Surface TextureContour Measuring Instruments Explanation of Surface CharacteristicsStandards Definition of Surface texture and Stylus instrument Profile by Stylus and phase correct filter ISO4287: '97 and ISO3274: '96 Total profile Primary profile P Measure perpendicular to lay X axis Z axis Stylus method ...
LABORATOORNE TÖÖ NR. 9 Pinnakareduse mõõtmine profilomeetriga Töökohal on kõige lihtsam pinnakaredust mõõta pinnakaredusetalonidega. Need on väikesed plaadikesed, millele on imiteeritud (kriibitud) vastavad pinnakaredused ja mõõtmine käib nende võrdlemise teel detailidega. Karedamaid pindasid võrreldakse palja silmaga, siledamaid aga kas luubiga või väikese kaasaskantava mikroskoobiga. Etalonid valmistatakse eraldi malmidele ja terastele. Erandjuhtudel võidakse valmistada ka etalondetailid
Anton Adoson PINNAKAREDUSE MÕÕTMINE LABORITÖÖ NR. 02 Õppeaines: MÕÕTMINE JA TOLEREERIMINE Transporditeaduskond Õpperühm: AT 11/21 Juhendaja: J.Tuppits Esitamise kuupäev: 03.12.2015 Allkiri: Tallinn 2015 1. Töö vahendid: Nr
Andmete genereerimine...............................................................3 1.3Arvutuskäik............................................................................................................ 3 01.3.1. Telje pikkuse I korrigeerimine eelisarvude rea järgi.....................................3 01.3.2. Telje läbimõõdu d korrigeerimine eelisarvude rea järgi...............................4 01.3.3. Korrigeeritud telje läbimõõdule tolerantsi leidmine ja pinnakareduse parameetrite määramine teljele............................................................................... 4 1.4Kokkuvõte............................................................................................................... 5 1.5Järeldused............................................................................................................... 5 1.6Viidatud allikad................................................................................................
docstxt/1449146516799.txt
04. REFERENTS TABEL Leidke ja andke allikmaterjal pinnakaredusparameetrite omavaheliseks võrdluseks (referents tabel). Lisage allikmaterjal (link) kasutatava kirjanduse loetelusse ja viide allikmaterjalile tekstis. 3 05. DRA TOLERANTSID Valige korrigeeritud telje läbimõõdule dRa tolerants vastavalt tolerantsijärgule: IT6, IT7 ja IT8 järgi ning määrake teljele sobivad pinnakareduse parameetrid: 05.1 Ra nii Ra kui 05.2 Rz ISO Rz ISO soovituslikust reast. Tolerantsid võetud ISO 286:1988 standardi alusel [01.3] Rz DIN määratud DIN 4768 standardi alusel [01.4] d (mm) dRa (mm) IT6 (m) IT7 (m) IT8 (m) 38 40 16 25 39 Ra (m): 0,8 1,6 3,2
tehisteemant ja kuubiline boornitriit. Tehisteemanti ja kuublist boornitriidi sünteesitakse kahel kujul: pulbrina ja polükristallidena. Lõikuri teriku geomeetria: Lõikeprotsessist võtavad vahetult osa järgmised teriku pinnad. Esipind-on pind, millesse siseneb lõikekiiruse vektor. Lõikeserv- on teriku eri- ja tagapinna lõikumisel tekkiv lõikejoon. Tipp- on pea- ja abilõikeservade liitekoht. Lõikesrevanurk ja abilõikeservanurk määravad otseselt pinnakareduse. Kui treilõikuri teriku pealõikeserva kaldenurk on positiivne, s.t. kui teriku tipp on pealõikeserva madalaim punkt, siis treipingil voolab laast paremale, vastasel juhul aga vasakule. Lõikuri kulumine ja püsivus: Lõikuri teriku tööpinnad, puutudes kokku laastu ja toorikuga, kuluvad suure surve, libisemiskiiruse ja temperatuuri tõttu suhteliselt ruttu. Kulumisele kaasneb lõikuri geomeetria muutus, suureneb lõikejõud, halveneb töötlemise täpsus. Püsival
Mida väiksem on kõvadus, seda sügavamale tungib otsak ja seda suurem on jälg. Mida suurem onmaterjali kõvadus (ka tugevus), seda väiksem on tekitatud jälg. Elastsete materjalide korral, mis on plastselt vähe deformeeruvad, mõõdetakse kõvadust koormuse mõjudes.Kõvaduse mõõtmise meetodi valikul lähtutakse detaili/materjali eeldatavast kõvadusest (otsaku kõvadus peab olema mõõdetava materjali kõvadusest märgatavalt suurem), pinnaviimistlusest (pinnakareduse mõju), paksusest (kuni kümnekordne jäljesügavus), pinnakihi paksusest (nt pindkarastatud, tsementiiditud materjalid), ligipääsetavusest mõõtekohale (võimalus kasutada statsionaarsetvõi kaasaskantavat masinat).Nagu edaspidi näha, on kasutusel mitmed kõvaduse määramisemeetodid ja skaalad (joonis 2.4, tabel 2.3). Kuigi paljude materjalide kõvadust on võimalik mõõta mitmete meetoditega, pole mõõdetavad kõvadusarvud omavahel üks ühele võrreldavad
9. Mida tähendab tehnoloogiline siire? Tehnoloogiline siire on tehnoloogilise operatsiooni osa, mida teostatakse ühtede ja samade tehnoloogilise rakistuse vahenditega muutumatu tehnoloogilise reziimi ja paigaldusega. 10. Mida tähendab abisiire masinaehitustehnoloogias? Abisiire on tehnoloogilise operatsiooni lõpetatud osa inimese ja (või) seadme tegevustest, millega ei kaasne tooriku kuju, mõõtmete ja pinnakareduse muutus, kuid on vajalikud tehnoloogilise siirde teostamiseks. 11. Mida tähendab töökäik? Töökäik on tehnoloogilise siirde osa, mis seisneb ühekordses lõikuri nihutamises tooriku suhtes, millega kaasneb tooriku kuju, mõõtmete, pinna kvaliteedi ning omaduste muutus. 12. Mida tähendab abikäik?
suureneb. Tõmbamine toimub reeglina külmalt, kuna kuumutamine, suurendades küll metalli plastsust, vähendab samal ajal tõmbetugevust. Tõmbamine kuulub külmsurvetöötlemisviiside hulka, mistõttu toimub metalli kalestumine. Samas, nagu külmsurvetöötlemisele omane, saavutatakse toodete suur täpsus ja pinnasiledus. Sageli ongi tõmbamise eesmärgiks mitte tooriku kujumuutus, vaid kalibreerimine mõõtmete täpsuse suurendamine ning pinnakareduse vähendamine. Toodang tõmmatud tooted Tõmbamise teel saab töödelda praktiliselt kõiki teraseid ja mitterauasulameid. Toodetakse traati läbimõõduga 0,002...6 mm, täisprofiile läbimõõduga kuni 100 mm ja õõnesprofiile läbimõõduga kuni 400 mm. Saab tõmmata vardaid ja õõnesprofiile, mille tootmine valtsimisega ei ole võimalik. Tööriistad ja seadmed Tõmbamise tööriistaks on ühe või mitme avaga tõmbesilm e. tõmbematriits. Tõmbesilmal on 5 iseloomulikku tsooni:
TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL TALLINN COLLEGE OF ENGINEERING PRAKTIKAARUANNE Õppeaines: Metallide lõiketöötluse praktika Transporditeaduskond Õpperühm: Üliõpilased: Kontrollis: M.Laurits Tallinn 2011 TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL METALLIDE LÕIKETÖÖTLUSE PRAKTIKA Praktilise töö nimetus : Astmeline võll Praktilise töö nr: 1 Üliõpilased: Õpperühm: Õppejõud : Mihkel Laurits Töö valmistamise kuupäev : 15.11.2011 Aruande esitamise kuupäev: 29.11.2011 Hinnang tööle: Tallinn 2011 Töö eesmärk Töö eesmärgiks oli valmistada erinevate kõrgustega astmeline võll. Töövahendid Metallitreipink : Treipink Haas TL-2 , 2011 a. Treiterad : 90 kraadine astmetera 45...
organiseerimist c. Tootmise ettevalmistamise all mõistame materjalide, tööjõu ja seadmete hankimist uute ülesannete jaoks 8 : 3,00 Operatsiooni projekteerimisel eri variantide hindamine(valik) toimub: : a. Lõikeriista püsivusaja Tinstr ja operatsiooni põhiaja To järgi b. Saavutatava tootlikkuse ja/või omahinna järgi c. Operatsiooni põhiaja To ja saavutatava pinnakareduse Ra/Rz järgi 9 : 3,00 Koostamisprotsessidel kasutatavad liited jagunevad: : a. Liikuvad liited (lahtivõetavad ja mittelahtivõetavad) b. Kinnisliited (lahtivõetavad ja mittelahtivõetavad) c. Kinnisliited ja liikuvad liited (mõlemad lahtivõetavad ja mittelahtivõetavad) 10 : 3,00 Lähteandmeteks tehnoloogiline protsess projekteerimisel on: : a. Operatsioonide arv b. Tootmisprogramm c
Vaatleme keskmist ava. Selle diameeter on 80, mis on vähem, kui detaili kõrgus 120 seega ei ole kohustuslik teha seda ava stantsida. Siiski, materjali kokkuhoiuks on mõistlik seda teha (paneme tähele, et selle ava diameeter on suurem kui minimaalne nõutav väärtus kolmkümmennd mm). Seega, teeme stantsi selle avaga. Asetame detaili selliselt, et pikem osa oleks üleval see aitab täita see paremini metalliga. Lisame detailile 1-2 mm varud igal pinnal, kus on näidatud pinnakareduse märk nende jaoks on nagunii ette nähtud lõiketöötlus. Järgmisena, lisame kalded, et detaili oleks lihtne välja tõugata (aga mitte üindadele, kus ei ole ettenähtud lõiketöötlus). Avasse jääb sidepind, mida pärast stantsimist kõrvaldatakse (nagu ka väliskraadi). Lisame veel kõikidele nurkadele ümardused. Märgistame kriipskakspunktjoonega detaili kontuur. Lisame mõõtmed. Nüüd ongi stantsise joonis valmis. Stantsise joonis
Mida sellega tähistatakse? Kõvadust 5)Määrata spindli pöörlemissagedust kui tooriku läbimõõt on 80 mm ja lubatav lõikekiirus on 30m/min. n=1000 * V / 3.14*D n=1000*30 /3.14*80=119.4 6)Treitera ei tohi hoidikust välja ulatuda rohkem kui: kuni 1.5 tera keha kõrgust. 7) Märkige joonise ringidess kreeka tähed, mis vastavad nurkad tähistele: Taganurk α, teritusnurk β esinurk γ ja lõikenurk δ. Lõikeservanurk φr ja abilõikeservanurk φ'r. 8)Pinnakareduse märkimiseks kasutatakse parameetreid: Rz ja Ra? Ra-konaruste keskmine kõrgus. Rz-alumise ja ülemise konarluse vahe. 9)Missugust mõõteriista kasutatakse ava sügavusele 45 +00.2 mm mõõtmisel? nihikut mõõtepiirkonnaga 0 kuni 125mm. 10)Sisekeerma M45x2 lõikamiseks treiteraga tuleb ette töödelda ava mõõduga: 43.3 mm. 11)Mida nimetatakse teraseks? nimetatakse rauasulamis millesse on lisatud süsiniku kuni 2.14%. 12)Mida nimetatakse malmiks?
Raamjoone kaugus paberi (formaadi) servadest näidatud skeemil. Joonise esimese lehe kirjanurk Joonise järglehtede, samuti tekstidokumentide kirjanurk Selgitused ja teksti kujul esitatavad tehnilised nõuded paigutatakse kas kirjanurga kõrvale või kirjanurgast kõrgemale asuvale alale. Selgitusena võib anda näiteks nõudeid materjali ja termilise töötlemise koha, samuti mitmesuguseid viiteid, märgistusi, sümboleid, ühikuid, paigutusjooniseid, pinnakareduse tähiseid jne. 1.1.3 Standardkiri ehk normkiri 1.2 Kujutised Kujutised jaotatakse nende sisu järgi vaadeteks, lõigeteks ja ristlõigeteks. 1.2.1 Kujutiste põhilised vaated 1.3 Joonte liigid, kasutusala Jooniste ilmekuse suurendamiseks ning lugemise hõlbustamiseks kasutatakse mitut liiki ja mitmesuguse jämedusega jooni. Rahvusvaheline standard ISO 128 kehtestab kindlad joonte liigid, ühtlasi ära määrates nende võimalikud kasutusalad (vt tabelit)
ad 121060,042 Selleks, et koostamine oleks võimalik ilma pressimiseta, võll temperatuuril 20 ° C rumm kuumutada temperatuurini 199 ° C 5. Teha saadud liite koostamiseks eskiis (mõõtmestada ja tolereerida sobivalt). 6. Missuguste väärtustega peaks olema võlli ja rummu kontaktpindade pinnakaredused? Kas ja kuidas peaks istu optimeerima, et kompenseerida pinnakonaruste plastset deformeerumist istu moodustumisel? Pinnakareduse valem: = arv +1,2(Rz võll + R z rumm ) Istu koostamisel mingil määral pinnakonarused tasandauvad ja sellega võib kaasneda libisemine. Pöördemomendi varu võib võtta nii suure, et väldiks läbilibisemist, selleks võib ise optimeerida (ei pea kasutama ISO eelisistu).
Arvutustes eeldatakse, et materjalid on isotroopsed ja homogeensed, et esinevad ainult elastsed deformatsioonid, et jõud mõjuvad kontaktpinnaga risti ja et kontaktpinna mõõtmed on kaaskehade kokkupuutepindade kõverusraadiustega võrreldes väga väikesed. 7.Keskmine erisurve paaris "silindertapp-puks". 8.Hõõrdemoment paaris "silindertapp-puks". Taantatud hõõrdetegur. 9.Nimi-, tegelik- ja kontuurkontaktpind. Äkki nii?: Tegelik: pinnad mis reaalselt kujuhälvete ja pinnakareduse tõttu kokku puutuvad. Nimipind: detaili joonisel kujutatav pind Kontuurpind: piirab keha ja eraldab selle ümbritsevast keskkonnast. 10.Kontaktpinge mõiste. Kontaktpinge on suurim survepinge kahe detaili kokkupuutekohas, kui puutepinna mõõtmed on detaili mõõtmetega võõrreldes väikesed (näiteks kuulide, silindrite, hammaste jne vastastikune surve). Staatilisel koormusel põhjustavad lubatavaist suuremad kontaktpinged detailide pindadel mõlke ja pragusid. 11
................... 40 Välis- ja sisekeerme kujutamine ...................................................................................................................... 42 Keermesliited ................................................................................................................................................... 42 14. Keevisõmbluste tähistamine .................................................................................................................... 43 15. Pinnakareduse ja tolerantside märkimine joonisele ............................................................................. 45 Pinnakaredus .................................................................................................................................................... 45 Tolerantsid ja istud ning nende märkimine joonistel ....................................................................................... 46 16. Tööjoonised ......................................................
See väldib lõikehammaste purunemist. Hõõritsa hamba taganurk on 6...150.Esinurk on eeltöötlemishõõritsal 0...100, puhastöölemishõõritsatel 00. Hõõritsa hamba kuju lõikeosal on erinev kui kalibreerival osal. Lõikeosal on hambad tagatahult teritatud kuni lõikeserva tipuni, kalibreerival osal on iga hamba tipus kalibreeriv pind laiusega 0,05...0,4 mm . Kalibreeriva pinna ülesanne on kalib- reerida ja siluda hõõritsetav pind andes sellele nõutava mõõdulise täpsuse ja pinnakareduse. Et vähendada hõõrdumist augu seina ja hõõritsa vahel, tehakse kalibreeriv osa pikkusega l 2 kooniline. Hõõritsa läbimõõt väheneb iga 100 mm kohta 0,4 mm. Hõõritsate hambad tehakse kas ühtlase või ebaühtlase sammuga. Käsihõõritsemisel on soovitatav kasutada ebaühtlase sammuga hõõritsaid, sest nad annavad puhtama pinna. Kõige olulisem on aga see, et nad väldivad töödeldava pinna kuhjumist, mille tagajärjel langeb töötlemiskvaliteet ja tekivad kujuhälbed
3.Sean siseindikaatori seadmemõõtme nulli. 4.Mõõdan silindrit kolmest eri kohast, igas kohas kahes risti sihis ja kannan mõõtetulemused tabelisse. Mõõteskeem: Mõõtetulemused mõõtesihtmõõtetulemusedkesk hälvetegelik mõõdeseade mõõdeA-AB-BC- Ckeskm.I-I99,5399,5899,5599,550,0599,8299,87II- II99,5599,5199,6299,56ovaalsus0,020,070,06 Laboratoorne töö nr 2 Detailide pinnakareduse mõõtmine profilomeetriga. Detail nr 28 ja nr X Töö käik: 1.Kahelt detaililt mõõdan 5 erinevat pinda. 2.Võrdlen pindade karedusi etalonidega ja valin etaloni, mis minu arvates sobib kõige paremini. Seejärel mõõdan kõikide pindade karedust profilomeetriga. Mõõtetulemused: pinna nr12345det. kujusilindersilindertasapindtasapindtasapindnõukogude etalonigaRa6Ra5Ra10Ra5Ra6euroopa
Puurpinkidel kasutatakse peale puuride ka hulgaliselt teisi avalõikureid. Avardit (c) kasutatakse avardamiseks puuritud ava läbimõõdu suurendamiseks (ülepuurimiseks). Võrreldes keerdpuuriga on avardil suurem hammaste (lõikeservade) arv. Hõõritsat(d,e) kasutatakse hõõritsemiseks avade viimistlemiseks suurema täpsuse ning väiksema pinnakareduse saamiseks pärast avardamist. Süvistiga (f, g, h) töödeldakse puuritud avade otspindu avale ristpinna (näiteks poldi mutrialuseks pinnaks) või koonilise pinna saamiseks (peitpeaga kruvi tugipinnaks). Keermepuur (i) on puuritud ava keermestamiseks. Sageli kasutatakse ka avalõikureid, mis koosnevad eespool nimetatud lõikurite komplektist, näiteks kombineeritud avardisüvisti (j). Puuritakse puuri pöörlemise (pealiikumine) ja sirgjoonelise
Tagasiside Õige vastus on: Tootmisprotsessi seda osa, milles toimub toodetava objekti olukorra (kuju, mõõtmete, omaduste jm) muutmine ja selle muudetud olukorra kindlaksmääramine (mõõtmine). Küsimus 3 Õige Hinne 3,00 / 3,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Operatsiooni projekteerimisel eri variantide hindamine(valik) toimub: Vali üks: a. Operatsiooni põhiaja To ja saavutatava pinnakareduse Ra/Rz järgi b. Lõikeriista püsivusaja Tinstr ja operatsiooni põhiaja To järgi c. Saavutatava tootlikkuse ja/või omahinna järgi Tagasiside Õige vastus on: Saavutatava tootlikkuse ja/või omahinna järgi. Küsimus 4 Õige Hinne 3,00 / 3,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Koostamisprotsessidel kasutatavad liited jagunevad: Vali üks: a. Kinnisliited ja liikuvad liited (mõlemad lahtivõetavad ja mittelahtivõetavad) b
Isiklik kood: 082804 MAHB-32 Juhendaja: Töö tehtud: Esitatud: Arvestatud: Andres Laansoo 27.10.2009 4.11.2009 Ülesanne 1 Hindan nõudeid töödeldavate pindade täpsusele ja pinnakaredusele. Töödelda on vaja pinnad 1 ja 2. Pindade töötlemiseks on vajalik arvestada nõutud pinnakaredusega, milleks on 3,2 µm ja sümbol ise näitab, vastav pinnakaredus tuleb saavutada laastu eraldamise teel. Täpsuse ja pinnakareduse saamiseks on mõistlik kasutada piki- ja otsatreimist. Treimist tuleb kasutada just seetõttu, et töödeldav pind number 1 on pöördpind ning treimine sobib ka otspinna viimistlemiseks (pind nr. 2). Pikitreimisel tuleb kasutada puhastöötlemist, mitte koorivat töötlemist, muidu oleks pinnakonaruste vahemik olnud liiga suur. Detaili mõõtmete tolerants on üsna suur, seega ei ole mõtet kasutada väga
Joonis 3 Vormi eksiis 1. ja 2. Vormikastid 3. Vormisegu 4. Püstkanal 5. Kärn 6. Vormi eraldustasand 7. Tõusukanal 8. Kompensaator (valupea) 9. Toitekanal 10. Valulehter 4. Antud valuprotsessi iseloomustus Valandite täpsus ja pinnakaredus oleneb suuresti vormi valmistaja oskustest, kui vorm pole piisavalt kõvasti kokkusurutud, siis võib vorm kokkuvajuda ning mudeli jäljendi pindadele mustuse jätmine põhjustab halva pinnakareduse. Täpsus oleneb ka kui vähe on lastud kahel vormi poolel üksteise suhtes nihkuda. Võrreldes teiste tehnoloogiatega on see vormimis viis üpriski odav, seda isegi väikestes kogustes. Üks suuremaid miinuseid ongi see, et ruumi peab jätma töötlemisvarudeks. Üldiselt antud valuprotsessi pinnakaredus on kõige halvem võrreldes teiste protsessidega ning täpsus samuti, kuna inimene pole võimeline sadu vorme järjest valmistama
a. Elektrooniline b. Termiline c. Keemiline d. Mehaaniline Question 5 Millest koosneb treilõikur? Vali üks vastus. a. Terikust ja rakisest b. Tagaosast ja kinnitusosast c. Peast ja kinnitusosast Question 6 Millised on treiterade tüübid? Vali üks või enam vastust. a. Otsatera b. Koorimistera c. Mahalõiketera d. Ristlõiketera Question 7 Milleks kasutatakse hõõritsaid? Vali üks või enam vastust. a. Pinnakareduse vähendamiseks b. Läbimõõdu suurendamiseks c. Läbimõõdu vähendamiseks d. Ava täpsuse suurendamiseks Question 8 Millised on termilise lõikamise meetodid? Vali üks või enam vastust. a. Plasmatöötlus b. Abrasiivjuga töötlus c. Veejuga töötlus d. Elektroerosioon töötlemine e. Lasertöötlus Question 9 Kui suur on lõikekiirus v, kui d=10mm ja n=100 p/min Vali üks vastus. a. 100 b. 314 c. 3,14 d. 1000 Question 10
konstruktiivset ettevalmistust (TKE), tootmise tehnoloogilist ettevalmistust (TTE) ja tootmisprotsessi kalendaarset planeerimist ja organiseerimist Question 8 Correct Mark 3.00 out of 3.00 Flag question Question text Operatsiooni projekteerimisel eri variantide hindamine(valik) toimub: Select one: a. Lõikeriista püsivusaja Tinstr ja operatsiooni põhiaja To järgi b. Operatsiooni põhiaja To ja saavutatava pinnakareduse Ra/Rz järgi c. Saavutatava tootlikkuse ja/või omahinna järgi Feedback The correct answer is: Saavutatava tootlikkuse ja/või omahinna järgi Question 9 Correct Mark 3.00 out of 3.00 Flag question Question text Mis on töötluslisa? Select one: a. Materjali osa, mis listakse toorikule peale töötlemist b. Toorikult eemaldatav materjali osa, mis saadakse tehnoloogilise protsessi mõõteanalüüsist c
0,4 𝑘𝑐 = 𝑘𝑐0,4 × ( ) × 𝐾𝑍 → (𝑁/𝑚𝑚2 ) 𝑓𝑛 × 𝑠𝑖𝑛𝐾𝑟 kc0,4 – erilõikejõud 0,4 mm paksuse laastu eraldamiseks, N / mm2 fn – ettenihe, mm / p Kr – teriku peanurk plaanis, ⁰ KZ – lõikeprotsessi arvestatav koondparandustegur mc – astmenäitaja Pinnakareduse Ra arvutamiseks on kasutuses valem [6]: 𝑓𝑛 2 𝑅𝑎 = × 56 → (𝜇𝑚) 𝑟𝑒 fn – ettenihe, mm / p re – teriku tipuraadius, mm 9 Masinaaja T arvutamiseks on kasutuses valem [6]: 60 × 𝐿 × 𝑖
Mis on detaili väsimuspiir? Tsüklite arv, mille suurenedes detail puruneb 15.26. Millised põhiparameetrid mõjutavad detaili väsimuspiiri? Pingetsüklie arvust, koormusest. 15.27. Mida näitab efektiivne kontsentratsioonitegur (väsimuse korral)? pinge kontsentreerumise katseandmetest tulenev arvuline näitaja staatilisel koormusel 15.28. Mida näitab mastaabitegur (väsimuse korral)? absoluutmõõtmete mõju arvuline näitaja: 15.29. Mida näitab pinnaviimistlustegur (väsimuse korral)? pinnakareduse mõju arvuline näitaja: 15.30. Mida näitab väsimuspiiri alanemise tegur? Detailide väsimusohtu, võrreldes samast materjalist katsekehadega laboritingimustes määratud väsimuspiiriga, näitavad väsimuspiiri alanemise tegurid: 15.31. Kuidas saaks detaili vastupanuvõimet väsimusele tõsta? Suurendada väsimusvarutegurit 15.32. Kuidas avaldub detaili tugevustingimus väsimusohu korral? 15.33. Mida näitab väsimusvarutegur? Detaili vastupanu võimet ülekoormustele
(mõõtmete suurenemisega kasvab ohtlike defektide esinemise tõenäosus ning sellega alaneb detaili väsimustugevus); *pinnakonarused ja defektid (on väsimusprao võimalikeks alguspunktideks) 15.27. Mida näitab efektiivne kontsentratsioonitegur (väsimuse korral)? =pingekontsentraatori mõju arvuline näitaja: 15.28. Mida näitab mastaabitegur (väsimuse korral)? = absoluutmõõtmete mõju arvuline näitaja 15.29. Mida näitab pinnaviimistlustegur (väsimuse korral)? = pinnakareduse mõju arvuline näitaja 15.30. Mida näitab väsimuspiiri alanemise tegur? 15.31. Kuidas saaks detaili vastupanuvõimet väsimusele tõsta? Suurendada varutegurit 15.32. Kuidas avaldub detaili tugevustingimus väsimusohu korral? Detaili väsimusohu korral avaldub (normaalpinge) tugevustingimus võrratusena: ehk kus: - lubatav pinge väsimusohu korral detaili väsimustsükli
sepistatud pindadest.. 8. Missugused tunnussuurused iseloomustavad pinnakaredust? Pinnakaredust iseloomustatakse profiili keskmise hälbega Ra [m], mida vaadeldakse kindla pikkusega lõigul l (lähe) või pinnakonaruste keskmise kõrgusega Rz . Eelistatavam on Ra profiili hälvete aritmeetiline keskmine. 9. Esitage konaruste suuna tähistuse näiteid . 10. Esitage näiteid pinnakareduse märkimise kohta joonisel. 11.Mida mõistetakse ava- ja võllisüsteemi all? Võllisüsteem on istude kogum, kus sama nimimõõtme ja täpsusega liite moodustamisel jäävad võlli piirmõõtmed muutumatuks. Erinevad istud saadakse ava piirmõõtmete muutmisega. Võllisüsteemi kõigil istudel on võlli ülemine hälve alati 0 ja alumine - märgiga. See tähendab võlli tolerantsitsoon toetab vastu nulljoont altpoolt. Sellist võlli nimetatakse põhivõlliks.
Kui on määratletud nõue MAX, siis ei ole lubatud pinnal ületada maksimaalseid väärtusi. Tähistatakse joonise llisades tolerantsi tähisele max, nt Rqmax. Kõige levinumad mõõteriistad, kus nõel libiseb üle pinna. Kareduse poolt põhjustatud kõikumine muudetakse elektriliseks, magneetiliseks või valgussignaaliks, mida siis mõõdetakse mõõteriista abil. Mõõtmisel võib vajadusel välja filtreerida ebasoovitavad elemendid (sagedused). Pinnakareduse kahedimensionaalsel mõõtmisel on puuduseks, et ei võeta arvesse pinna ulatuse muutusi ning parameetrid iseloomuatavad sama arvulise väärtusega erinevaid pindasid. Seetõttu uuritakse võimalust määratleda pinnakaredust kolmedimensionaalsena. Optimaalne mõõtme- ja kujutäpsus ning pinnakaredus on omavahel sõltuvuses suurema täpsustasemega detail nõuab väiksemat pinnakaredust. Otsene karedusparameetrite arvutamine talitustingimustest lähtudes on raskendatud
spiraalpuuri (sele 2.40a, b), mis koosneb lõikeosast, spiraalse laastu ärajuhtimise kruvisoonega tööosast ja sabast puuri kinnitamiseks. Puurpinkidel kasutatakse peale puuride ka hulgaliselt teisi avalõikureid. Avardit (c) kasutatakse avardamiseks puuritud ava läbimõõdu suurendamiseks (ülepuurimiseks). Võrreldes keerdpuuriga on avardil suurem hammaste (lõikeservade) arv. Hõõritsat (d,e) kasutatakse hõõritsemiseks avade viimistlemiseks suurema täpsuse ning väiksema pinnakareduse saamiseks pärast avardamist. Süvistiga (f, g, h) töödeldakse puuritud avade otspindu avale ristpinna (näiteks poldi mutrialuseks pinnaks) või koonilise pinna saamiseks (peitpeaga kruvi tugipinnaks). Keermepuur (i) on puuritud ava keermestamiseks. Sageli kasutatakse ka avalõikureid, mis koosnevad eespool nimetatud lõikurite komplektist, näiteks kombineeritud avardisüvisti (j). Puurpinkidel puuritakse, avardatakse, hõõritsetakse ja keermestatakse.
Töötlemise järljed töödeldud pinnal on : Töödeldud pinnal esinevad mikrokonarused ehk pinnakaredus Lõikeinstrumendi pöörlevast liikumisest tulenevad lained ehk kinemaatiline laine Puidu jääkpingetest tulenevad ebatasasused . Pinnakaredus on detaili pnna reljeefi moodustavad suhteliselt väikese sammuga ebatasasused, mida vaadeldakse teataval kindlal alal ehk lähtepikkusel Puidu pinnakareduse moodustavad : Puidu anatoomilise ehituse elemendid ( aastarõngad, sooned) Lõikeprotsessi käigus tekkinud ebatasasused (n3äri tera poolt tekitatud jäljed) Jääkpingetest tulenevad ebatasasused tekivad sellest, et tera muljub puitu lõikamisel teatud määral kokku Selline kokkusurutud puit taastab pärast töötlemist oma esialgse oleku . Seega tõusevad rohkem kokkusurutd puidu piirkonnad töödeldud pinnast
Joonis 15.14 15.4.3. Pinnaviimistlustegur väsimusel Pinnaviimistlustegur väsimusel = -1T -1T K TF = ja K TF = pinnakareduse mõju arvuline näitaja: -1 -1 kus: K TF ; K TF pinnaviimistlustegurid väsimusel vastavalt normaal- ja nihkepingete jaoks (indeks T = topography); Priit Põdra, 2004
Mis on detaili väsimuspiir? Tsüklite arv, mille suurenedes detail puruneb 15.26. Millised põhiparameetrid mõjutavad detaili väsimuspiiri? Pingetsüklie arvust, koormusest. 15.27. Mida näitab efektiivne kontsentratsioonitegur (väsimuse korral)? pinge kontsentreerumise katseandmetest tulenev arvuline näitaja staatilisel koormusel 15.28. Mida näitab mastaabitegur (väsimuse korral)? absoluutmõõtmete mõju arvuline näitaja: 15.29. Mida näitab pinnaviimistlustegur (väsimuse korral)? pinnakareduse mõju arvuline näitaja: 15.30. Mida näitab väsimuspiiri alanemise tegur? Detailide väsimusohtu, võrreldes samast materjalist katsekehadega laboritingimustes määratud väsimuspiiriga, näitavad väsimuspiiri alanemise tegurid: 15.31. Kuidas saaks detaili vastupanuvõimet väsimusele tõsta? Suurendada väsimusvarutegurit 15.32. Kuidas avaldub detaili tugevustingimus väsimusohu korral? 15.33. Mida näitab väsimusvarutegur? Detaili vastupanu võimet ülekoormustele
kasutusele võtmine masinaehituses. See on viinud ala väga kiirele arenguteele ja võib öelda, et sellega on kolm aastatuhandet kestnud rauaaeg lõppenud ja alanud on küberajastu. Ka TTK-s on toimunud viimastel aastatel kiire areng, kus kasutusele on võetud kaasaja uusimad CNC tööpingid. 1 EESMÄRK... ... on valmistada detail, mis vastab joonisel etteantule kuju, mõõtmete, pinnakareduse või muude parameetrite järgi. JA SISU... ... on a) erinevate pindade, rangelt tehnoloogilise protsessi skeemi järgi, järjestikune töötlemine. b) toimub vajaliku töötlemisvaru eemaldamine erine vatelt töödeldavatelt pindadelt. 2 MIS ON VAJALIK DETAILI VALMISTAMISEKS? See on terve kompleks materiaalset- ja inimresurssi. · Inimene (motivatsioon, tahe, tervis, teadmised, oskused,
laupfrees. 62. Milline on töötlemisskeem lõiketöötlemisel puurpinkidel kasutades: · puure- Puuritakse puuri pöörlemisel ja sirgjoonelise liikumise koostoime tulemusena. Mõlemad liikumised annab puurpink tööriistale. · avandeid- kasutatakse puuritud ava läbimõõdu suurendamiseks. Avardiga töötlemisel suurendatakse puuritud ava läbimõõtu ja saavutatakse suurem täpsus · hõõritsaid- kasutataske avade viimistlemisel suurema täpsuse ning väiksema pinnakareduse saamiseks pärast avardamist. 63. Milline on töötlemisskeem lõiketöötlemisel: · ümarlihvpinkidel- lõikeliikumiseks on pealiikumine- lihvketta pöörlemine, ettenihkeliikumiseks tooriku pöörlemine ja tooriku pikiettenihe. Ümarlihvpingi lihvkettal ja toorikul on kummalgi autonoomne ajam eraldi mootoriga. Nii tooriku esitsentripukk kui ka tagumine tsentripukk paiknevad mõlemad edasi-tagasi liikuval töölaual, mis saab liikumise hüdroajamilt. Lihvketas saab iga töökäigu lõpus
suurem. Siirdeistu puhul on liidetavate detailide piirhälbed nii valitud, et osa liiteid tuleb lõtkuga ja osa pinguga see sõltub liidetavate detailide tegelikest (juhuslikest) mõõtmetest. 41. Kujutolerantsid. Pinnakaredus. Kujutolerantsiks nim. kujuhälbe suurimat lubatud väärtust. Kujuhälve all mõistetakse detaili tegeliku pinna või profiili kuju erinevust geomeetrilise pinna või profiili kujust. (Tasapinnalisus Sirgsus Ümarus Silindrilisus) Pinnakareduse all mõistetakse detaili pinna reljeefi moodustavaid suhteliselt väikese Projektarvutusel tavaliselt valitakse neeti läbimõõt d ja arvutatakse vajalik neetide sammuga konarusi, mida vaadeldakse teataval kindlal pikkusel. arv. Materjalide töötlemisel tekivad detailide pinnale korrapärased töötlemisjäljed pinnakonarused, mis annavad töödeldud pinnale pinnakareduse. Koostöötavate pindade karedusest sõltub nende hõõrdumine ja kulumine
võib nt. jõudusid rummult võllile üle kanda ja liiteelemente hästi tsentreerida.
Ava võllist väiksem
Ping : N = -( D - d ) = d - D
D
töödeldakse tasapindu b. töödeldakse silindrilisi välispindu c. töödeldakse avasid ja lõigatakse sisekeeret d. lõigatakse väliskoonuseid Küsimus 36 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst Avade töötlemisel kasutatav hõõrits erineb puurist järgneva poolest ja teda kasutatakse: Vali üks: a. ei erine oluliselt, kasutatakse avade lihvimiseks b. ei oma silinderpinnal lõikeservi hammaste kujul, halvema kui puurimisel pinnakareduse ja täpsuse saamiseks c. omab palju lõikeservi hammaste kujul, eriti täpsete avade saamiseks d. ei erine oluliselt, koorivtöötlemiseks madala pinna kvaliteediga avade saamiseks Küsimus 37 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst Legeertööriistateraste soojuskindlus e soojuspüsivus on alljärgnev ja nad leiavad kasutamist: Vali üks: a. 250 - 350 oC, lukksepa tööriistadeja puidu lõikeriistade valmistamiseks b
Ühise nimimõõtmega kokkupuutuvate pindade puhul nimetatakse avaks ja võlliks igasuguse kujuga hõlmavat ja hõlmatavat pinda. Ist määrab liite ühenduse tugevuse (pingu) või selle suhtelise liikumisvabaduse (lõtku). Vajalikud istud saadakse võrdsete nimimõõtmete juures ava ja võlli tegelike mõõtmete erinevusega sõltuvalt põhihälvetest. Mõõtme täpsusastet nimetatakse kvaliteediks ja see märgitakse tingtähisesse araabia numbriga täpsuse kahanemise järjekorras. Pinnakareduse väärtus võib moodustada ainult teatava osa mõõtme tolerantsist. Tavalise geomeetrilise täpsuse korral on see Ra=tolerants/40. Paberist peab hõlmatud olema 60%. Põhiformaatide tähised: A0 A4. Raamjooned 0,5mm jämedused A4, A3 ja A2 vähemalt 10mm kaugusel, A0, A1 vähemalt 20mm. A asetseb tasapinnal, B silinderpinnal, C rõngaspinnal, D koonuspinnal, E sfääril.
treimine (b), soone treimine ja läbilõikamine (c), spiraalpuuri, Avardit kasutatakse avardamiseks puuritud silindersisetreimine (d), tasase sisepinna sisetreimine ava läbimõõdu suurendamisek, Hõõritsat kasutatakse (e), sisesoone treimine (f) on treimise põhioperatsioonid. hõõritsemiseks avade viimistlemiseks suurema täpsuse Treipingil võib avasid töödelda ka keerdpuuri, ning väiksema pinnakareduse saamiseks pärast avardi ja hõõritsaga (vt. Puurimine). Keerulisi avardamist, Süvistiga töödeldakse puuritud avade kujupindu töödeldakse spetsiaalsete kujulõikuritega. otspindu avale ristpinna või koonilise pinna saamiseks, Keermestatakse nii välis- kui sisepinda spetsiaalseid Keermepuur on puuritud ava keermestamiseks. keerme treilõikureid kasutades. 51. CNC pingid 48
2] Rz DIN määratud DIN 4768 standardi alusel [01.3] d (mm) dRa (mm) IT6 (μm) IT7 (μm) IT8 (μm) 24 25 13 21 33 Ra (μm): 0,8 1,6 3,2 Rz DIN (μm): 12,5 20 31,5 Sele 1. 1 Pinnakareduse parameetrite tabel [01.4] 4 06. MÕISTED Ra – Keskjoonest võetud keskmine kõrgus Ra, on profiili defektide kõrguste ja keskjoone kauguse aritmeetiline keskmine Rz DIN - viie järjestikuse üksiku korrapäratu proovi pikkuse aritmeetiline keskmine 07. ESKIIS VÕLLIST: Sele 1. 2 Võlli eskiis 08. KOKKUVÕTE
filtrites, soojusisolatsioonimaterjalides, pindade jahutuses, protsesside keevkihis, pneumolaagrites, poorsetes katalüsaatorites, poorsetes elektroodides, aeraatorites. 47. Metallide plastsed omadused Enamik metalle on plastsed. Seepärast saab kuuma metalli kuju muuta sepistamisel, pleki valtsimisel ja traadi tõmbamisel. Metallide plastsust saab tõsta kuumsurvetöötlusega. 48. Valtside kalibreerimine Valtside kalibreerimine on mõõtmete täpsuse suurendamine ja pinnakareduse vähendamine väikeste deformatsiooniastmetega plastse külmdeformeerimise teel. 49. Stantsimisvasarad Stantsimisvasaraks nimetatakse löögilise toimega sepa-pressi seadet, kus tooriku deformeerimine toimub vasara langevate osade poolt kogutud kineetilise energia arvel. Stantsimisvasarate valik toimub deformatsioonijõu ja kiiruse järgi. Stantsimisvasaratega ei saa saavutada suurt täpsust. 50. Kaarkeevituse elektroodid
paksus (kuni 4...5 mm). Iseloomulik on väike hõõritsetakse ja keermestatakse. tootlikkus ja suured kulutused keevitusgaasidele. 1. Keerdpuuri- kasutatakse puurimiseks; 2.Avardit- puuritud ava läbimõõdu suurendamiseks (ülepuurimiseks); 3. Hõõritsat -avade viimistlemiseks suurema täpsuse ning väiksema Tööpinki juhitakse arvutiprogrammi abil, mis pinnakareduse saamiseks pärast avardamist; 4) annab tööpingile vajaliku info töö teostamiseks. Süvistiga- töödeldakse puuritud avade otspindu Arvjuhtimist kasutatakse kõikides avale ristpinna (poldi mutrialuseks pinnaks); 5) töötlemispinkides: treipinkides, freespinkides, Keermepuur on puuritud ava keermestamiseks. puurpinkidel, lihvpinkidel ja eriotstarbelistel 10) CNC pingid pinkidel. CNC (computer numerical control) -
kiiresti revolverpead pöörates. Lõikurid, mis saavad pikkiettenihkega, kinnitatakse revolverpea pesadesse. Revolvertreipinkide kasutamine on otstarbekas suurema detailipartii valmistamiseks paljude lõikurite järjestikulise kasutamisega. 25 Joonis 21. Revolvertreipink 35. Kamm ja hambalõikamine Kammlõikamine on avade ja välispindade töötlemise kõrgtootlik meetod, mis tagab suure täpsuse ja minimaalse pinnakareduse. Tööriistaks on lõikehammastega varustatud kammlõikur, mis saab sirgjoonelise pealiikumise ja eraldab kogu töötlusvaru ühe töökäiguga. Joonis 22. Kammlõikamine a – kammlõikur, b - lõikehambad Hambalõikamisel kasutatakse kahte meetodit – kopeer- ja rullumismeetodit. Kopeermeetod põhineb hammaste profileerimisel lõikuriga, millel on hammastevaheline profiil. Rullumismeetod põhineb lõikuri ja tooriku vastastikusel hambumisel koos lõikeliikumistega
(treitakse). Treimisega võib saada silinder-, koonus-, kuju ja tasapindu, samuti keermeid, faase, siirdmikke (joon. ). Treimistöödel kasutatakse treiteri, puure, avardeid, hõõritsaid, keermepuure jt. lõikeriistu. Treimisel saadavaid pindu: 1 silinderpind, 2 siirdmik, 3 faas, 4 tasapind (otspind), 5 kujupind, 6 koonuspind, 7 keere. LAASTUTEKKEPROTSESS Masinaosi valmistatakse toorikutest. Toorik on tootmisobjekt, millest tema kuju, mõõtmete, pinnakareduse ja materjali omaduste muutmise tulemusena saadakse detail. Metallikihti, mis detaili saamiseks tuleb toorikult lõikeprotsessis eemaldada, nimetatakse töötlusvaruks . Treimise põhiliikumisi on kaks: pealiikumine (joon. a) ja ettenihkeliikumine (joon. b) 1 töödeldav pind, 2 lõikepind, 3 töödeldud pind; 2 Pealiikumine on tooriku pöörlemine. Selleks kulutatakse suurem osa pingi võimsusest
Puidu niiskusest - niiskuse kasvades hõõrdetegur lõikuri pinna ja puidu vahel suureneb. See kutsub esile ka hõõrdumise suurenemise. Eriti oluline ja märgatav on niiskuse mõju kinnisel lõikamisel, kuna sel juhul tekib täiendav hõõrdejõud ka lõikuri külgtahkude ja puidu vahel. 13 Töödeldava pinna kvaliteet Kvaliteeti mõjutavad tegurid. Töödeldud pinna kvaliteeti hinnatakse pinnakareduse mõiste järgi. Pinnakaredus määratakse vastavalt töödeldud pinnal esinevate ebatasasuste suurusele. Puidu töötlemisel hinnatakse pinna karedust karedusklassi abil, kusjuures esimesele klassile vastab kõige madalam pind. Lõikamise tagajärjel saadud pinna kvaliteet sõltub järgmistest teguritest: Laastu lahti lõhestumise vältimine: Lõikamisel tuleb vältida laastu eraldumist lahti lõhestamise teel, kuna lõhe
mis suunab puuri avasse süvenemisel kujunenud suunas. Viimast puuri alaliiki kasutatakse pikkade avade (näit. relvatorude) 72. Miks kasutatakse avardeid? Avardeid kasutatakse avade läbimõõdu suurendamiseks juhtudel, kus eraldatava kihi paksus on suur. 73. Miks kasutatakse hõõritsaid? Hõõritsad on ette nähtud ava kuju ja läbimõõdu täpsuse suurendamiseks ning pinnakareduse vähendamiseks. Hõõritsat suunab ettetöödeldud ava. 74/75 Millal kasutatakse kiikuvkinnituse/ujuvkiikumise rakiseid? Hõõritsat võib jäigalt kinnitada vaid juhul, kui kinnitus tagab hõõritsa ja ava telgede ühtivuse. Vastasel juhul kasutatakse kas nn. kiikuvkinnituse rakiseid (rakis võimaldab hõõritsa tööosal (s.o. hammastega osal) telje risttasandil igas sihis teatud nurga ulatuses vabalt "kiikuda" või siis nn
..1,2 mm/p , kermisavardil 0,4...1,5 mm/p. Lõikekiirus on vastavalt 20...35 m/min ja 60...200 m/min. Suuri avasid töödeldakse liitlõikeriistaga - puuravardiga. Faase ja koonussüvendeid töödeldakse süvistiga, mille lõiketerade arv on suurem kui avarditel. See võimaldab saada töötlemisel pinnakareduse Ra = 1,25...0,63 um. Standardsüvistite töökoonuste nurgad on 45", 60" , 75" , 120". Ava treimine. Puuritud avad ja avad valandites või sepistes treitakse sageli üle, et saada suuremat läbimõõtu ja töötlustäpsust ning väiksemat pinnakaredust. Treimisega saadakse ava läbimõõdu töötlustäpsuseks kuni 0,02 mm ja pinnakareduseks Ra = 1,5...1,25 um. Ka võimaldab treimine ava paremine tsentreerida. Treimine on universaalsem avade töötlemise viis, mis ei vaja erilisi tööriistu
annaabi.ee 
