Üliõpilane: Andri Kaaremäe Õpperühm: IABB13 Matrikli nr: 154819 Õppejõud: dots. Boris Gordon Tallinn ANDRI KAAREMÄE 154819IABB 1. ESSEE EESMÄRGID Selgitada, kas kasulikum on õppida statsionaarses- või kaugõppes. Tuua välja kaugõppe eripärad, plussid ja miinused. Pöörata rohkem tähelepanu kaugõppe võimalustele ja vajalikkusele. 2. PÕHISÕNUM Essee põhisõnum on selgitada, kas kaugõpe on statsionaarse õppega samaväärne ning miks ikkagi on Eestis nii vähe inimesi kaugõppes. Autor proovib tähelepanu juhtida kaugõppe headele külgedele ning tõstatada küsimusi ja probleeme, mis aitaksid kaasa kaugõppe edasisele arengule. 3. SISSEJUHATUS, KOKKUVÕTE, TEEMAARENDUS
KEILA KOOLI ÕHTU- JA KAUGÕPPE OSAKOND KLASS 12C Garmen Grünberg Raimond Valgre Referaat Juhendaja: Tiia Peenmaa Keila 2010 Keila kooli õhtu -ja kaugõppe osakond Garmen Grünberg 12c Sisukord Sisukord Elulugu.............................................................................................................................................
Informatsiooni Teie pakkumise kohta leidsin 30. märtsil Põlva Tarbijate Ühistu kodulehelt tööpakkumiste rubriigist. Leian, et minu hariduskäik toetab täielikult minu kandidatuuri. Hetkel õpin Tartu Kutsehariduskeskuses müügikorralduse erialal 1. kursus, lisaks olen läbinud teeninduskoolituse müügitöö alal. Müügikorralduse eriala valisin just eesmärgiga mõista veelgi paremini müügitöö toimumist ja saada teadmisi teeninduse valdkonnast. Õpe toimub kaugõppe vormis ega takista minu pühendumist tööle. Olen müügitehnikaga hästi kursis js oskan neid tulemuslikult kasutada. Teie pakutav ametikoht oleks mulle hea väljakutse just seetõttu, et tegemist on minu jaoks uue valdkonnaga. Tänu heale kohanemis- ja õpivõimele usun, et suudaksin edukalt rakendada oma seniseid teadmisi ja oskusi, luua Teie ettevõttele olulist lisaväärtust ning seeläbi ka ise õppida ja areneda. Kirjale on lisatud minu CV
leidmiseks. Informatsiooni Teie pakkumise kohta leidsin CV keskusest. Pärast tutvumist Teie koduleheküljel ettevõtte kohta informatsiooniga olen veendunud, et oleksin sobiv inimene töötama nimetatud ametikohal. Usun, et töötamine Teie ettevõtte PHP nooremarendajana võimaldab mul rakendada eelnevaid teadmisi ja kogemusi ning pakub väljakutset ning eneseteostusvõimalust uues valdkonnas. Asusin sel aastal õppima Viljandi Kutseõppekeskusesse erialal noorem tarkvaraarendaja. Õpe toimub kaugõppe vormis ning ei takista minu pühendumist tööle. Olen teinud ka erinevaid Team Treehouse’i poolt pakutavaid koolitusi internetis. Lisaks olen teinud ka oma hobikorras veebilehe. Mul küll väga palju kogemusi sel alal ei ole, kui olen väga õpihimuline ja annan endast alati parima. Hindan Teie pakutavat ametikohta heaks väljakutseks just seetõttu, et tegemist on minu jaoks uue erialaga. Usun, et suudaksin oma seniseid teadmisi ja kogemusi rakendades luua Teie ettevõttele
O salutaris hostia · Alo Ritsing on Eesti koorijuht ja helilooja. Alo Ritsing omandas muusikalise hariduse Tartu Muusikakoolis ja Tallinna Konservatooriumis kaugõppe üliõpilasena professor Gustav Ernesaksa kooridirigeerimise klassis. Muusikat tegema publiku ette jõudis Alo aga üsna varakult algkoolist, kust valiti viisipidajaid poisse "Carmeni" etenduse poistekoori. Pärast keskkooli lõpetamist 1955. aastal, Tartu Ülikoolis bibliograafiat õppides, osales aktiivselt Tartu Akadeemilise Meeskoori (TAM) lauljana ja siitpeale ongi märgata tema järjest süvenevat huvi koorilaulu ja dirigeerimise vastu.Tartu
Tiiu Piibur sündinud 14.01.1967. a. Tiiu Piibur sündis Mulgimaal, Viljandi linnas, õpinguid jätkas Läänemaal. Kunstihariduse omandas Tartu kujutava kunsti kaugõppe koolis,mis asus Vallikraavi tänaval, endine Pallas. Olulisemaks peab ta kunsti omandamist elust enesest, kust on pärit Tiiu inspiratsioon ja looming üldse. Tema kunsti võib pidada meeleliseks. Iga kunstiteosega annab ta edasi positiivseid emotsioone. Tööd on ainult positiivses seisundis loodud - läbi armastuse energia. Ta armastab maalida loodust, kuna loodus on isetuim planeedil Maa. Enda maalimaterjali ammutab Tiiu loodust vaadeldes
vajalik mööbel: diivan, söögilaud, mõned köögikapid ja toolid. Kuna igal kooli päeval söömine erinevates toitlustus ettevõtetes suundub päris kalliks, siis oleks palju produktiivsem võta toitu kodust kaasa või osta poest valmistoitu ning teha seda soojaks kooli isiklikus kööginurgas. Vajalikkus seisneb selles, et üliõpilastel puudub vajalik viibimisnurk, kus nad saaksid oma sööki süüa ja nautida vaba aega, diivanil puhates. Esialgu see probleem puudutab Tallinna kaugõppe 2 gruppe, kes viibivad ülikoolis hommikust õhtuni, seega oli läbiviidud ka nende seas küsitlus. Läbi viies projektiga seotud küsitluse Tallinna kaugõppe õpilastele, selgus, et suurem osa küsitletutest oleksid sellise alternatiiviga nõus. Seda näitab ka järgnev tabel. 71% JAH
Doris Kareva Doris Kareva (s.1958) on pärit Tallinnast helilooja Hillar Kareva perest, pärast keskkooli lõpetamist astus ta TRÜ-sse õppima inglise filoloogiat. Ülikoolipäevil tekkis Kareval sidemeid dissidentlike ringkondadega ning see tõi kaasa komplikatsioone õpinguis, 1983. aastal õnnestus stuudium siiski lõpetada kaugõppe vormis. Kareva esimesed tekstid ilmusid varases eas, tähelepanu äratas tema osalemine ,,Noorte kirjandussündmuses '76" ning peagi pärast seda tuli välja ka esikkogu ,,Päevapildid" (1978). Järgneva loomingu kontekstis jääb see raamat suhteliselt eraldiseisvaks, kuigi mitmed Karevale hiljemgi tunnuslikud momendid (range vorm, armastusluule jm) on juba näha siingi. ,,Päevapiltide" puhul märkas kriitika nooruslikku ilu ning võlu, kuid räägiti ka generatsioonile omasest stiilist
doktorikraadiga teadlane-õppejõud. Täiskasvanute koolitus Täiskasvanute koolitus on täiskasvanud elanikkonna organiseeritud õppetegevus, toetamaks isiksuse arengut ja inimeste toimetulekut ühiskonnas teadmiste, arusaamade, hoiakute ning mitmesuguste erioskuste avardamise kaudu. Täiskasvanute koolitusel on mitmeid vorme. Täiskasvanu võib omandada põhi, kesk, kutse ja kõrghariduse ning taotleda ka akadeemilist kraadi ka; õhtuses, kaugõppe vormis või eksternina. Lisaks sellele korraldatakse töötaja tele, tööotsijatele ja töötutele tööalast koolitust või ümberõpet. Seda tehaks< nii koolides kui ka mitmesugustes koolituskeskustes jm. Täiskasvanute koolitusasutused on asutused ja organisatsioonid, milli üheks põhikirjaliseks tegevuseks on täiskasvanute koolitus. See võib olla tasemekoolitus, tööalane koolitus või vabahariduskoolitus. Sõltuvalt koolituses võib koolituse eest tasuda riik
• Sotsiaalne küpsus Täiskasvanud õppija • On õppija, kes õpib osakoormusega õppes, kaugõppes või eksternina ja kelle jaoks õppimine ei ole põhitegevus, kes õpib töölkäimise, perekonnaelu või muu tegevuse kõrvalt. • Täiskasvanute koolituse seaduse alusel jaguneb täiskasvanute koolitus järgmiselt: • - tasemekoolitus; • - tööalane koolitus; • - vabahariduslik koolitus. Tasemekoolitus • Tasemekoolituse vormid on: • - õhtuses, kaugõppe õppevormis või eksternina põhihariduse ja üldkeskhariduse omandamine; • - osakoormusega õppes kutsehariduse omandamine erinevates kutseõppeliikides; •- osakoormusega või eksternina kõrghariduse omandamine. Tööalane koolitus • Tööalane koolitus võimaldab kutse-, ameti- ja/või erialaste teadmiste, oskuste ja vilumuste omandamist ja täiendamist, samuti ümberõpet töökohas või koolitusasutuses. Vabahariduslik koolitus
investeeringutega. Võimalused eluaegseks õppeks tuleb luua kõigile soovijatele sõltumata vanusest, elukohast ja majanduslikust seisundist. Kõik tõendatud koolituskulud litsentseeritud haridusasutustes peavad olema tulumaksuvabad. Eriti oluliseks peab erakond õpetajate täiendõpet ja pidevat üldkultuurilist enesearendamist ning riiklikult finantseeritud võimalust omandada erialane kõrgharidus kaugõppe teel põhitöö kõrvalt. Kokkuvõte: Kellel on huvi rohkem teada saada, siis selleks on võimalus erakonna kodulehel. Meie koostasime ettekande Sotsiaaldemokraatliku erakonna programmi alusel. Samuti vestlesime hariduskorralduslikel teemadel erakonna Valgamaa juhatuse liikmega ja infot saime erakonna aseesimehe Peeter Kreitzbergi ettekandest 13. novembril 2008 Riigikogus, mis andis ülevaate Eesti hariduse olukorrast. Ettekande koostajad: Marianne Mandel
jaanuari 2014.a Eesti Päevalehe kuulutuste rubriigist. Leian, et minu hariduskäik ja senine töökogemus toetavad täielikult minu kandidatuuri. Hetkel omandan sotsioloogia erialal magistrikraadi, lisaks olen läbinud erinevaid täiendkoolitusi müügitöö alal ning mul on rohkem kui 10-aastane kogemus müügitöö valdkonnas erinevatel ametikohtadel. Sotsioloogia magistriõppesse astusin just eesmärgiga oma töös paremini mõista klientide soove ning eripärasid. Õpe toimub kaugõppe vormis ning ei takista minu pühendumist tööle. Hindan oma kursisolekut müügitöö valdkonnas toimuvaga väga heaks, kuna paljude töötatud aastate jooksul olen omandanud erinevaid müügitöö tehnikaid ning minu kahel viimasel töökohal saime müügitöö arendamise tulemusel juurde palju uusi kliente. Hindan Teie pakutavat ametikohta heaks väljakutseks just seetõttu, et tegemist on minu jaoks uute toodetega ning senisest pisut erineva kliendiprofiiliga
Töö leidmisega oli raskusi, kuna ei tahetud võtta tööle inimest, kes oli kodunt lahkunud ilma hooldaja heakskiiduta. Ühel päeval tutvustas aga nõbu teda Walter Sisulule, kes oli ärimees ja mustanahaliste juht. Mandela suutis Sisulule oma minevikuga muljet avaldada ja ta otsis talle töökoha õigusabifirmas. Mandela meeldis ka firma omanikele ja nad olid valmis _ tagama nelsonile tasuta kaugõppe Lõuna-Aafrika ülikoolis. 1942 lõpetas ta kaugõppe ja sai huminitaarteaduste bakalaureuse kraadi. Mandela võetakse Witwatersrandi ülikooli õigusteaduse õpilaste nimekirja. Nelson oli ainuke mustanahaline tudeng õigusteaduskonnas. 5 aastat Mandela õpib ja töötab. Palk on tal nii väike et ta hoiab trantspordi pealt kokku, kõndides iga päev 10 km tööle ja koju. Riideid saab ta oma kolleegidelt. Aina rohkem hakkas ta kokku puutuma poliitikaga, uued sõbrad tegelesid
Õppepuhkus Tööandja ja töötaja on tihti eriarvamusel õppepuhkuse saamise õiguse, tingimuste, kestuse jms kohta. Töötajale õppepuhkuse andmise korda reguleerib täiskasvanute koolituse seadus, millele ka töölepingu seaduse § 67 lõige 1 viitab. Täiskasvanute koolituse seaduse § 3 järgi jaguneb koolitus sõltuvalt eesmärgist tasemekoolituseks (võimaldab õhtuse või kaugõppe vormis või eksternina omandada põhi- ja üldkeskharidust, osakoormusega läbida kutse- või kutsekeskharidusõpet ja osakoormusega või eksternina omandada kõrgharidust); tööalaseks koolituseks (kutse-, ameti- ja/või erialaste teadmiste, oskuste ja vilumuste omandamine ja täiendamine, samuti ümberõpe kas töökohas või koolitusasutuses); vabahariduslikuks koolituseks (võimaldab isiksuse, tema loovuse, annete, initsiatiivi ja sotsiaalse
Doris Karev a28.11.1958 Ilona Haponen, 11.v klass Biograafia · Sündis Tallinnas helilooja Hillar Kareva tütrena. Õppis: · Tallinna 7. keskkoolis (1966-1977); · TRÜ filoloogiateadus- keskkonnas inglise filoloogiat (1977-1983). Ülikoolipäevil tekkisid sidemed dissidentlike ringkondadega, tulemus komplikatsioonid õpinguis, aga 1983.aastal õnnestus stuudium lõpetada kaugõppe vormis. · Alates 1979 a. töötas ajalehes "Sirp ja Vasar" korrektorina, hiljem kirjandus- toimetajana. · Oli kirjandus- rühmituse "Wellesto" liige aastatel 1988- 1989. · Aastast 1992 töötab UNESCO Eesti rahvuskomisjoni peasekretärina. Luuledebüüt Esimesed tekstid ilmusid varases eas: ajakirjas "Noorus" ilmus
TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Kaugõppe Noorsootöö osakond KNT 1 Veroonika Mätlik " Ajastu koolis" Referaat Juhendaja: Maire Grass
EESTI METODISTI KIRIKU TEOLOOGILINE SEMINAR Helika Gustavson-Rätsep kaugõppe IV kursus TARKUSEKIRJANDUS JA POEESIA ESSEE ÕPETUSSÕNADE JA VANASÕNADE TEEMAL Õppejõud: Margit Sepp Tallinn 2010 Õpetussõnu lugedes hakkas mind huvitama laiskuse teema: millistes värvides seda eesti vanasõnades kasutatakse, millised sarnasused ja erinevused on vanasõnadel Õpetussõnadega. Nii Õpetussõnadel kui ka vanasõnadel on didaktiline iseloom. Nende tekst kas õpetab,
kuni 14-aastast või kuni 18-aastast puudega last, on õigus saada igal kalendriaastal kuni 10 tööpäeva tasustamata lapsepuhkust. Nõue aegub selle sissenõutavaks muutumise kalendriaasta lõppedes. Õppepuhkus Töötajal on TLS § 67 kohaselt õigus saada õppepuhkust täiskasvanute koolituse seaduses (TäKS) ettenähtud tingimustel ja korras ning tasustamata puhkust sisseastumiseksamite tegemiseks. Õppepuhkus (2) tasemekoolituses ehk omandada õhtuses või kaugõppe õppevormis või eksternina omandada põhiharidust ja üldkeskharidust, osakoormusega läbida kutseõpet või kutsekeskharidusõpet ja osakoormusega või eksternina omandada kõrgharidust; tööalases koolituses ehk omandada ja täiendada kutse-, ameti- ja/või erialaseid teadmisi, oskusi ja vilumusi, samuti osaleda ümberõppes kas töökohas või koolitusasutuses; vabahariduslikus koolituses ehk arendada oma isiksust, loovust,
omandada kolme erineva riikliku õppekava alusel: põhikooli ja gümnaasiumi riiklik õppekava (normintellektiga õpilased), põhihariduse lihtsustatud (abiõppe) õppekava (kerge vaimupuudega õpilased) ja toimetuleku riiklik õppekava (mõõduka ja sügava vaimupuudega õpilased). Keskharidus põhineb põhiharidusel ning jaguneb üldkeskhariduseks ja kutsekeskhariduseks. Üldkeskharidus omandatakse gümnaasiumis. Gümnaasiumis toimub õppetegevus päevases, õhtuses ja kaugõppe vormis. Vastuvõtt gümnaasiumi toimub põhikooli lõpetamise tulemuste ja iga gümnaasiumi korraldatud täiendavate teadmiste kontrolli alusel. Üldkeskhariduse omandamine annab õiguse jätkata õpinguid kõrg- või kutsekoolis. Kooli lõpetamine on lubatud ka eksternina. Gümnaasiumi lõpetamiseks sooritatakse lõpueksamid riigi- ja koolieksamid. Õppimine on riigi ja kohalike omavalitsuste üldhariduskoolides õppemaksuta ning riik ja kohalikud omavalitsused peavad
eesmärkidest. Sõltuvalt koolituse eesmärgist on võimalik eristada järgmisi koolituse liike (Täiskasvanute koolituse seadus §3): Tööalane koolitus - võimaldab kutse-, ameti- ja/või erialaste teadmiste, oskuste ja vilumuste omandamist ja täiendamist, samuti ümberõpet kas töökohas või koolitusasutuses. Tööalase koolituse läbimist tõendab tunnistus või tõend. Tasemekoolitus - võimaldab õhtuses, kaugõppe õppevormis või eksternina omandada põhi-, kesk- või kõrgharidust, samuti taotleda akadeemilist kraadi. Tasemekoolituse läbimist tõendab tunnistus või diplom. Vabahariduskoolitus - võimaldab isiksuse, tema loovuse, annete, initsiatiivi ja sotsiaalse vastutustunde arengut ning eluks vajalike teadmiste, oskuste ja võimete lisandumist. Õpe toimub kursuste, õpiringi või muus õppijatele sobivas vormis.
ajaks. Ehk tööandja omal algatusel ei saa kedagi palgata puhkusele saata. Palgatapuhkust võib anda enne põhi või lisapuhkuse andmist. Samuti ei ole piiratud palgata puhkuse kestvus. Õppepuhkused. Täiskasvanute koolitusseaduses on ettenähtud puhkuse dtöötajate enesetäiendamiseks ja loovuse arendamiseks. Selle seaduse §3 jagab koolituse sõltuvalt eesmärgist tasemekoolituseks, tööalaseks ja vabakoolituseks. Tasemekoolitust võib saada õhtuses, kaugõppe vormis või eksternina põhi ja üldkesk haridust. Õhtuses või kaugõppevormis kutsekeskharidust põhihariduse basil Osakoormuse või ekstermina kutsekeskhariduse basil Osakoormusega või ekstermina kõrgharidust., Tööalane koolitus võimaldab kutsemaeti või erialaste teadmiste oskuste ja vilumiste omandamist ja täiendamist ning ümberõpet Vabaharidulik koolitus võimaldab vastutstunde ja muu… Selles osalemiseks antakse
kodukandi algkoolides - Jalgsema algkoolis, Ambla alevikoolis ja Järva-Jaani 7klassilises koolis, keskhariduse sai Tartu I Keskkoolis ning Paide Keskkoolis. Keskkooli lõpukevadel kutsuti 1938.aastal sündinud noormehed kokku sõjaväearvele võtmiseks. Ootamatult peeti Handot riviteenistuseks kõlbmatuks ning anti talle tagavaraväelase pilet. Aastal 1956-1966 oli ta Paide rajooni "külvaja" kolhoosis ja õppis ühtlasi Eesti Põllumajanduse Akadeemias kaugõppe teel agronoomiat, mis jäi lõpetamata. 5 Hilisem tegevus 1.juunil aastal 1966 lahkus ta kodukülast Tallinna ning töötas kuni aastani 1971 ajakirja "Looming" toimetuses, kus ilmusid ka tema esimesed luuletused (aastal 1963) ning esimene kogumik "Maa lapsed" ilmus 1965. Aastast 1969 kuulub ta Eesti Kirjanike Liitu. Hando Runnel on korduvalt valitud ka Kirjanike
Joonisel 5 näeme, et enim kitsi on Tartumaal 433 tk ja Viljandimaal 422, moodustades aastal 2001 kogu Eesti kitsekasvatusest 21%. Oluliselt madal oli 2001. aastal kitsekasvatus Hiiumaal, jäädes maakondade lõikes ainukesena alla 100 kitse piiri. KASUTATUD KIRJANDUS 1. Eesti Tõuloomakasvatuse Liit Lambad ja kitsed [http://www.etll.ee/? Lambad_ja_kitsed] (29.09.2008) 2. Kall, Katri. Põllumajandusökonoomika üldkursuse statistilised materjalid kaugõppe üliõpilastele, sügis 2008. Leibkonna sissetulek ja väljaminek. Tabel 1.1; 1.2. 3. Keskmine brutokuupalk põhitegevusala järgi 2000-2007, Statistikaamet Majandus Palk ja tööjõukulu-Statistika andmebaas-Aastastatistika [http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/varval.asp? ma=PA5311&ti=KESKMINE+BRUTO%2D+JA+NETOKUUPALK+P %D5HITEGEVUSALA+J %C4RGI&path=../Database/Majandus/12Palk_ja_toojeukulu/01Palk/02Aastasta tistika/&lang=2] (28.09.2008) 4
Eestis on põhihariduse baasil tegutsevad koolid ja keskhariduse baasil tegutsevad koolid ning koolid, kus on võimalik õppida nii põhikooli kui ka keskhariduse baasil. Kutsekoole finantseeritakse riigieelarvest, kohaliku omavalitsuse eelarvest ning õppimine on õpilastele õppemaksuta. Koolis toimub õpe kutse-, eri- ja ametiala õppekava alusel. Kutsekoolides toimub õpe päeva-, õhtu-ja kaugõppe vormis. Õppeaasta koosneb õppeajast, praktikast, eksamiperioodist. Õppeaeg koos eksamiperioodi ja praktikaajaga on vähemalt 40 õppenädalat. Õppimisvõimaluste kohta kutsekoolides on võimalik leida lisateavet internetist. Kõrgharidus jaguneb Eestis kaheks tasandiks: rakenduslik kõrgharidus ning akadeemiline kõrgharidus. Rakendusliku kõrgharidust annavad Eestis rakenduskõrgkoolid ning akadeemilist
õppe- ja konsultatsioonipunkt. 1961. aastal alustas tööd Tallinna Majandustehnikum. Baasiks said Üleliidulise Rahanduse ja Krediidi Tehnikumi õppe- ja konsultatsioonipunkt ning Tallinna Kergetööstustehnikumi majanduse erialad. Alustati 7 erialaga, 3 osakonnas (päevases 104, õhtuses 62 ja kaugõppe osakonnas 336 õpilast). 1975. aastal eraldas 5 Tallinna Majanduskool HEA ÕPPIJA linnavalitsus Tallinna Majandustehnikumile ehituskrundi Tammsaare tee 147 suurusega 5000 m. Projekteerimisluba saadi 1979 ja nurgakivi pandi 22.06.1984. aastal. Uues õppehoones algas töö
rakenduskõrghariduse (3-4,5 aastat); rakenduskõrgkool, ülikooli kolledz omandades rakenduskõrghariduse (3-4,5 aastat); ülikool omandades akadeemilise kõrghariduse (bakalaureusekraad (3-4 aastat), magistrikraad (1-2 aastat) ja doktorikraad (3-4 aastat)). Töötav inimene: saab tasemeõppes: lõpetada poolelijäänud põhi- või üldkeskhariduse õhtuses või kaugõppe õppevormis või eksternina; 6 omandada kutsehariduse osakoormusega õppes; omandada kõrghariduse osakoormusega õppes või eksternina. Üldkeskhariduse ja kutsehariduse omandamine on riigi- ja munitsipaalõppeasutustes tasuta, kõrghariduse omandamine osakoormusega õppes on enamasti tasuline; saab käia tööalastel koolitustel paljudes erakoolides, kutseõppeasutustes,
LUUA METSANDUSKOOL KUULAMINE Referaat suhtlemispsühholoogias Koostaja Katrin Pukk Metsamajanduse kaugõppe III kursus Räpina 2005 1. SISSEJUHATUS Kuulamisoskus on inimsuhete loomisel ja ülalhoidmisel hädavajalik. Kui olete hea kuulaja, märkate, et tõmbate teisi ligi. Saate aru, mida inimesed tahavad ning mis neid haavab või ärritab. Hea suhte loomisel pole ärksa ja kaasaelava kuulamise oskus rääkimisoskusest sugugi vähem tähtis. Tegelikult valmistab õige ja virge kuulamine meid ette impulsiivseks, värvikaks ja mõjusaks järgnevaks sekkumiseks rääkija ossa
TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Kaugõppe Noorsootöö osakond KNT 1 Veroonika Mätlik " Õpetaja Marju Lauristin" Referaat Juhendaja: Maire Grass Tallinn 2010 Sisukord 2 Sissejuhatus Valisin Marju Lauristini sest ta jäi mulle silma hariduse endendamisega ja inimarenguga seotud konverentsidel oma tabavate tähelepanekkutega. Mulle tundus et me saame asjadest ühete moodi aru, mõtleme ühte oodi ja tahame, et Eestis liiguksid asjad samas suunas. Marju Lauristini tutvustamiseks ei pea kasutama palju sõnu. Ta on sotsiaalteadlane, intellektuaal, Tartu Ülikooli sotsiaalse kommunikatsiooni professor. Tema hoogne kõneviis, paeluvad mõttekonstruktsioonid ning põnevad järeldused panevad ennekõike mõtlema. Marju Lauristin on sündinud 7. aprillil 1940 Eesti sotsiaalteadlane, intellektuaal ja poliitik. Ta on Tartu Ülikooli sotsiaalse kommunikats...
2 2. Ülevaate elust Doris Kareva on pärit Tallinnast helilooja Hillar Kareva perest, sündis (28.november 1958) ja kasvas Tallinnas, pärast Tallinna 7.keskkooli lõpetamist astus ta Tartu Ülikooli õppima inglise filoloogiat. Ülikoolipäevil tekkis Kareval sidemed dissidentlike ringkondadega ning see tõi kaasa komplikatsioone õpinguis, 1983. aastal õnnestus stuudium siiski lõpetada kaugõppe vormis. Kareva osales 1980. aastate lõpul kirjandusrühmituse „Wellesto“ tegevuses, pikemat aega on ta töötanud „Sirbi ja Vasara“ (hiljem „Sirbi“) toimetuses, algul korrektorina, hiljem kirjandustoimetajana. Alates 1992. aastast on ta ka UNESCO Eesti rahvuskomisjoni peasekretär. Kareva sai kuulsaks 1980. aastatel kaunite armastusluuletuste kirjutajana, kuid ta loomingus on ka religioosseid püüdlusi, ilu – ja harmooniaotsinguid jm. Alguspärase loomingu
Keila Kool Õhtuse- ja Kaugõppe osakond Virge Jõgisalu 12c klass Glehni loss, Eesti üks omapärasemaid ja atraktiivsemaid historitsistlikke ehitisi. (Hohenhaupti loss) Nikolai von Glehn ehk Nõmme Hull Referaat November 2009 Sisukord 1. Perekond Glehni lugu 3 2. Nikolai Von Glehn 4 3. Emigratsioon 4 4. Glehni loss 5-7 5. Kalevipoeg 7 6. Lohe 8 7. Vaatetorn 8 8. Palmimaja 9 9. Park 10 10.Glehni lossi saatus 11 11.Veel pilte 12 12.Kasutatud kirjandus 13 ...
Mag Jur Varro Vooglaid Tallinn 2014 Sissejuhatus Peeter Lorents on käesoleva teose “Süsteemsete käsitluste alused” autoriks. Ta on sündinud 25. septembril 1951 ning ametilt matemaatik ja poliitik. Lorents on õppinud Tallinna Muusikakeskkoolis ja lõpetas aastal 1971 Nõo keskkooli. Ta on õppinud Tartu ülikooli matemaatikateaduskonnas, kuid lõpetas 1974 kaugõppe teel Tallinna Pedagoogilise instituudi. Tema uurimisvaldkonnaks on olnud matemaatiline loogika. Teos ,,Süsteemse käsitluse alused'' on suurepärane elutee ehitamise abiline, mis annab väga head nõu valikute ja tegevuste ellu viimiseks. Raamatu I peatükis käsitletakse ja seletatakse lahti printsiipe, mis on seotud süsteemse käsitlusviisi üldiste alustega. II peatükis lahendatavad printsiibid on põimitud rohkem inimlike probleemidega. III
Sisekaitseakadeemia Sotsioloogia ja filosoofia õppetool Kohtueelse uurimise kaugõppe I kursus BENEDICTUS SPINOZA Referaat Tallinn 1999 2 SISUKORD SISUKORD SISSEJUHATUS 3 1. LÜHIKE ELULUGU 4 2. SPINOZA MATERIALISTLIK FILOSOOFIA 5 3. SPINOZA ÕPETUS LOODUSEST 6 4. SPINOZA EETIKAÕPETUS 7 5. SPINOZA TUNNETUSÕPETUS 9 6. SPINOZA ATEISM 9 7
EESTI METODISTI KIRIKU TEOLOOGILINE SEMINAR Helika Gustavson-Rätsep kaugõppe III kursus REFORMATSIOON KATOLIKU JA ANGLIKAANI KIRIKU ARMULAUATEOLOOGIA VÕRDLUS Õppejõud: dr Heigo Ritsbek Tallinn 2010 Katoliku ja anglikaani kiriku armulauateoloogias on nii sarnasusi kui ka olulisi erinevusi. Kui allikad, mille katoliku kiriku armulauateoloogia kohta leidsin, räägivad vähe selle arengust, siis anglikaani kirikut puudutavates allikates olid erinevad suunad
Õpiobjekt võib olla abiks materjali iseseisval omandamisel töölistele, ametikoolide õpilastele ja kõigile huvilistele, kes oma oskusi ja teadmisi keevituse alal tahavad täiendada. Õpiobjekt on mõeldud täiendavaks abimaterjaliks masinaehitusinseneride, tehnomaterjalide ja turunduse inseneride ning autoinseneride keevitusalases õppes vastavalt antud erialade ainekavadele. Õpiobjekt on suunatud järgmistele sihtrühmadele: · TTK mehaanikateaduskonna kaugõppe üliõpilased · TTK statsionaarõppe üliõpilased · täiend- ja ümberõppekursuslased, kes õpivad keevitustehnoloogia teooria ja praktika alaseid temaatikaid. Õpiobjekti eesmärgid on: · anda informatsiooni laiemalt keevitusliikidest ja nende olemusest; · anda teadmisi erinevate keevitusviiside tööasendite tähistamisest vastavalt euronormidele; · anda teadmisi keevisliidete tähistamisest tehnilistel joonistel vastavalt euronormidele;
Üllatuseks leidis praktikant, et majanduse jahenedes õppimaasujate hulk tõusis. Uurimuses selgunud info põhjal tegi praktikant juhatusele ettepaneku suurendada turundustegevuste osakaalu just nendel aastatel, kui töötus on kõrge ja muud majandusnäitajad on languses. Ettepanek kiideti heaks, kuid tegusid ei järgnenud – turundustegevuste laiendamiseks vahendite eraldamist ei kiidetud heaks. 2013/2014 õppeaastal avati kaugõppe õppevorm ning arvestades selle vähest reklaami ja üldiselt vähest infot asus kaugõppes õppima oodatust suurem arv õppureid. 2013/2014 õppeaastal kordus sama. Infot arvesse võttes peaks osutama suuremat tähelepanu selle sihtgrupi turundamisele, reklaamile ja info levitamisele. Mitmesugused ettepanekud on praktikandi poolt juhatusele ette kantud, kuid samuti ei ole otsust täiendavate vahendite suunamiseks langetatud.
7 5. Koolitusvajadus muutub koolitustegevuseks, kus vastavalt vajadustele ja võimalustele saadetakse töötaja koolitusele. PERSONALI KOOLITAMINE Vastavalt täiskasvanute koolituse seadusele võib koolitus olla: · Tasemekoolitus Võimaldab õhtuses, kaugõppevormis või eksternina omandada põhiharidust ja üldkeskharidust, õhtuses või kaugõppe õppevormis kutsekeskharidust põhihariduse baasil, kutseharidust keskhariduse baasil ja osakoormusega või eksternina kõrgharidust. Tasemekoolituse läbimist tõendab tunnistus või diplom. Tasemekoolituses osalemiseks antakse töötaja soovil õppesessioonideks õppepuhkust koolitusasutuse teatise alusel õppeaasta jooksul. · Tööalane koolitus Võimaldab kutse-, ameti-, ja/või erialaste teadmiste, oskuste ja vilumuste
Ülevaade elukäigust. Doris Kareva on pärit Tallinnast helilooja Hillar Kareva perest, sündis (28.november 1958) ja kasvas Tallinnas, pärast Tallinna 7.keskkooli lõpetamist astus ta Tartu Ülikooli õppima inglise filoloogiat. Ülikoolipäevil tekkis Kareval sidemed dissidentlike ringkondadega ning see tõi kaasa komplikatsioone õpinguis, 1983. aastal õnnestus stuudium siiski lõpetada kaugõppe vormis. Kareva osales 1980. aastate lõpul kirjandusrühmituse ,,Wellesto" tegevuses, pikemat aega on ta töötanud ,,Sirbi ja Vasara" (hiljem ,,Sirbi") toimetuses, algul korrektorina, hiljem kirjandustoimetajana. Alates 1992. aastast on ta ka UNESCO Eesti rahvuskomisjoni peasekretär. Kareva sai kuulsaks 1980. aastatel kaunite armastusluuletuste kirjutajana, kuid ta loomingus on ka religioosseid püüdlusi, ilu ja harmooniaotsinguid jm. Alguspärase loomingu kõrval on ta avaldanud
kultuuriasutustes (teater, kino, kunstinäitus). Maarahva seotus oma vanavanemate kodukohaga nõrgenes, kuna maaelanikkond muutus liikuvamaks, kes siirdus elama linnadesse, kes otsisid paremaid elu- ja töötingimusi teistes maapiirkondades. Kõik see kokku viis rahvakultuuri hääbumisele. Kiriku koht ühiskonnas Eesti NSV ajal säilis vormiline usuvabadus. Kirikuõpetajad said väljaõppe Usuteaduse Instituudis, kuna Tartu ülikooli usuteaduskond kaotati. Õppetöö toimus seal valdavalt kaugõppe vormis. Kiriku mõju ühiskonnas püüti tasandada ateistliku propagandaga ja mitmesuguste ilmalike tavade juurutamisega. Haridusolud Sõjajärgsetel aastatel likvideeriti lõplikult iseseisvusaegne haridussüsteem. Koolikorralduse aluseks võeti teistes nõukogude liiduvabariikides kasutusel olev ühtluskooli süsteem, õppe- ja kasvatustöös hakati lähtuma nõukogude pedagoogika põhimõtetest. Eesti NSV-s kehtestati esialgu 7-klassiline ja alates 1959.aastast 8- klassiline kooliharisud
9 Õpingute jätkamine Pärast kutseõppe läbimist on edasiõppimiseks erinevaid võimalusi. Põhihariduse nõudeta kutseõppe läbinu võib jätkata õpinguid põhihariduse omandamiseks ja seejärel (kutse)keskhariduse omandamiseks. Kutseõppe põhikooli baasil lõpetanu saab peale lõpetamist asuda omandama keskharidust täiskasvanute gümnaasiumis või gümnaasiumide õhtu- või kaugõppe osakondades või kutseõppeasutuses kutsekeskharidusõppes. Pärast kutsekeskhariduse omandamist on võimalik jätkata õpinguid nii kutseõppeasutustes (õppeliigis kutseõpe keskhariduse baasil) kui ka kõrgkoolides. Kõrgkooli astumiseks ei ole tingimata vaja sooritada üldhariduslikke riigieksameid. Paljudes rakenduskõrgkoolides ning ülikoolide rakenduskõrgharidusõppes ja avatud ülikoolis saab õpinguid alustada riigieksameid sooritamata
ettevalmistusel (sh Eesti kutsekeskkoolid). Integreeritud keskkool, kus on esindatud mõlemad programmid (SE) ISCED 4 Kutseõpetus keskkooli baasil (post-secondary education) Annab kutsealase väljaõppe. Õppeaeg varieerub 6 k. - 2 a. Võimaldab juurdepääsu tööturule kui ka edasiõppimise rakenduslikus kõrgkoolis või ülikoolis ISCED 5B Kutsekõrgharidus (tertiary education) Kutseõpetusliku suunaga kõrgkoolid. Tugev side tööstusega praktikabaaside näol. Levinud kaugõppe vorm ISCED 5A-6 Ülikooliharidus (tertiary education) Akadeemilise suunitlusega. Annab nii kõrgete kutseoskuste kui uurimistööalase ettevalmistuse Vastavalt Bologna protsessile liigutakse Euroopas ülikoolihariduse harmoniseerimise suunas. Õpe ülikoolides 3-astmeline: Bakalaureus (Bachelor's degree) Magister (Master's degree) Doktor (PhD) Rahvusvahelised õpilaste saavutusuuringud Rahvusvaheliste saavutusuuringute läbiviijad:
Majandusarvestus Kaugõppe osakong ARVESTUSE ALUSED Ainetöö Üliõpilane: Juhendaja: Aino Sillamaa Tallinn 2005 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................................................... 3 1.MAJANDUSAASTA ARUANDE KOOSTAMINE.................................................................................4 2. TEGEVUSARUANNE..............................................................................................................................9 3. ASTAARUANDE ARVESTUSPÕHIMÕTTED....................................................................................10 3.1. Nõuded ostjate vastu..................................................................................................................
Sisekaitseakadeemia Ajaloo- ja politoloogia õppetool Kohtueelne uurimine kaugõppe II kursus EESTI POLITSEI AASTATEL 1918-1940 Kursusetöö Tallinn 2000 2 SISUKORD SISSEJUHATUS 4 1. EESTI POLITSEI LOOMINE 5 1.1 Politsei palgad 9 1.2 Arstiabi andmise kord 10 2
35. Missugusel joonisel on mõõtmed õigesti peale kantud? 36. Missugusel joonisel on graafiliselt õigesti kujutatud tingtähistus, kui kahele külgnevale pinnale liitub kolmas? 37. Missugusel joonisel on täidetud nõuded vaadete ja lõigete kohta? 52 Kasutatud kirjandus 1. Koloviski, A., Särak, J-E.. Insenerigraafika. Juhendmaterjal kaugõppe üliõpilastele. Tln Tallinna Tehnikakõrgkool 2006, 104lk. 2. Angelstok, F. Insenerigraafika. Siseakadeemia kirjastus, Tln. 2001 3. Ratner, V. Tehniline kommunikatsioon, Tln. 2001 4. Riives, J., Teaste, A., Mägi, R. Tehniline joonis. Õppeotstarbeline käsiraamat. Tallinn „Valgus”, Tln. 1996 5. Riives, J., Tihase, K. Joonestamine. Tallinn „Valgus”, Tln .1983 6. Rünk, O., Targo, E., Tihase, K. Joonestamise ja joonistamise põhikursus. Tallinn „Valgus”, Tln
2) muudel seaduse, muu õigusakti, kollektiiv- või töölepinguga ettenähtud juhtudel. Gümnaasiumi riigieksamite ning kutseõppeasutuse, rakendusliku kõrgkooli või ülikooli sisseastumiseksamite sooritamiseks antakse palgata puhkust õppeasutuse teatise alusel selles näidatud ajaks. Muudel juhtudel antakse palgata puhkust vastavas seaduses, muus õigusaktis, kollektiiv- või töölepingus ettenähtud ulatuses. Õppepuhkus. Tasemekoolitus - Tasemekoolitus võimaldab õhtuses või kaugõppe õppevormis või eksternina omandada põhiharidust ja üldkeskharidust, osakoormusega läbida kutseõpet või kutsekeskharidusõpet ja osakoormusega või eksternina omandada kõrgharidust. Tasemekoolituse läbimist tõendab tunnistus või diplom.; Osalemiseks antakse töötaja või teenistuja soovil õppesessioonideks õppepuhkust koolitusasutuse teatise alusel sessiooni ajaks vähemalt 30 kalendripäevaks õppeaasta jooksul.
Kirjastus Koolibri. Einon, D. (2000). Meie tark laps. Maalehe raamat. Haigused ja seisundid. [20, Oktoober, 2007] www.inimene.ee Laps ja lasteaed:Lasteaiaõpetaja käsiraamat.(2005). Tartu: AS Atlex. Lusti, J., Väljaste, T. Beei õpib liikuma. Pere ja Kodu, Mai 2006 lk 106-108 Nagel, E. (2007) Ära arenda mind, ma arenen ise. Pere ja Kodu, Veebruar lk 26-29 Küttis,K. (2004). Arengu- ja pedagoogikapsühholoogia. Loengukonspekt Viljandi Kultuuriakadeemia kaugõppe üliõpilastele. [15, Veebruar, 2007] . http://kultuur.edu.ee/muusika_opmat/Tunniplaanid/Arhiiv Oona, M. (2007). Laps perearsti praksises. http://www.arpo.ut.ee/Loengud/Laps_perearsti_praksises.pdf Tiko, A. (2006). Arenguvestlused lasteaias. Tea ja Toimeta. Tallinn: AS Kirjastus Ilo. Tulviste, T. (1996) Imik vajab lähedust. Pere ja Kodu, November Utsal, Ü. (2006)
uusi kursusi, vajadusel kustutab neid, teeb määranguid, mis mõjutavad kõiki serveris olevaid kursusi (näiteks backup-failide arv, kursuste värviskeem jne), vajadusel lisab või kustutab kasutajaid, organiseerib serveri töötamise tagamise, õpikeskkonna versioonide uuendamise jne. [3 lk 8] Õppur on isik, kes kasutab e-õpet. Siin analüüsis piirdume õppuriga, kes õpib e-õppe kursusel. Õppur võib olla päevase õppe või kaugõppe tudeng, avatud ülikoolis õppija või täienduskoolitusel osaleja. [3 lk 8] E-teavikute spetsialist (raamatukogu referent) on isik, kes aitab õppejõududel ja õppuritel vajadusel osta e-teavikuid, korraldab e-teavikute kasutamise ja leidmise kursuseid. Korraldab e-teavikute kirjeldamise, korrastamise, säilitamise. E-kursus on ka üks e-teavikute liik. [3 lk 8] Rollide omavahelist suhtlemist ja info liikumist illustreerib joonis 1.
juhtus. Tahan teada tekkepõhjuseid. Sõltumatuteks muutujateks olnud sündmused on juba toimunud. Saan teostada ainult sõltuva muutuja vaatluse. Seda on olemas kaht tüüpi: 1.1.1.1) kriteeriumirühma uuring, nt uuritakse psühholoogide töö edukust seostatuna nende õppeedukusega. Neid on väga palju. Ka on uuritud õppetöö tulemuslikkuse seoseid haigestumisega. 1.1.1.2) Võrdlev uurimus. Nt päeva- ja kaugõppe õppijate uuring. Üksikjuhtumi uuring case study. Kas konkreetses ajaühikus või kindlaskeskkonnas ja situatsioonis toimunud inimeste empiiriline uuring. See võib liituda ükskõik, millise teise meetodiga. Võtmeküsimus on info valik. Kas valida tüüpilised juhtumid või harva esinevad juhtumid. Infot kogutakse dokumentidest, arhiivisalvestustest, intervjuudest (kõige olulisem), otsesest vaatlusest, osalusvaatlusest ja füüsilised artifaktid
Vapper) Lasteaiaõpetaja staatus on sama madal kui ta palk (24.10 Õpetajate leht Ülle Tõnumaa) Uurides artiklis oleva probleemi põhjust,miks on muretsemiseks põhjust meie laste alushariduse pärast, leidsin, et gümnaasiumist tulnud õpilaste eesti keele eksami hinne ei ole küllalt kõrge, et osutuda valituks Tallinna Ülikooli, kui ka Rakvere Kolledźisse, kuigi sisseastumissoovi nimekirjad näitavad, et eriala on väga populaarne. Tartu Ülikool lõpetas ära kaugõppe, mis oli suhteliselt populaarne õppevorm, kuna võimaldas õppida töö kõrvalt. Tallinna ja Rakvere koolid kindlasti mingil hetkel vajadusi ei rahulda, sest vastava haridusega õpetajaid alushariduses jääb järjest vähemaks. Kui rakenduskõrghariduse tasemel lasteaia õpetamine üldse lõpeb, siis väheneb veelgi võimalus, et lasteaiad saaks endale häid spetsialiste. See on suur ohumärk meie alusharidusele, kuna lasteaias on lisaks pedagoogikale vaja tunda ka diadatikat
Merlecons ja Ko OÜ 111 Ellen Põllusiil Haridus Lõpetas 1985. a Pruuni Kolledzi sotsiaalteaduste alal. 1990. a omandas magistrikraadi raamatupidamise alal Lääne Ülikoolis. 1997. a kaitses Lääne Ülikoolis doktorikraadi juhtimise alal. Töö 1985 1990 kindlustusagent 1990 1997 osutas raamatupidamise teenust erinevatele asutustele, samal ajal õpetas kaugõppe üliõpiasi Valges Kolledzis 1997 ... finantsdirektor Punases Kolledzis Lisainfo Seitse aastat on osutanud raamatupidamise teenust õhtukoolile. On tegelenud põhitöö kõrvalt kaks aastat edukalt ühe mittetulundusühingu suhtekorraldusega. Igor Rannariba Haridus Lõpetas 1988. a Lääne Ülikooli sotsiaalteaduste alal. 1991. a omandas magistrikraadi pedagoogika alal matemaatikas Lääne Ülikoolis. 1996
kolm päeva lisapuhkust saab ühe või kahe alla 14-aastase lapsega töötaja. + võib anda ka täiendavat palgata lapsepuhkust. 26. Õppepuhkused taseme-, tööalaseks ja vabahariduslikuks koolituseks: koolituste sisu ning puhkuse andmise kord On ettenähtud puhkused töötaja enesetäiendamiseks ja loovuse arendamiseks. Koolitus jaotatakse sõltuvalt eesmärgist tasemekoolituseks, tööalaseks ja vabahariduslikuks koolituseks. Tasemekoolitust võib omandada: õhtuses, kaugõppe, osakoormuse või eksternina. Õppeasutustes viiakse läbi. Tööalane koolitus võimaldab kutse-, ameti- ja/või erialaste teadmiste, oskuste ja vilumuste omandamist ja täiendamist ning ümberõpet. Töökohas või koolitusasutustes. Vabahariduslik koolitus võimaldab isiksuse annete, sotsiaalse vastutustunde jms arendamist. Kursustel või õpiringides vms. Õppepuhkuse saab õppesessioonide ajal ja siis säilitatakse palk 10ks päevaks. Ülejäänud
annaabi.ee 
