Kujutava geomeetria eksami teooria (3)

01) Mis on kujutava geomeetria esimeseks ja olulisimaks eesmärgiks? Teoreetiliste aluste andmine jooniste valmistamiseks ja lugemiseks. 02) Mis vahe on tsentraal- ja paralleelprojekteerimisel? Tsentraalprojekteerimisel lähtuvad kujutamiskiired kõik ühest punktist, aga paralleelprojekteerimisel on kujutamiskiired paralleelsed ja neil on ühine siht.
03) Kuidas jaguneb paralleelprojektsioon ja mille poolest need projektsioonid üksteisest erinevad? a) kaldprojektsioon ­ projekteerimiskiired langevad ekraanile kaldu b) ristprojektsioon ­ projekteerimiskiired langevad ekraanile risti
04) Miks ühest projektsioonist koosnev joonis ilma lisaandmeteta ei määra objekti? Joonised peavad üheselt määrama kõik objekti geomeetrilised omadused. 05) Millisel juhul tuleb sirgjoone projektsiooniks punkt? Kui sirgjoon ühtib kujutamiskiirtega. 06) Millisel juhul tuleb tasapinnalise kujundi paralleelprojektsiooniks sirglõik? Kui tasandilist kujundit projekteerivad kiired asetsevad kõik kujundi tasandis . 07) Mis on sirglõigu moondetegur ? Lõigu paralleelprojektsiooni pikkuse ja lõigu originaalpikkuse suhe (m). 08) Millistes piirides võib muutuda sirglõigu moondetegur rist - ja paralleelprojekteerimisel? a) ristprojekteerimisel b) paralleelprojekteerimisel 09) Milliseks kujundiks projekteerub paralleelprojekteerimisel ring, kui see on paralleelne kiirte või ekraaniga ? a) paralleelne kiirtega ­ projekteerub sirglõiguks b) paralleelne ekraaniga ­ kaldprojektsioonis projekteerub ellipsiks ja ristprojektsioonis ringiks 10) Kuidas avaldub sirglõigu ristprojektsiooni pikkus selle lõigu kaldenurga ja pikkuse kaudu? Lõigu tõelise pikkuse ja tema kaldenurga koosinuse korrutisena. 11) Mis on sirglõigu kaldenurk ? Nurk lõigu tegeliku pikkuse ja lõigu projektsiooni pikkuse vahel.
12) Millistes piirides võib muutuda teravnurga ristprojektsiooni suurus? 0 ­ 180. 13) Avaldada sirglõigu pikkus a, kui on teada tema paralleelprojektsiooni pikkus a' ja moondetegur m.
14) Sõnastage lause täisnurga ristprojektsiooni kohta. Täisnurk projekteerub ristprojektsioonis täisnurgaks, kui tema üks haar asetseb ekraanil või on sellega paralleelne, ja teine haar ei ole ekraaniga risti. 15) Missugustele nõuetele peavad joonised vastama? Joonised peavad olema lihtsad, mõõdetavad ja piltlikud . 16) Nimetage objekti määravate jooniste saamise põhilised meetodid. Monge 'i, kvooditud ristprojektsiooni a aksonomeetria meetod. 17) Mida mõistame ,,joonise lugemise" all? Luua kujutiste abil täielik ettekujutus joonisel esitatud objektist. 18) Mis on punkti koordinaadid? Arvud, mis saadakse punkti koordinaatlõikude mõõtmisel mingi ühe ja sama pikkusühikuga. 19) Missugustele koordinaatlõikudele vastavad põhi-, esi- ja külgkvoot? Vastavalt z-, y- ja x- koordinaatlõik. 20) Missuguse koordinaatlõiguga võrdub punkti külgvaate kaugus z- teljest ? Y-koordinaatlõiguga. 21) Missugust joont punkti kaksvaatel nimetatakse sidejooneks? Projektsioone ühendavat sirget. 22) Kus asub punkt A, kui A=A", ja punkt B, kui B=B'? Punkt A asub esi- ja punkt B põhiekraanil. 23) Sõnastage kolmvaate peaomadus. Pealtvaate kaugus x-teljest = külgvaate kaugus z-teljest. 24) Joonestada punkti A(x;y;z) kolmvaade . 25) Joonestada punkti A kolmvaade, kui selle kaugus põhiekraanist on a, esiekraanist b ja külgekraanist c mm. 26) Mis on teljevaba kaksvaade? Nagu tavalise objekti kaksvaade, kuid sellel puudub x- telg ja seega pole võimalik mõõta objekti punktide kaugusi põhi- ja esiekraanist, kuid saab alati kindlaks teha kauguseste vahesid ekraanidest. 27) Milles seisneb aksonomeetria meetodi olemus? Aksonomeetria on kujutamisviis, milles kujutis konstrueeritakse punktide ristkoordinaatide järgi. 28) Mis on sirgjoone põhi-, esi- ja külgjälg? a) põhijälg ­ sirge ja põhiekraani lõikepunkt b) esijälg ­ sirge ja esiekraani lõikepunkt c) külgjälg ­ sirge ja külgekraani lõikepunkt 29) Tuletada valitud sirge a jäljed P(P';P") ja E(E';E"). 30) Missugust sirget nimetatakse üldasendiliseks? Sirge, mis pole risti ega paralleelne ühegi ekraaniga. 31) Missugust sirget nimetatakse horisontaaliks ja millist frontaaliks ning mis on nende tunnused kaksvaate alusel? a) horisontaal ­ paralleelne põhiekraaniga; paralleelne või ühtiv x- teljega b) forntaal ­ paralleelne esiekraaniga; paralleelne või ühtiv x-teljega 32) Sõnastage sirge tasapinnal asetsemise tingimused. a) sirge on tasapinnal, kui tema kaks punkti asuvad tasapinnal b) sirge on tasapinnal, kui ta läbib tasapinna punkti ja on paralleelne tasandiga 33) Millega võrduvad üldasendilise sirglõigu tõelise pikkuse tuletamiseks konstrueeritava täisnurkse kolmnurga kaatetid ? a) lõigu pealtvaate pikkus ja lõigu otspunktide põhikvootide vahe b) lõigu eestvaate pikkus ja lõigu otspunktide esikvootide vahe 34) Tuletada sirglõigu AB pikkus, kui A(50,0;10) ja B(10;20;40). 35) Mis on sirglõigu põhi- ja esikaldenurk ja kuidas nende suurust määratakse? a) põhikaldenurk ­ teravnurk põhiekraani suhtes, mis saadakse, kui võetakse täisnurkse kolmnurga üheks kaatetiks lõigu projektsioon põhiekraanil ja teiseks kaatetiks esiekraanilt võetud lõigu otspunktide kõrguste vahe b) esikaldenurk ­ teravnurk esiekraani suhtes, mis saadakse, kui võetakse täisnurkse kolmnurga üheks kaatetiks lõigu projektsioon esiekraanil ja teiseks kaatetiks põhiekraanilt lõigu otspunktide kõrguste vahe 36) Sõnastage kahe sirge paralleelsuse tunnus kaksvaate alusel. Sirgete samanimelised projektsioonid on omavahel paralleelsed, kuid pole risti kaksvaate teljega. 37) Sõnastage kahe sirge lõikumise tunnus kaksvaate alusel. Sirgete samanimeliste projektsioonide lõikepunktid asetsevad samal sidejoonel ja kummagi sirge mõlemad vaated pole risti kaksvaate teljega. 38) Skitseerida kahe kiivsirge (a ja b) kaksvaade (lahendada varjumine). 39) Kas kahe kiivsirge paralleelprojektsioonid võivad olla paralleelsed? Jah. 40) Kas kahe paralleelse sirge paralleelprojektsioonid võivad olla lõikuvad? Ei, nende paralleelprojektsioonid võivad olla kas paralleelsed sirged , punktid või ühine joonkujutis. 41) Kõik tasapinna määramisvõimalused. a) kolme punktiga , mis ei asetse sirgel b) punkti ja sirgega , kui sirge ei läbi seda punkti c) kahe lõikuva sirgega d) kahe paralleelse sirgega 42) Missugust tasapinda nimetatakse üldasendiliseks/eriasendiliseks? a) üldasendiline ­ tasapind ei ole paralleelne mitte ühegi ekraaniga b) eriasendiline ­ tasapind on risti vähemalt ühe ekraaniga 43) Mis on tasapinna põhijälgjoon/esijälgjoon? a) põhijälgjoon ­ tasandi ja põhiekraani lõikesirge b) esijälgjoon ­ tasandi ja esiekraani lõikesirge 44) Joonestada lõik AB, mis asub tasapinnal (p; e).
B'' e
frontaalid ­ pealtvaade paralleelne x-teljega x A'' ja eestvaade paralleelne tasandi esijäljega B'
A' p
45) Joonestada kolmnurk ABC, mille tasapind on risti põhiekraaniga/esiekraaniga. 46) Sõnastada sirge tasapinnal asetsemise tingimused. a) tema kaks punkti on sellel tasandil b) läbib tasandi punkti ning on paralleelne tasandil asetseva sirgega 47) Mis on tasapinna horisontaal/ frontaal ja mis on tema tunnus kaksvaatel? a) horisontaal ­ sirge, mis asub sellel tasandil ja on paralleelne põhiekraaniga (eestvaade on paralleelne kaksvaate teljega ja pealtvaade paralleelne tasandi põhijäljega) b) forntaal ­ sirge, mis asub sellel tasandil ja on paralleelne esiekraaniga (pealtvaade on paralleelne kaksvaate teljega ja eestvaade paralleelne tasandi esijäljega) 48) Joonestada tasapinnal (p;e) horisontaal h (h';h'')/frontaal f (f';f''), mille kaugus põhiekraanist/esiekraanist on 20 mm. a) horisontaali eestvaade h'' peab olema x-teljest 20 mm kõrgemal b) frontaali pealtvaade f' peab olema x-teljest 20 mm madalamal 49) Mis on originaalvorm ? Objekti kujutis tegelike mõõtmetega. 50) Mis on tasapinna põhilangusjoon/esilangusjoon ja mis on tema tunnus kaksvaatel? a) põhilangusjoon ­ tasandi horisontaali ristsirge sellel tasandil (pealtvaade on risti selle tasandi horisontaalide pealtvaate ja tasandi põhijäljega) b) esilangusjoon ­ tasandi frontaali ristsirge sellel tasandil (eestvaade on risti selle tasandi frontaalide eestvaate ja tasandi esijäljega) 51) Mis on tasapinna põhikaldenurk/esikaldenurk ja kuidas selle suurust määratakse? a) põhikaldenurk 1 ­ nurk põhiekraani ja tasandi põhilangusjoone vahel (täisnurksest kolmnurgast, kus 1 on nurk põhilangusjoone projektsiooni ja põhilangusjoone tõelise pikkuse vahel) b) esikaldnurk 2 ­ nurk esiekraani ja tasandi esilangusjoone vahel (täisnurksest kolmnurgast, kus 2 on nurk esilangusjoone projektsiooni ja esilangusjoone tõelise pikkuse vahel) 52) Tuletada tasapindade (p;e) ja (p;e) lõikesirge s (s';s''), kui tasapinnad on antud:
jälgedega kolme punktiga, mis ei asetse ühel kahe lõikuva sirgega sirgel
kahe paralleelse sirgega
53) Sõnastage sirge ja tasapinna lõikepunkti leidmise käik.
54) Mis sihilised on tasapinna normaali projektsioonid? a) normaali pealtvaade on risti tasapinna horisontaali pealtvaate ja põhijäljega b) normaali eestvaade on risti tasapinna frontaali eestvaateja esijäljega 55) Joonestada valitud punktist A tasapinna (p;e) normaali n projektsioonid. 56) Millise nurgaga mõõdetakse kahe tasapinna vahelist nurka? Nende tasandite normaalide vahelise nurgaga. 57) Millise nurgaga mõõdetakse nurka sirge ja tasapinna vahel? Selle sirge ja antud tasandi normaali vahelise nurga kaudu =90° ­ . 58) Nimetage põhilised lisaprojektsioonide saamise võtted.
lisaekraan ­ muudetakse ekraani ja uued kujutamiskiired ­ objekti ja objekti pööramine ­ muudetakse vastavate kiirte asendit paigale jääva ekraani vastastikune asend jäetakse objekti asendit paigalejäävate objekti suhtes muutmata ja muudetakse ekraanide ja kiirte suhtes pööramise kujutamiskiirte sihti teel
59) Missuguse koordinaatlõiguga võrdub punkti uue vaate kaugus uuest teljest, kui lisaekraan on a) risti põhiekraaniga ­ z-kordinaatlõiguga (põhikvoodiga) b) risti esiekraaniga ­ y-koordinaatlõiguga (esikvoodiga) 60) Valida lisaekraan nii, et antud horisontaal/frontaal projekteeruks seal punktiks. e u'' h'' h'' x horisontaal ­ e frontaal ­ lisaekraan peab f'' lisaekraan peab x h' olema risti olema risti p põhijäljega f' esijäljega u' p u'
61) Valida lisaekraan nii, et antud üldasendiline sirglõik projekteeruks seal moondevabalt. B'' A'' x B' u lisaekraan peab olema B''' paralleelne A' antud sirgega A''' u II A'B' 62) Valida lisaekraan nii, et antud üldasendiline tasand projekteeruks seal sirglõiguks. u lisaekraan tuleb e võtta risti selle x tasandi ühe jälgsirge või nivoojoonega p v 63) Kuidas valitakse uute kujutamiskiirte võtte puhul kaldkiirte siht tahuka ja üldasendilise tasapinna lõikejoone tuletamiseks? Kaldkiired peavad olema paralleelsed lõikava tasandiga. 64) Milliseid võtteid kasutatakse kahe tasapinna lõikejoone tuletamisel? Abitasandid ja jälgsirged. 65) Nimetage tahukate liike. a) kumer tahukas ­ tahukas jääb iga oma tahu tasandist tervenisti ühele poole; iga tasandiline lõige on kumer hulknurk b) nõgus tahukas ­ tahukas ei jää iga oma tahu tasandist tervenisti ühele poole c) prismatoid ­ tahukas, mille tipud asetsevad kahel paralleelsel tasapinnal (põhjatahul), nt prisma ja püramiid d) ideaaltahukas ­ korrapärane tahukas, kus tahkudeks on korrapärased võrdsed hulknurgad , nt tetraeeder ja kuup 66) Mis on tahuka pinnalaotus ja kuidas see tuletatakse? Võimalikult kompaktne tasandiline kujund, mis on koostatud tahkude tõelistest kujudest, arvestades tahkude omavahelist paiknemist. a) kõik tahud, mis pole kolmnurgad, jagatakse diagonaalidega kolmnurkadeks b) leitakse kolmnurkade külgede tõelised pikkused c) pinnalaotusesse joonestatakse välja kolmnurkade tõelised kujud sellises järjekorras, nagu nad tahukal on 67) Mille poolest erineb tasakõver ruumikõverast? Tasakõver asub tervenisti tasandil, ruumikõver mitte. 68) Mis on algebralise kõverjoone järk? Selle joone ja sirge lõikepunktide arv. 69) Sõnastage lause teist järku joonte paralleelprojektsioonide kohta. Teist järku paralleelprojektsiooniks on samanimeline teist järku joon ( ellips projekteerub ellipsiks). 70) Nimetage kõik teist järku jooned. Ellips, hüperbool ja parabool. 71) Mis on ellipsi kaasdiameetrid ja teljed? a) ellipsi kaasdiameetrid ­ saadakse ringi ristdiameetrite paralleelprojekteerimisel 72) Skitseerige ellipsi punkti P 73) Skitseerige ellipsi punkti P 74) Skitseerige ellipsi lähiskõver konstruktsioon , kui on antud ellipsi konstruktsioon, kui on antud ellipsi ringikaartest, kui on antud ellipsi teljed. kaasdiameetrid. teljed.
75) Kuidas tekib silindriline kruvijoon ? See on pöördsilindri moodustajat mööda ühtlaselt liikuva punkti trajektor, kui silinder pöörleb ühtlaselt ümber oma telje. 76) Skitseerige vasakukäelise kruvijoone kaksvaade. 77) Mis on kruvijoone keerd/samm? a) keerd ­ kruvijoone osa, mis vastab punkti ühele täispöördele ümber kruvijoone telje b) samm ­ keeru otspunktide vahelist kaugus 78) Milliste parameetritega on määratud silindriline kruvijoon? Raadius r, samm h ja käelisus (vasaku- või paremakäeline). 79) Kuidas avaldub silindrilise kruvijoone ühe keeru pikkus l sammu h ja diameetri d kaudu?
80) Mis on algebralise pinna järk, lähtudes geomeetrilisest seisukohast ? See on võrdne selle pinna ja tasandi lõikejoone järguga või selle pinna ja sirgjoonte lõikepunktide arvuga. 81) Kuidas tekib üldkujuline pöördpind? Joone pöörlemisel ümber kindla sirgjoone (pöördpinna telje). 82) Mis on pöördpinna... ? a) meridiaan ­ pöördpinna telge läbiv tasand b) paralleel ­ pöördpinna teljega risti olev lõige c) ekvaator ­ suurima raadiusega paralleel d) kael ­ vähima raadiusega paralleel e) vöö ­ kahe paralleeliga piiratud pöördpinna osa 83) Kuidas tekib joonpind? Nimetage joonpinnad. Tekib sirgjoone liikumisega nii, et ta lõikaks etteantud juhtjoont p (g) ja jääks paralleelseks antud sihisirgega s.
silindriline pind kooniline pind puutujatepind moodustub sirgjoone liikumisel, kui sirgjoon igas oma asendis jääb etteantud ruumikõvera puutujaks laotuvad
silindroid konoid hüperboolne paraboloid tekib, kui silindroidi juhtjoonteks on kaks mittelaotuvad
kiivsirget
84) Kuidas tekib sirgjoone liikumisel ühekatteline pöördhüperboloid (hüperboolne paraboloid)? Hüperbooli pöörlemisel ümber kaastelje. 85) Kuidas tekivad üldkujuline silindriline ja kooniline pind? a) silindriline ­ sirgjoone liikumisel, kui sirgjoon igas oma asendis lõikab antud juhtjoont ja jääb paralleelseks antud sihisirgega b) kooniline ­ sirgjoone liikumisel, kui sirgjoon igas oma asendis lõikab antud juhtjoont, kuid ei jää paralleelseks antud sihisirgega 86) Kuidas tekivad silindroid ja konoid? a) silindroid ­ tekib sirgjoone liikumisel, kui sirgjoon lõikab igas oma asendis kahte antud juhtjoont ja jääb paralleelseks antud juhtpinnaga b) konoid ­ silindroid, mille üks juhtjoon on sirge 87) Milliseid jooni võib saada pöördsilindri lõikamisel tasapinnaga, olenevalt viimase asendist? Ringjoone, kaks parallelset sirget või ellipsi. 88) Mis juhtumil lõikab tasapind pöördkoonust mööda ellipsit? Kui tasand läbib kõiki moodustajaid, kuid ei läbi tippu. 89) Mis juhtumil lõikab tasapind pöördkoonust mööda parabooli ? Kui tasand on paralleelne ühe moodustajaga, kuid ei läbi koonuse tippu. 90) Mis juhtumil lõikab tasapind pöördkoonust mööda hüperbooli? Kui tasand on parallelne pöördkoonuse kahe moodustajaga, kuid ei läbi tippu. 91) ) Mis juhtumil lõikab tasapind pöördkoonust mööda sirgeid? Kui tasand läbib pöördkoonuse tippu. 92) Milliseid võtteid kasutatakse kahe pinna lõikejoone tuletamisel? Abipinnad (abisfäärid ja abitasandid) ja uued kujutamiskiired. 93) Mis on abitasapindade võtte kasutamise eelduseks ? Süsteem kummalgi pinnal (sirg- või ringjoonelised lõiked ning pindade vastastikune asend ja paigutus ekraanide suhtes peavad sobima abipindade kasutamiseks). 94) Kuidas leitakse sirge ja kõverpinna lõikepunktid? Tuleb võtta läbi sirge mingi abitasand, tuletada abitasandi ja kõverjoone lõikejoon ning leida viimase lõikepunktid antud sirgega. 95) Kuidas valida abitasapinnad kahe koonuse/silindri lõikejoone tuletamisel, et nad lõikaksid antud pindu mööda sirgjooni? a) kahe koonuse puhul ­ läbi kahe koonuse tippe ühendava sirge b) kahe silindri puhul ­ paralleelselt kummagi silindri moodustajaga 96) Millist joont mööda lõikuvad ühise teljega pöördpinnad? Mööda ringjooni. 97) Mis juhtumil lõikab sfäär pöördpinda mööda ringjooni? Kui sfääri tsenter asub teise pöördpinna teljel . 98) Mis juhtumil kasutatakse kahe pinna lõikejoone tuletamiseks abisfääride võtet? a) mõlemad pinnad on pöördpinnad b) nende pöördpindade teljed lõikuvad c) telgede tasand on paralleelne ekraaniga 99) Milline on väikseim abisfäär, mille abil saab leida kahe pöördpinna lõikejoone punkte? Sfäär, mis ühte antud pinda puutub ja teist lõikab. 100) Mis juhtumil lagub kahe teist järku pinna lõikejoon kaheks teist järku jooneks (Monge'i teoreemi sõnastus)? Kui kaks teist järku pinda puutuvad kolmandat teist järku pinda jooni mööda. 101) Milliseid pindu nimetatakse laotuvateks pindadeks? Pindu, mida saab painutamisel deformeerida tasapinnaks. 102) Nimetage kõik laotuvate pindade liigid. Koonilised ja silindrilised pinnad ning puutujate pinnad. 103) Missugustest tasapinnalistest kujunditest koostatakse silindrilise/koonilise pinna lähislaotus? a) silindrilise pinna ­ ristkülikutest ja trapetsitest b) koonilise pinna ­ kolmnurkadest 104) Kuidas tekib teist järku pöördpind? Teist järku joone pöörlemisel ümber oma sümmeetriatelje. 105) Nimetage kõik teist järku pöördpinnad.
pöördellipsoid (ellipsi pöörlemine ühekatteline pöördhüperboloid pöördsilinder (kahe paralleelse sirge ümber oma telje) (hüperbooli pöörlemine ümber oma pöörlemine ümber nende kaastelje) sümmeetriatelje) pöördparaboloid (parabooli kahekatteline pöördhüperboloid pöördkoonus (kahe lõikuva sirge pöörleminel ümber oma telje) (hüperbooli pöörlemine ümber oma pöörlemine ümber nende fokaaltelje, kus hüperbooli kumbki sümmeetriatelje, kus sirgete haru tekitab ühe poole (katte)) lõikepunkt on koonuse tipuks)
106) Skitseerige kaksvaates üks teist järku pöördpind (pinna nimetuse dikteerib õppejõud). 107) Kuidas tekib rõngaspind? Püsiva raadiusega ringjoone pöörlemisel ümber selle ringjoone tasandil asuva telje. 108) Skitseerige rõngaspind kaksvaates. 109) Mitmendat järku pind on rõngaspind? Neljandat .
110) Skitseerige kaksvaates teist järku silinder (pinna dikteerib õppejõud).
elliptiline silinder hüperboolne silinder paraboolne silinder 111) Skitseerige kolmvaates üldine teist järku pind (pinna dikteerib õppejõud).
ellipsoid elliptiline paraboloid ühekatteline hüperboloid
elliptiline koonus hüperboolne paraboloid kahekatteline hüperboloid
112) Nimetage kõik teist järku joonpinnad. Kooniline pind, silindriline pind ja puutujatepind. 113) Kuidas tekivad harilik ( normaal ) ja kaldkruvipind? a) harilik kruvipind tekib telje ristlõikaja kruvijoonelisel liikumisel b) kaldkruvipind tekib telje kaldlõikaja kruvijoonelisel liikumisel 114) Kuidas tekib tsükliline pind? Püsiva või muutuva raadiusega ringjoone liikumisel. 115) Milles seisneb aksonomeetria meetodi olemus? Tuletada objektide piltlikke kujutisi, mille järgi saaks määrata ka objekti mõõtmeid 116) Kuidas liigitatakse aksonomeetrilisi kujutisi a) teljestiku projektsiooni liigi alusel ­ rist - ja kaldaksonomeetria b) telgede moondetegurite vahekorra alusel ­ isomeetrilised ehk võrdmõõdulised , dimeetrilised ehk kahemõõdulised ja trimeetrilised ehk kolmemõõdulised . 117) Aksononeetria põhiteoreemi (Pohlke teoreemi) sõnastus. Ekraanile joonestatud kolme lõiku, mis algavad kõik ühest punktist, kuid ei asetse ühel sirgel, võib alati vaadelda ristteljestiku ühikkolmiku paralleelprojektsioonina. 118) Kirjutage telgede moondetegurite vaheline seos ristaksonomeetrias. a) ristisomeetrias b) ristdimeetrias c) risttrimeetrias 119) Mis piirides võivad olla telgede moondetegurite väärtused ristaksonomeetrias?
120) Nimetage tehnikas kasutatavad aksonomeetria liigid. Ristisomeetria ja horisontaalne kaldisomeetria. 121) Mis kujundiks projekteerub kera ristaksonomeetrias ja kaldaksonomeetrias? Ringiks. 122) Kui suur on kera kujutise raadius taandatud moondeteguritega ristisomeetrias ja ristdimeetrias, kui kera raadius on R? a) ristisomeetrias b) ristdimeetrias 123) Kuidas asetseb ristaksonomeetrias xy(xz;yz)-pinnaga paralleelse ringjoone kujutisellipsi pikem telg? Ellipsi lühem telg on ringi tasandiga risti oleva koordinaattelje kujutise sihiline, pikem on sellega risti. 124) Mis kujund on ringjoone kabinetprojektsioon, kui ringjoon on paralleelne xy/xz/yz- pinnaga? Ellips/ring/ellips. 125) Mis kujund on ringjoone ristisomeetriline kujutis, kui ringjoon on paralleelne xy/xz/ yz)-pinnaga? Ellips. 126) Skitseerige ristisomeetrilise teljestiku 127) Skitseerige kabinetprojektsiooni teljestik (märkida konstruktsioon (märkida juurde telgede moondetegurid). juurde telgede moondetegurid).
128) Skitseerige standardse ristdimeetrilise teljestiku 129) Skitseerige horisontaalse kaldisomeetria teljestik konstruktsioon (märkida juurde telgede noondetegurid). (märkida juurde telgede moondetegurid). 130) Skitseerige konstruktsioon koordinaatpinnal asetseva ringjoone kujutisellipsi pooltelgede pikkuse määramiseks taandatud moondeteguritega ristisomeetria jaoks.
131) Skitseerige konstruktsioon koordinaatpinnal asetseva ringjoone kujutisellipsi pooltelgede pikkuse määramiseks taandatud moondeteguritega ristdimeetria jaoks.