Horisontaalvoodri tegemine ilma nurgalaudadeta eeldab nii horisontaallaudis hoolikat laudade saagimist kui ka nurga töötlemist ja täpset pikkust. Kaldlõige tuleb tihe, kui saete lauad nii, et tagantpoolt jääb liide 2 mm avatuks. Värvige kaldliited, samuti ka muud jätku- kohad enne laudade kinnitamist. kaldlõige tehakse väljastpoolt tihe Aknad Akende liitumiskoht välisvoodriga sarnaneb natuke nurgaga. Ehitise
Lihtlõiked – detaili lõiked ühe tasandiga. Kui lõikav tasand on paralleelne põhiekraaniga, saadakse horisontaallõige. Kui vertikaallõike saamiseks kasutatav tasand on paralleelne esiekraaniga, saadakse frontaallõige. Kui vertikaallõike saamiseks kasutatav tasand on paralleelne külgekraaniga, saadakse profiillõige. Kui lõikav tasand ei ole paralleelne ühegagi põhilistest ekraanidest, saadakse kaldlõige. Horisontaal-ja vertikaallõiked on soovitav asetada joonisel vastavate põhiliste vaadete kohale. Liitlõiked Sellised lõiked vormistatakse astmelise lõike ja murdlõike kujul [ISO 128-40:2001 (E), ISO 128-44:2001 (E), ISO 128-50:2001 (E) järgi]. Mõlemal juhul tuleb jämedate kriipsudega ära näidata lõikava pinna kulgemise muutus: astmelisel lõikel astmete koht, murdlõikel murdekoht. Astmelisel lõikel paiknevad lõikepinnad astmeliselt ja on objekti läbides üksteisega
korral hargi või ridvaga eemaldama murdunud ladvad või oksad. · Langetussälgu alumine tasapind peab olema risti puu teljega, ülemine pind peab moodustama alumise suhtes 25...35. · Kahe paralleelse saelõikega tehtud täisnurkse langetussälgu puhul peab sälgu kõrgus olema 1/10 tüüka läbimõõdust mahasaagimise kohal. Nn. "Skandinaavia" langetussälgu korral peab nii alumine kui ka ülemine kaldlõige olema 45 all puu ristteljega. · Langetamise läbilõige peab olema risti tüvele ja suunduma sälgu keskele (skandinaavia sälgu korral ülemise sälgu keskele). Õige langetus suuna tagamiseks peab jätma läbisaagimata nn. pideriba, mille laius on kuni 40 cm jämeduste puude korral 2 cm, 40-60 cm jämedusega puudel 3 cm, jämedamatel 4cm. Keelatud on langetatavad puud täielikult läbi saagida.
paksuses. Joonis 3.1. Sileservseotis laiuses ja paksuses Joonis 3.2. Kaldlõikeline sileservseotis Ühest tükist puitdetaili ristlõige ei tohiks olla suurem kui 50x100 mm. Vajalik on liimitavate toorikute hoolikas sobitamine, korralik liimimissurve ja toorikute aastarõngaste õige asetus. Kõige paremaks loetakse radiaallaudadest kokkuliimitud detaili. Tooriku pikkuses jätkamisel kasutatakse kaldlõikelist sileservseotist ja hammastappi. Mida pikem on kaldlõige, seda tugevama liite saame. Optimaalseks loetakse kaldlõike pikkust, mis on 5-8 tooriku paksust. Liimitud plaatdetailid tuleb konstrueerida selliselt, et neis ei tekiks sisepingeid – detaili mõlemal pool sümmeetriatelge peab olema ühesugune arv liimitud kihte (vineer, spoon, paber, plastik jne). Liimitavad kihid peavad olema samast puiduliigist, ühepaksused ja ühesuguse kiudude asetusega. Kui ei ole võimalik hoiduda mittesümmeetrilisest kihtide asetusest, tuleb kasutada täiendavate
Tavalisemad rikked on: 1) puu kasvamisel tekkinud kõverus, kasvaja, okslikkus jt, 1) puu kasvamise ja puitmaterjali säilitamiseajal seente, putukkahjurite või ilmastiku tekitatud kahjustused tõugurikked, puidumädanikud, külmalõhed jt, 2) puidu niiskussisalduse muutusmisega tekivad rikked lõhenemine, kaardumine jt, 3) puidu töötlemisel tekivad rikked killu lahtimurre, sisselõige, kaldlõige jt. Eruti raskesti määratavad on sellised puidurikked, nagu seesmised mädanikud, ebanormaalsed värused, paljud oksa alaliigid ja puidu ehituse rikked. Soodsates tingimustes on puit vastupidav materjal, ebasoodsates aga kerkesti häviv tooraine. Kahjustusi saab ära hoida kui ollakse teadlik, millistes bioloogilistes ja klimaatilistes oluses need tekivad. Puidu koostisosad lühustuvad lihtsamateks orgaanilisteks ühenditeks, mis on toitaineks paljudele seentele ja putukatele
kontrollides puu seismiskindlust ja vajaduse korral hargi või ridvaga eemaldama murdunud ladvad või oksad. Langetussälgu alumine tasapind peab olema risti puu teljega, ülemine pind peab moodustama alumise suhtes 25...35. Kahe paralleelse saelõikega tehtud täisnurkse langetussälgu puhul peab sälgu kõrgus olema 1/10 tüüka läbimõõdust mahasaagimise kohal. Nn. "Skandinaavia" langetussälgu korral peab nii alumine kui ka ülemine kaldlõige olema 45 all puu ristteljega. Langetamise läbilõige peab olema risti tüvele ja suunduma sälgu keskele (skandinaavia sälgu korral ülemise sälgu keskele). Õige langetus suuna tagamiseks peab jätma läbisaagimata nn. pideriba, mille laius on kuni 40 cm jämeduste puude korral 2 cm, 40-60 cm jämedusega puudel 3 cm, jämedamatel 4cm. Keelatud on langetatavad puud täielikult läbi saagida. Kännust kokkukasvanud puid või üle 5 kaldega puid langetatakse loomuliku kalde suunas.
Eriti siis, kui need värvida muust voodrist erinevat värvi.Vertikaallaudise korral saab üsna lihtsalt läbi ka ilma eriliste nurga-laudadeta.Arvutage voodrilaudade kulu sellele fassaadile, millelaudist saab täpselt jagada ja nurkadesse paigutatavatele laudadele jätke piisavalt laiust. Horisontaalvoodri tegemine ilma nurgalaudadeta eeldab nii hoolikat laudade saagimist kui ka nurga töötlemist ja täpset pikkust. Kaldlõige tuleb tihe, kui saete lauad nii, et tagantpoolt jääb liide 2 mm avatuks. Värvige kaldliited, samuti ka muud jätkukohad enne laudade kinnitamist. Aknad Akende liitumiskoht välisvoodriga sarnaneb natuke nurgaga. Ehitise üldilmest ning voodrilaudade tüübist ja suunast olenevalt võib liitumiseks kasutada erineva laiusega voodrilaudu või paigaldada akna alaserva veeplekk. Puitmajadel on aknad traditsiooniliselt paiknenud voodri välistasapinna lähedal.
Tavalised puidurikked : · Puu kasvamisel tekkinud kõverus, kaldkiulisus, salmilisus, kasva või okslikkus. · Puu kasvamise ja materjalide säilitamise ajal seente, putukkahjurite või ilmastiku tekitatud kahjustused puidumädanikud, külmalõhed, tõugud. · Puidu niiskusesisalduse muutumisel lõhenemine, kaardumine, kõmmeldumine. · Puidu töötluse rikked killu lahti murdmine, sisselõige, kaldlõige. · Avatud oks- ümarmetsamaterjali külgpinnale väljuv oks. (oksa aluosa, mis jääb palgi külgpinnale pärast laasimist ) · Umboks surnud ja varisenud või laasitud oksa tüügaste ülekasvamisel elusate puidukihtidega , ei ulatu tüve välispinnale, kuid on märgatav puhetiste ja haavandlaikude tõttu. Okste rühmitamine : · Oksarühm (koondoksad) moodustab vähemalt 4 üle 12 mm läbimõõduga
Lõikepinnad joonisel viirutatakse. Lihtlõiked – detaili lõiked ühe tasandiga. Kui lõikav tasand on paralleelne põhiekraaniga, saadakse horisontaallõige. Kui vertikaallõike saamiseks kasutatav tasand on paralleelne esiekraaniga, saadakse frontaallõige. Kui vertikaallõike saamiseks kasutatav tasand on paralleelne külgekraaniga, saadakse profiillõige. Kui lõikav tasand ei ole paralleelne ühegagi põhilistest ekraanidest, saadakse kaldlõige. Horisontaal-ja vertikaallõiked on soovitav asetada joonisel vastavate põhiliste vaadete kohale. 30 Terminid frontaallõige – фронтальный разрез lihtlõige – простой разрез horisontaallõige – горизонтальный разрез lõikav tasapind – секущая плоскость
kergesti eraldatav. 11 Alus lõigatakse ülaltpoolt juurekaela kaldu maha (nt rooside pookimisel). Aluse kõrgemalt küljelt lõigatakse koor umbes 2 – 3 cm pikkuselt pikisuunas lõhki ja kooreservad eemaldatakse puiduosast. Pookoksa alumise punga kohal tehakse vastasküljele 2 … 4 cm pikkune kaldlõige. Poogend lükatakse aluse lahtiste kooreservade vahele ja seotakse kinni (vt kõrvalolev joonis). Lõikepinnad kaetakse pookevahaga. Oluline on, et pookoksa ei lükataks liialt sügavale koorehõlmade vahele, pookoksa kambiumi serv peab jääma veidi üle aluse serva. Koore alla poogitakse sageli ka vanemaid puid, kusjuures mahalõigatud tüve või oksa tüükale poogitakse mitu oksa. Allpool oleval pildil näha, kuidas umbes paari meetri kõrgusele hariliku
plunžerikõrvad ja on need on ühenduses pööratava puksiga. Põõratava puksi keeramisega põõrdub ümber oma telje ka plunžer ja sellega muudame silindrisse antavat kütuse kogust.Kütuse koguse regulleerimine toimub plunžeri ülemises otsas oleva kald väljalõike ja hüllsis oleva kütuse täite – ülevooluava põõrdumisega üksteise suhtes. ( kaldlõige plunžeri ülaosas on sisse freesitud) Plunžeri juhtpind võib olla varustatud ringkanalitega, mis moodustavad laburünttihendi. Pööratava puks on varustatud hammasvõõga ( milline on puksile asetatud selliselt, et oleks võimalik hammasvõõd puksil põõrata ja seda tänu hammasvõõl oleva pingutus/kinnitus kruvile). Hammasvõõ on hambumises hammaslatiga, ning
maksimaalselt mehhaniseerida tootmisprotsesse. Kõige enam kasutatakse sileservseotist (sileda vuugiga). Liimitud detaili kvaliteet sõltub üksikute osade mõõtmetest (ei soovitata ühest tükist detailidest suuremat ristlõiget kui 50 x 100 mm), nende hoolikast sobitamisest, liimimissurvest ja toorikute aastarõngaste asetusest. Kõige parem on radiaalselt saetud laudadest kokkuliimitud detailid. Tooriku jätkamisel pikkuses kasutatakse kaldlõikelist sileservseotist; mida pikem on kaldlõige seda tugevam liide. Samuti kasutatakse liimimist tisleriplaatide ja kilpide ning spoonist liimitud detailide valmistamisel ning detailide pealistamisel spooniga (kattevineeriga). Liimitud detailid (kilbid, plaadid) tuleb konstrueerida selliselt, et neis ei tekiks mittesümmeetrilisi pingeid - selleks peab olema mõlemal poolel sümmeetriateljest ühesugune arv liimitud kihte (vineer, spoon, paber, plastik jne.). Peale selle on soovitav, et liimitud kihid oleksid vastavalt samast
Tavalised puidurikked on: · puu kasvamisel tekkinud kõverus, kaldkiulisus, salmilisus, kasvaja, okslikkus, · puu kasvamise ja puitmaterjalide säilitamise ajal seente, putukkahjurite või ilmastiku tekitatud kahjustused on mitmesugused puidumädanikud, külmalõhed, tõugurikked, · puidu niiskusesisalduse muutumisega tekivad rikked lõhenemine, kaardumine, kõmmeldumine, · puidu töötlemisel tekivad rikked killu lahti murdumine, sisselõige, kaldlõige. Puidurikete mõju tehnilisele kõlblikkusele sõltub rikke iseloomust ja sortimendi kvaliteedinõudeist. Seetõttu tuleb praktiliselt riketeks lugeda selliseid vigastusi ja normaalsest ehitusest kõrvalekaldumisi, mis alandavad metsamaterjalide kvaliteeti alla lubatud normide. Erandina suurendavad mõned puidurikked puidu väärtust (dekoratiivsust), näit. salmilisus ja kasvajad. Puidurikete liigitus ja tunnused. Oksad Oksad on bioloogiliselt paratamatuteks puiduriketeks.
seismiskindlust ja vajaduse korral hargi või ridvaga eemaldama murdunud ladvad või oksad. Langetussälgu alumine tasapind peab olema risti puu teljega, ülemine pind peab moodustama alumise suhtes 25...35° nurga. Kahe paralleelse saelõikega tehtud täisnurkse langetussälgu puhul peab sälgu kõrgus olema 1/10 tüüka läbimõõdust mahasaagimise kohal. Nn. "Skandinaavia" langetussälgu korral peab nii alumine kui ka ülemine kaldlõige olema 45° nurga all puu ristteljega. 6. Langetamise läbilõige peab olema risti tüvele ja suunduma sälgu keskele (skandinaavia sälgu korral ülemise sälgu keskele). Õige langetus suuna tagamiseks peab jätma läbisaagimata nn. pideriba, mille laius on kuni 40 cm jämeduste puude korral 2 cm, 40-60 cm jämedusega puudel 3 cm, jämedamatel 4cm. Keelatud on langetatavad puud täielikult läbi saagida. 7
Tavalised puidurikked on: • puu kasvamisel tekkinud kõverus, kaldkiulisus, salmilisus, kasvaja, okslikkus jt., • puu kasvamise ja puitmaterjalide säilitamise ajal seente, putukkahjurite või ilmastiku tekitatud kahjustused on mitmesugused puidumädanikud, külmalõhed, tõugurikked jt., • puidu niiskusesisalduse muutumisega tekkivad rikked – lõhenemine, kaardumine, kõmmeldumine jt., • puidu töötlemisel tekkivad rikked – killu lahtimurre, sisselõige, kaldlõige jt. (Lisa: enamikku puidurikkeid saab vältida või vähendada metsa hooldades ja puidu töötlemisel ning säilitamisel õiget tehnoloogiat rakendades.) Tüve kuju rikked (vali 3): • ovaalsus (ovality) – ümarpuidu ristlõige, mida iseloomustab suurema ja väiksema läbimõõdu märgatav erinevus (> 1,5 korda). • koondelisus (taper) – läbimõõdu järk-järguline muutus ümarpuidu pikisuunas.
annaabi.ee 
