docstxt/11974033692.txt
docstxt/134012684434.txt
docstxt/15184478900751.txt
Mongei meetod, sirge jälgpunktid, eriasendilised sirged, sirglõigu pikkus ja kaldenurgad, kahe sirge vastastikused asendid Sirgjoone jälgpunktid Sirge jälgpunktiks (jäljeks) nim sirgjoone ja ekraani lõikepunkti. Üldasendilisel sirgel on kolm jälge: *lõikepunkt põhiekraaniga -põhijälgpunkt *esiekraaniga- esijälgpunkt *külgjälg- külgjälgpunkt Põhijälg ja tema pealtvaade asetsevad põhiekraanil ja sirge pealtvaatel, põhijälje eestvaade aga x-teljel ja sirge eestvaatel. Esijälg ja tema eestvaade asetsevad esiekraanil ja sirge eestvaatel, esijälje pealtvaade aga x-teljel ja sirge pealtvaatel. Üldasendiline sirge Üldasendiline sirge ei ole paralleelne ühegi ekraaniga ega asetse sellel. Tunnus: kõik 3 sirge projektsiooni on kaldu ekraanide suhtes. Sirglõigu ristprojektsioonid on sirglõigust enesest lühemad. Sirgjoone kaldenurgad ei esine üheski vaates õiges suunas. Eriasendiline sirge
Mongei meetod, sirge jälgpunktid, eriasendilised sirged, sirglõigu pikkus ja kaldenurgad, kahe sirge vastastikused asendid Sirgjoone jälgpunktid Sirge jälgpunktiks (jäljeks) nim sirgjoone ja ekraani lõikepunkti. Üldasendilisel sirgel on kolm jälge: *lõikepunkt põhiekraaniga -põhijälgpunkt *esiekraaniga- esijälgpunkt *külgjälg- külgjälgpunkt Põhijälg ja tema pealtvaade asetsevad põhiekraanil ja sirge pealtvaatel, põhijälje eestvaade aga x-teljel ja sirge eestvaatel. Esijälg ja tema eestvaade asetsevad esiekraanil ja sirge eestvaatel, esijälje pealtvaade aga x-teljel ja sirge pealtvaatel. Üldasendiline sirge Üldasendiline sirge ei ole paralleelne ühegi ekraaniga ega asetse sellel. Tunnus: kõik 3 sirge projektsiooni on kaldu ekraanide suhtes. Sirglõigu ristprojektsioonid on sirglõigust enesest lühemad. Sirgjoone kaldenurgad ei esine üheski vaates õiges suunas. Eriasendiline sirge
asetseva sirgega. Tasandil asetsevate sirgete jälgpunktid on selle tasandi vastavatel jälgsirgetel- see lause on aluseks tasandi jälgede tuletamisel, sest tasandi kahe sirge jälgpunktid määravad selle tasandi jälgsirged. Tasandi nivoosirgeks nim sirget, mis asetseb sellel tasandil ja on paralleelne ühe ekraaniga. (horisontaal h ll 1, frontaal f ll 2, profiilsirge r ll 3). Tasandi nivoossirge horisontaal h: üldasendilise tasandi horisontaali eestvaade on paralleelne kaksvaate teljega, pealtvaade aga on paralleelne tasandi põhijäljega. Tasandi nivoosirge frontaal f: üldasendilise tasandi frontaali pealtvaade on paralleelne kaksvaate teljega, eestvaade aga on paralleelne tasandi esijäljega. Tasandi langusjooned Tasandi langusjooned on nivoosirgete, s.h vasatava jälje ristsirged sellel tasandil. Iga ekraani suhtes on tasandil oma langusjoonte süsteem.
Eksam 68 1. Tasandi ja hulktahu lõikejoone kaksvaade. Tahu ABT tõeline kuju ja põhikaldenurk. 2. Kujundi vasakultvaade, külgpinnalaotus, kujutis ristisomeetrias, põhiekraaniga kaldu oleva tahu tõeline kuju (tahu tasand on risti esiekraaniga). 3. Leida silindrilise väljalõikega poolkera eestvaade.
on paralleelne tasandil asetseva sirgega. 27. Mis on tasandi horisontaal (frontaal) ja mis on tema tunnus kaksvaate alusel? Tasandi horisontaal on sirge, mis asetseb sellel tasandil ning on paralleelne põhiekraaniga, horisontaali eestvaade on paralleelne kaksvaate teljega ning pealtvaade paralleelne tasandi põhijälgjoonega. (Tasandi frontaal on sirge, mis asetseb sellel tasandil ning on paralleelne esiekraaniga, frontaali pealtvaade on paralleelne kaksvaate teljega ning eestvaade paralleelne tasandi esijälgjoonega) 28. Mis on tasandi põhilangusjoon (esilangusjoon) ja mis on tema tunnus kaksvaate alusel? Tasandi põhilangusjoon on tasandi horisontaali ristsirge sellel tasandil, tasandi põhilangusjoone pealtvaade on risti iga selle tasandi horisontaali pealtvaatega, ühtlasi risti tasandi põhijälgjoonega (Tasandi esilangusjoon on tasandi frontaali ristsirge sellel tasandil, tasandi esilangusjoone eestvaade on risti iga selle
43) Mis on tasapinna põhijälgjoon/esijälgjoon? a) põhijälgjoon tasandi ja põhiekraani lõikesirge b) esijälgjoon tasandi ja esiekraani lõikesirge 44) Joonestada lõik AB, mis asub tasapinnal (p; e). B'' e frontaalid pealtvaade paralleelne x-teljega x A'' ja eestvaade paralleelne tasandi esijäljega B' A' p 45) Joonestada kolmnurk ABC, mille tasapind on risti põhiekraaniga/esiekraaniga. 46) Sõnastada sirge tasapinnal asetsemise tingimused. a) tema kaks punkti on sellel tasandil b) läbib tasandi punkti ning on paralleelne tasandil asetseva sirgega 47) Mis on tasapinna horisontaal/frontaal ja mis on tema tunnus kaksvaatel?
Prantsuse absolutism Absolutismiajastu Absolutism riigivorm, milles kõrgeim võim kuulub piiramatult ühele isikule. Absolutismi tunnused: Kogu võim kuulub ühele isikule. Ametnikkonna ja sõjaväe suur tähtsus. Reguleeritud majanduse areng ehk merkantilism. P h ilip V Hispaania kuningas, kelle nimetas ametisse Prantsusmaa troonipärija Louis XIV- Päikesekuningas Prantsusmaa kuningas 1643 1715. Oli veendunud absolutismi pooldaja, kes uskus end olevat jumalikku päritolu. Louis XV "Peale meid tulgu või veeuputus" Saab Prantsusmaa kuningaks 1715. aastal. Prantsusmaa tulevik ei valmista talle muret. Versailles` loss Lossi ehitustööd algasid kuningas Louis XIV korraldusel 1669. aastal. Õukond kolis lossi 1682. aastal. Lossis oli üle ...
Arkaad kaared, võlvif, mitmuses, kaaristu, võlvitu Baas alus, põhi, samba alumine osa Tüves samba keskosa Kapiteel samba ülemine osa Bareljeef skulptuuriliik, madal reljeef Dekoor kaunistus Disain tarbekunst ehk tarbeesemete kujundaminne Draperii volditud kangas Eskiis vabakäe joonis, visand Fassaad esikülg Foorum vestlusring, pärit Rooma keisririigist, linnaväljak Fresko seinamaal. Maalitakse kivistumata lubjakrohvile Frontaalne eestvaade, ettepoole suunatud Gobelään piltvaip Gootika gooti perioodist pärinev kunst 1144 (12 saj.)
pikkuse vahel. 26. Sõnastage sirge tasandil asetsemise tingimused. 1. Sirge on tasandil, kui tema kaks punkti on sellel tasandil. 2. Kui ta läbib tasandi punkti ning on paralleelne tasandil asetseva sirgega. 27. Mis on tasandi horisontaal (frontaal) ja mis on tema tunnus kaksvaate alusel? Tasandi horisontaaliks nim sirget, mis asetseb sellel tasandil ning on paralleelne põhiekraaniga, tunnuseks: horisontaale eestvaade on paralleelne kaksvaate teljega ja pealtvaade paralleelne tasandi põhijäljega. Tasandi frontaaliks nim sirget, mis asetseb sellel tasandil ja on paralleelne esiekraaniga, tunnuseks: frontaali pealtvaade on paralleelne kaksvaate teljega ning eestvaade paralleelne tasandi esijäljega. 28. Mis on tasandi põhilangusjoon (esilangusjoon) ja mis on tema tunnus kaksvaate alusel? Tasandi
b' punkti U' ja sirge a' punkti V', mis asetsevad ühel ja samal esikiirel. Nende punktide ühiseks eestvaateks on sirgete a ja b eesvaadete lõikepunkt U''=V''. Tõmmates sidejoone läbi selle punkti, näeme pealtvaatelt, et sirgel b asetseva punkti U kaugus esiekraanist on suurem sirgel a asetseva punkti V omast. Järelikult on punkt U eestpoolt vaadates vaatlejale lähemal kui punkt V, see tähendab sirge b läheb sirge a eest läbi. Seepärast sirge a eestvaade märgitakse joonisel katkestatult. Et otsustada, kumb sirge läheb üle pealtvaates, siis märgistan eestvaates sirge b'' punkti N'' ja sirge a'' punkti M'', mis asetsevad ühel ja samal põhikiirel. Nende punktide ühiseks pealtvaateks on sirgete a ja b pealtvaadete lõikepunkt N'=M'. Tõmmates sidejoone läbi selle punkti, näeme eestvaatelt, et sirgel b asetseva punkt N on kõrgemal kui sirgel a asetseva punkt M. Järelikult ülalt vaadates on punkt N vaatlejale lähemal kui punkt M;
........................................ 4 4.2 Töös kasutatud komponendid ja nende suurused..........................................4 4.3 Spice’i tulemused....................................................................................... 5 4.3.1 Spice’i skeem.......................................................................................... 5 4.4 Valmistatud trükkplaat.................................................................................. 7 4.4.1 Eestvaade............................................................................................... 7 4.4.2 Tagantvaade............................................................................................ 8 4.5 Saadud tulemused........................................................................................ 8 4.3 Elektriskeemi seletus........................................................................................ 9 5. Kokkuvõte............................................
määratavus Kujutava geomeetria põhilised meetodid: # Monge'i meetod ehk mituvaade # aksonomeetria # kvooditud ristprojektsiooni meetod kvoot punkti kaugus ekraanist Monge'i meetod Gaspard Monge (1746- 1818) - Objektist tuletatakse mitu ristprojektsiooniga risti - Põhiekraan (xy-tasand) - Esiekraan (xz-tasand) - Kaksvaate telg (x-tasand) - I,II,III,IV ruumiveerandid A' punkti A pealtvaade A'' punkti A eestvaade Joon A' A'' on sidejoon. Sidejoon on alati risti kaksvaate teljega. Punkti kaksvaade- määrab punkti asukoha ristuvate ekraanide suhtes üheselt, joonise pinna suhtes kaheselt Kolmvaate peaomadus Az A'''=Ax A'=A''A= Ya Sirge on määratud oma kahe punkti kaksvaatega 04:57 04:57
2.tuletame antud tasandi ja abitasandi lõikesirge 3.leiame lõikesirge ja antud sirge lõikepunkti, mis ongi antud tasandi ja sirge lõikepunkt. tasandi normaal on sirge, mis on risti iga sirgega sellel tasandil, sealhulgas ka tasandi nivoosirgetega. Normaali n tunnus kaksvaatel: n' risti p ja h' n'' risti e ja f'' Sirgjoon ja tasand on teineteisega risti, kui sirgjoone pealtvaade on risti tasandi horisontaali pealtvaatega ning sirgjoone eestvaade on risti tasandi frontaali eestvaatega; seejuures sirgjoone projektsioonid ei tohi olla risti x-teljega. Nurgad sirgete ja tasandite vahel Lahendadatakse järgmise mõttekäigu alusel: kasutades ülesande andmeid püütakse saada niisugune abikolmurk, mille üheks nurgaks oleks otsitav nurk. 1.nurk lõikuvate sirgete vahel 2.nurk kahe tasapinna vahel 3.nurk sirgjoone ja tasapinna vahel Nurk kahe tasapinna vahel võrdub nurgaga nende tasapindade normaalide vahel.
○ Kuna asulakoht andnud nime Kunda kultuurile ● Lavamaa on erakordselt rikas aarete ja peitleidude poolest Pulli asula 2010 (Autor: Oskar Susi, CC BY-SA 3.0) Ajaloolised väärtused ● Kihelkonnakirikud, kabelid, mõisahooned, terviklikud mõisaansamblid, vesiveskid, postijaamad, sildu ning muud ● Eesti ühed uhkemad mõisad Sagadi mõisa peahoone eestvaade Autor: Diego Delso (CC BY-SA 3.0) Aidu Karjäär ● Põlevkivikarjäär ○ Kaevandati suurtes kogudes. ○ Karjääri pindala ● Helesinine laguun ● Pakub puhkevõimalust Valaste juga ● Ida-Viru maakonnas Toila vallas ● Umbes 30 meetri kõrgune ● Eesti kui Baltimaade kõrgeim ● Ei ole looduslik, saab vee Kaasikvälja kuivenduskraavist Kiviõli tuhamägi ● Seikluskeskus ● Põlevkivi poolkoks Juminda tuletorn
meelest). *Määrsõnalised laiendid kirjutatakse põhisõnast tavaliselt lahku (kiiresti kõndimine, vaikselt rääkimine, pikali post) *E! Mõistereegel (pealkiri, pealekaebaja, pealtvaade allkiri, alltekst, allüürnik, allasutus, allhankija, ülesanne, ülerahvastatus, ülevaade, üleminek ettevaatus, ettekuulutus, eeskiri, eeskoda, eesasend, eesnääre eesistuja, eestkoste, eestvaade, eestseisus kõrvalepõige, kõrvalharrastus, kõrvalteenistus, kõrvalhoone tagahoov, tagaratas, tagatuli, tagantvaade ümbersõit, ümberistumine juurdevool, äravool, vastukaja, tänapäev, koostöö ) KOKKU (,,spetsiaal" LAHKU (lahus olev") tikkimise eriala need on täiesti eri alad luuraja eriülesanne luurajail olid eri ülesanded diplomaadi eriluba tal oli kaks eri luba valimiste erisaade teemale pühendati kaks eri saadet
TVTG MAARDU MÕIS Sirely Kasela 11D Õp. Robert Ossipov Tallinn 2016 Maardu mõisast Maardu mõis on Jõelähtme kihelkonnas Harjumaal, mille süda on tänapäevase haldusjaotuse järgi Maardu külas Jõelähtme vallas Harju maakonnas, Mõisa tee 7.Mõisa hoone asub TallinnPeterbur maantee 16. kilomeetrilt ära keerates 3 km lõuna suunas.See mõis on üks varasemaid ja väärtuslikumaid esinduslikult väljaehitatud mõisaansambleid Harjumaal, mille ehituslugu ulatub enam kui kolmesaja aasta taha. Mõisat on esmakordselt mainitud juba 1314, enne Jüriöö ülestõusu Muugal paiknevana. Praeguses asupaigas on Maardu mõisast andmeid 1397. aastast. Mõisa peahoone kujutab oma vanemas osas barokses stiilis mõisamaja,neid hakkas Eestis laiemalt tekkima 17. sajandi teisel poolel (sarnase plaanilahendusega on ka Aa ja Palmse mõis). Mõisaga seotud isikute kaudu omab see pai...
ristprojektsioonid. Seejärel pööratakse ekraanid koos kujutisega ühele tasapinnale - joonise pinnale. 1.3.1. Punkti kaksvaade Vtame 1 = xy-tasapind - phiekraan; 2 = xz-tasapind - esiekraan; Pärast ekraanide lahtipööramist saame punkti A kaksvaate (joon. 6), kus x 1 × 2 - kaksvaate telg; AA x - sidejoon; A ( xA ; yA ) - punkti A pealtvaade; A ( xA ; zA ) - punkti A eestvaade. Punkti A kaksvaade AA määrab punkti asukoha ekraanide suhtes üheselt. Kui punkt on antud kaksvaatega, kirjutatakse A (A,A). z 2 A 2 A zA A zA
vastavaltsellele,kas pealtvaadeon teljest (ktilgkvoot)Xn= OAx= A"'A; x-koordinaatl6ik madalamal v6i k6rgemal; (esikvoot) Yn= OAv= A"Al y-koordinaatl6ik 2) punkton ruumisp6hiekraanist k6rgemalv6i (p6hikvoot)Zn= OA2= A'A. z-koordinaatl6ik madalamalvastavaltsellele,kas eestvaade on teljestk6rgemalv6imadalamal. 2.2 Punkti kolmvaade.Projektsioonid koordinaatidejiirgi Kaksvaade md6rab ktill punkti asukoha ekraanidesuhtes,kuid ei suuda dra mddrata keerukamaidobjekte,sest suurearvupunktide tdhistaminejoonisel pole v6imalik. Objekti m66rava joonise saamiseks v6etakse siis kasutusele x-teljega risti asetsev kolmas ekraan(1oon.2.2) Joon.2.2
Telg x on kaksvaate telg. Punkti projektsioone ühendav sirge A''A' on sidejoon. Sidejoon on kaksvaate teljega alati risti. Selel 10 ja edasi on piltkujutisena kasutatud kaldaksonomeetrilist projektsioon ehk kabinetprojekt- siooni (moondeteguriga mx:my:mz=1:½:1). Täpsemalt vaata sele 21c. Sele 11. a – punkti projekteerimine kahele ekraanile; b – kaksvaade 14 Kui punkt asub esiekraanil, siis langeb tema eestvaade kokku punkti enesega (B≡B''), pealtvaade aga projekteerub x-teljele (sele 11b). Põhiekraanil asuva punkti pealtvaade langeb samuti kokku iseenesega (C≡C'), tema eestvaade aga tekib x-teljel. Punkti kaksvaade määrab selle punkti asukoha ruumis kummagi ekraani suhtes üheselt. Esemete kujutamist kaksvaate abil nimetatakse selle võtte looja Gaspard Monge´i nime järgi Monge´i meetodiks. Monge’i meetod koosneb kahest etapist: 1) ruuminurgas olev ese (objekt)
KEILA GÜMNAASIUM [12B] [Reino Seli] MICHELANGELO BUONARROTI Referaat [City] 1 Sisukord 1. Sissejuhatus ....................................................................................3 2. Michelangelo elulugu ja looming ..............................................................4 3. Kokkuvõte .....................................................................................7 4. Pildid ............................................................................................8 5. Kasutatud materjalid ...........................................................................9 2 1. Sissejuhatus Michelangelo, kelle täispikk nimi on Michelangelo di Lodovico Buonarroti Simoni, oli itaalia renessansi viljakaim ja mitmepalgelisim meister. Oma...
lk. 20 ) Materjalide nimetused kirjutada normkirjas nr. 5. "(I-'{ . ,{,9, cr {}-l V< -C B-B B-B Joonestada detaili eestvaade poolvaatl6ikes, vaade vasakult, l6ige B - B ja ristl6iked B-B ning C-C. 2 /u {e F :+- ffi a 4. Joonestada - Kanda joonisele vajalikud m66tjooned. W
lk. 20 ) Materjalide nimetused kirjutada normkirjas nr. 5. "(I-'{ . ,{,9, cr€ {}-l V< -C B-B B-B Joonestada detaili eestvaade poolvaatl6ikes, vaade vasakult, l6ige B - B ja ristl6iked B-B ning C-C. 2 /u {e F :+- ffi a 4. Joonestada - Kanda joonisele vajalikud m66tjooned. W
Xil,l[lh' 24+ 22.* Anf ud on ringjaone c .eesf vaade ja f senfri K kaksvaade; joonestada ringjoone pealf - ja ki)lgvaade. : 23.+ Ldhtudes punkfide 1,2,3,1,5,6 asetsemisesf katuse fahkudel, ldpefada korsfna eestvaate joonestanine, 24.* Tuletada fasapinna a(c.le,) 7'a anfud objekti tdike eestvaade ia ldike originaatvorn. 25.* Tuletada kaldu tdigatud silindri tilemise pdhia originaalvorn. ,,, ,,, ,, 5. HARJUTUSTUND A(30;-10;25) B(-25;t5;-20) d;Lt 27a
' --.-- ---- l8+..Qoopo}|lteoao pe aa 18+.Jooesfada v1|jaldigefgakea eestvaade. po. 19+. Tuletada vljaldigefegapisa paltvaade. l9+. 1-16.'oo' oplrolily| e4 rll |pl. 20+. Tuletada kddlude abil antud keha kujutis istiso- netias. 20+. o1,lxa opooayl }telll a ea. Jgmiselhajutustunilkoto|ltijijfeena|',ulktahk',,
JOONESTAMINE Mis on joonestamine? On tehniline keel, mille abil saab luua jooniseid ja neid lugeda. Joonestamine arendab inimese kujutlusvõimet, tehnilist ning ruumilist mõtlemist, ilumeelt ja korraarmastust. Mis on joonis? Joonis on dokument, mille järgi saab eset valmistada. Joonisega ja skeemiga on võimalik edasi anda eseme kuju, mõõtmeid, arusaadavalt kirjeldada tehnoloogilist protsessi. Ka kõige üksikasjalikum sõnaline seletus ei kirjelda eset nii täielikult kui joonis. Jooniste liigid Detailjoonised On toote üksikosade (detailide) joonised. Nad sisaldavad kõiki vajalikke andmeid detailide valmistamiseks ja kontrollimiseks Koostejoonised On üksikosadest kokku monteeritud toodete joonised. Nad sisaldavad vajalikke andmeid toodete komplekteerimiseks, koostamiseks ja kontrollimiseks. Eskiisid Silmamõõdu järgi tehtavad vabakäejoonised. Sis...
Tegijapoiss Aerodünaamika 1. KT konspekt ( Oma konspekti ja "Õpime lendame" põhjal) Dünaamiline rõhk on rõhk , mis tekib voolu liikumiskiiruse pidurdamise tulemusena . Õhuliikumine on gaaside ja kehade vastastikmõju uurimine. Staatiline rõhk on rõhk mis mõjub voolus ilma liikumis kiirust pidurdamata ühtlaselt igas suunas. Õhuhulga jäävuse seadus ühes ajaühikus gaasijuga läbiva gaasi hulk on konstante sõltumata joa läbimõõdust. Lennuki õhus püsimiseks on vajalik õhu liikumine . Bernoulli seadus - Kui õhk liigub mõne pinna kõrval siis mõjub sellele pinnale väiksem rõhk kui seisva õhu korral. Õhuhulga jäävuse seadus ühes ajaühikus gaasijuga läbiva gaasi hulk on konstantne sõltumatta joa läbimõõdust. Kui voolutoru väheneb kaks korda siis voolukiirus suureneb neli korda. Kui voolutoru läbimõõt väheneb kaks korda siis dünaamilne rõhk suureneb kaks korda . Profiili suhteline paksus näitab mitu protsenti (%) moodustab profiili paksus prof...
Joonestamise kordamisküsimused 30-79 30. Mis on tasapinna jälgjoon? Tasandi ja ekraani lõikejoon 31. Sõnastage sirge tasapinnal asetsemise tingimused. · Sirge on tasandil, kui tema kaks punkti on sellel tasandil. · Kui ta läbib tasandi punkti ning on paralleelne tasandil asetseva sirgega. 32. Mis on tasapinna horisontaal (frontaal) ja mis on tema tunnus kaksvaatel? Tasandi horisontaaliks nim sirget, mis asetseb sellel tasandil ning on paralleelne põhiekraaniga, tunnus: h''||x ja h'||p. Tasandi frontaaliks nim sirget, mis asetseb sellel tasandil ja on paralleelne esiekraaniga, tunnus: f'||x ja f''||e. 33. Mis on originaalvorm? Originaalvorm on objekti kujutis tegelike mõõtmetega. 34. Mis on tasapinna põhilangusjoon (esilangusjoon) ja mis on tema tunnus kaksvaatel? Tasandi põhilangusjoon on tasandi horisontaali ristsirge sellel tasandil, tunnus: l' X h' ja l' Xp. Tasandi esilangusjoon on tasandi frontaali ...
Horisontaal on põhiekraani paralleelsirge 1) Eestvaated x-teljega paralleelne 2) Projekteeruvad põhiekraanile tõelises pikkuses 3) Esijälg on, põhijälg puudub 28. Mis on tasandi põhilangusjoon (esilangusjoon) ja mis on tema tunnus kaksvaate alusel? 1) Põhilangusjoon on tasandi horisontaali ristsirge sellel tasandil. On risti tasandi horisontaalidega (ka põhijäljega). 2) Tasandi esilangusjoone eestvaade on risti selle tasandi iga frontaali eestvaatega, ühtlasi risti tasandi esijäljega 29. Mis on tasandi normaal ja mis on tema tunnus kaksvaate alusel? Tunnus: Tasapinna normaal on risti iga sirgega vastaval tasandil. 30. Millise nurgaga mõõdetakse kahe tasandi vahelist nurka? Tasandite normaalide vahelise nurgaga (sest normaalid on risti kõigi tasandi sirgetega). 31. Millise nurgaga mõõdetakse nurka sirge ja tasandi vahel?
tasapinnal asetsev sirge, mis on risti pöördkoonuse moodustajaga (tasandi horisontaalide0ga, pealtvaaade on risti iga kaldenurk on võrdne koonuse moodustaja selle tasapinna horisontaali pealtvaatega omaga telje suhtes). (põhijäljega). Esilangusjoon- tasapinnal 39. Mis juhtumil lõikab tasand pöördkoonust asetsev sirge, mis on risti tasapinna hüperbooli mööda? Kui tasand on frontaalidega, eestvaade on risti selle paralleelne kahe koonuse moodustajaga või tasapinna iga frontaali eestvaatega. tasandi kaldenurk on väiksem kui 29. Mis on tasandil normaal ja mis on tema moodustajate oma pöörlemistelje suhtes. tunnuseks kaksvaatel? Tasapinna normaal- 40. Mis juhtumil lõikab tasapind pöördkoonust tasapinna ristsirge, mis on risti selle sirgeid mööda? Kui koonuse moodustajate
TALLINNA POLÜTEHNIKUM IT ja telekommunikatsiooni erialaosakond Ralf Mikk REFERAAT kontrolltöö NOOREM IT-SPETSIALIST IT-18E Juhendaja: K. Nõlvak Tallinn 2018 Sisukord Sisukord................................................................................................................................2 Infotehnoloogia....................................................................................................................3 Valdkonna määratlus............................................................................................................4 Ajalugu.................................................................................................................................5 Mehaaniline ajastu (14501840)..................................................................................
7
3d modelleerimine
2.3 Vaated
Common View võimaldab detaili vaadata standardsetes vaadetes ja ka pöörata vastavalt soovile.
Käsu valimisel avaneb uus aken, kus saab määratleda uusi vaateid, jälgides nooli ja punkte, mis aknas detailil
näha on
View Orientation võimaldab valida sobiva vaate põhivaadet hulgast.
Eestvaade pealtvaade, vasakultvaade jne.
Sageli on mugavam kasutada sobiva vaate valimiseks klahvikombinatsioone.
o
Eset iseloomustavate kujutiste hulk peaks olema minimaalne, kuid samal ajal piisav eseme kuju ja kõikide mõõtmete näitamiseks. Kujutised - Joonisel kasutatavad kujutised jaotatakse nende sisu järgi vaadeteks, lõigeteks ja ristlõigeteks. Vaade on kujutis vaatleja poolt paistvatest eseme pinnaosadest. Kujutised, sealhulgas ka vaated, paigutatakse joonisel peakujutise asukoha keskselt. Peakujutiseks valitakse eset kõige paremini iseloomustav kujutis. Põhilistest vaadetest on selleks eestvaade. Teised kujutised orienteeritakse eestvaate kui peavaate suhtes. Kui esemete mõni element põhilistes vaadetes projekteerub moonutatud kuju ja mõõtmetega, tuleb kasutada lisavaadet. Niisugustel juhtudel tuleb noole ja suurtähega ära näidata vaate suund, saadav kujutis aga märgistada sama täht-tähisega. Kui lisavaade on joonestatud pööratud asendis, tehakse kujutise täht-tähise juurde pööramise märk
I Tultadakolmnura /23 teliekuju ning leida sigt 13 ja 32 vaheltnUk ?' . -l lAt I B' , Konstueeidap|ijaniidiTB.pinalaofus nii, f pinalaotus v1lispiijooolks vdikseina NB! Mudjoo: vdirnalikupikkusga, T5hisfada seal punkt P, l8+ &e tiia |igu B eestvaade, kui on at'ud Leida l6igu B pikkus ing kaldenurgad ldigu B pikkus ( b ) j a p u k t i k a u g u s ?t Ja gz pihiekaanist ( k ), t- , fugr.i*;9-*,.1. .-,p|fitl[!. .t!dJ |;! f"- |,&''9l,|" ^xia'r-4-"1x-'/L' M RJUUSTUND Ttefadako|nnurgaja ne[iugaliikesige Leida sirge a ja tasadi 123likepukt L, ja mii1rafahtavused' 25*
lõpust.31 51 Nõo kiriku ikonostaas. Allikas: EAÕK 50 Nõo kiriku portaal. Foto: Olev Kõll 1983 29 (Vikipeedia, 2017) (Muinsuskaitseamet) (Puhkaeestis) 30 (Plaat) 31 (Plaat) (Muinsuskaitseamet) 20 Sangaste mõis 52 Sangaste mõisa peahoone eestvaade tänapäeval. Foto: Ivar Leidus 2012 Sangaste mõis ehk Sangaste loss asub Otepää vallas, Valgamaal. Tänapäeval on mõis külastajastele avatud, töötavad hotell ja restoran, korraldatakse üritusi. Mõisa hooldab Otepää vald. Sangaste mõis oli kuni 1938. aastani eraomanduses. 2017 aasta augusti seisuga on Sangaste lossi seisukord Muinsuskaitseameti hinnangul „halb“.32 Esimest korda on Sangaste mõisa mainitud 1287. aastal. Algsest asukohast Keeni linnamäelt
PROJEKTEERIMINE 1. Mis on kujutava geomeetria esimeseks ja olulisimaks eesmärgiks Jooniste lugemiseks ja valmistamiseks vajalike teadmiste andmine. Rajada alus tehnilisele joonestamisele. 2. Mis vahe on tsentraal ja paralleelprojekteerimise vahel? Esimesel juhul lähtuvad projekteerimiskiired ühest punktist (tsenter), teisel juhul on kujutamis kiired omavahel paralleelsed. Paralleelprojekteerimist võib vaadelda ka tsentraalprojekteerimise erijuhuna, kus silmapunkt on viidud lõpmata kaugele. 3. Kuidas jaguneb paralleelprojektsioon ja mille poolest need projektsioonid üksteisest erinevad? Olenevalt kas projektsioonikiired langevad ekraanile kaldu või risti: KALDPROJRKTSIOON ja RISTPROJEKTSIOON. 4. Miks ühest projektsioonist koosnev joonis ilma lisaandmeteta ei määra objekti? (lihtsus, mõõdetavus, piltlikus) Sest kujutise lihtsuse ja mõõdetavuse saavutamiseks joonisel tuleb kasutada objekti eriasendi...
TUNNETUSPSÜHHOLOOGIA JA KÄITUMISE REGULATSIOON KÄITUMISE BIOLOOGILISED ALUSED JA ÕPPIMINE I Käitumise bioloogilised alused 1. NEURONID. · Millistest osadest koosneb närvirakk ja mis on nende osade ülesanded? Neuron koosneb : a)dendriitidest, mis hargnevad välja rakukehast kannavad närvierutust rakukeha poole b)rakukehast (tuum ja muud organellid) võtta vastu ja edasi anda närvierutust c)aksonist ehk närvilõpmest (aksoni kungastik, mueliinikiht, kollateraalharud, presunaptiline aksonilõpe) kannab närvierutust teiste rakkudeni · Mis on närviraku sees? Tuum ja muud organellid. · Milliseid funktsionaalselt ja/või morfoloogiliselt eri tüüpi neuroneid oskad nimetada? o Motoorne liikumine, lihased, liigesed PNS o Sensoorne vaimne...
värvide jälgimine. Isegi kui silm "ütleb", et joon on viltu, siis usu alati värve 8 Google SketchUp HKHK / Mario Metshein 2.3 Vaated Vaadetega manipuleerimiseks lisasime selle jaoks vastava tööriistariba, mis peaks asja lihtsustama. Iso - kolmvaade Top - pealtvaade Front - eestvaade Right - paremalt vaade Back - tagantvaade Left - vasakult vaade Juhul kui kindla vaate saamine pole oluline, siis joonistusalas vaadete muutmiseks kasutame järgmisi nuppe. Orbit - võimaldab meil 3D keskonda ümber ekraani keskpunkti Pan - võimaldab vaadet "lükata ja tõmmata" Zoom - suumimine Zoom Extents - suumib kogu objekti/objektide ulatuses, mahutab kogu töö ekraanile
· Seitsme energiakeskuse ehk tsakra kooskõla vaade Kõrvuti on kaks pilti teisest inimesest kahenädalase vahega. Esimesel, pildil on ta värske, tulvil loomingulist jõudu, mõtleb, analüüsib olukorda, on kõigest positiivselt huvitunud. Teisel sinisel pildil on ta väga väsinud, äraolev, kuulab, suhtleb, kuid unistab omaette. · Tähekujuline vaade. Kogu keha aura, käed üleval ja jalad väljaspool - eestvaade. Käsivarred madalamal ja jalad seespool - tagantvaade. Näitab kogu keha energiat. 20 Tshakrate mõju kehas Väikesi Endokriinne Tshakra Juhitav keha osa keeriseid nääre 927 Kroontshakra käbinääre Aju ülaosa, parem silm
RENESSANSS 13. saj. viimane veerand ja 14. saj. algus trecento eelrenessanss 15. sajand quattrocento - vararenessanss 16. sajand cinquecento - kõrgrenessanss 16. sajand (alates u. 1530.) hilisrenessanss ja manerism Uued jooned Euroopa arenenumates maades (eelkõige Itaalia ja Madalmaad) hakkasid ilmnema juba 13-14 sajandil. Naturaalmajandus hakkas lagunema, laienes tööjaotus ning tootmine müügiks. Arenes kaubandus ja tekkis meie mõistes pangandus. Itaalias puhkesid õitsele mitmed suured linnad Veneetsia ja Genova (kaubandus Idamaadega), Firenze (pangandus ja tööstus), Roomas andis tooni paavst. Itaalia linnakodanikele kuulus nii majanduslik kui ka poliitiline võim. Kujunevad nn. linnriigid. Gootika ja renessansi vaheline piir on hägune, paljud renessanslikud nähtused said tegelikult alguse juba keskajal (looduse teaduslik uurimine, meelelist maailma jäljendav kunst jne.). Renessanss...
Arvutigraafika I ÜLESANNE III Klamber Uued käsud: COLOR lk. 23 DONUT lk. 33 FILL lk. 38 EXPLODE lk. 35 LINEWEIGHT lk. 71 PEDIT lk. 51 PLINE lk. 39 Klambri eestvaade Joonetada klambri eestvaade. Kontuurjoonte laius 2 mm, telg- ja kriipsjooned joonestada vastavalt 0,5 ja 1 mm laiuste joontega Mõõtmeid pole vaja joonisele kanda, Selle töö tegemise võiks jagada järgmisteks osadeks: a) telgjoonte joonestamine; b) abijoonte joonestamine; Töö 3 Klamber 1 c) kontuurjoonte kandmine joonisele. kusjuues igal joonestamise astmel on tegemist eriomadustega joontega nii välimuse kui
TARTU 2015 Renessanss ajastu ja mööbel Sisukord Sisukord……………………………………………….……………………………………….1 Sissejuhatus……………………………………………….……………………………………2 1. Ajastu iseloom………………………………………….……………………………………3 2. Arhidektuur……………………………………………….…………………………………5 2.1. Vararenessanssi arhitektuur Itaalias……………………………………………….………5 2.2. Kõrgrenessanssi arhitektuur Itaalias……………………………………………….…….19 3. Mööbel ……………………………………………….……………………………………29 3.1. Kirstud……………………………………………….…………………………………..30 3.2. Toolid……………………………………………….……………………………………31 3.3. Lauad……………………………………………….…………………………………….31 3.4. Kapid. ……………………………………………….………………………………..….31 3.5. Voodid. ……………………………………………….…………………………………32 Kasutatud kirjandus……………………………………………….…………………………..33 1 Sissejuhatus. Kirjutan iseseisva töö renessanssi ajast, mis oli inimestel väga suureks muutuse ajaks. Enne seda valitses keskajal peaa...
0,5 meetrit looduses). Vali oma äranägemise järgi peenrale ka taust või sidumine tee, rajatise, hoone fassaadiga vms. Kombineeri okaspuid lillede, kõrreliste, põõsaste, kivide vm. materjaliga. Koosta kõigi kavandis kasutatud okaspuude kirjeldused (võivad sisalduda p.4.3 nõutud referaadis, moodustades osa sellest). Kasuta joonisel Iluaianduse käsiraamatus kasutatud leppemärke. 4.5. Parema ülevaate saamiseks peenrast joonesta ka peenra eestvaade, kasutades võrade skemaatilisi kujutisi (vt. Iluaianduse käsiraamat).
Tööprotsessis kaldrestile võetav suurkivi või kogunenud väikekivid suunatakse punkris-se kaldresti kallutamisega hüdrosilindrite abil. Selleks tuleb masina edasiliikumine pea-tada, milles väljendubki vahelduvtoimelisus. Punkri täitumise korral kallutatakse punker hüdrauliliselt tühjaks kas põllul või kivide kuhjastuskohal (joon.2). Seega saab seda masinat kasutada ka kiviveokina. Joon. 2. Vahelduvtoimelise kivikoguri (punkerkoguri) eestvaade: 1 hammaskamm (kihvsahk), 2 kanderatas, 3 kaldresti 6 kallutamise hüdrosilinder, 4 punkri 5 kallu- tussilinder, 7 raam, 8 - veotiisel. Pidevtoimelised kivikogurid on kuni 10 cm sügavusel ja põllupinnal paikneva-te väikekivide (suurusega kuni 30 cm) üleskorjamise ja punkrisse kogumise (punker- kogurid) või veokile laadimise (laadurkogurid) masinad. Nende alamliikidena saab eristada järgmisi: 1) vaalurkogurid, mis koguvad eelnevalt vaalutatud kive;
Silluses on alati paaritu arv kive. Ladumist alustatakse silluse otstest nn kannakividest ja lõpetatakse keskmise nn lukukivi paigaldamisega. Max lubatav ava 2 m. Kaarsillusega võib sillata ükskõik kui suuri avasid nii kandvais kui ka mittekandvais seintes. Minimaalseks silluse kõrguseks on 250 mm, alates 2 m sildest peab kandeseinas kaare ristlõike kõrgus olema 380 mm. Joonis 3.7. Võlv- ja talasillused: a kiilsilluse eestvaade, b võlvsilluse lõige, c kiilsillusena laotud esiküljega talasilluse lõige, d ja e kiil- ja võlvsilluste kivide kalde määramine, e) f) f monteeritavatest sillustaladest silluse üldvaade, g taladest silluse lõige 21. Kiviseinte karkassielemendid (talade toetamine seintele ja postidele). Kivihoonetesse puitvahelae ehitamisel peavad laetalade otsad, mis toetuvad kiviseintele, olema anti-septitud ja paigaldamise käigus tuleb nad mähkida
Sisekaitseakadeemia Päästekolledž Vladimir Vlassov RS 100 OPERATIIVKAARDI KOOSTAMISE PÕHIMÕTTED Lõputöö Juhendaja: Leonid Pahhutši, MA Kaasjuhendaja: Tarmo Anton Tallinn 2014 ANNOTATSIOON Kolledž: Päästekolledž Kuu ja aasta: Mai 2014 Töö pealkiri: Operatiivkaartide koostamise põhimõtted Töö pealkiri inglise keeles: Principle of making operational cards Tööautor: Vladimir Vlassov Olen nõus oma lõputöö kättesaadavaks tegemisega elektroonilises keskkonnas. Allkiri: Lühikokkuvõte: Antud lõputöö on kirjutatud teemal „Operatiivkaartide koostamise põhimõtted...
Eesti Põllumajandusülikool Tehnikateaduskond Mehaanika ja masinaõpetuse instituut Enno Saks Joonestuspakett AutoCAD 2000 (versioon 15.0) II Kolmemõõtmeline raalprojekteerimine & Programmeeritud joonestamine Tartu 2000 1. Ruumilised koordinaadid Ruumiliste jooniste valmistamiseks on vajalik tunda tähtsamaid ruumilisi koordinaatsüs- teeme (vt joonis 1): ristkoordinaate xyz, silinderkoordinaate rz ja sfäärkoordinaate . Silinderkoordinaatide saamiseks tuleb punkt P(x,y,z) projekteerida XY-tasandile, selleks on joonisel 1 punkt P'(x,y,0). Punkti P' kaugus koordinaatide algusest O ongi parajasti polaar- raadius r (r = x 2 + y 2 ), polaarnurk (0O < 360O , või ka 180O < 180O ) on aga nurk X-telje positiivse suuna ja polaarraadiuse vahel, kusjuures x = rcos , y = rsin . Koordinaadid...
dünaamilise simulatsiooniprogrammi IDA ICE 4.0 abil. Nimetatud arvutusprogramm vastab määruses toodud valideeritud tarkvarale esitatud nõuetele. 8.2.1 Analüüsitud tüüpelamu kirjeldus Analüüsitud tüüpelamuks valiti üks uuringu all olnud ühekorruseline kolmetoaline üksikelamu (vt. Joonis 8.1 ja Joonis 8.2). Selline Setu taluelamu oli tüüpiline uuringus olnud Kagu-Eestis paiknenud elamute seas. Joonis 8.1 Elamu plaan M1:100 Joonis 8.2 Eestvaade (vasakul) ja tagantvaade (paremal). Elamu välisseinad on tahutud 15 cm paksusest rõhtpalgist ilma välisvoodrita, seest puhastatud (tubades seinapalgid nähtavale toodud) ja palgivahed kohati topitud (nii seest kui väljast) ning niiskuskahjustustega väga kehvas seisus palgid välja vahetatud. Hoone on vundeeritud maakividest vundamendile, sokli kõrgus 20 cm. Põrandaks on puittaladele toetatud laudpõrand, mis on kohati soojustatud (otskamber ja eestuba: 10 cm saepuru, peenike
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
