Töö nimetus VALUTEHNOLOOGIA (vedelvormimine) Töö nr: 1 Ees- ja perekonnanimi: jeje Rühm:0 Üliõpilaskood:jeje Juhendaja: Töö tehtud: Töö esitatud: Töö arvestatud: Eduard Kimmari 18.märts 2012 Töö eesmärk ja ülesanded: Töö eesmärk on koostada vastavalt variandile detaili, mudeli, valandi ning koostejoonise eskiisid ning anda lühiülevaade vormi valmistamise protsessist. Valandi materjaliks on hallmalm ning valamisest kasutatakse masinvormimist, ül variant nr 18. Liivvormvalu Liivvormvalu puhul vormitakse valand liivvormis, mille siseõõnsus kopeerib mudeli kuju. Liivvorm koosneb ülemisest ja alumisest vormipoolest. Valandi kvaliteet sõltub suuresti valandi asendist vormis, seetõttu juhindutakse asendi valikul nõuetest ja soovitustest. Valandi vastustusrikkad osad paigutatakse
TTÜ KURESSAARE KOLLEDZ KODUTÖÖ nr. 4 Detaili- ja koostejoonis Juhendaja: emeriitprofessor Maido Ajaots Kuressaare 2012 Kodutöö nr 4 Detaili- ja koostejoonise põhinõuded Detaili joonisel esitatakse võimalikult vähe projektsioone, vaateid ja lõikeid. Nii piisab pöördkehade kujutamiseks ühest vaatest koos lõigete ja väljatoodud kujutistega. Joonisel peavad olema kõik andmed, mis määravad detaili kuju, mõõtmed, mõõtmete piirhälbed, kuju- ja asendihälbed, pinnakaredusnäitajad ja muud vajalikud andmed. Detaili joonis ei sisalda tehnoloogilisi juhiseid. Seetõttu ei kujutata tehnilistes nõuetes
Kui on tegemist masinvormimisega, anda masina skeem. Lähtejoonis Valandi joonis Lahutuspind on valitud nii, et juhul kui vormipooled nihkuvad, oleks see hästi näha. Mudeli eskiis Masinvormimisel kasutatakse mudelplaate, mille külge monteeritakse mudelid ja valukanalite süsteemi elemendid. Peale mudeli on joonisel näidatud valukanalite süsteemi elemendid. Terasvalandi alumine mudelplaat Terasvalandi ülemine mudelplaat Vormi koostejoonise eskiis Vormimis- ja valamisoperatsioonide kirjeldus Vormimise meetod: masinvormimine. Valandi materjal: valuteras. Vormkasti pooled, koos mudeli pooltega, tihendatakse liiv-savi seguga. Vormimismasinad jagunevad segu tihendamisviisi järgi ja mudeli eemaldamisviisi järgi. Segu tihendamisviisi järgi: pressmasinad, raputusmasinad, seguheiturid, puhurmasinad, vaakumvormimismasinad. Mudeli eemaldamisviisi järgi: mudeli väljatõmbamisega, pöörduva töölauaga.
Sele 3.1 Ava ja võlli tööjoonised 3.5 Kokkuvõte Istuks nimetatakse detailide liikuvuse astet liites, st kuid hästi või kui halvasti nad üksteise suhtes liiguvad, ehk kuidas kokku istuvad. Antud lähteülesandes leitsin antud istudele tolerantside tabelitest piirhälbed. Arvutasin kõikidele istudele ava ja võlli tolerantsi, piirlõtkud või – pingud ja istu tolerantsi. Selel 3.1 tõin välja esimese istu kohta ava ja võlli tööjoonised ning nende koostejoonise, neile on märgitud istu tähelised, numbrilised ja kombineeritud tähistuses nii ISO kui GOST-I järgi. 3.6 Järeldus: Istude märkimisel joonistele tuleb alati väga tähelepanelikult jälgida standardi nõudeid. Hälve tuleb kirjutada peaaegu poole väiksemas kirjas, kui nimimõõde ja oma õigele kohale. Nullhälvet ei kirjutata. Hälve on alati märgiga kas „+“ või „-“. 3.7Kasutatud kirjandus, viited: [1.1] http://ekool.tktk.ee/course/view.php
.............................................................................................................................................. 47 Koostejoonis..................................................................................................................................................... 47 Tükitabel........................................................................................................................................................... 49 Koostejoonise lugemine ................................................................................................................................... 50 Koostejoonise detailiseerimine ........................................................................................................................ 50 Kordamisküsimused...................................................................................................................................... 50 Kasutatud kirjandus ........................
Eksamiküsimused 2012 aines TE.0551 Masinaehitustehnoloogia 1. Palun sõnastada masinaehituse tehnoloogia mõiste. Masinaehituse tehnoloogia on teadus nõutava kvaliteediga masinate valmistamisest tootmisprogrammiga määratud koguses ja ettenähtud tähtaegadeks vähima omahinnaga. 2. Mis iseloomustab üksiktootmist? Üksiktootmist iseloomustab toodetavate või remonditavate toodete lai nomenklatuur ja väike väljalaske maht. 3. Mis iseloomustab saritootmist? Saritootmist iseloomustab toodete piiratud nomenklatuur, mida valmistatakse või remonditakse perioodiliselt korduvate väljalastavate partiidena. 4. Nimetage saritootmise viis põhilist tunnust. Saritootmise põhilisteks tunnusteks on: 1) kasutatakse mitmesuguseid pingitüüpe: universaalseid, spetsialiseeritud, eripinke, automaatpinke; 2) tööliste (operaa...
108 400 12 12pv 960 13 Lisa 4. Kirjanurkade näidised A. Detaili ja koostejoonise kirjanurk koos tükitabeliga. 20 10 70 10 7 10 7 Osa Väli Nimetus, materjal Tähis Arv Märkus Materjal Märkimata piirhälbed Mass Mõõt 14
Kodutöö nr 3 1. Tolerantsijärgud Nimimõõde IT0 IT6 IT16 Ø 62mm 1,2 m 16 m 1600 m Sele 1. Tolerantsid Võrdlus: IT 0 ülitäpsed liited, tolerantsid minimaalsed. IT 16 suured lõtkud ja suur lõtku tolerants. IT 0 ja IT 6 on täppisseadmete nagu mõõteriistad ja kaliibrid valmistamiseks. IT 16 on talitlusvabade mõõtmete tolereerimiseks. 2. Piirhälbed Nimimõõde Ø 62mm 1. ist 62 H6 / g6 lõtkuga ist H6 = +19 / 0 g6 = -10 / -29 Ava Dmax = 62.019 mm Dmin = 62.000 mm Võll dmax = 61,990 mm dmin = 61,971 mm Suurim lõtk Smax = 0,048 mm Vähim lõtk Smin = 0.010 mm Keskmine lõtk Sa = 0.029 mm 2. ist 62 H6 / k6 siirdeist H6 = +19 / 0 k6 = +21 / +2 Ava Dmax = 62.019 mm Dm...
annaabi.ee 
