike tegemine ühes kujutises ei 
kohusta seda tegema teises kujutises. 
 
 
 
 
 
 
 
 
Sele 35. a – lõikepinna märkimine ja tähistamine lõigatava detaili vaate juures; b – lõikekujutise 
pealkirjastamine 
 
Üldjuhul kuuluvad lõiked tähistamisele ja pealkirjastamisele. Lähtekujutise juures võib näidata 
lõikava pinna või pindade kulgemist ka kriipspunktpeenjoonega, mis on otstest ja võimalikest 
murdekohtadest jämedad. 
Lõike suunda näitavad nooled (noole saba on pidev jämejoon) paigutatakse risti lõikepinnaga 2...3 
mm kaugusele lõikepinnamärkide välimistest otstest. Tähed (mõõtarvudest kaks korda suuremad 
suurtähed ) kirjutatakse noolte lähedale väljapoole nooli. Sama suurte tähtedega pealkirjastatakse lõige. 
Olenemata jämedate kriipsude ja vaate suunda näitavate noolte asendist, kirjutatakse täht-tähised 
alati paralleelselt joonise alumise servaga. 
Lõikepinnad joonisel viirutatakse. 
Lihtlõiked –  detaili lõiked ühe tasandiga. 
Kui lõikav tasand on paralleelne põhiekraaniga, saadakse horisontaallõige.  
Kui vertikaallõike saamiseks kasutatav tasand on paralleelne esiekraaniga, saadakse  frontaallõige . 
Kui vertikaallõike saamiseks kasutatav tasand on paralleelne külgekraaniga, saadakse profiillõige. 
Kui lõikav tasand ei ole paralleelne ühegagi põhilistest ekraanidest, saadakse  kaldlõige . 
Horisontaal-ja vertikaallõiked on soovitav asetada joonisel vastavate põhiliste vaadete kohale. 
 
 
30 
 Terminid 
 
frontaallõige  –  фронтальный разрез 
lihtlõige  –  простой разрез 
horisontaallõige  –  горизонтальный разрез 
lõikav tasapind –  секущая плоскость 
kaldlõige –  наклонный разрез 
profiillõige  –  профильный разрез 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
Sele 36. Horisontaallõiget siin ei tähistata ega pealkirjastata, sest lõikepinna asend on üheselt 
mõistetav 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
Sele 37. Vertikaalse tasandiga saadud tähistamata ja pealkirjastamata lõige 
 
Selel 38 näidatud detaili võib kujutada kahte moodi: a osas  on peakujutis esitatud vertikaallõikega B-
B, selle all aga selgitab horisontaallõige A-A detaili keskosas olevat koonilist ava. Joonise b osas on 
peakujutis samuti tehtud vertikaalse lõikega B-B, kuid koonilist ava näitab teine vertikaalne lõige A-A. 
 
 
 
 
 
 
31 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
Sele 38. Ühe tasandiga tehtud lõiked:  
a – A–A on saadud horisontaalse ja B–B vertikaalse tasandiga 
b – A–A  ja B–B on mõlemad saadud vertikaalse tasandiga 
 
Liitlõiked 
Sellised lõiked vormistatakse  astmelise lõike ja murdlõike kujul [ISO 128-40:2001 (E), ISO 128-
44:2001 (E), ISO 128-50:2001 (E) järgi]. Mõlemal juhul tuleb jämedate kriipsudega ära näidata 
lõikava pinna kulgemise muutus: astmelisel lõikel astmete koht, murdlõikel murdekoht. 
Astmelisel lõikel paiknevad lõikepinnad astmeliselt ja on objekti läbides üksteisega paralleelsed. 
Kõikidele astmetele langevaid elemente kujutatakse ühel tasandil asuvatena, kusjuures astmete vahe-
jooni välja ei joonestata. 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
Sele 39. Astmeline lõige 
 
Murdlõike puhul lõikepinnad lõikuvad omavahel mingi nurga all. Nad asetatakse läbi detaili 
sümmeetriliste elementide telgjoonte. 
 
 
 
 
 
 
 
 
Sele 40. A–A astmeline lõige,  
tehtud kahe horisontaalse tasandiga; 
B–B murdlõige , tehtud kahe teineteise suhtes  
nurga all oleva vertikaalse tasandiga 
 
 
Vaatega ühendatud lõiked 
Vaatega ühendatud lõiked on poolvaatlõiked ja kohtlõiked [ISO 128-40:2001 (E), ISO 128-
44:2001 (E) ja ISO 128-50:2001 (E) järgi]. 
 
32 
Mõlemad on ühe tasandiga tehtavad lõiked, seejuures lõigatakse objekti ainult teatud osas, joones-
tades lõigatud osa kokku lõikamata jäänud vaateosaga. 
Poolvaatlõige joonestatakse ainult sümmeetrilistest kehadest, kusjuures vaate ja lõike osa 
eraldusjooneks on sümmeetriatelg (kriips-punktpeenjoon). Poolvaatlõiget ei tähistata. 
Poolvaatlõiget võib kasutada ka selliste esemete juures, mis tervikuna ei ole sümmeetrilised, kuid 
omavad pöördkeha kujulist sümmeetrilist elementi. 
 
 
 
 
 
 
 
 
Sele 41. Poolvaatlõige 
Sele 42. Detaili sümmeetriline osa poolvaatlõikes 
 
Kohtlõiget kasutatakse eseme sisemise konstruktsiooni näitamiseks kitsalt piiratud kohas. 
Kohtlõige eraldatakse vaateosast kas pideva peene vabakäejoonega või murretega peenjoone abil. 
 
 
 
 
 
Sele 43. Kohtlõiked 
 
Ristlõiked 
Ristlõige on kujutis, mis saadakse detaili mõttelisel läbilõikamisel tasandiga [vastab standardile 
ISO 128-40:2001 (E), ISO 128-44:2001 (E) ja ISO 128-50:2001 (E)]. 
Ristlõike joonisel kujutatakse üldjuhul ainult lõikavale tasandile jäävaid detaili elemente. Ristlõige 
ja lõige pealkirjastatakse ühtemoodi. Joonestamisel tuleb aga jälgida – kui lõikepind läbib sellise ava 
või süvendi telgjoont, mis on pöördpind, siis tuleb ristlõikes kujutada ka selle lõikepinna taha vaatesse 
jääva pöördpinna kontuurid. 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
Sele 44. 
Lõike ja ristlõike võrdlus 
 
 Terminid 
 
kohtlõige  –  1. местный разрез, 2. частичный разрез 
poolvaatlõige  –  половинчатый разрез 
 
 
 
33 
Väljatoodud ristlõike kujutis joonestatakse pideva jämejoonega. Kui kujutis joonestatakse lähte-
kujutise vahetusse lähedusse ja seotakse sellega kriips-punktpeenjoone abil, siis väljatoodud ristlõiget 
ei tähistata. Sümmeetrilise ristlõike korral ei näidata ka vaate suunda, ebasümmeetrilise lõikepinnaga 
ristlõike korral tuleb vaate suund noolega näidata . 
 
 
 
 
 
 
 
siia Sele 46 
 
 
 
 
 
 
 
 
Sele 45. Väljatoodud sümmeetrilised ristlõiked 
Sele 46. Väljatoodud ebasümmeetrilised  
 
ristlõiked. Nooled näitavad vaate suunda 
 
Muudel juhtudel väljatoodud ristlõiked tähistatakse ja pealkirjastatakse ning paigutatakse joonise 
vabale pinnale (sele 44). 
Pealejoonestatud ristlõige joonestatakse pideva peenjoonega detaili vaate peale selle detaili 
kontuure katkestamata. Pealejoonestatud ristlõiget ei tähistata. Sümmeetrilise ristlõike korral ei näidata 
ka vaate suunda. 
 
 
 
 
siia Sele47 
 
 
 
 
 
 
 
Sele 47. Pealejoonestatud ristlõiked: a – ebasümmeetriline ristlõige (nooltega näidatakse vaate 
suund); b – sümmeetriline ristlõige 
 
Väljatoodud element 
Kasutatakse objekti mõne elemendi konstruktsiooni täpsemaks seletamiseks [vastab standardile 
ISO 128-34:201 (E)]. Element joonestatakse joonise vabale pinnale võimalikult põhikujutise lähedale 
suurendavas mõõtkavas. Väljatoodud  element võib sisaldada üksikasju, mis põhikujutisel näiliselt 
puuduvad. Väljatoodud element võib oma põhikujutisest  erineda ka sisu poolest, näiteks põhikujutis 
on vaates väljatoodud element lõikes. Põhikujutisel ümbritsetakse väljatoodud element peenjoon-
ringiga , mille juurde märgitakse tähisena suurtäht . Väljatoodud elemendi pealkirjaks on sama suurtäht 
koos sulgudes lisatud mõõtsuhtega (sele 48).  
 
 
 
 
 
 
 
 
 
Sele 48. Väljatoodud elemendid 
 
34 
„Keelatud” lõiked 
Pikitelje sihis ei lõigata polte, tikkpolte, kruvisid, splinte, neete, kiilusid, liistusid, tihvte, vardaid, 
võlle. Samuti ei lõigata kodaraid, tugevdusribisid paralleelselt pinnaga, hammasrataste hambaid 
pikisuunas, veerelaagrite kuule ja rulle ning koostejoonisel seibe ja kinnitusmutreid. Kui loetletud 
detaile või elemente läbib lõikepind, siis neid ei viirutata (vt sele 37). On aga nendes mõni ava või 
süvend, näidatakse neid kohtlõike abil (vt sele 43). 
 
11. Mõõtmete kandmine joonisele 
Objekti suurusest annavad ülevaate joonisele kantavad mõõtmed. 
Mõõtmestamiselementideks joonisel on distantsjooned,  mõõtjooned,  mõõtjooneotsad (nooled, 
kaldkriipsud), ühisnullpunktid ja mõõtarvud. 
Mõõtmestamise olulisemad reeglid. 
1.  Mõõtjooned tõmmatakse kontuurjoontest vähemalt 10 mm kaugusele. Mõõtjoonte 
omavahelised kaugused olgu kogu joonisel võrdsed ja vähemalt 7 mm. 
2.  Mõõtjoon ei tohi olla kontuurjoone ega mõne muu joone pikenduseks. 
3.  Lühemad mõõtjooned paigutatakse kujutisele ligemale, pikemad aga järk-järgult 
kaugemale. 
4.  Mõõtmed ei tohi korduda, st iga  mõõdet antakse ühel ja samal joonisel ainult üks kord. 
5.  Mõõtarvud  kirjutatakse mõõtjoonte kohale võimalikult nende keskkoha lähedale, 
suunaga vasakult paremale või alt üles. 
6.  Numbrid tehakse normkirjas kogu joonise ulatuses ühesuguse kõrgusega (3,5 või 5 mm). 
7.  Tehakse vahet joonmõõtmete (pikkused, läbimõõdud, raadiused , kaared ) ja 
nurgamõõtmete (nurgakraadid) vahel.  
8.  Joonmõõtmed antakse kõigil joonistel millimeetrites, kusjuures mõõtarv näitab alati 
joonisel kujutatud objekti  tegelikku  suurust, st ei sõltu joonise mõõtkavast. Ühiku 
sümbolit (mm) mõõtarvu juurde ei märgita. 
9.  Ringjoone diameetri mõõtarvu ette kirjutatakse läbimõõdumärk  , raadiuse mõõtarvu 
ette aga täht R. 
Istude ja tolerantside märkimine joonisele toimub standardite ISO 406 ja ISO 129 järgi. 
Üldjuhiseid mõõtmete kandmiseks  
Mõõtmete kandmisel joonisele tuleb lähtuda rahvusvahelise standardi ISO129 – 1:2004 nõuetest. 
Mõõtjoon kulgeb paralleelselt mõõdetava lõiguga . Tema mõlemas otsas on nooled, mis toetavad  
vastu distants - või kontuurjooni. Mõõtjooned paigutatakse üldjuhul kujutisest väljapoole. 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
Sele 49. Mõõt- ja  
distantsjooned 
 
 
 
 
 
 
35 
 Terminid 
 
distantsjoon –  выносная линия 
võll –  вал  
kontuurjoon  –  контурная линия 
väljatoodud element  –  выносной элемент  
mõõtarv –  размерное число 
väljatoodud ristlõige –  выносное сечение 
mõõtjoon –  размерная линия 
viitejoon –  линия выноски 
mõõtmestamine  –  нанесение размеров 
viitejoone laudi  –  полка линии-выноски 
normkiri  –  стандартный шрифт 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
Sele 50.  Mõõtjoone ots 
 
Mõõt- ja distantsjoonte elementide suhted 
 
 
 
 
 
siia Sele 51 
 
 
 
 
 
 
 
 
Sele 51. Mõõt- ja distantsjoonte elementide suhted: a=10 min (mm) b=2 ... 4 (mm ); c=7 min (mm) 
 
Kui mõõtjoone noolte paigutamiseks pole piisavalt ruumi, võib nad asendada 45° kaldega kald-
kriipsuga. 
 
Nurga mõõtmestamine 
 
 
 
 
 
Sele 52.  Nurga mõõtmestamine 
 
Kui nurgamõõtmetega mõõtjoone keskkoht satub oma kalde poolest viirutusega näidatud “eba-
mugavasse” sektorisse või ruumipuudusel võib mõõtarvu kirjutada viitejoone rõhtsale laudile. 
 
Kõõlu mõõtmestamine 
 
 
siia 
 
Sele 53. Kõõlu mõõtmestamine 
Sele53 
 
 
Kõõlu pikkus antakse kõõluga paralleelse mõõtjoone abil. Distantsjooned on kõõluga risti ja 
lähtuvad tema otspunktidest. 
 
36 
Kaare pikkuse mõõtmestamine 
 
 
 
Sele 54. Kaare pikkuse mõõtmestamine 
 
 
 Terminid 
 
kera –  шар 
kõõl  –  хорда 
 
 
Ringi kaare pikkus (millimeetrites) määratakse kaarega kontsentriliselt tõmmatud mõõtjoone abil. 
Distantsjooned on kaarele vastava nurga poolitajaga paralleelsed. Mõõtarvu ette märgitakse väike 
kaareke. Kui radiaalsuunaliste distantsjoonte vahele on haaratud mitu kontsentrilist kaarjoont, tuleb 
tingimata näidata, millise juurde mõõtarv kuulub. 
 
Raadiuste tähistamine 
 
 
 
 
 
 
Sele 55. Raadiuste tähistamine 
 
Raadiuse mõõtjoon peab alati olema risti mõõdetava kaarjoone kujuteldava puutujaga. Kui pole 
oluline näidata kaare tsentri asukohta, võib raadiuse mõõtjoone jätta tsentrini tõmbamata. Suure 
raadiuse puhul võib tsentri tinglikult kaarele lähemale tuua. Mõõtjoon tehakse sel juhul murdega. 
 
Väliste ja sisemiste ümardusraadiuste märkimine 
 
 
 
 
 
Sele 56. Väliste ja sisemiste ümardusraadiuste märkimine 
 
Läbimõõdumärk 
 
 
 
 
 
 
Sele 57. Läbimõõtude märkimine joonisel 
 
Raadius märgitakse alati kaarjoonele, läbimõõtu on aga soovitatav näidata kujutisel, kus selgub 
pöördpinna ( silinder , koonus jm) moodustaja kuju. 
 
 
 
 
37 
Sfäärilise ehk kerakujulise pinna mõõtmestamine 
 
 
 
 
 
 
Sele 58. Sfäärilise ehk kerakujulise pinna mõõtmestamine 
 
Kerakujulise pinna puhul lisatakse läbimõõdumärgi või raadiusetähise ette mõõtarvu kõrgune täht S. 
 
 Terminid 
 
puutuja –  касательная 
viirutusjoon  –  линия штриховки  
tsentrijoon –  центровая линия 
ümardusraadius –  радиус cкругления 
 
Katkestused ja ruumi puudusel mõõtmete kandmine joonisele 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
Sele 59. Mõõtmestamine  
 
 Kui mõõtejoone nooleots ületab kontuur-,  distants-,  viirutus- või muid jooni, siis viimased kat-
kestatakse noole otsa kohal. Mõõtarvu kirjutamiseks ei ole lubatud katkestada nähtavat kontuurjoont 
ega kirjutada ka mõõt-, telg- või tsentrijoonte lõikumise kohale. Telg-,  tsentri- ja viirutusjooned 
katkestatakse mõõtarvu ja tema juurde kuuluvate leppemärkide kohal. 
Ruudumärk 
 
 
 
 
 
Sele 60. Ruudumärk ja selle kasutamine  
 
Ruudule võib mõõtmeid märkida kahel viisil: kas ruudumärgi abil või ruudu kahe serva pikkust ära 
näidates. Silindriliste pindade lähedal asuvad tasapinnalised elemendid tähistatakse pidevate peente 
diagonaaljoontega. 
Mõõtmestamise erijuhte 
 
 
 
 
Sele 61. Detaili elementide mõõtmestamine  
 
38 
 
 Terminid 
 
distantsjoon –  выносная линия 
telg –  ось 
kontuurjoon  –  контурная линия 
viirutusjoon –  линия штриховки 
 
Elementide mõõtmestamiseks, kus distantsjooned kulgeksid pikas ulatuses kontuuride läheduses, 
lubatakse distantsjoonest, mõõdetavast lõigust ja mõõtjoonest moodustada rööpkülik . 
Kui muutumatu ristlõike või paksusega detail on antud ainult ühe kujutisega, märgitakse viitejoone 
laudile tema pikkus l=  või paksus tähega  t=. Viitejoon algab detaili pinnalt punktikesega. 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
Sele 62.  Mõõtarvu kirjutamine 
 sõltuvalt mõõtjoone asendist 
 
Ümardatava nurga tipu või ümarduskaare tsentri näitamisel lähtuvad distantsjooned nurga tipust 
või ümarduse tsentrist. Viirutusega näidatud sektoris võib märkida mõõtarvu viitejoone laudile.  
Faas 
Faas on element, mis tekib detaili teravate servade mahalõikamisel. Faasi mõõtmeid näidatakse 
kolmel viisil: 45o faasi puhul kaateti pikkuse ja nurga „korrutisena” (sele 63a), teiste faasinurkade 
puhul kas joon – ja nurgamõõtmetega (sele 63b) või kahe joonmõõtmega (sele 63c). 
 
 
 
 
 
siia Sele 63 
 
 
 
 
 
 
 
Sele 63. Faasi mõõtmete näitamine 
 
 
 Terminid 
 
faas –  фаска 
rööpkülik  –  параллелограмм 
kaatet –  катет 
 
 
 
 
39 
12. Eskiis 
Korraliku ja täpses mõõtkavas tööjoonise tegemine on suur ja aeganõudev töö, eriti keerulisemate 
detailide korral. Aega aitab kokku hoida eskiis. 
Eskiisi kasutatakse puhta tööjoonise eelvisandina, samuti kasutatakse eskiisi arvutiga joonesta-
misel. 
Eskiis on niisugune joonis, mis valmistatakse ilma joonestusvahenditeta silma järgi valitud mõõt-
kavas. 
Seejuures peetakse tähelepanelikult kinni detaili üksikute osade proportsioonidest. Eskiisitav objekt 
lahutatakse mõttes üksikuteks geomeetrilisteks kehadeks ja nende kehade endi suurust ning 
vastastikust asendit määravaid mõõtmeid võrreldakse pidevalt mõne vabalt ühikuks võetud pikkusega. 
Eskiis valmistatakse võimalikult korrektselt. 
Projektsioonilises seoses joonistatud kujutised varustatakse mõõtmetega. Kõik märkused eskiisil 
(mõõtarvud, pinnakaredus, tolerantsid, istud, termiline töötlemine, andmed materjali kohta) tehakse 
normkirjas. Peetakse kinni joonte jämeduse nõudest ja joonte liikidest ning joonise formaadist. 
Kuna eskiis on mõeldud ühekordseks kasutamiseks (tema põhjal valmistatakse tööjoonis), siis võib 
teda vormistada mistahes käepärast olevale puhtale materjalile. 
Visandamisel kasutatakse pehmemaid pliiatseid. (HB). 
Korraliku eskiisi saame üksnes siis, kui selle valmistamisel järjekorrast hoolikalt kinni peame. 
1) Tutvuda detailiga ja määrata selle nimetus ja otstarve. 
2) Määrata peakujutis, mis iseloomustab detaili kõige ilmekamalt. 
3) Teha kindlaks teised kujutised (vajalikud vaated, lõiked ja ristlõiked). 
4) Valinud eelneva põhjal sobiva formaadi, tõmmata raamjoon ja paigutada kirjanurk. 
5) Tõmmata kõigi kujutiste jaoks sümmeetriateljed ja teised telg- ja tsentrijooned. Sellega määratakse 
kindlaks kujutise paigutus lehel. 
6) Joonestada kõigis kujutistes õrna peenjoonega välja detaili koostiselementideks olevate geomeetri -
liste kehade piirjooned. Pidades kinni silmamõõdu järgi valitud mõõtsuhtest, tuleb säilitada üksikute 
osade proportsioonid. 
7) Määrata detaili üksikelemendid (augud, ümardused, valuraadiused, faasid jne). 
8) Teha lõiked ja ristlõiked. Enne lõikepindade viirutamist kustutada kõik abijooned. 
9) Tõmmata distants- ja mõõtjooned, lähtudes seejuures konstruktsioonilisest ja tehnoloogilisest baasist. 
10) Mõõta detail ja kirjutada mõõtarvud. Kontrollida, kas mõõtmisel saadud mõõtarv on kooskõlas 
standardse normaaljoonmõõtmete reaga. 
11) Kanda eskiisile pinnakareduse märgid. 
12) Tõmmata kontuurjooned üle jämedama joonega . 
13) Täita kirjanurk, seejuures märkida ära detaili materjal, ent jätta tühjaks mõõtsuhte lahter. 
14) Eskiis kontrollida ja alla kirjutada. 
Kui eskiisi järgi tehakse mõõtkavale vastav joonis, peab eelnema eskiisi põhjalik analüüs. Eskiis 
peab andma vastuse:  
1)  kas eskiis sisaldab täielikke andmeid detaili valmistamiseks (kirjanurk, kujutised, mõõtmed, 
pealkirjad, märkused, pinnakaredused); 
2)  kas peakujutis on küllalt ilmekas ja otstarbekas; 
3)  suhtuda kriitiliselt ülejäänud kujutistesse, selgitada, kas ei saaks nende arvu vähendada 
(tavaliselt pakub selleks võimalusi ratsionaalsemalt valitud lõigete, ristlõigete, kohtvaadete, 
väljatoodud elementide jne kasutuselevõtt); 
4)  kas eskiisile kantud mõõtmete alusel on võimalik valmistada detaili; 
5)  vaadata üle pealkirjad ja märkused ning kontrollida nende paikapidavust. 
 
13. Keermete kujutamine 
Keere  tekib mingi tasapinnalise kujundi ( kolmnurk , ruut, trapets jt) liikumisel mööda silindrilist või 
koonilist kruvijoont, kui kujundi üks külg toetub vastu silindri või koonuse moodustajat ja tema tasand 
läbib kogu liikumise jooksul vastava pöördkeha telge. Kui pöördkeha kujutada koos temal tekkinud 
keermeniidiga jäiga tervikkehana, siis saame üldises mõttes keermega kruvi. Kruvi telgjoonest kõige 
kaugemal olevat keermeniidi ala nimetatakse keerme  harjaks, kahe niidi vahelist nõgu – keerme 
põhjaks. 
 
40 
 
 
 
 
 
 
Sele 64. Silindrilise kruvijoone  
moodustamine sirgjooneliselt liikuva  
treitera ja vastupäeva pöörleva  
silindrilise varda üheaegse liikumise 
tulemusena 
 
Olenevalt keermeniiti moodustanud tasapinnalise kujundi liigist eristatakse järgmise profiiliga 
keermeid (sele 65): 
a – kolmnurkkeere, kui keerme profiiliks on kolmnurk 
b – ruutkeere, kui keerme profiiliks on ruut  
c – trapetskeere, kui keerme profiiliks on trapets 
d – ümarkeere , kui keerme profiiliks on poolring 
 
 Terminid 
 
keere  –  резьба 
lõikumine  –  пересечение 
keerme harjajoon  –  линия уровня вершины резьбы 
ruutkeere  –  прямоугольная резьба 
keerme põhjajoon  –  линия уровня впадины резьбы 
trapetskeere  –  трапецеидальная резьба 
kolmnurkkeere  –  треугольная резьба 
ümarkeere  –  круглая резьба 
 
 
 
 
 
 
 
Sele 65. Keermete liike: a – kolmnurkkeere; b – ruutkeere; c – trapetskeere; d – ümarkeere 
 
Keeret iseloomustavad põhimõõtmed  
Keeret iseloomustavad järgmised põhimõõtmed (ISO 6410-1981 järgi): 
D≈d -  keerme välisläbimõõt (vastavalt sise- ja väliskeermel); 
D ≈
1 d1 -  keerme siseläbimõõt (vastavalt sise- ja väliskeermel); 
l – keerme tööosa pikkus;  
H – keerme profiili kõrgus; 
P – keerme samm, st keerme kahe naaberniidi vahekaugus  
Kui paralleelselt töödeldakse mitu keermeniiti, saadakse mitmekäiguline keere, mida iseloomustab 
veel: 
Ph – keerme käik ehk tõus (kui keere on ühekäiguline, siis Ph = P). Mitmekäigulisel keermel: 
Ph = n x P, kus n on keermekäikude arv. 
 
 
 
 
 
Sele 66. Keerme põhimõõtmed:  
a – väliskeermega „poldil”;  
b – sisekeermega „mutril” 
 
41 
Välis- ja sisekeerme kujutamine 
Kõiki keermeliike kujutatakse ISO 6410:1981 (E) järgi joonisel tinglikult. Nende projekt-
siooniliselt täpse kuju üksikasjalik väljajoonestamine oleks tülikas ja aeganõudev töö. 
Varda pinnale lõigatud keere on  väliskeere , keermestatud avadel on  sisekeere .  
Joonisel kujutatakse nii välis- kui sisekeerme harjad pideva jämejoonega. Kui keermega detail on 
kujutatud veel otsast vaadatuna, tähistab keerme harja pideva jämejoonega tõmmatud ringjoon, keer-
me põhja aga ¾ ringjoone ulatuses tõmmatud pidev peenjoon. Viimane ei alga ega lõpe telgjoonel. 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
Sele 67. Keerme piirdejoonte kujutamine joonisel:  a – silindri väliskeere; b – silindri sisekeere;  
c –  kooniline sisekeere 
 
 Terminid 
 
sisekeere  – внутренняя резьба väliskeere 
 
– 
наружная резьба 
 
Kui keere on antud lõikes, tõmmatakse viirutusjooned üle põhjasid tähistava peenjoone vastu 
jämeda joonega näidatud keerme harjajoont. 
Joonisel näidatakse täisprofiiliga keermeniitide lõpus keermepiirdejoon. Väliskeerme puhul tõm-
matakse see pideva jämejoonena vastu harjajooni,  sisekeerme puhul aga üle harjajoonte kuni 
peenjoonega tähistatud põhjajoonteni. 
 
Keermesliited 
Keermesliidet (s.o sise – ja väliskeeret ühendatult) kujutatakse sele 68d ja sele 69 näidatud viisil. 
Väliskeermega detail joonestatakse täies ulatuses välja, sisekeeret aga joonestatakse niipalju välja, kui 
väliskeermega detail seda vabaks jätab. Keermestatud detailide ja keermesliidete kujutamine joonisel 
on määratud standardites ISO 5845-1:1995, ISO 6410-1:1993 ja ISO 6410-3:1993. Keermesliite 
tekkimine on näidatud selel 64. 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
Sele 68. Keermesliite kujutamine: a – väliskeermega detail; b – sisekeermega detail; c – 
keermesliite tekkimine; d – keermesliide 
 
42 
 Terminid 
 
keermesliide – резьбовое соединение  keevisliide  
– 
сварное соединение 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
Sele 69. Näiteid keermesliidetest: a – poltliite joonis; b – tikkpoltliite joonis; c – liidete lihtsustatud 
kujutised 
 
 
14. Keevisõmbluste tähistamine 
Keevitamisel luuakse sulatamise ja (või) plastse deformatsiooni abil detailide aatomivahelised side-
med, kusjuures tekib kinnisliide. Nähtavaid keevisõmblusi kujutatakse joonisel tinglikult pideva jäme-
joonega. Keevisõmbluste tüübid tähistatakse põhimärkidega ja õmbluse pinna kuju lisamärkidega. 
Tähise juurde kirjutatakse keevisõmbluse mõõde ja vajaduse korral lisatakse täiendavad märgid. 
Enamkasutatavad keevisõmbluste põhimärgid on toodud joonisel sele 70 ja lisamärgid sele 71. 
 
 
 
 
 
 
 
siia Sele 70 
 
 
 
 
 
 
 
 
Sele 70. Enamkasutatavad keevisõmbluste põhimärgid 
 
 
 
 
 
 
Sele 71. Enamkasutatavad keevisõmbluste lisamärgid 
 
43 
Joonisel tähistatakse keevisõmblus viitenoole ja viitenoole laudiga, mille peale või alla kantakse 
õmblust tähistavad märgid ja vajalikud mõõtmed. Viitejoone laudi koosneb kahest paralleeljoonest, 
millest üks on pidev- ja teine kriipsjoon. Laudi kriipsjoont võidakse kanda pidevjoonest üles- või 
allapoole, kusjuures põhimärk paigutatakse pideva joone poole, kuhu osutab viitenool. Põhimärk 
paigutatakse katkendjoonega joonestatud laudi poolele, kui õmblus on noole vastasküljel. 
 
 
 
 
 
 
 
siia Sele 72 
 
 
 
 
 
 
 
Sele 72. Joonisel keevisõmbluse tähistamine. a – koosteõmblusega; b – kontuurõmblusega;  
c – kolmnurkse keevisõmbluse ristlõike mõõde a 
 
Joonisel sele 72 on: 1 – viitejoon, 2 – viitenoole laudi pidev joon, 3 – viitenoole laudi kriipsjoon, 4 – 
kolmnurkse keevisõmbluse ristlõike mõõtme tähis, 5 – õmbluse mõõt, 6 – põhimärk, 7 – lisamärk, 8 – 
täiendav märk (koosteõmblus,   – kontuurõmblus), 9 – keevisõmbluse pikkus. 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
Sele 73. Näiteid põhimärkide paigutusest joonisel.: a – õmblus asub noole pool; b – õmblus asub 
noole vastaspoolel; c ja d – sümmeetriline õmblus; e – õmblusel peab viitenool olema suunatud 
faasitud servale (V- ja Y-õmblused selel 70) 
 
Viitejoone laudi peaks eelistatult olema paralleelne joonise kirjanurgaga. Kui see pole aga võima -
lik, siis on lubatud joonestada ta risti kirjanurgaga. 
 
 Terminid 
 
elekterkaarkeevitus – электрическая  дуговая  сварка  kontaktkeevitus  
– 
контактная  сварка 
faasitud serv –- скос   
lisamärk, abimärk – вспомогательный 
кромки 
знак 
gaaskeevitus – газовая   
nurkõmblus, vastakõmblus – тавровый 
сварка 
шов 
kahepoolne – двухсторонний  punktkeevitus  
– 
точечная сварка 
keevisõmblus – сварной шов põkkõmblus 
– 
стыковой  шов 
keevitamine , keevitus –  
sulatamine, kokkusulatamine – 
сварка 
расплавление 
kinnisliide – неразъемные соединение õmblus 
– 
шов 
 
 
44 
15. Pinnakareduse ja tolerantside märkimine joonisele 
 
Pinnakaredus  
Detailide pinnad ei ole kunagi täiesti siledad, sest ka kõige hoolikamal töötlemisel jätab lõikeriist 
sinna üksteisega kõrvuti paiknevaid konarusi (sele 74), rääkimata töötlemata jäetud valu- ja sepistatud 
pindadest. 
Pinnakareduse all mõistetakse töötlemisel detaili pinnale tekkivaid konarusi, mis moodustavad 
selle pinna reljeefi. 
 
 
 
 
 
 
 
Sele 74. Pinnakareduse Ra  määramine ja pinnakaredus Rz 
 
Pinnakaredust iseloomustatakse profiili keskmise hälbega Ra  [µm], mida vaadeldakse kindla 
pikkusega lõigul l (lähe) või pinnakonaruste keskmise kõrgusega Rz . Eelistatavam on Ra – profiili 
hälvete aritmeetiline keskmine. 
 
Pinna otstarbele vastava orienteeruva pinnakareduse Ra [µm] mõned näited. 
Detaili element 
Ra 
[µm], 
Valatud detaili pinnad 
50 
Puuritud avad, treitud ja freesitud pinnad 
12,5 
Poltide ja mutrite pinnad, võllide ja pukside teiste detailidega mittekokkupuutuvad pinnad 
6,3 
Istuvabalt paigaldatud detailide kokkupuutuvad pinnad 
3,2 
Pinnakareduse märkimise joonisele määrab standard ISO 1302:2002 (E). Pinnakareduse 
märkimisel joonisele tuleb jälgida: 
1)  pinnakareduse märgid kantakse joonisele, kus on ka mõõtmed selle elemendi kohta 
2)  sama pinna kohta käivaid kareduseandmeid ei korrata erinevatel vaadetel 
3)  joonist ei koormata märkidega üle, kuid kõikide pindade pinnakaredus peab olema jooniselt 
määratav 
Pinnakareduse märkimiseks joonisele kasutatakse eri märki (vt sele 75). Kui detailil on palju 
ühesuguse karedusega pindu ja mõned neist on erinevad, siis need erinevad näidatakse vahetult 
joonisel, aga ühesuguste pindade karedus näidatakse kirjanurga kohal (vt sele 76). 
 
 
 
 
siia Sele 75 
 
 
 
 
 
Sele 75. Pinnakaredust näitava märgi erinevad kujud: a – kõige üldisem märgi kuju, mõõtmed ja 
struktuur; b – märk ei määra, kuidas töödeldud pinnal pinnakaredus (Ra=12,5) saadakse; c – antud 
karedusega pind tuleb töödelda(Ra=6,3) materjalikihi eraldamisega; d – pind, mida antud joonise 
järgi ei töödelda; e – kogu objekti piirav kontuurpind töödeldakse materjalikihi eraldamisega 
(Ra=6,3) 
 
Selel 75a on tähistatud: a – min või max pinnakareduse väärtus (µm); b – teine pinnakaredus; c – 
töötlemisviis; d – konaruste kuju ja sihi märk; e – töötlemisvaru; f – lähte pikkus ja muud. 
 
 
45 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
Sele 76. Pinnakareduse märkimise variante  
 
Keerme pinnakaredus märgitakse tinglikult kas mõõtme distantsjoonel otse keerme mõõt– või viite-
joonele. Kui ei teki kahtlust, mille kohta karedus kehtib, siis võib kirjutada ka mõõtjoonele mõõtme taha.  
Tolerantsid ja istud ning nende märkimine joonistel 
Detaili tööjoonisele annab konstruktor igale mõõtmele nimiväärtuse – nimimõõtme ja lisaks veel 
suurima ja vähima väärtuse – suurima piirmõõtme ja vähima piirmõõtme. Suurima ja vähima piir-
mõõtme vahet nimetatakse tolerantsiks. Suurima piirmõõtme ja nimimõõtme algebralist vahet nime-
tatakse  ülemiseks hälbeks, alumise piirmõõtme ja nimimõõtme algebralist vahet nimetatakse alumi-
seks hälbeks. Tolerantsi graafilist kujutist nimetatakse tolerantsiväljaks.  
Sageli kasutatakse masinates avade ja võllide ühendusi, seejuures on mõlemal ühendataval detailil, 
nii aval kui võllil ühine nimimõõde, kuid tolerantsiväljad paiknevad mõlemal erinevalt. Olenevalt tole-
rantsiväljade vastastikusest asendist saadakse ühenduse iseloom – ist. Võib tekkida kas liikuv ühendus – 
liikuv ist, mil ava ja võlli vahel on  lõtk , või liikumatu ühendus – kinnisist, mil ava ja võll vahel valitseb 
ping . Viimasel juhul toimub ava ja võlli ühendamisel nende elastne või plastne deformeerimine.  
Lõtk on ava ja võlli läbimõõtude positiivne vahe (Dava – dvõll > 0). 
Ping on ava ja võlli läbimõõtude negatiivne vahe (Dava - dvõll Kolmas liik iste – siirdeistud on sellised, kus ava ja võlli tolerantsiväljad kas osaliselt või täielikult kat-
tuvad. Siis on võimalikud nii lõtkud kui ka pingud, kumb variant realiseerub, see selgub koostamise käigus.  
Ava ja võlli tööjoonistele kirjutatakse nimimõõt ja selle järel põhihälbe tähis ja tolerantsijärgu 
number. Koostejoonisele kirjutatakse nii ava kui ka võlli ühine nimimõõt ja selle järel murrujoon, 
mille lugejas antakse andmed ava kohta ja nimetajas andmed võlli kohta. Mõlemal juhul võib sulgudes 
lisada hälvete numbrilised väärtused. 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
Sele 77. Istud ja tolerantsiväljad 
 
 
 
 
 
 
 
Sele 78. Tolerantside ja istude  
märkimine joonisele 
 
46 
 Terminid 
 
hälve  – отклонение 
ping-ist  – посадки с натягом  
ist  – посадка 
pinnakaredus  – шероховатость 
koostejoonis  – сборочный чертеж siirde-ist 
– 
переходная посадка 
lõtk-ist  –  посадка с зазором 
tolerants  – допуск 
nimimõõde  – номинальный размер 
ülemine piirmõõde  – наибольший предельный 
размер 
16. Tööjoonised 
Detaili tööjoonis 
Tööjoonisteks nimetatakse dokumente, mis sisaldavad tarvilikke andmeid toote valmistamiseks, 
kontrollimiseks ja katsetamiseks. Iga tööjoonis sisaldab toote kohta informatsiooni veel ka teksti kujul 
(mõõtmed, märkused, nõuded, juhised jne). 
Detaili tööjoonistele esitatavad nõuded:  
1)  detaili tööjoonis peab olema vormistatud korrektselt vastavalt standardile; 
2)  detaili tööjoonis peab määrama detaili täpse kuju ja suuruse üheselt, st joonis peab olema 
tehtud nii, et seda saab tõlgendada ainult ühte moodi. Selleks joonestatakse detaili tööjoonisel 
kõik vajalikud kujutised – vaated, lõiked, ristlõiked jne; 
3)  detaili tööjoonisele kantakse kõik tema valmistamiseks vajalikud mõõtmed koos nende tole-
rantsidega; 
4)  joonisele kantakse kõikide detailide pindade kvaliteediandmed – pinnakaredusmärgid; 
5)  tööjoonisel peavad olema andmed detaili materjali kohta, tema termilise töötlemise ja lõpliku 
viimistlemise kohta (pinnakatted jm); 
6)  vajadusel lisatakse kirjanurga kohal märkustes nõuded joonisel näitamata ümardusraadiuste, 
valukallete ja muude tehniliste nõuete kohta; 
7)  tööjooniseid ei tehta standardsetest (kruvid, mutrid, poldid, seibid jne) ja ostetavatest toodetest. 
Koostejoonis 
Koostejoonis on tehniline dokument, mis annab üksikdetailidest koostatava toote kokku panemi-
seks, kontrollimiseks ja katsetamiseks vajalikud kujutised ja tehnilised andmed. Seetõttu valitakse 
koostu kujutised nii, et joonise järgi selguks toote kõigi üksikute detailide vastastikune asend, seadme 
tööpõhimõte, gabariidid (pikkus, laius, kõrgus) ja ühenduse viis ning mõõdud külgnevate koostudega. 
Kirjanurga kohale kirjutatakse tehnilised andmed (lühike seadme tehniline iseloomustus). Koostejoo-
nise vormistamisel tuleb arvestada, et kõige ülevaatlikum koostejoonisel peab olema tema peakujutis. 
Jälgida, et koostejoonisel oleks ühe ja sama detaili viirutuse kalle kõikides lõigetes ja ristlõigetes 
ühesuunaline ja ühesuguse tihedusega. Kokkupuutuvad detailid viirutatakse aga erinevas suunas. Kui 
see ei ole võimalik, siis muuta viirutusjoonte vahekaugust või nihutada kõrvalseisva viirutuse suhtes. 
Koostejoonisel antakse igale detailile oma number (osanumber), mis on vastavuses tükitabelisse 
kantavate detailide osanumbritega (vastab standardile ISO 6433-1981). Esmalt võiks nummerdada 
koostu koosseisu kuuluvad alakoostud ja jätkata sellises järjekorras: detailid, standardsed tooted, 
materjalid ja komplektid . Osanumberite suurus peab olema mõõtarvudest ühe kuni kahe kirjakõrguse 
astme võrra suurem ja kirjutatakse nad kirjanurga suhtes paralleelselt viitejoone otsa juurde laudile 
(riiulile) või rõnga sisse. Osanumbrid paigutatakse joonise kontuuridest väljapoole grupeerides nad kas 
vertikaalselt tulpa või horisontaalselt ritta. Viitejoon, laudi ja rõngas tõmmatakse välja pideva 
peenjoonega. Viitejoon ja laudi peavad olema teineteise suhtes nurga all, viitejoon lõpeb vastava osa 
pinnal punktikese või noole otsaga. Viitejooned ei tohi omavahel lõikuda ja detaili pinnal ei tohi olla 
viirutusjoontega paralleelsed. Laudi pikkused peavad ühel joonisel olema kõik ühepikkused (≈10 
mm).  
Koostejoonisele tuleb kanda järgmised mõõtmed: 
1)  gabariitmõõtmed (pikkus, laius, kõrgus); 
2)  mõõtmed, millega tuleb arvestada koostu kokkupanemisel; 
 
47 
3)  ühendusmõõtmed ( ühendamiseks teiste piirnevate detailide või koostudega, näiteks äärikul 
antakse ava läbimõõt ja avade jaotusringjoone läbimõõt); 
4)  ekspluatatsiooniks vajalikud mõõtmed. 
Kui koostus ulatub mõni osa tema liikumisel gabariidist väljapoole, siis gabariitmõõtme kirjutami-
sel haaratakse kaasa ka nende liikumise ulatus. 
 
 
 
 
 
Sele 79. Osanumbrite  
kandmine joonisele 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
Sele 80. Koostejoonise näidis  
 
48 
Tükitabel 
Tükitabel on koostu juurde kuuluv dokument, mis sisaldab koostu koostisosade loetelu (järjekorras: 
alakoostud, detailid, standardsed tooted, materjalid ja komplektid), nende arvu koostus jm andmeid. 
Tükitabeli võib ühildada koostejoonisega (juhul kui osanumbrite arv on väike) ja joonestada ta kirjanur-
ga peale nagu on näidatud selel 81 või vormistada ta eraldi formaadil A4 (sele 82). Kui tükitabel ühil-
datakse kooste tabeliga, siis tabeli täitmist alustatakse alumistest ridadest suunaga üles, kui aga tükitabel 
on eraldi lehel, siis vastupidi, ülevalt alla.  
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
Sele 81. Tükitabel ühildatud koostejoonisega 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
Sele 82. Tükitabel eraldi lehel formaadis A4 
 
49 
Koostejoonise lugemine 
Koostejoonise lugemine, s.o joonisel kujutatud toote otstarbe selgitamine , tema ehituse ja üksik-
osade ühenduse ning koostöö lahtimõtestamine. 
Koostejoonise lugemine toimub järgmise skeemi kohaselt: 
1)  määrata kindlaks toote nimetus, suurus ja tutvuda koostejoonisel leiduvate ekspluatatsiooniliste 
andmetega ; 
2)  tutvuda joonisel olevate põhiliste ja lisakujutistega ning luua tootest üldine ettekujutus; 
3)  mõtestada lahti iga üksiku detaili kuju ja leida tükitabelist toote nimetus ja muud tema kohta 
toodud andmed. Detaili otsimist koostejoonisel alustatakse alati sellelt kujutiselt, kus detail on 
nummerdatud osanumbriga, edasi jälgida projektsioonilist seost ja lõigete viirutust; 
määrata kindalaks detailide omavaheline ühendus (kas  keevis -,  neet-,   liist -,  hammas- või 
keermeliited), ühenduse iseloom (kas liikuv või liikumatu); 
4)  liikuvate osade liikumisulatus nende töötamise ajal ja toote üldine tööpõhimõte; 
5)  leida tükitabelist kinnitusdetailid, mille abil toimub toote koostamine ja määrata toote kokku- 
ning lahtimonteerimise järjekord . 
 
Koostejoonise detailiseerimine 
Koostejoonise detailiseerimine, s.o koostejoonise alusel sellesse koostu kuuluvate detailide 
eskiiside või tööjooniste valmistamine.  
Detailiseerimisel toimitakse järgnevalt: 
1)  teha kindlaks detaili kuju; 
2)  valida vajalikud detaili kujutised ( valikul lähtuda ainult detaili joonestamise seisu-
kohalt ja need kujutised ei pruugi langeda kokku koostejoonisel olevate kujutistega); 
3)  detaili üksikelementide mõõtmed määratakse otse koostejooniselt mõõtes mõõtsirkliga 
või mõõtjoonlauaga. Mõõtmete märkimisel arvestada koostejoonise tegeliku mõõt-
suhtega (kontrollida joonisele kantud mõõtmete järgi). Koos töötavatel pindadel on üks 
ja sama nimimõõde; 
4)  pärast eskiisimist valida detaili tööjoonise valmistamiseks sobiv mõõtsuhe (kõikide 
detailide jaoks ei tarvitse see olla ühesugune). 
 
 Terminid 
 
detaili kujutis – изображение детали 
osanumber  –  позиционный номер 
detailiseerimine – деталирование tolerantsiväli 
– 
поле допуска 
jaotusringjoon – делительная окружность 
tükitabel  – спецификация 
kalle – наклон 
ühendusmõõt  – соединительный размер 
koostisosa number – позиционный  
ülemine piirmõõde – наибольший предельный 
номер 
размер 
 
 
 Kordamisküsimused  
1.  Milleks kasutatakse joonistel lõikeid? 
2.  Kuidas muutub kujutis, kui tema vaate asemel anda lõige? 
3.  Kas muutub pealtvaade ja vasakultvaade kui peakujutis asendada lõikega ? 
4.  Mille põhjal lõiked jaotatakse vertikaalseteks, horisontaalseteks ja kaldlõigeteks? 
5.  Millistel juhtudel horisontaal-, frontaal- ja profiillõikeid ei tähistata? 
6.  Millistel juhtudel soovitatakse ühendada poolvaadet ja poollõiget? 
7.  Milline joon eraldab poolvaadet ja poollõiget? 
8.  Kas on vaja poolvaatlõike puhul näidata vaate pool eseme sisemisi kontuure? Miks? 
 
50 
9.  Mis on poolvaatlõike kujutise puhul mõõtmestamisel eriline? 
10.  Millal kasutatakse kohtlõiget? 
11.  Millise joonega eraldatakse kohtlõige? Kas see joon võib ühtida joonise teiste joontega? 
12.  Millise detaili elemente, mis satuvad lõikavale tasandile, ei viirutata? 
13.  Millise jämedusega joontega viirutatakse lõikesse sattunud detaili pinda? Millise nurga all 
toimub viirutus? 
14.  Mille poolest erineb liitlõige lihtlõikest? 
15.  Kuidas jagatakse liitlõiked sõltuvalt lõikavate tasandite asendist? 
16.  Kuidas liitlõikeid tähistatakse? 
17.  Milleks kasutatakse ristlõiget? 
18.  Kuidas jagatakse ristlõiked vastavalt nende paigutusele joonisel? 
19.  Milliste joonte jämedustega joonestatakse väljatoodud ristlõige ja pealejoonestatud ristlõige? 
20.  Kas ristlõike puhul näidatakse lõikava pinna taha vaatesse jäävaid objekti pinnaosi? 
21.  Millistel juhtudel ristlõige pealkirjastatakse? Milliseid tähiseid sel puhul kasutatakse? 
22.  Kuidas kujutatakse ristlõike puhul ava kontuurid, kui lõikav tasapind läbib pöördkeha telge? 
23.  Millistes mõõtühikutes väljendatakse tehnilisel joonisel joonmõõtmed (kui mõõtühikut ei ole 
antud)? 
24.  Kuidas paigutatakse mõõtarvud mõõtjoone suhtes? 
25.  Milline vahekaugus jäetakse mõõtjoone ja kontuurjoone vahele? Paralleelsete mõõtjoonte 
vahele? 
26.  Mida tähendab tingmärk Ø mõõtarvu ees? 
27.   Millisest suunast tuleb lugeda mõõtarvu, mis on kirjutatud vertikaalsele mõõtjoonele? 
28.  Kuidas mõista pealkirja 3x450? 
29.  Missugusel joonisel on distants- ja mõõtjooned õigesti peale kantud? 
 
 
 
 
 
 
 
30.  Missugusel joonisel on mõõtjooned ja nooled õigesti peale kantud? 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
31.  Missugusel joonisel on kaare mõõt õigesti peale kantud? 
 
 
 
 
 
 
 
 
32.  Missugusel joonisel on läbimõõdu mõõtjoonte asetus õigesti näidatud? 
 
 
 
 
 
 
51 
33.  Missugusel joonisel on kujutis õigesti välja joonestatud ja mõõtmed õigesti peale kantud? 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
34.  Missugusel joonisel on kujutis õigesti välja joonestatud ja mõõtmed õigesti peale kantud? 
 
 
 
 
 
 
 
 
35.  Missugusel joonisel on mõõtmed õigesti peale kantud? 
 
 
 
 
 
 
 
36.  Missugusel joonisel on graafiliselt õigesti kujutatud tingtähistus, kui kahele külgnevale pinnale 
liitub kolmas? 
 
 
 
 
 
 
 
37.  Missugusel joonisel on täidetud nõuded vaadete ja lõigete kohta?
 
52 
Kasutatud kirjandus 
 
1.  Koloviski, A., Särak, J-E.. Insenerigraafika . Juhendmaterjal kaugõppe üliõpilastele. Tln Tallinna 
Tehnikakõrgkool 2006, 104lk. 
2.  Angelstok, F. Insenerigraafika. Siseakadeemia kirjastus, Tln. 2001 
3.  Ratner, V. Tehniline kommunikatsioon, Tln. 2001 
4.  Riives, J., Teaste, A., Mägi, R. Tehniline joonis. Õppeotstarbeline käsiraamat. Tallinn „Valgus”, Tln. 
1996 
5.  Riives, J., Tihase, K. Joonestamine. Tallinn „Valgus”, Tln .1983 
6.  Rünk, O., Targo, E., Tihase, K. Joonestamise ja joonistamise põhikursus. Tallinn „Valgus”, Tln .1970 
7.  С.К.Боголюбов Черчение. Учебник для средних слециальных учебных заведений. 2-e изд. М. 
Машиностроение, 1989 
8.  И.С.Вышнепольский  Техническое  черчение  с  элементами  программированного  обучения.  М. 
Машиностроение, 1984 
9.  С.В.Розов Сборник заданий по черчению Для техникумов М. Машиностроение, 1988 
10.  Л.А.Баранова,  А.П.Панкевич  Основы  черчения  Учебник  для  техникумов. M. Высшая  школа, 
1978 
 
 
 
Illustratsioonid 
 
11.  Koloviski, A., Särak, J-E. 2006. Insenerigraafika. Juhendmaterjal kaugõppe üliõpilastele. Tln Tallin -
na Tehnikakõrgkool, 104lk.  
12.  Angelstok, F. Insenerigraafika. Siseakadeemia kirjastus, Tln. 2001.  
13.  Ratner, V. Tehniline kommunikatsioon, Tln. 2001 
14.  Riives, J., Teaste, A., Mägi, R. Tehniline joonis. Õppeotstarbeline käsiraamat. Tallinn „Valgus”, Tln. 
1996.  
15.  Riives, J., Tihase, K. Joonestamine. Tallinn „Valgus”, Tln .1983.  
16.  Rünk, O., Targo, E., Tihase, K. Joonestamise ja joonistamise põhikursus. Tallinn „Valgus”,  
Tln .1970.  
17.  С.К.Боголюбов Черчение. Учебник для средних слециальных учебных заведений. 2-e изд. М. 
Машиностроение, 1989 
18.  И.С.Вышнепольский  Техническое  черчение  с  элементами  программированного  обучения.  М. 
Машиностроение, 1984 
19.  С.В.Розов Сборник заданий по черчению Для техникумов М. Машиностроение, 1988 
20.  Л.А.Баранова,  А.П.Панкевич  Основы  черчения  Учебник  для  техникумов. M. Высшая  школа, 
1978 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
53 
EESTI-VENE SÕNASTIK 
 
 
EESTIKEELNE VASTE 
VENEKEELNE VASTE 
LK. 
aksonomeetria   
аксонометрия 19 
aksonomeetriline projektsioon   
аксонометрическая проекция 
19,  20 
altvaade   
вид снизу 28 
alumine piirhälve 
нижнее предельное отклонение 46 
alus  
основание 
 
astmeline lõige   
ступенчатый разрез 32 
ava   
отверстие 31 
 
 
 
bisektor  
биссектриса 16 
(vt nurgapoolitaja) 
 
 
 
detaili kujutis   
изображение детали 50 
detailiseerimine 
деталирование 50 
distantsjoon   
выносная линия 
8, 35, 36, 38, 39 
 
 
 
eestvaade   
вид спереди 14, 
15 
elekterkaarkeevitus 
электрическая  дуговая  сварка 44 
eriasendiline sirge   
прямая частного положения 17, 
18 
ese (vt objekt) 
предмет, объект 9, 
14 
esiekraan   
фронтальная плоскость проекции 14, 
15 
 
 
 
faas   
фаска 39 
faasitud serv 
скос кромки 44 
formaadijoon 
внешная рамка 
 
frontaal   
фронталь 18 
frontaallõige   
фронтальный разрез 30, 
31 
 
 
 
gaaskeevitus 
газовая  сварка 43, 
44 
gabariitmõõt   
габаритный размер 47 
geomeetriline konstruktsioon   
геометрическое построение 6, 
7 
 
 
 
haar 
сторона угла  
21 
hammasliide 
зубчатое соединение 
 
horisontaal   
горизонталь 15 
horisontaallõige   
горизонтальный разрез 30, 
31 
hulknurk   
многоугольник 6, 
7 
hälve   
отклонение 46, 
47 
hüpotenuus   
гипотенуза 18 
 
 
 
instrumendi töökorda seadmine 
наладка инструмента  
 
ist   
посадка 46, 
47 
 
54 
jaotusringjoon  
делительная окружность  
50 
joonestuskolmnurk 
чертёжный треугольник 6 
joonestuspaber   
чертежная бумага 6 
joonestusvahend 
чертежный прибор 6 
joonis   
чертеж 6 
joonise pind   
поле чертежа 6 
joonise vormistamine   
оформление чертежа 6 
joonlaud   
линейка 6 
joonsirkel 
круговой циркуль 6 
joonsulg 
рейсфедер  
 
juhtjoon 
направляющая линия  
 
jälgpunkt (tasandil) 
точка схода следа 18 
 
 
 
kaar   
дуга 6, 
12 
kaatet   
катет 39 
kahepoolne 
двухсторонний 44 
kaksvaade (vt mituvaade) 
комплексный чертеж из двух видов 14, 
15 
kaksvaate telg 
ось проекции 14, 
15 
kaldlõige   
наклонный разрез 30, 
31 
kaldprojektsioon  
косоугольная проекция 14 
kaldtasand   
наклонная плоскость 22, 
23 
kalle   
наклон 50 
keere   
резьба 40, 
41 
keerme harjajoon   
линия уровня вершины резьбы 40, 
41 
keerme põhjajoon   
линия уровня впадины резьбы 40, 
41 
keermesliide   
резьбовое соединение 42, 
43 
keevisliide 
сварное соединение 43, 
44 
keevisõmblus 
сварной шов 43, 
44 
keevitamine, keevitus 
сварка 43, 
44 
kera   
шар 37 
keskristsirge 
серединный перпендикуляр  
 
kiivsirged 
скрещивающиеся прямые  
 
kinnisliide 
неразъемное соединение 43, 
44 
kirjanurk   
оснoвная надпись 
6, 9, 12, 27 
kohtlõige   
1. местный разрез,  
32, 33 
2. частичный разрез 
kohtvaade   
местный вид 28, 
29 
kolmnurkkeere   
треугольная резьба 40, 
41 
kontaktkeevitus 
контактная  сварка 44 
kontuurjoon   
контурная линия 
35, 36, 39 
koordinaat   
координата 15 
koostejoonis   
сборочный чертеж 47 
koostisosa number   
позиционный номер 47 
korrapärane hulknurk   
правильный многоугольник 
6, 7, 10 
kriipsjoon   
штриховая линия 
6, 7, 8 
 
55 
kriipskakspunktpeenjoon   
штрих-пунктирная с двумя точками  8 
тонкая линия 
kriipspunktjämejoon   
штрих-пунктирная утолщенная 
8 
линия 
kriipspunktpeenjoon   
штрих-пунктирная тонкая линия 8 
kruvisirkel 
кронциркуль  
 
kujund   
фигура 17, 
18 
kujutamiskiired   
лучи изображения 19, 
20 
kujutav geomeetria   
начертательная геометрия 14, 
15 
kujutis   
изображение 14 
kujutise katkestus   
разрыв изображения  
37 
kumerus 
выпуклость  
 
kustutuskumm   
резинка для стирания  
6 
kustutusplaat 
стирательная пластинка 6 
kõrgus   
высота  
22, 23 
kõõl   
хорда 
6, 36, 37 
käändühend 
внешнее сопряжение 11 
külgekraan   
профильная плоскость проекции 
14, 15, 16 
 
 
 
lahtise mõõtahelaga mõõtmestamise 
цепной способ нанесения размеров 11 
meetod  
lekaal   
лекало 6 
lihtlõige   
простой разрез 30, 
31 
lihtsustus 
упрощение  
 
liistliide 
шпоночное соединение  
 
liitepunkt 
точка сопряжения 11 
lisaekraani võte 
способ перемены плоскостей 
12 
проекции 
lisamärk, abimärk 
вспомогательный знак 43, 
44 
lisavaade   
дополнительный вид 29 
lookühend 
внутреннее сопряжение 11 
lõige   
разрез 27, 
28 
lõikav tasapind   
секущая плоскость 30, 
31 
lõiked mitme tasapinnaga   
сложные разрезы 
 
lõiked ühe tasapinnaga   
простые разрезы 30, 
31 
lõikepind   
площадь разреза 30, 
31 
lõikumine   
пересечение 
22, 23, 41 
lõikuvad sirged   
пересекающиеся прямые  
 
lõtk-ist   
посадка с зазором 46, 
47 
lähisnurk 
прилежащий угол  
 
lähtekujutis   
исходное изображение  
31 
lühem diagonaal 
малая диагональ  
 
 
 
 
mall 
транспортир  
 
mitmekülgne 
многосторонний  
 
 
56 
mituvaade (vt kaksvaade, 
комплексный чертеж 14, 
15 
kolmvaade),  
moodustaja   
образующая 40 
moondetegur  
коэффициент искажения 15 
murdekoht   
разлом 32 
murdlõige   
ломаный разрез 32 
murretega peenjoon 
сплошная тонкая с изломами линия  
 
mõõt 
размер 
43, 44, 46, 47 
mõõtahel 
цепочка измерения  
 
mõõtarv   
размерное число 
20, 35, 36 
mõõtjoon   
размерная линия 
6, 35, 36  
mõõtjoonlaud   
измерительная линейка 6 
mõõtkava   
масштаб 9 
mõõtmestamine   
нанесение размеров 36, 
37 
mõõtmete ülekandmine 
перенос размеров  
 
mõõtsirkel 
измерительный циркуль  
 
mõõtsuhe   
численный масштаб  
9 
 
 
 
neetliide 
заклепочное соединение  
 
nimimõõde   
номинальный размер 46 
nivoosirge   
прямая уровня 17 
normkiri   
стандартный шрифт 35, 
36 
normkirja kirjutamine 
начертание шрифта  
 
nurgapoolitaja  
биссектриса 16 
(vt bisektor ) 
nurga tipp   
вершина угла  
 
nurga ümardamine   
закругление угла 12 
nurk   
угол 10 
nurkõmblus, vastakõmblus 
тавровый шов 43, 
44 
nõgusus 
вогнутость  
 
nähtav kontuurjoon 
видимая контурная линия  
8 
nürinurk 
тупой угол  
 
 
 
 
objekt  (vt ese) 
предмет, объект 14 
osaline vaade 
частичный вид  
 
osanumber   
позиционный номер 47, 
48 
 
 
 
painutusjoon pinnalaotusel 
линия сгиба на развертке  
 
paralleel   
параллель 6 
paralleelprojektsioon 
параллельная проекция 14 
paremaltvaade   
вид справа 28 
pealejoonestatud ristlõige   
наложенное сечение 34 
pealkiri  
подпись 
 
pealtvaade   
вид сверху 28 
peavaade   
главный вид 28 
pidev jämejoon   
сплошная основная линия 8 
 
57 
pidev peenjoon   
сплошная тонкая линия 8 
pidev vabakäejoon   
сплошная волнистая линия 8 
piirdenurk 
вписанный угол  
 
piirhälve 
предельное отклонение  
 
pikem diagonaal 
большая диагональ  
 
pindade lõikumine   
пересечение поверхностей 22 
ping-ist 
посадки с натягом 46, 
47 
pinnakaredus   
шероховатость 45, 
47 
pinnakonarus   
неровность поверхности 45 
pinnalaotus   
развертка 22, 
23 
pliiats   
карандаш 6 
poolitama   
деление на две части 6 
poolvaatlõige   
половинчатый разрез 32, 
33 
prisma   
призма 23 
prismaatiline pind 
призматическая поверхность  
 
profiil   
профиль 18, 
41 
profiillõige   
профильный разрез 30, 
31 
projekteerimine   
проецирование 14, 
15 
projekteeritav ese 
проецируемый предмет 14, 
15 
projekteeriv kiir   
проецирующий луч 20 
projekteeriv sirge   
проецирующая прямая 17, 
18 
projektsioonitasand ehk ekraan 
плоскость проецирования 27 
projektsioonjoonestamine   
проекционное черчение 6 
punkt   
точка 6 
punktkeevitus 
точечная сварка 43, 
44 
punkt ruumis   
точка в пространстве 17 
puutuja 
касательная 38, 
 
põhiekraan   
горизонтальная плоскость проекции 14, 
15 
põhilised vaated   
основные виды 28, 
29 
põkkõmblus 
стыковой  шов 43, 
44 
pööramise võte 
способ совмещения 17 
püramiid   
пирамида 22, 
23 
 
 
 
raadius   
радиус 13 
raamjoon   
обрамляющая линия 9 
ringikaar   
дуга окружности 11 
ringjoon   
окружность 6, 
9 
ringjoone sisse joonestatud hulknurk    вписанный многоугольник 11 
ringjoone ümber joonestatud 
описанный многоугольник 
 
hulknurk 
ristisomeetria   
ортогональная изометрия 19, 
20 
ristlõige   
сечение 28, 
33 
ristprojektsioon   
ортогональная проекция 15,17, 
25 
ristsirged   
перпендикулярные прямые 17 
ruumiline kujutis 
пространственное изображение  
 
ruutkeere   
прямоугольная резьба 40, 
41 
 
58 
rööpjoonlaud 
рейсшина 6 
rööpkülik   
параллелограмм 39 
rööplüke 
параллельный перенос 
 
 
 
 
samasus 
идентичность 
 
segamõõtmestamine 
комбинированный способ нанесения   
размеров 
segaühend   
смешанное сопряжениe 11 
serv   
ребро 7, 
12,15 
sfäär   
сфера 38 
sidejoon   
линия проекционной связи 15 
siirde-ist   
переходная посадка 46, 
47 
silinder   
цилиндр 41 
sirge   
прямая линия 6, 
14 
sirglõik   
прямой отрезок 6, 
14 
sirkel 
циркуль 6 
sirkli haarad 
ножки циркуля 22 
sirklikarp   
готовальня 6 
sisekeere   
внутренняя резьба 42 
sujuvad ringid 
пологие круги  
 
sujuvühend  
сопряжение 11 
sujuv üleminek   
плавный переход 
 
sulatamine, kokkusulatamine 
расплавление 43, 
44 
suurtähed   
1. прописны буквы  
29 
2. заглавные буквы 
sümmeetriatelg   
ось симметрии 22, 
23 
 
 
 
tagantvaade   
вид сзади 28 
tahk   
грань 23 
tahukate lõikumine 
пересечение поверхностей  
 
tasand 
плоскость уровня, уровень 18 
tasapind  
плоскость 18 
tasapinna jälg   
след плоскости 17, 
18 
telg   
ось 38, 
39 
telgpunkt (tasandil) 
точка схода следа 18 
teravnurk   
острый угол 6 
teritama 
заточить  
 
tinglikkus 
условность  
 
tipunurk 
угол при вершине  
 
tolerants   
допуск 46, 
47 
tolerantsiväli   
поле допуска 46, 
47 
tollkere 
дюймовая резьба  
 
trapets   
трапеция 40, 
41 
trapetskeere   
трапецеидальная резьба 41 
tsentraalprojektsioon  
центральная проекция 14 
tsentrijoon   
центровая линия 37, 
38 
 
59 
tõeline kuju, tegelik kuju 
действительный вид 22, 
23 
tõeline suurus, tegelik suurus 
действительный размер 19...22, 
35 
tähistama   
обозначать 29 
täisnurk   
прямой угол 6, 
9 
täke (sälk) 
зазубрина 6,7 
tükitabel   
спецификация 49, 
50 
tüvikoonus   
усеченный конус 29 
tüvipüramiid 
усеченная пирамида 
 
 
 
 
vaade   
вид 28 
vaatega ühendatud lõige   
разрез совмещенный с видом 30 
varjatud kontuurjoon 
невидимая контурная линия 8 
varjatud kontuurjoon 
линия невимого контура 8 
vasakultvaade   
1. вид сбоку, 2. профильная 
 
проекция 
vasakultvaade   
вид слева 28 
vastastikune lõikumine 
взаимное пересечение 
 
viirutusjoon   
линия штриховки 
8, 38, 39 
viitejoon   
линия выноски 8, 
36 
viitejoon laudi   
полка линии-выноски 35, 
36 
võll   
вал 35 
võrdhaarne kolmnurk 
равнобедренный треугольник  
 
väiketäht 
строчная буква  
 
väliskeere   
наружная резьба 42 
väljatoodud element   
выносной элемент 34, 
36 
väljatoodud ristlõige   
выносное сечение 34, 
36 
 
 
 
õ mblus  
шов 43, 
44 
 
 
 
ühendatavad ringikaared 
сопрягаемые дуги окружности  
 
ühenduskaar   
сопрягающая дуга окружности 11 
ühendusmõõt   
соединительный размер 48 
ühispunkt 
точка пересечения 15 
ühisest baaspinnast mõõtmestamine 
координатный способ нанесения 
  
размеров 
üldasendiline sirge   
прямая общего положения 17 
ülemine piirmõõde   
наибольший предельный размер 46, 
47 
ületõmbamine 
обводка  
 
ümardusraadius   
радиус cкругления 37 
ümarkeere   
круглая резьба 41 
 
 
60