SIRGED JA TASANDID RUUMIS (kordamisküsimused 12. kl.) KAHE SIRGE VASTASTIKUSED ASENDID RUUMIS ON: Kiivsed, ühtivas, lõikuvad, paralleelsed (ehk KÜLP). PARALLEELSETEKS SIRGETEKS - nim kahte ühel tasandil asuvat sirget millel ei ole ühtki ühist punkti. LÕIKUVATEKS SIRGETEKS - nim kahte sirget millel on üks ühine punkt. KIIVSETEKS SIRGETEKS - nim kahte mitteparalleelset sorget ruumis, mis ei oma ühiseid punkte. KAHE SIRGE VAHELISEKS NURGAKS - nim väiksemat nende sirgete lõikumisel tekkinud kõrvunurka. RISTUVATEKS SIRGETEKS - nim sirgeid kui võrdsete kõrvunurkade korral on sirgete vaheline nurk 90*. KIIVSIRGETE VAHELISEKS NURGAKS - loetakse nurka mille saame siis, kui joonistame ühele antud sirgetest sellise paralleeli, mis lõikab teist sirget. SIRGE JA TASANDI VASTASTIKUSED ASENDID - on paralleelsed, ristuvad ja lõikuvad. TASANDIGA PARALLEELSETEKS - nim sirget millel pole tasandiga ühtki ühist punkti. SIRGE JA ...
Kreeninurk () Angle of Heel Raskuskese G Centre of Gravity Ujuvuskese B Centre of Buoyancy Metatsenter M Transverse Metacentre Ujuvuskese kreeni puhul B1 Centre of Buoyancy Shifted Metatsentri raadius BM Metacentric Radius Metatsentri kõrgus GM Metacentric Height Püstuvuse õlg GZ Righting Arm Ujuvuskeskme aplikaat KB Height of Centre of Buoyancy Raskuskeskme aplikaat KG Height of Centre of Gravity Metatsentri aplikaat KM Height of Metacentre Ujuvuskeskme B1 kaugus kiilupunktist K (loodpunkti N) KN Righting Lever Püstuvuse moment GZ Righting Moment KM = KG + GM; KM = KB + BM; = Konstantse mahuga laeva väiksel (õigem lõpmatult väiksel!) kallutamisel põiki kaldenurgani () ujuvuskese B ( varem v.k
Block coefficient Üldtäidlus- e. plokktegur CB - Ship's speed Laeva kiirus v sõlm Density Tihedus t/m3 X of centre of gravity Raskuskeskme abstsiss XG (LCG) m X of centre of bouyancy Ujuvuskeskme abstsiss XB (LCB) m Centre of bouyancy above keel Ujuvuskeskme aplikaat KB (VCB) m Centre of gravity above keel Raskuskeskme aplikaat KG (VCG) m Moment trim 1 cm Moment, mis trimmib 1 cm MTC tm/cm Ton per 1 cm draught Tonniühik 1 cm süvise kohta TPC t/cm 2 1. Laevageomeetria Veeliinitasandi keskme abs. XF (LCF) X of centre of flotation
t GM on aleva algmetatsentri kõrgus. Metatsentri M ja ujuvuskeskme B vahelist kagust BM nim algmetatsentri raadiuseks ja seda arvutatakse valemist BM=Jx / (tagurpidi kolmnurk), kus Jx on veeliinitasandi keskinertsimoment x telge suhtes , m (astmes 4) V on mahuline veeväljasurve , kuupmeetrit Jooniselt 5.1 võib avaldada metatsentri kõrguse teiste teadaolevate lõikude kaudu alljärgnevalt: GM= KB + BM KG GM= BM-BG GM = KM- KG Kus KB on ujuvuskeskme aplikaat KG raskuskeskme aplikaat KM metatsentri aplikaat, K- kiilu punks , mis on koordinaattelgede alguspunktiks. Laeva pikikallutamisel väikese nurga u ( ja keskelt l2heb / läbi) võrra konstantsel veeväljasurvel ( näiteks lasti liigutamisel tsentraalliinil) ujuvuse massveeväljasurve p ( tagurpidi kolmnurk) rakendub uues ujuvuskeskme punktis B1 ja selle püstmõjusirge lõikab algtasakaalupunkte B ja G läbivat põiktasandit punktis M L, mida nim pikimetatsentriks. (PILT 5.2)
.. + 12 M yn = int( AWP XF ) . 16 2. Laeva ujuvus Laeva ujuvuskeskme aplikaat zB laevapraktikas nimetatakse ujuvuse keskme B kauguseks kiilupunktist K ehk vahemaa KB, on oluline laeva püstuvuse arvutustes. Pinnamomentide integreerimisel kiilupinnast kuni veeliinitasandini, mis on mahuliseks muudetud T korrutades, jagades mahulise veeväljasurvega, arvutatakse KB : M xy (T ) 2 (T ) 2 T 1
ja kolmekordne integraal üle piirkonna V teisendatakse kolmekordseks integraaliks üle piirkonna V' valemi (25.3.) abil: Kolmekordne integraal silinderkoordinaatides. Niinimetatud silinderkoordinaatide korral määratakse punkti P asukoht ruumis kolme arvuga , r ja z, kus ja r on punkti P projektsiooni polaarkoordinaadid xy-tasandil ning z on punkti P aplikaat, s.o. punkti ja xy- tasandi vaheline kaugus, mis on võetud märgiga +, kui punkt on xy-tasandist kõrgemal, ja märgiga -, kui ta on sellest allpool. Funktsiooni z=f(x,y,z) kolmekordset integraali, mis on antud ristkoordinaatides, saab kergest teisendada kolmekordseks integraaliks silinderkoordinaatides. Võttes arvesse, et , saame: Kolmekordne integraal sfäärkoordinaatides.
kõverat, mille joonestab selle vektori tipp tema argumendi muutudes. (Eeldatakse, et vektori algus asetseb kogu aeg ühes ja samas punktis.) b) Koordinaatviis - DEF: Liikumise määramise viisi, mis seisneb punkti koordinaatide kui aja funktsioonide esitamises, nimetatakse liikumise määramise koordinaatviisiks ja ta nõuab konkreetse koordinaadistiku valikut. I) Ristkoordinaadid x=x(t), y=y(t), z=z(t) => M(x,y,z) II) Silindrilised koordinaadid: = (t) raadius, =(t) asimuut, z=z(t) aplikaat. M(,,z). Ristkoordinaatidele x= r*cos *cos, y= rcos*cos, z= r* sin. III) Sfäärilised koordinaadid r= r(t), = (t), = (t). M (r, , ) IV) Polaarkoordinaadid r=r(t), = (t). M(r, ). Ristkoordinaatidele: x= rcos , y= rsin c) loomulik viis DEF: Liikumise määramise loomuliku viisi puhul antakse ette punkti trajektoor ja ta liikumise seadus sel trajektooril. = (t) -liikumisseadus 20. Vektori skalaarse argumendi järgi võetud tuletise mõiste.
Ühe cm trimmimuutuse moment moment to change trim by one cm MTC ühesentimeetriseks trimmimuutuseks vajaliku momendi väärtus. D. Õppeaines käsitletud olulised võrrandid Püstuvuse põhivalem BM = I WP / DISV , kus IWP on ujuvuspinna teine inertsimoment Kastikujulise kere I WP = L × B 3 / 12 Laevakujulise kere I WP = L × B 3 / 18 Keskmise kaubalaeva BM = B 2 / 12,6T Mahukeskme aplikaat KB = T - 1 / 3( T / 2 + DISV / AWP ) L Mahukeskme abstsiss XB = 1 / DISV AS xdx , kus AS on jooksev kaarepind 0 või XB = MASX / DISV , kus MA SX on kaarepindade momentide summa ahtriperpendikulaari suhtes Metatsentri kõrgus KM = KB + BM Raskuskeskme aplikaat KG = M Z / , kus M Z on laeva ja lastikomponentide raskuskesete
ja tähistatakse zA). Kuna ekraanid on omavahel risti, on tegemist ristkoordinaadistikuga. X , y ja z on koordinaatteljed, nende lõikepunkt 0 on koordinaatide alguspunkt. Koordinaatide alguspunkt jaotab kõik teljed positiivseteks ja negatiivseteks suundadeks. Mistahes ruumipunkti asukohta teljestiku suhtes võib väljendada koordinaatidega. Nii on selel 12 punkti A koordinaadid A (xA,yA,zA): xA on x- koordinaat ehk abstsiss, yA on y-koordinaat ehk ordinaat, zA on z-koordinaat ehk aplikaat. Esi -, põhi- ja külgekraan lõikuvad omavahel paarikaupa mööda jooni x, y ja z, mis on üksteise suhtes risti, moodustades ristteljestiku Oxyz. Punkt O on telgede ühispunkt. Nüüd pööratakse ekraanid ε1 ja ε3 koos nendele projekteerunud punkti kujutistega vastavalt nooltega näidatud suunas ühtivusse esiekraaniga ε2 (sele12b). Tekib punkti kolmvaade. Seejuures on telg y nähtav kahes kohas: z – telje
y y x P R x Joonis 7.16. Punkti P sf¨aa¨rkoordinaadid , ja r Joonisel 7.16 on punkt P valitud nii, et selle koordinaadid on k~oik posi- tiivsed. Punkti abstsiss x on l~oigu OR pikkus, ordinaat y l~oigu RP pikkus ja aplikaat z l~oigu OQ pikkus. T¨aisnurksest kolmnurgast OQP saame, et QP sin = r ja z cos = . r Et OP = QP , siis esimesest seosest OP = r sin . Teisest z = r cos .
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
