Joonestamise alused (0)

JOONESTAMINE
Mis on joonestamine?
On tehniline keel, mille abil saab
luua jooniseid ja neid lugeda.
Joonestamine arendab inimese
kujutlusvmet, tehnilist ning ruumilist
mõtlemist, ilumeelt ja korraarmastust.
Mis on joonis?
Joonis on dokument, mille järgi saab eset
valmistada.
Joonisega ja skeemiga on võimalik edasi
anda eseme kuju, mõõtmeid, arusaadavalt
kirjeldada tehnoloogilist protsessi. Ka kõige
üksikasjalikum sõnaline seletus ei kirjelda
eset nii täielikult kui joonis.
Jooniste liigid
Detailjoonised
On toote üksikosade (detailide) joonised.
Nad sisaldavad kõiki vajalikke andmeid
detailide valmistamiseks ja
kontrollimiseks
Koostejoonised
On üksikosadest kokku monteeritud
toodete joonised.
Nad sisaldavad vajalikke andmeid
toodete
komplekteerimiseks, koostamiseks ja
kontrollimiseks.
Eskiisid

Silmamõõdu järgi tehtavad
vabakäejoonised.
Sisult on eskiis samaväärne mis tahes
joonisega.
Jooniste hulka võib liigitada ka graafilised
kujutised nagu:
Piltkujutised
Tehnilised joonistused
Geograafilised kaardid
Topograafilised kaardid (maa-ala
plaanid)
Skeemid
Diagrammid
Graafikud
Jooniseid liigitatakse ka erialade järgi.
Kõige kaalukama osa erialajoonistest
moodustavad masinaehituses ja ehituses
kasutatavad joonised.
Neid nimetatakse vastavalt
masinaehitusjoonisteks ja ehitusjoonisteks
Joonestustehnikad
Tänapäeval valmistatakse jooniseid nii
pliiatsiga paberil kui ka kasutates
arvutigraafikaprogramme nagu
AutoCad, CAD/CAM, CAD/KEY, Solid
Edge, MasrerCAM, Google SketchUp, jt.
Joonise käsitsi valmistamisel kasutatakse
joonestamisvahendeid ja materjale:
pliiatsid,
joonestuspaber,
kustutuskumm,
joonlaud,
joonestuskolmnurgad,
sirklid, lekaalid.
PLIIATS
· Peenjoonte tegemiseks sobivad pliiatsid
kõvadusega 2H, H, F.
· Jämejoonte ja kirjade tegemiseks - HB, B.
JOONESTUSPABER
Joonestuspaberi formaatide suurused
millimeetrites on:
A4-210x297;
A3-297x420;
A2-420x594;
A1-594x841;
A0-841x1189.
KUSTUSTUSKUMM

Kustutuskumm on töökõlblik siis kui ta on
pehme, ei kraabi, ei määri paberit.
JOONLAUD
Joonlaud peab olema sirge ning ilm täketeta.
Mõõtjoonlaudu kasutatakse pikkuste
ülekandmiseks joonisel, samuti joonisel olevate
pikkuste mõõtmiseks.
JOONESTUSKOLMNURGAD
Joonestuskolmnurki on kahesuguseid:
teravnurkadega 30º ja 60º ning
teravnurkadega 45º.
Joonestamisel läheb tarvis mõlemat
kolmnurka, kusjuures eriti täpne peab
olema nende täisnurk.
SIRKEL
Mõõtesirkel - kasutatakse kahe punkti
vahelise kauguse mõõtmisel, pikkuste
ülekandmistel ning sirglõikude ja kaarte
võrdseteks osadeks jagamisel.
Mõõtesirklit käsitsetakse ühe käega,kaasa
arvatud haarade ümberseadmine.
Joonsirkel - kasuatatakse mitmesuguse
raadiusega ringjoonte