Füüsika laboratoorne töö nr 1 1. Mis on mõõtmine? Mõõtmiseks nimetatakse antud füüsikalise suuruse võrdlemist teise sama liiki suurusega, mis on võetud mõõtühikuks. 2. Milliseid mõõtõhikuid kasutab SI pikkuse, aja ja massi mõõtmiseks? Pikkus- meeter Aeg- sekund Mass- kilogramm 3. Kuidas leitakse mõõtarv? Mõõdetava suuruse väärtuse leiame tema võrdlemisel eelnevalt kokku lepitud samanimelise suuruse - mõõtühikuga. Saadud arvu nimetatakse mõõtarvuks. 4. Mis on mõõteviga? Mõõteviga on defineeritud kui mõõtetulemuse ja mõõdetava suuruse tõelise väärtuse vahe. 5. Kuidas määratakse riistaviga? Riistaviga on mõõteriista ebatäpsusest tingitud viga. Riistaviga on reeglina püsiv, st. ta ei
proportsioonides paratamatud. Muus osas peab aga eskiis olema korrektne ja kooskõlas joonise kohta käivate üldnõuetega. Mõõtmed joonisel Joonised, mille järgi valmistatakse esemeid ja seadmeid, varustatakse mõõtmetega. Mõõtmete all mõistetakse mõõtarve koos nende juurde kuuluvate abijoontega. Abijoonte ülesandeks on mõõtarvude sidumine joonisel kujutatud eseme nende elementidega, mille suurust antud mõõtarv näitab. Kõige parem on mõõtmed kirjutada väljapoole kujutist mõõt- ja piirikjoontega. Mõõtjooned on varustatud mõõtnooltega, mille teravikud ulatuvad piirikuteni ning määravad mõõdetava lõigu pikkuse. Mõõtnooled peavad olema kogu joonise ulatuses ühesuguse kuju ja suurusega. Mõõtmete märkimise näited on näha järgneval joonisel [Pilt 1]. Pilt 1. Mõõtmete märkimine joonisele Üldnõuded joonisele mõõtude märkimiseks
Tabel 14.1 Vee sisehõõrdeteguri määramine Mõõdetav suurus Mõõtarv ja- ühik Absoluutne viga Veesamba kõrgus h1 katse algul Veesamba kõrgus h2 katse lõpul h + h2 Keskmine kõrgus 1 2 Kapillaari pikkus l Väljavoolanud vee ruumala V Kapillaari raadius r Voolamise kestus t Vee temperatuur Vee sisehõõrdetegur
Üliõpilane: Teostatud: Õpperühm: Kaitstud: Töö nr: 14 OT: Poiseuille' meetod Töö ülesanne: Töövahendid: Vee sisehõõrdeteguri määramine Katseseade, mensuur või kaalud, Poiseuille' meetodil. mõõtejoonlaud, termomeeter, anum. Tabelid Mõõdetav suurus Mõõtarv ja ühik Absoluutne viga Veesamba kõrgus katse algul R Veesamba kõrgus katse lõpul R Keskmine kõrgus Kapillaari pikkus Väljavoolanud vee ruumala Kapillaari raadius r Voolamise kestus Vee temperatuur
Üliõpilane: Teostatud: Õpperühm: Kaitstud: Töö nr. 14 TO: Poiseuille' meetod Töö eesmärk: Töövahendid: Vedeliku sisehõõrdeteguri Katseseade, mensuur või kaalud, määramine Poiseuille' mõõtejoonlaud, termomeeter, meetodil anum Skeem: 3.Katseandmete tabelid Mõõdetav suurus Mõõtarv ja -ühik Määramatus Veesamba kõrgus h1 katse algul Veesamba kõrgus h2 katse lõpul Keskmine kõrgus Kapillaari pikkus l Väljavoolanud vee ruumala V Kapillaari raadius r Voolamise kestus t Vee temperatuur Vee sisehõõrdetegur 4. Arvutused Sisehõõrdeteguri leidmine: Määramatuse leidmine: 5. Tulemused Vee sisehõõrdetegur (usaldatavusega 0,95)
Töö eesmärk: Töövahendid: Kuuli kiiruse määramine ballistilise Ballistiline keerdpendel, kuulid, ajamõõtja, keerdpendli abil. mõõtejoonlaud. SKEEM Kuuli kiiruse määramine Absoluutne Mõõdetav või arvutatav suurus Tähis Mõõtarv ja -ühik viga Koormise 5 mass M Kuuli mass m Koormiste 5 kaugus pöörlemisteljest 1. R1 asendis Kaugus peegli ja valguslaigu vahel s Valguslaigu maksimaalne kõrvalekalle a Maksimaalne pöördenurk 0 n täisvõnke aeg esimeses asendis t1 Võnkeperiood 1
Katseandmete tabel Mõõdetav suurus Mõõtarv ja ühik Absoluutne viga Veesamba kõrgus h1 katse algul Veesamba kõrgus h2 katse lõpul Keskmine kõrgus Kapillaari pikkus l Väljavoolanud vee ruumala V Kapillaari raadius r Voolamise kestus t Vee temperatuur Vee sisehõõrdetegur Arvutused ja veaarvutused Temperatuurile 22ºC vastab vee tihedus = 0,9977735 g/cm 3 = 997,7735 kg/m3 (Allikas : http://antoine.frostburg
Üliõpilane: Teostatud: Õpperühm: Kaitstud: Töö nr. 8 TO: Impulsimomendi jäävuse seadus Töö eesmärk: Kuuli kiiruse Töövahendid: Ballistiline määramine ballistilise keerdpendel, kuulid, ajamõõtja, keerdpendli abil. mõõtejoonlaud. Skeem: Kuuli kiiruse määramine Mõõtarv ja Absoluutne Mõõdetav või arvutatav suurus Tähis -ühik viga Koormise 5 mass M Kuuli mass m Koormiste 5 kaugus pöörlemisteljest 1. asendis Kaugus peegli ja s valguslaigu vahel Valguslaiggu maksimaalne a kõrvalekalle Maksimaalne pöördenurk n täisvõngete aeg 1. asendis Võnkeperiood 1. asendis Tabamispunkti kaugus
antakse kontuurile lähemal, suurem mõõde kontuurist kaugemal. 3. Mõõtmed ei tohi korduda, s. t. iga mõõdet antakse ühel ja samal joonisel ainult üks kord. 4. Mõõtarvud kirjutatakse mõõtjoonte kohale võimalikult nende keskkoha lähedale, suunaga paremalt vasakule või alt ülesse. 5. Numbrid tehakse standardkirjas kogu joonise ulatuses ühesuguse kõrgusega (3,5 või 5 mm). 6. Joonmõõtmed antakse kõigil joonistel millimeetrites, kusjuures mõõtarv näitab alati joonisel kujutatud eseme tegelikku suurust, s. t. ei sõltu joonise mõõtkavast. Ühiku sümbolit (mm) mõõtarvu juurde ei · Ringjoone märgita. diameetri mõõtarvu ette kirjutatakse läbimõõdumärk Ø, raadiuse mõõtarvu ette aga täht R Eseme pinna elemendid Joonise mõõtmestamine · Detaili joonisel peab olema piisavalt mõõtmeid toote valmistamiseks. Et vajalike mõõtmeid
ainult üks kord. 6. Mõõtarvud kirjutatakse mõõtjoonte kohale võimalikult nende keskkoha lähedale, suunaga vasakult paremale või alt üles. 7. Numbrid tehakse normkirjas kogu joonise ulatuses ühesuguse kõrgusega (3,5 või 5 mm). 8. Tehakse vahet joonmõõtmete (pikkused, läbimõõdud, raadiused, kaared) ja nurgamõõtmete (nurgakraadid) vahel. 9. Joonmõõtmed antakse kõigil joonistel millimeetrites, kusjuures mõõtarv näitab alati joonisel kujutatud objekti tegelikku suurust, s. t. ei sõltu joonise mõõtkavast. Ühiku sümbolit (mm) mõõtarvu juurde ei märgita. 10. Ringjoone diameetri mõõtarvu ette kirjutatakse läbimõõdumärk, raadiuse mõõtarvu ette aga täht R.
KATSEANDMETE TABEL Mõõdetav või arvutatav suurus Tähis Mõõtarv ja Teisendus SI Absoluutne viga ühik mõõtühikule Koormise 5 mass M 193 g 0,193 kg 3,33 x 10-4 kg Kuuli mass m 4,541 g 4,541 x 10-3 kg 2,6 x 10-4 kg Koormiste 5 kaugus pöörlemisteljest 1. asendis. R1 8,5 cm 0,085 m 4,93 x 10-3 m
abiskaala, mille nullkriipsuks on mõõtekriips. Skaala kulgeb mõõtekriipsust sinnapoole, kuhu kasvavad põhiskaalalugemid. Seda abiskaalat nimetatakse nooniuseks. 3. Kuidas määrata nooniuse täpsust. Nooniuse jaotise pikkus valitakse harilikult põhiskaala jaotise pikkusest lühem võrra, kus n on nooniuse jaotiste arv. Suurust Nimetatakse nooniuse täpsuseks. 4. Kui suur on nooniuse lugemisel liitmääramatus? Absoluutne viga alfa=x-X (x-saadud mõõtarv, X- suuruse tõeline väärtus.) Nooniuse kasutamisel on absoluutne viga +- T. 5. Kui suur on nooniuse täpsus, kui 10 nooniuse jaotist vastab 29 põhiskaala jaotisele, millest igaühe pikkus on 1 mm? an=29/10=2,9 mm. Esimene kokkulangemus toimub skaalakriipsul 3mm seega nooniuse täpsus on 3-2,9=0,1 6. Kuidas võetakse nooniuse abil lugem? Mõõtmisel määratakse kõigepealt mõõteskaalalt lugem M (joonis 1.1 b). Selleks on viimane kriips põhiskaalal, mille on ületanud nooniuse 0-kriips
Avage kummitoru sulgev näpits ja laske vett voolata anumasse D. Jälgige, et katse lõpus vedeliku nivoo jääks reservuaari A. 4. Sulgege näpits ja mõõtke veesamba kõrgus h2. 5. Väljavoolanud vedeliku ruumala V määrake mensuuriga. Tulemused kandke tabelisse. 6. Kuna vedeliku sisehõõrdetegur oleneb temperatuurist, siis tuleb mõõta ka väljavoolanud vee temperatuur. 7. Arvutage sisehõõrdetegur ja tema viga. Mõõdetav suurus Mõõtarv ja ühik Absoluutne viga Veesamba kõrgus h1 katse algul Veesamba kõrgus h2 katse lõpul Keskmine kõrgus Kapillaari pikkus l Väljavoolanud vee ruumala V Kapillaari raadius r Voolamise kestus t Vee temperatuur Vee sisehõõrdetegur Arvutused Vee sisehõõrdeteguri arvutamine Vee tihedus 23ºC (296 K) juures on 997.5 kg/m3 4 4 4
esimesed kriipsud, 2a/n korral teised, 3a/n korral kolmandad jne. Kriipsud. Seega saab öelda, et nooniuse abil saab määrata mõõdetava suuruse muutusi, mis on a/n täisarv kordsed. Mõõtmisel määratakse kõigepealt lugem M (vt Skeem). Selleks on viimane kriips põhiskaalal, mille on nooniuse 0-kriips ületanud. Seejärel leitakse, mitmes nooniuse kriips ühtib mõne mõõteskaala kriipsuga. See arv korrutatakse nooniuse täpsusega T ja liidetakse juurde lugemile. Mõõtmistulemus mõõtarv L (vt Skeem) on seega: L=M+N*T. Mõõtmise hõlbustamiseks võib kirjutada väärtused N*T nooniuse vastavate kriipsude juurde. Sageli kasutatakse nn. Venitatud skaalaga nooniust, mille jaotis on põhiskaala jaotisest pikem, aga lühem kui 2 (või 3, 4 ...) põhiskaala jaotist, sest liiga lühikese nooniuse korral on keeruline kanda numbreid kriipsude juurde ja samas on ka mõõtude võtmine mugavam. Täpsuse määramisel tuleb lähtuda põhimõttest, et väikseim pikkus, mida saab mõõta, on
4. Sulgege näpits ja mõõtke veesamba kõrgus h2 . 5. Väljavoolanud vedeliku ruumala V määrake mensuuriga. Tulemus kandke tabelisse. 6. Kuna vedeliku sisehõõrdetegur oleneb temperatuurist, siis tuleb määrata ka väljavoolanud vee temperatuur. 7. Arvutage sisehõõrdetegur ja tema määramatus. Vedeliku sisehõõrdeteguri määramine Mõõdetav suurus Mõõtarv ja -ühik Määramatus Veesamba kõrgus h1 katse algul Veesamba kõrgus h2 katse lõpul h1+ h2 Keskmine kõrgus 2 Kapillaari pikkus l Väljavoolanud vee ruumala V Kapillaari raadius r Voolamise kestus t Vee temperatuur Vee sisehõõrdetegur η
4 Valemist (2) saab määrata sisehõõrdeteguri = 8 Rõhkude vahe määramiseks võetakse veesamba alg- ja lõppkõrguste keskmine väärtus h ja arvutatakse keskmine rõhkude vahe valemi järgi: = , kus on vedeliku tihedus ja raskuskiirendus. 2 Tabelid Mõõdetav suurus Mõõtarv ja ühik Absoluutne viga Veesamba kõrgus katse algul R 113,7 cm ± 0,1 cm Veesamba kõrgus katse lõpul R 111,5 cm ± 0,1 cm Keskmine kõrgus 112,65 cm ± 0,1 cm Kapillaari pikkus 73,1 cm ± 0,1 cm Väljavoolanud vee ruumala 76 ml ± 1 ml Kapillaari raadius 0,35 mm ± 2 ml
1. mõisted: otsene mõõtmine-Keha või nähtuse vahetu võrdlemine mõõtühikuga. kaudne mõõtmine-Mõõtarv saadakse arvutuste teel ühikruudumeetod-Pindala mõõtmise meetod mille käigus kaetakse pind korrapärase võrgustikuga, mille ühe ruudu pindala on teada, seejärel leitakse keha pinda katvate ruutude arv ja korrutatakse see arv ühe ruudu pindalaga. sukeldamismeetod-Ruumala mõõtmise meetod, mille käigus sukeldatakse keha vedelikku. Selle tagajärjel tõuseb anumas vedeliku tase, veetaseme tõusu järgi saabki mõõta keha ruumala.
keskpunkti kaugus teljest, 1 , 2 koormise kaugus teljest, 1 , 2 pendli võnkeperiood. a a0 s 2 Tabelid Mõõdetav või arvutatav suurus Tähis Mõõtarv ja -ühik Absoluutne viga Koormise mass 1,627 ±0,0005 Kuuli mass 4,94 10-4 ±0,000005 Koormisekaugus teljest 1. asendis 1 0,065 ±0,001 Kaugus peegli ja valguslaigu vahel 0,41 ± 0,005 Valguslaigu algnäit 1. asendis 0 90 ± 0,005
LSP - logistikafirma, logistikateenuste osutaja (logistics services provider) LTL - täisautokoormast või -vagunist väiksem saadetid (less than truck load) MRP - materjalivajaduse plaanimine (material requirements planning) MRP II - tootmisressursside plaanimine (manufacturing resource planning) NVOCC - laevu mitteomav mereveoteenuste osutaja (non vessel operating common carrier). Kasutatakse ka lühendit NVO OTIF - klienditeeninduse mõõtarv, mis kombineerib õigeaegselt kohale toimetatud ning täielikult täidetud ja üle antud tellimuste tasemed. (on time in full) PLM - toote olelusringi haldamine (product lifecycle management) QR - kiirreageerimine (quick response) - tarnekontseptsioon RFID - raadiosageduslik tuvastus (radio frequency identification) ROP - tellimispunkt (reorder point) SDR - laenueriõigused (special drawing rights) - IMF arveldusühik
Definitsioon 10. Mõõtmine on käeline ja sõnaline tegevus, mis seisneb mõõtühiku järjestikuses paigutamises mõõdetavale esemele Mõõtarv koos mõõtühiku nimetusega annab mõõdu J. Piaget eristas laste arengus nelja perioodi. Esimest perioodi (ligikaudu kaks esimest eluaastat) nimetas ta ... perioodiks sensomotoorseks Konkreetsete operatsioonide periood kestab lapsel J. Piaget' järgi: ligikaudu seitsmendast kaheteistkümnenda eluaastani
arvule ja soovitavale usaldusnivoole p% vastav Student'I kordaja tp,n ning arvutada juhuvea suurus usaldusnivool valemiga . Tulemus peab olema ümardatud. Aluseks on mõõteviga (liites riista- ja juhuvea) ümardame suurusjärgu täpsuseni. St. viga antakse kahe numbrikohaga, kui esimene tüvenumber on 1 või 2 ja ühe numbrikohaga, kui esimene tüvenumber on suurem. Piiriks olev ,,kolm" on parajasti pool suurusjärku. Mõõtarv ümardatakse sama kümnendkohani kui viga. (Kui viga on 0,25, siis mõõtarv ümardatakse sajandikeni; kui viga on 60, siis ümardatakse mõõtarv kümnelisteni). Kui kirjutame absoluutse piirvea, paneme ta koos mõõtarvuga sulgudesse ning sulgude järele mõõtühiku. Kui kasutame tulemuse loetavuse huvides järguliiget (nt. 104), kirjutatakse see väljaspoole sulge enne mõõõtühikut. Usaldusnivoo märgitakse indeksina vea juurde. (Näit. m=(3,25±0,1295%)103 kg).
arvule ja soovitavale usaldusnivoole p% vastav Student'I kordaja tp,n ning arvutada juhuvea suurus usaldusnivool valemiga . Tulemus peab olema ümardatud. Aluseks on mõõteviga (liites riista- ja juhuvea) ümardame suurusjärgu täpsuseni. St. viga antakse kahe numbrikohaga, kui esimene tüvenumber on 1 või 2 ja ühe numbrikohaga, kui esimene tüvenumber on suurem. Piiriks olev ,,kolm" on parajasti pool suurusjärku. Mõõtarv ümardatakse sama kümnendkohani kui viga. (Kui viga on 0,25, siis mõõtarv ümardatakse sajandikeni; kui viga on 60, siis ümardatakse mõõtarv kümnelisteni). Kui kirjutame absoluutse piirvea, paneme ta koos mõõtarvuga sulgudesse ning sulgude järele mõõtühiku. Kui kasutame tulemuse loetavuse huvides järguliiget (nt. 104), kirjutatakse see väljaspoole sulge enne mõõõtühikut. Usaldusnivoo märgitakse indeksina vea juurde. (Näit. m=(3,25±0,1295%)103 kg).
koputades, plaksutades, õlale puudutades jne). Abstraktsel tasandil: 1) arvsõnana (suuline, kirjalik), „viis“ 2) numbrina (visuaalne) 5 3) Mis on esemete mõõtmine? Mõõtmine on käeline tegevus, mis seisneb mõõtühiku järjestikuses paigutamises (mahutamises) mõõdetavale suurusele. Mõõtühiku ümberpaigutamisega (mahutamisega) kaasneb loendamine, sealt jõutakse mõõtarvuni. Mõõtarv koos mõõtühiku nimetusega annab mõõdu. Viimane on nimega arv ehk suurus: arv näitab mitu korda mõõtühik mahub mõõdetavale esemele, nimi tuleb aga kasutatava mõõtühiku nimest. 4) Mis on matemaatiline jutuke ja mille kohta neid koostatakse?- Tekstülesannete eeltöö Matemaatilise jutukese all mõeldakse temaatilist jutukest, milles kahe erineva suuruse kaudu otsitakse kolmandat suurust. Jutukese koostamise aluseks on kaks hulka. Kahe etteantud hulga
3. Millistest joontest alustatakse joonise valmistamist? 4. Millised on formaadi A4 mõõtmed? 5. Mitu formaati A4 sisaldab formaat A0? 6. Kui kaugele joonestuspaberi servadest tõmmatakse raamjoon? 7. Kus asub joonisel kirjanurk? 8. Millist informatsiooni peab sisaldama kirjanurk? 9. Kui on antud mõõtsuhe 1:2, kas siis eseme (objekti) kujutis on joonisel suurem või väiksem kui tema tegelik suurus? 10. Milline mõõtarv tuleb kirjutada joonisele, kui eseme pikkus on 1250 mm, eseme (objekti) kujutise mõõtsuhe aga 1:10? 11. Kas lubatakse kasutada sellist mõõtkava, mida eurostandardiga ei ole ette nähtud? 12. Missugusel joonisel on õigesti kujutatud pidevat vabakäejoont? 13. Missugusel joonisel on kõõlviisnurga kõõl õigesti leitud? 12 14
8lV . (3) Rõhkude vahe määramiseks võetakse veesamba alg- ja lõppkõrguste keskmine väärtus h ja arvutatakse keskmine rõhkude vahe valemi järgi: p = ρ g h (4) kus ρ on vedeliku tihedus ja g – raskuskiirendus. Kapillaartoru raadius r on märgitud katseseadmele. Tabel 1. Vedeliku sisehõõrdeteguri määramine. Mõõdetav suurus Mõõtarv ja ühik Määramatus Veesamba kõrgus h1 katse algul 116,80cm 0,71mm Veesamba kõrgus h2 katse lõpul 111,50cm 0,71mm h1 h2 114,15cm 0,50mm 2 Keskmine kõrgus Kapillaari pikkus l 80,90cm 0,71mm Väljavoolanud vee ruumala V 159ml 1,6ml
24. Tooge mitmeid näiteid kellindikaatorite kasutamise kohta? Treimise juures on kõige tähtsam asi, mootorratastel süüte panekul näiteks. 25. Tooge näiteid mitmesuguste mõõtmismooduste kohta, nagu absoluutne, ja kaudne mõõtmine. Otsene mõõtmine - võrreldakse mõõdetava keha pikkust vahetult mõõtühikuga näiteks : temperatuuri, massi, pikkust Kaudne mõõtmine - mõõtarv saadakse arvutuste teel . Näiteks pindalala, ruumala, kiirus jne 26. Millega mõõdetakse mittetasandilisust ja mittesirgjoonelisust? Saab teha Valguspilukontrolliga, kuni 1200 mm pikkuste detailide puhul. Samuti saab näha ka erinevate loodidega näiteks raam latt .Mittesirgjoonelist saab mõõta ümarusmõõturiga 27. Kuidas saab määrata koonilisust, ovaalsust ja tünnilisust?
Nooniuse viimane kriips ühtib jälle mõõteskaala kriipsuga, kuna na n = ( n - 1) a Mõõtmisel määratakse kõigepealt mõõteskaalalt lugem M. Selleks on viimane kriips põhiskaalal, mille on ületanud nooniuse 0-kriips. Seejärel leitakse, mitmes nooniuse kriips N ühtib täpselt mõne mõõteskaala kriipsuga. See arv korrutatakse nooniuse täpsusega T ja liidetakse juurde lugemile M. Mõõtmistulemus mõõtarv L on seega: L = M + N T 1.2 Nihik Nihikut kasutatakse pikkuse mõõtmiseks. Ta koosneb mõõteharudega joonlauast ja sellel nihutatavast samasuguste harudega raamist. Mõõtetulemus saadakse joonlaua põhiskaalalt ja raamil olevalt nooniuselt. Mõõteharud on kohandatud ka detaili siseläbimõõdu mõõtmiseks. Enamasti tuleb sel juhul skaalalt saadud lugemile liita mõõteharule märgitud parand, näiteks 10 mm. Aukude sügavuse mõõtmiseks on nihiku liikuv raam varustatud vardaga
n n Nooniuse viimane kriips ühtib jälle mõõteskaala kriipsuga, kuna na n n 1 a Mõõtmisel määratakse kõigepealt mõõteskaalalt lugem M. Selleks on viimane kriips põhiskaalal, mille on ületanud nooniuse 0-kriips. Seejärel leitakse, mitmes nooniuse kriips N ühtib täpselt mõne mõõteskaala kriipsuga. See arv korrutatakse nooniuse täpsusega T ja liidetakse juurde lugemile M. Mõõtmistulemus mõõtarv L on seega: L M N T 1.2 Nihik Nihikut kasutatakse pikkuse mõõtmiseks. Ta koosneb mõõteharudega joonlauast ja sellel nihutatavast samasuguste harudega raamist. Mõõtetulemus saadakse joonlaua põhiskaalalt ja raamil olevalt nooniuselt. Mõõteharud on kohandatud ka detaili siseläbimõõdu mõõtmiseks. Enamasti tuleb sel juhul skaalalt saadud lugemile liita mõõteharule märgitud parand, näiteks 10 mm. Aukude sügavuse mõõtmiseks on nihiku liikuv raam varustatud vardaga
viimane kriips ühtib jälle mõõteskaala kriipsuga, kuna Mõõtmisel määratakse kõigepealt mõõteskaalalt lugem M. Selleks on viimane kriips põhiskaalal, mille on ületanud nooniuse 0-kriips. Seejärel leitakse, mitmes nooniuse kriips N ühtib täpselt mõne mõõteskaala kriipsuga. See arv korrutatakse nooniuse täpsusega T ja liidetakse juurde lugemile M. L M N T Mõõtmistulemus mõõtarv L on seega: 1.2 Nihik Nihikut kasutatakse pikkuse mõõtmiseks. Ta koosneb mõõteharudega joonlauast ja sellel nihutatavast samasuguste harudega raamist. Mõõtetulemus saadakse joonlaua põhiskaalalt ja raamil olevalt nooniuselt. Mõõteharud on kohandatud ka detaili siseläbimõõdu mõõtmiseks. Enamasti tuleb sel juhul skaalalt saadud lugemile liita mõõteharule märgitud parand, näiteks 10 mm. Aukude sügavuse mõõtmiseks on nihiku liikuv raam varustatud vardaga
Nooniuse viimane kriips ühtib jälle mõõteskaala kriipsuga, kuna na n n 1 a Mõõtmisel määratakse kõigepealt mõõteskaalalt lugem M. Selleks on viimane kriips põhiskaalal, mille on ületanud nooniuse 0-kriips. Seejärel leitakse, mitmes nooniuse kriips N ühtib täpselt mõne mõõteskaala kriipsuga. See arv korrutatakse nooniuse täpsusega T ja liidetakse juurde lugemile M. Mõõtmistulemus – mõõtarv L – on seega: L M N T 1.2 Nihik Nihikut kasutatakse pikkuse mõõtmiseks. Ta koosneb mõõteharudega joonlauast ja sellel nihutatavast samasuguste harudega raamist. Mõõtetulemus saadakse joonlaua põhiskaalalt ja raamil olevalt nooniuselt. Mõõteharud on kohandatud ka detaili siseläbimõõdu mõõtmiseks. Enamasti tuleb sel juhul skaalalt saadud lugemile liita mõõteharule märgitud parand, näiteks 10 mm. Aukude
Määramatuse vahemik on alati seotud tõenäosusega. Tõeline väärtus võib selles vahemikus olla vaid teatud tõenäosusega. Tõenäosus 100% on üldiselt võimatu. Ja kui tahta väga suurt tõenäosust, siis läheb määramatuse vahemik nii laiaks, et mõõtmine kaotab mõtte. Tavalisemad tõenäosused on: STANDARDMÄÄRAMATUS (u): ca 68% LAINENDMÄÄRAMATUS k=2 tasemel (U, k=2): ca 95% Mõõtetulemus esitatakse koos määramatuse piiridega, kujul: vastava suuruse tähis= (mõõtarv ± määramatus) ja ühik. Näiteks: pikkus l= (34,7±0,5) mm Määramatuse hindamisel tuleks kõigepealt kasutada tervet mõistust. Seejärel rakendada kogu mõeldavat infot, mis on olemas. Väga sageli valitaksegi määramatuse hindmise meetod selle järgi, mis info on olemas. Mõnedel standardiseeritud testmetoodikatel on standardi poolt ette antud, milline on määramatus, kuid see saab olla eesätt väga standardiseeritud metoodikate puhul.
Laoartikkel (SKU stock keeping unit) on unikaalne toode, mis erineb teistest toodetest. Erinevus võib seisneda suuruses, värvis, kaubamärgis, mudelis, pakendis, funktsioonis vms. Iga laoartikli varu üle peetakse eraldi arvestust ja neid hoiundatakse teistest laortiklitest eraldi. 38. Kuidas leida kaubaartikkli keskmist laoseisu? (Maksimumtase miinimumtase)/2 + reservvaru 39. Mis on ringlusetulu index ( turnearn index), kuidas seda leida? Varahalduse tulemuslikkuse mõõtarv, mis avaldub keskmise müügimarginaali ja ringlussageduse korrutisena. Tulemust väljendatakse indeksi või protsendina. Mida väiksem on müügimarginaal, seda kõrgem peaks olema varude ringlemissagedus. 40. Mis on varude ringlemissagedus, kuidas seda leida? Varude ringlemissagedus (inventory turnover) näitab, mitu korda ettevõtte omanduses olev tootevaru mingil ajavahemikul vaheldub. Füüsilist ringlemissagedust võib arvestada rahalises väärtuses kui ka tooteühikutes.
Laoartikkel (SKU – stock keeping unit) on unikaalne toode, mis erineb teistest toodetest. Erinevus võib seisneda suuruses, värvis, kaubamärgis, mudelis, pakendis, funktsioonis vms. Iga laoartikli varu üle peetakse eraldi arvestust ja neid hoiundatakse teistest laortiklitest eraldi. 38.Kuidas leida kaubaartikkli keskmist laoseisu? (Maksimumtase – miinimumtase)/2 + reservvaru 39.Mis on ringluse-tulu index ( turn-earn index), kuidas seda leida? Varahalduse tulemuslikkuse mõõtarv, mis avaldub keskmise müügimarginaali ja ringlussageduse korrutisena. Tulemust väljendatakse indeksi või protsendina. Mida väiksem on müügimarginaal, seda kõrgem peaks olema varude ringlemissagedus. 40.Mis on varude ringlemissagedus, kuidas seda leida? Varude ringlemissagedus (inventory turnover) näitab, mitu korda ettevõtte omanduses olev tootevaru mingil ajavahemikul vaheldub. Füüsilist ringlemissagedust võib arvestada rahalises väärtuses kui ka tooteühikutes.
arvule ja soovitavale usaldusnivoole p% vastav Student'I kordaja tp,n ning arvutada juhuvea suurus usaldusnivool valemiga . Tulemus peab olema ümardatud. Aluseks on mõõteviga (liites riista- ja juhuvea) ümardame suurusjärgu täpsuseni. St. viga antakse kahe numbrikohaga, kui esimene tüvenumber on 1 või 2 ja ühe numbrikohaga, kui esimene tüvenumber on suurem. Piiriks olev ,,kolm" on parajasti pool suurusjärku. Mõõtarv ümardatakse sama kümnendkohani kui viga. (Kui viga on 0,25, siis mõõtarv ümardatakse sajandikeni; kui viga on 60, siis ümardatakse mõõtarv kümnelisteni). Kui kirjutame absoluutse piirvea, paneme ta koos mõõtarvuga sulgudesse ning sulgude järele mõõtühiku. Kui kasutame tulemuse loetavuse huvides järguliiget (nt. 104), kirjutatakse see väljaspoole sulge enne mõõõtühikut. Usaldusnivoo
hulknurga pindala on ühe kolmnurga pindalast n korda suurem P=48cm r=6,93cm 3 3 =166,32 (cm ) 166 (cm ) ümardada kolme tüvenumbrini, sest andmetes on kõige täpsem mõõtarv nii 3 Vastus. Pindala on 166 cm . 29.Kolmnurkne püstprisma - põhjadeks ehk Ül.1188 põhitahkudeks on kaks võrdset komnurka; Selgitada püstprisma elemente. kolmnurkade külgi nimetatakse püstprisma n=3 põhiservadeks; külgtahkudeks kolm tippe 6, külgservi 3, põhiservi 6, külgtahke 3
1 3. Metroloogia-alased põhimõisted. Üldandmed mõõtmisvigade kohta. Mõõtemääramatus. Põhivead ja lisavead. Absoluutne viga, suhteline viga, taandatud viga. Mõõteriista variatsioon. Mõõteriista täpsus. Mõõteriista taatlemine. Metroloogia on teadus mõõteriistadest ja mõõtmisest, sh. mõõtemääramatusest. Mõõtmise põhivõõrand: Q=q*u (mõõdetav suurus=mõõtarv*ühik) Mõõtmisviga (moodsas keeles mõõtemääramatus) on mõõtetulemuse ja mõõdetava suuruse tõelise väärtuse vahe. Põhiviga esineb mõõteriista kasutamisel temale ettenähtud normaalsetes töötingimustes, s.o. mõõteriista enda viga. Lisaviga ilmneb mõõteriistal, kui rikutakse mõnda normaalsetest töötingimustest, s.o. keskkonna viga. Absoluutne viga on mõõtetulemuse näidu ja mõõdetava suuruse tõelise väärtuse vahe.
1 3. Metroloogia-alased põhimõisted. Üldandmed mõõtmisvigade kohta. Mõõtemääramatus. Põhivead ja lisavead. Absoluutne viga, suhteline viga, taandatud viga. Mõõteriista variatsioon. Mõõteriista täpsus. Mõõteriista taatlemine. Metroloogia on teadus mõõteriistadest ja mõõtmisest, sh. mõõtemääramatusest. Mõõtmise põhivõõrand: Q=q*u (mõõdetav suurus=mõõtarv*ühik) Mõõtmisviga (moodsas keeles mõõtemääramatus) on mõõtetulemuse ja mõõdetava suuruse tõelise väärtuse vahe. Põhiviga esineb mõõteriista kasutamisel temale ettenähtud normaalsetes töötingimustes, s.o. mõõteriista enda viga. Lisaviga ilmneb mõõteriistal, kui rikutakse mõnda normaalsetest töötingimustest, s.o. keskkonna viga. Absoluutne viga on mõõtetulemuse näidu ja mõõdetava suuruse tõelise väärtuse vahe.
1.Mis on mõõtmine ? Mõõtmise võrrand. Mõõtmine on mingi füüsikalise suuruse võrdlemine sama liiki suurusega, mis on võetud mõõtühikuks. X = A*M X tundmatu füüsikaline suurus, M mõõtühik, A mõõtarv. 2.Mida nim otseseks, mida kaudseks mõõtmiseks? Otsene mõõtmine on see, kui saab mõõteriistaga kohe soovitud tulemuse mõõta. Kaudseks mõõtmiseks nimetatakse mingi suuruse väärtuse hindamist teiste, temaga matemaatilises sõltuvuses olevate suuruste abil. Need teised suurused võivad olla kas otseselt mõõdetavad, kirjandusest (tabelitest või nomogrammidelt) leitavad või arvuti (kalkulaatori) programmvarustusega kaasaskäivad
Mõõtmine on mingi füüsikalise suuruse võrdlemine sama liiki suurusega, mis on võetud mõõtühikuks. X Mõõtmistulemuseks on suhtarv, mis näitab, mitu korda üks suurus on teisest suurem. Mõõtmise võrrand: A= M Kus: X-füüsikaline suurus, M-mõõtühik, A-mõõtarv. Mõõtmistulemus esitatakse kujul: X=A*M. Antud võrrand on mõõtmise põhivõrrand. 2. Mida nim. otseseks mõõtmiseks? Kaudseks mõõtmiseks? Otseseks mõõtmiseks nimetatakse sellist mõõtmist, mille puhul meid huvitava suuruse väärtus saadakse vahetult mõõtmisvahendi skaalalt. Kaudseks mõõtmiseks nimetatakse suuruse väärtuse hindamist teiste temaga matemaatiliselt sõltuvuses olevate suuruste abil. Teisiti: mõõdetud on mõningad suurused, teised saadakse arvutamise teel
erinevatele piirkondadele või osakondadele) Klienditeeninduse mõõtmine · Eesmärgiks on ettevõtte positsiooni hindamine seoses konkurentidega ning konkurentsivõime tõstmine · Tulemuslikkuse mõõtmisel tuleks lähtuda järgnevatest põhimõtetest: o Prioriteetsus (võtmeaspektid) o Andmekogumise ökonoomsus o Läbipastvus o Arusaadavus o Protsessile suunatus (mõõtarv näitab seost) o Mõõtarvud on üheselt määratletud o Kasutatavus · Klienditeeninduse taset mõõdetakse sageli ajakuluna: o Tarneaeg o Aeg tellimuse vastuvõtmisest kuni laoarvestuse sisestamiseni o Aeg tellimuse sisestamisest saadetise lähetamiseni o Aeg lähtestamiset kohaletoimetamiseni Logistika kogukulud · Logistika kogukulude suurus on muutunud üheks tähtsamaks tarneahela tõhususe
(nt. pikkus l; kiirus v; mass m; aeg t; tihedus [roo]; voolutugevus I jne) -) Eraldi tähised on aga mõõtühikutel. (nt. pikkus [1m]; mass [1kg]; kiirus [1m/s]; aeg [1sek] jne) * Rahvusvaheliselt on kõige rohkem levinud mõõtühikute süsteem, mida nimetatakse SI-süsteemiks. Selles on 7 põhiühikut ([1kg]; [1m]; [1sek]; [1A] amper (voolutugevus), [1mol] mool (aine hulk); [1K] kelvin (temperatuur); [1cd] Cndela (voolutugevus). -) mõõtarv näitab arvuliselt füüsikalise suuruse mõõdetavat väärtust. 1.2. Aine erinevates olekutes * Soojusfüüsika põhineb aine ehituse mudelil. Aine ehituse mudel Kõik ained koosnevad Kõik aine osakesed on Kõik aine osakesed Osakestest (molekul; pidevas kaootilises mõjutavad teineteist aatom; ioon). liikumises
ristjoonte meetodit sidudes situatsioonielemendid ruudustiku külgedega, samuti kantakse abrissile kõik reljeefi iseloomulikud punktid, mille kõrgusi on vaja määrata. On vaja määrata künka tipud ja süvendite põhjad, nende nõlvad, veelahkme jooned ja voolunõva jooned, aga samuti mõnede olemasolevate objektide kõrgused (kaevud, vallid jne). Hoonestatud alal valitakse punktid hoone nurkade lähedusse ja hoone külgede pikendustele. Mõõtarv 0,00 näitab mõõtmise ajal joonele asetatud lindi nullkriipsu asukohta ja ülejäänud mõõtarvud kujutavad endast lugemeid lindilt vastavas punktis. Sellist lugemite meetodit nim. kasvava lugemi meetodiks. Abrissile on soovitav kanda ka mõned juhthorisontaalid silma järgi või siis näidata nooltega maapinna kalde suundi. Nivelleerimine Kõrguste saamiseks tuleb kõik väljamärgitud punktid nivelleerida lähtudes kas alalisest või ajutisest reeperist
hulknurga pindala on ühe kolmnurga pindalast n korda suurem P=48cm r=6,93cm 3 3 =166,32 (cm ) 166 (cm ) ümardada kolme tüvenumbrini, sest andmetes on kõige täpsem mõõtarv nii 3 Vastus. Pindala on 166 cm . 29.Kolmnurkne püstprisma - põhjadeks ehk Ül.1188 põhitahkudeks on kaks võrdset komnurka; Selgitada püstprisma elemente. kolmnurkade külgi nimetatakse püstprisma n=3 põhiservadeks; külgtahkudeks kolm tippe 6, külgservi 3, põhiservi 6, külgtahke 3 ristkülikut; ristkülikute ühiseid servi n=4
ristjoonte meetodit sidudes situatsioonielemendid ruudustiku külgedega, samuti kantakse abrissile kõik reljeefi iseloomulikud punktid, mille kõrgusi on vaja määrata. On vaja määrata künka tipud ja süvendite põhjad, nende nõlvad, veelahkme jooned ja voolunõva jooned, aga samuti mõnede olemasolevate objektide kõrgused (kaevud, vallid jne). Hoonestatud alal valitakse punktid hoone nurkade lähedusse ja hoone külgede pikendustele. Mõõtarv 0,00 näitab mõõtmise ajal joonele asetatud lindi nullkriipsu asukohta ja ülejäänud mõõtarvud kujutavad endast lugemeid lindilt vastavas punktis. Sellist lugemite meetodit nim. kasvava lugemi meetodiks. Abrissile on soovitav kanda ka mõned juhthorisontaalid silma järgi või siis näidata nooltega maapinna kalde suundi. 67. Pinnanivelleerimise välitööd magistraalide meetodil Ehitiste projekteerimisel ja maapinna planeerimisel on tarvis teada täpselt olemasolevat
Määramatuse vahemik on alati seotud tõenäosusega. Tõeline väärtus võib selles vahemikus olla vaid teatud tõenäosusega. Tõenäosus 100% on üldiselt võimatu. Ja kui tahta väga suurt tõenäosust, siis läheb määramatuse vahemik nii laiaks, et mõõtmine kaotab mõtte. Tavalisemad tõenäosused on: STANDARDMÄÄRAMATUS (u): ca 68% LAINENDMÄÄRAMATUS k=2 tasemel (U, k=2): ca 95% Mõõtetulemus esitatakse koos määramatuse piiridega, kujul: vastava suuruse tähis= (mõõtarv ± määramatus) ja ühik. Näiteks: pikkus l= (34,7±0,5) mm Määramatuse hindamisel tuleks kõigepealt kasutada tervet mõistust. Seejärel rakendada kogu mõeldavat infot, mis on olemas. Väga sageli valitaksegi määramatuse hindmise meetod selle järgi, mis info on olemas. Mõnedel standardiseeritud testmetoodikatel on standardi poolt ette antud, milline on määramatus, kuid see saab olla eesätt väga standardiseeritud metoodikate puhul.
Laoartikkel (SKU – stock keeping unit) on unikaalne toode, mis erineb teistest toodetest. Erinevus võib seisneda suuruses, värvis, kaubamärgis, mudelis, pakendis, funktsioonis vms. Iga laoartikli varu üle peetakse eraldi arvestust ja neid hoiundatakse teistest laortiklitest eraldi. 77. Kuidas leida kaubaartikli keskmist laoseisu? (Maksimumtase – miinimumtase)/2 + reservvaru 78. Mis on ringluse-tulu index ( turn-earn index), kuidas seda leida? Varahalduse tulemuslikkuse mõõtarv, mis avaldub keskmise müügimarginaali ja ringlussageduse korrutisena. Tulemust väljendatakse indeksi või protsendina. Mida väiksem on müügimarginaal, seda kõrgem peaks olema varude ringlemissagedus. 79. VARUDE LIIGID Piesecki järgi on 4 üldist varude liiki: 1. Valmistoodangu varud 2. Lõpetamata toodangu varud (raw materials, semi-processed materials, components, subassemblies, ingredients) 3
geomeetriahälvete ning pinnakareduse koostoimimisest. Nimimõõtmed Koostude tehniliste lahenduste väljatöötamisel tekivad esmalt iseloomulikumad nimimõõtmed, so mõõtmed, mis määravad elemendi geomeetria üldistes joontes ja mille juurde seejärel hakatakse arvestama hälbeid. Need mõõtmed pannakse paika enamasti ruumilise ettekujutuse tulemusena. CAD kasutamisel on koostatav joonis täpne ning mõõtmele vastab ka mõõtarv. Visuaalselt kontrollitav on kõige paremini mõõtkava 1:1. 3D stiili kasutamise võimalusel tuleb modelleerides ettekeerata olulised vaated ning üks nendest võtta nö põhivaateks. Ainult mõned kriitilised mõõtmed kontrollitakse kinemaatiliste, tugevuse, jäikuse, kulumise, töökindluse jm sarnaste arvutustega. Nimimõõtmed reeglina ei ole arvutatavad, sest sellisel juhul oleks kõik lihtsalt komputiseeritav.
annaabi.ee 
