1.Mis on keere? Kuidas see tekib? Keere on lahtivõetav liide, kasutatakse detailide ühendamiseks, liikumise ja jõu ülekandmiseks. Keere tekib kui vastupäeva pöörlevale kehale lõiketeraga lõigata sisse soon, kui tera liigub kulgevalt paremalt vasakule. 2.Millised on keerme tüübid? 1)Sisekeere kui keere on lõigatud sisepinnale 2)Väliskeere, kui keere on lõigatud keha pinnale 3.Kuidas jagunevad keermed keeramissuuna järgi? Kui keere kulge silindri pinnal otsast vaadates vasakult paremale,siis nimetatakse seda paremkeermeks, vastupidisel juhul vasakkeermeks. 4.Millised on keermete liigid ja kuidas on tähistamine 1)Normaalkeere, tähistatakse nt. M10 2)Peenkeere, M8x0,75 , 1M12 3)Tollkeere ½1 , 1 1T 5.Keermete põhielemendid. Keermehari, keerme samm, keerme põhi. 6.Keermete profiilid
d3 = d 3 + 0,546 = 45 3 + 0,546 = 42,546 d3 min = d3 2(0,1P) = 42,546 2(0,1×2) = 42,146 D (orienteeruvalt) D = d + H/8 = 45 + 0,217 = 45,217 Tolerantsid sisekeermele M45×2 5H TD2 = 0,180 ; ½ TD2 = 0,090 TD1 = 0,300 ; ½ TD1 = 0,150 Tolerantsid väliskeermele M45×2 4h Td = 0,180 ; ½ Td = 0,090 Td2 = 0,106 ; ½ Td2 = 0,053 Keerme läbimõõtude piirmõõtmed Sisekeere M45×2 5H Väliskeere M45×2 4h Välisläbimõõt Dmax - dmax = 21,962 Dmin = 45,217 dmin = 21,550 Keskläbimõõt D2 max = 20,966 d2 max = 20,663 D2 min = 20,701 d2 min = 20,451 Siseläbimõõt D1 max = 20,310 d3 max = 19,546 D1 min = 19,835 d3 min = 19,146 JOONIS KÄSITSI TÄITA !
Näidata lihtsal joonisel lõiketasapind ja joonestada lõige koos pealkirjaga. 5. Kui suur on mõõtjoonte minimaalne kaugus kontuurjoontest ja mõõtjoonte omavaheline minimaalne kaugus? 6. Mis on eskiis? III KEERMED 1. Jäme - e. normaalmeeterkeerme, peenmeeterkeerme, trapetskeerme, tollkeerme. silindrilise torukeerme ja koonilise torukeerme tähistamine. Joonestada sise-keere kaksvaatel ja tähistada nendel etteantud keere. Joonestada väliskeere kaksvaatel ja tähistada nendel etteantud keere. 2. Joonestada keermestatud avasse osaliselt sissekeeratud varras (varda otsas faas). 3. Joonestada 1-tollise toru pikilõige, kusjuures toru üks ots on keermestatud 1-tollise torukeermega. Tähistada toru siseläbimõõt ja keere. 4. Skitseerida tikkpoltliite eest- ja pealtvaade. 5. Skitseerida kruvipoltliite kaksvaade. IV METALLKONSTRUKTSIOONID 1
d3 min = d3 – 2(0,1P) = 22,160– 2(0,1×1,5) = 21,860 D (orienteeruvalt) D = d + H/8 = 24 + 0,162 = 24,162 Tolerantsid sisekeermele M24×1,5−5H/4g TD2 = 0,200 ; ½ TD2 = 0,100 TD1 = 0,300 ; ½ TD1 = 0,150 Tolerantsid väliskeermele M33×1,5 – 6g esd = esd2 = - 0,032 Td = 0,236 ; ½ Td = 0,118 Td2 = 0,150 ; ½ Td2 = 0,075 Tabel 7.1 Keerme läbimõõtude piirmõõtmed Sisekeere Väliskeere M24×1,5 – M24×1,5−5H 6g Välisläbimõõt Dmax - dmax = 23,968 Dmin = 24,162 dmin = 23,764 Keskläbimõõt D2 max = 23,226 d2 max = 21,994 D2 min = 23,026 d2 min = 21,876 Siseläbimõõt D1 max = 22,676 d3 max = 22,160 D1 min = 22,376 d3 min = 21,860 7.4 Keerme joonis: D=24,1
hammastest võllil ja neile vastavatest soontest rummus. Tööpinnad on hambaküljed. Hammasliiteid kasutatakse pöördemomendi ülekandmiseks, paljudes konstruktsioonides ka detailide liigutamiseks piki võlli. Hammasliide võib olla liikuv või liikumatu (detailid on kinnitatud võllil). Hammaste kuju järgi: rööpkülgne, evolventne, kolmnurkne. 15.Keerme tüübid. Tähistus, kasutusalad. Keermete klassifikatsioon. 1)Keermestatud pinna järgi: sisekeere (mutrid); väliskeere (kruvid). 2)Keermestatud pinna kuju järgi: silinderkeere; koonuskeere. 3)Kasutataud mõõtühikute järgi meeterkeere (tähis M); tollkeere (tähis UNF või UNC). 4)Keermeniidi suuna järgi: parempoolne; vasakpoolne (tähisele lisatakse tähed LH). 5)Keerme sammu järgi: jämekeere (tähises samm ei kajastu); peenkeere (tähises näidetakse peale x, näiteks M16x1,5). 16.Keermesliited. Üldiseloomustus. Keermeks nimetatakse detaili pinnale mööda kruvijoont valmistatud kindla kujuga soont.
tinglike tähistusi: · Väliskeermel tõmmatakase pidev peenjoon keerme siseläbimõõdu järgi; · Sisekeemel aga välisläbimõõdu järgi; · Varjatud keermel tõmmatakse nii välis- kui siseläbimõõdu järgi kriipsjooned; · Keermestatud osa piirjooned märgitakse kontuurjoonega; · Otsvaatel märgib nii kruvil (väliskeere) kui mutril (sisekeere) keermepõhjajoont peenjoon, mis tõmmatud ¾ ulatuses kogu ringjoonest. Keerme tähistamine Ülesanne nr 1 Kujutatud detailidest joonestada kolmvaade mõõtkavas 1:2 Ülesanne nr 2 Valmistage pehmest traadist joonisel antud kolmvaate järgi traatmudelid Ülesanne nr 3 Tuletada joonisel esitatud detailide vasakultvaated Ülesanne nr 4
TD2 = 0,224 ; ½ TD2 = 0,112 põhihälbed Tabel 10 TD1 = 0,375 ; ½ TD1 = 0,187 D2 ja d2 tolerantsid Tabel 11 Tolerantsid väliskeermele M42×2 6h d ja D1 tolerantsid Tabel 12 esd = esd2 = 0 Td = 0,280 ; ½ Td = 0,140 Td2 = 0,170 ; ½ Td2 = 0,085 Keerme läbimõõtude piirmõõtmed Sisekeere M42×2 6G Väliskeere M42×2 6h Välisläbimõõt Dmax - dmax = 41,962 Dmin = 42,217 dmin = 41,550 Keskläbimõõt D2 max = 40,966 d2 max = 40,663 D2 min = 40,701 d2 min = 40,451 Siseläbimõõt D1 max = 40,310 d3 max = 39,546 D1 min = 39,835 d3 min = 39,146
18 Keerme klassifikatsioon keermestatud pinna asendi, 41 Mis on reduktor? Püsiva ülekandearvuga mehhanism pinna kuju ja kasutatud pöörlemiskiiruse vähendamiseks ülekandearv u korda. mõõtühiku järgi. ++ 42 Mis on kiiruste kast? Töötamise põhimõte. -sisekeere, väliskeere; silinderkeere, koonuskeere; ……………………………………. ++ meeterkeere, tollkeere Võimaldab veetava võlli kiirust astmeliselt muuta. Võlli peal on 19 Keerme klassifikatsioon keermeniidi ristlõike kuju, hammasrataste plokid. keermeniidi suuna, käikude arvu ja keerme sammu 43 Mis on variaator? Variaatori skeem ja töötamise järgi
Iseloomustus:+ 1.On korduvalt lahtivõetav ja uuesti koostatav.2.Võimalik saada suur pingutusjõud.3.Kinnituskeere on isepidurduv.4.Standardsed kinnituselemendid on kvaliteetsed ja suhteliselt odavad.- 1.Keere on pingete kontsentraatoriks ja vähendab väsimustugevust.2.Keermestamine on töömahukas.3.Suur radiaallõtk. 18.Keerme klassifikatsioon keermestatud pinna asendi,pinna kuju ja kasutatud mõõtühiku järgi 1.Keermestatud pinna asendi järgi sisekeere väliskeere.2.Pinna kuju järgi:- silindrikeere koonuskeere.3.Kasutatud mõõtühiku järgi:-meeterkeere tollkeere. 19.Keerme klassifikatsioon keermeniidi ristlõike kuju, keermeniidi suuna, käikude arvu ja keerme sammu järgi. 4.Keermeniidi ristlõike kuju järgi: -kolmnurkkeere,=55o-tollkeermel,=60o- meeterkeermel trapetskeere tugikeere ümarkeere ruutkeere.5.Keermeniidi suuna järgi:-parempoolne vasakpoolne.6.Käikude arvu järgi: -ühekäiguline kahe jne käiguline.7
Mitmekäigulisel keermel: Ph = n x P, kus n on keermekäikude arv. Sele 66. Keerme põhimõõtmed: a – väliskeermega „poldil”; b – sisekeermega „mutril” 41 Välis- ja sisekeerme kujutamine Kõiki keermeliike kujutatakse ISO 6410:1981 (E) järgi joonisel tinglikult. Nende projekt- siooniliselt täpse kuju üksikasjalik väljajoonestamine oleks tülikas ja aeganõudev töö. Varda pinnale lõigatud keere on väliskeere, keermestatud avadel on sisekeere. Joonisel kujutatakse nii välis- kui sisekeerme harjad pideva jämejoonega. Kui keermega detail on kujutatud veel otsast vaadatuna, tähistab keerme harja pideva jämejoonega tõmmatud ringjoon, keer- me põhja aga ¾ ringjoone ulatuses tõmmatud pidev peenjoon. Viimane ei alga ega lõpe telgjoonel. Sele 67. Keerme piirdejoonte kujutamine joonisel: a – silindri väliskeere; b – silindri sisekeere; c – kooniline sisekeere
d3min d3min = d3-2*(0,1*P) = 16,160 - 2*(0,1*1,5) = 15,86 D D = d + H/8 = 18 + 0,162 = 18,162 D1 D1 = d – 2 + 0,376 = 18 – 2 + 0,376 = 16,376 D2 D2 = d2 = d – 1 + 0,026 = 18 – 1 + 0,026 = 17,026 Td (½ Td) 0,236 (0,118) Td2(½ Td2) 0,132 (0,132) TD1(½ TD1) 0,300 (0,150) TD2(½ TD2) 0,190 (0,095) esd esd= esd2= +0,032 Tabel 1.2 Tolerantside leidmine [01.4] [01.6] [01.7] Sisekeere M18x1,5-6G Väliskeere M18x1,5-6h Välisläbimõõt Dmax = - dmax = d - eud = 17,968 Dmin= D = d + H/8 = 18,162 Dmin=d-Td=17,764 Keskläbimõõt D2max = D2min+TD2 = 17,216 d2max = d2 - eud2= 16,994 D2min = D2 = 17,026 d2min = d2-Td2= 16,836 2
Tööpinnad on hambaküljed. Hammasliiteid kasutatakse pöördemomendi ülekandmiseks, paljudes konstruktsioonides ka detailide liigutamiseks piki võlli. Hammasliide võib olla liikuv või liikumatu (detailid on kinnitatud võllil). Hammaste kuju järgi: rööpkülgne, evolventne, kolmnurkne. 47. Keerme tüübid. Tähistus, kasutusalad. Keermete klassifikatsioon. 1)Keermestatud pinna järgi: sisekeere (mutrid); väliskeere (kruvid). 2)Keermestatud pinna kuju järgi: silinderkeere; koonuskeere. 3)Kasutataud mõõtühikute järgi meeterkeere (tähis M); tollkeere (tähis UNF või UNC). 4)Keermeniidi suuna järgi: parempoolne; vasakpoolne (tähisele lisatakse tähed LH). 5)Keerme sammu järgi: jämekeere (tähises samm ei kajastu); peenkeere (tähises näidetakse peale x, näiteks M16x1,5). 48. Keermesliited. Üldiseloomustus. Keermeks nimetatakse detaili pinnale mööda kruvijoont valmistatud kindla kujuga soont
vastuseta. Kruvi väike peitpea on rispesaga või spetsiaalse võtmega keeratava kuuskantpeaga.Kruvile puuritakse ava ette, kuid peitpea süvitab end sisse keerates ise, välja arvatud kõva melamiinpealistuste puhul. · Kruvitüübliga tõmmits-kruvitüübliga tõmmitsat kasutatakse puidust puitplaatidest karkasside koostamisel.Mutter kinnitatakse ühe detaili külje sisse puuritud avasse ning jäme väliskeere hoiab seda seda tugevalt paigal.Teist detaili läbiv polt kinnitub mutri peene keermega avasse. · Löökmutriga tõmmits-sisekeermega mutril on kidadega pea mis kinnitub tugevalt puitu.Teist detaili läbiv polt keeratakse mutri sisse.Tõmmits on suhteliselt robustne ja sobib eelkõige pehme mööbli karkasside ühendamiseks. · Klotstõmmits-kahest ühendavast plastklotsist koosnevat tõmmitsat kasutatkase plaatide täisnurga all kinnitamiseks
..20 Mpa vastavalt neile esitatud tingimustele. Ballon on silindriline terasanum, mille suudmikus on keermestatud koonusava, kuhu keeratakse sulgeventiil. Iga gaasi tarvis on konstrueeritud erineva ehitusega ventiil, millega välditakse hapnikuventiili paigutamist atsetüleeniballoonile ja vastupidi. Suudmikul on väliskeere, kuhu saab keerata kaitsekupli, milline kaitseb ventiili võimalike löökide eest ballooni vedamisel. Ballonid on valmistatud legeeritud või süsinikterasest õmbluseta torudest. Veeldatud gaaside jaoks, mille töörõhk ei ületa 2,9 MPa, lubatakse kasutada keevitatud balloone.
- tänu masstootmisele standardsed kinnituselemendid (kruvid, poldid, mutrid) on kvaliteetsed ja sutheliselt odavad. Puudused: - pingekontsentraatorite olemasolu; - koormuse ebaühtlane jagamine keerdude vahel; - keerme halb tsentreerimine. Keermete klassifikatsioon. 1. Keermestatud pinna järgi: - sisekeere (mutrid); 80 - väliskeere (kruvid). 2. Keermestatud pinna kuju järgi: - silinderkeere; - koonuskeere. 3. Kasutataud mõõtühikute järgi: - meeterkeere (tähis M); - tollkeere (tähis UNF või UNC). 4. Keermeniidi suuna järgi: - parempoolne; - vasakpoolne (tähisele lisatakse tähed LH). 5. Keerme sammu järgi: - jämekeere (tähises samm ei kajastu); - peenkeere (tähises näidetakse peale x, näiteks M16x1,5).
annaabi.ee 
