Joonestamise alused (0)

JOONESTAMINE
Mis on joonestamine?
On tehniline keel, mille abil saab
luua jooniseid ja neid lugeda.
Joonestamine arendab inimese
kujutlusvõimet, tehnilist ning ruumilist
mõtlemist, ilumeelt ja korraarmastust.
Mis on joonis?
Joonis on dokument, mille järgi saab eset
valmistada.
Joonisega ja skeemiga on võimalik edasi
anda eseme kuju, mõõtmeid, arusaadavalt
kirjeldada tehnoloogilist protsessi. Ka kõige
üksikasjalikum sõnaline seletus ei kirjelda
eset nii täielikult kui joonis.
Jooniste liigid
Detailjoonised
On toote üksikosade (detailide) joonised.
Nad sisaldavad kõiki vajalikke andmeid
detailide valmistamiseks ja
kontrollimiseks
Koostejoonised
On üksikosadest kokku monteeritud
toodete joonised.
Nad sisaldavad vajalikke andmeid
toodete
komplekteerimiseks, koostamiseks ja
kontrollimiseks.
Eskiisid
Silmamõõdu järgi tehtavad
vabakäejoonised.
Sisult on eskiis samaväärne mis tahes
joonisega.
Jooniste hulka võib liigitada ka graafilised
kujutised nagu:
Piltkujutised
Tehnilised joonistused
Geograafilised kaardid
Topograafilised kaardid (maa-ala
plaanid)
Skeemid
Diagrammid
Graafikud
Jooniseid liigitatakse ka erialade järgi.
Kõige kaalukama osa erialajoonistest
moodustavad masinaehituses ja ehituses
kasutatavad joonised.
Neid nimetatakse vastavalt
masinaehitusjoonisteks ja ehitusjoonisteks
Joonestustehnikad
Tänapäeval valmistatakse jooniseid nii
pliiatsiga paberil kui ka kasutates
arvutigraafikaprogramme nagu
AutoCad, CAD/CAM, CAD/KEY, Solid
Edge, MasrerCAM, Google SketchUp, jt.
Joonise käsitsi valmistamisel kasutatakse
joonestamisvahendeid ja materjale:
pliiatsid,
joonestuspaber,
kustutuskumm,
joonlaud,
joonestuskolmnurgad,
sirklid, lekaalid.
PLIIATS
· Peenjoonte tegemiseks sobivad pliiatsid
kõvadusega 2H, H, F.
· Jämejoonte ja kirjade tegemiseks - HB, B.
JOONESTUSPABER
Joonestuspaberi formaatide suurused
millimeetrites on:
A4-210x297;
A3-297x420;
A2-420x594;
A1-594x841;
A0-841x1189.
KUSTUSTUSKUMM
Kustutuskumm on töökõlblik siis kui ta on
pehme, ei kraabi, ei määri paberit.
JOONLAUD
Joonlaud peab olema sirge ning ilm täketeta.
Mõõtjoonlaudu kasutatakse pikkuste
ülekandmiseks joonisel, samuti joonisel olevate
pikkuste mõõtmiseks.
JOONESTUSKOLMNURGAD
Joonestuskolmnurki on kahesuguseid:
teravnurkadega 30º ja 60º ning
teravnurkadega 45º.
Joonestamisel läheb tarvis mõlemat
kolmnurka, kusjuures eriti täpne peab
olema nende täisnurk.
SIRKEL
Mõõtesirkel - kasutatakse kahe punkti
vahelise kauguse mõõtmisel, pikkuste
ülekandmistel ning sirglõikude ja kaarte
võrdseteks osadeks jagamisel.
Mõõtesirklit käsitsetakse ühe käega,kaasa
arvatud haarade ümberseadmine.
Joonsirkel - kasuatatakse mitmesuguse
raadiusega ringjoonte ja kaarte
tõmbamisel.
Nullsirkel - on väga väikeste ringikeste
(Ø 0,5...10mm) tõmbamiseks.
LEKAALID
Mitteringjooneliste kõverate ehk
lekaalkõverate joonestamisel kasutatakse
sabloone - lekaale.
Jooniste vormistamine
Kirjanurk ja raamjoon
Mõõtkava
Eseme ja temast tehtud kujutise suuruse vahekorda
joonisel selgitab mõõtkava.
Standard ISO 5455 määrab kindlaks järgmised
mõõtsuhted:
Suurendamise korral 2:1, 5:1; 10:1; 20:1; ja 50:1;
Loomuliku suuruse puhul 1:1;
Vähenduse korral 1:2; 1:5, 1:10; 1:20; 1:50; 1:100;
1:500; 1:1000; 1:2000; 1:5000 ja 1:10000.
Joonisele kirjutatakse eseme tegelikud mõõtmed,
olenemata mõõtkavast, mida eseme kujutamisel kasutati.
Joonte liigid ja kasutusalad
Jooneliigi nimetus jooneliik kasutusala
1. Pidev jämejoon Nähtav kontuur
2. Pidev peenjoon Mõõtjoon, piirikjoon,
viirutusjoon.
3. Kriipsjoon Varjatud kontuur
4. Peen kriipspunktjoon Tsentrijoon, telgjoon
5. Vabakäejoon Katkestusjoon
Mõõtmete kandmine joonisele
Eseme suurusest annavad ülevaate
joonisele kantavad mõõtmed.
Mõõtmestamiselementideks joonisel on
piirikjooned, mõõtjooned, mõõtjooneotsad
(nooled, kaldkriipsud) ja mõõtarvud.
Mõõtnool
Mõõtmestamise olulisimad reeglid:
1. Mõõtjooned tõmmatakse kontuurjoontest 10 mm kaugusele.
Mõõtjoonte omavahelised kaugused olgu kogu joonisel võrdsed ja
vähemalt mõõde
2. Väikseim 7 mm. antakse kontuurile lähemal, suurem mõõde
kontuurist kaugemal.
3. Mõõtmed ei tohi korduda, s. t. iga mõõdet antakse ühel ja samal
joonisel ainult üks kord.
4. Mõõtarvud kirjutatakse mõõtjoonte kohale võimalikult nende
keskkoha lähedale, suunaga paremalt vasakule või alt ülesse.
5. Numbrid tehakse standardkirjas kogu joonise ulatuses ühesuguse
kõrgusega (3,5 või 5 mm).
6. Joonmõõtmed antakse kõigil joonistel millimeetrites, kusjuures
mõõtarv näitab alati joonisel kujutatud eseme tegelikku suurust, s. t.
ei sõltu joonise mõõtkavast. Ühiku sümbolit (mm) mõõtarvu juurde ei
· Ringjoone
märgita. diameetri mõõtarvu ette kirjutatakse läbimõõdumärk Ø,
raadiuse mõõtarvu ette aga täht R
Eseme pinna elemendid
Joonise mõõtmestamine
· Detaili joonisel peab olema piisavalt mõõtmeid toote valmistamiseks. Et vajalike mõõtmeid
oleks lihtsam kindlaks teha, on otstarbekas detail mõtteliselt elementideks ( geomeetrilisteks
põhivormideks) liigendada.
· Mõõtmetega tuleb üheselt määrata detaili iga element, samuti elementide omavaheline seos.
· Joonise mõõtmestamisel tuleb arvestada ka detaili valmistamise tehnoloogiat ja mõningaid muid
tegureid. Näiteks võlli treimisel saab mõõta võlli läbimõõtu, mitte raadiust. Sellepärast tuleb ka
joonisel anda võlli läbimõõt.
Projekteerimine
Joonised sisaldavad eseme ühte või mitut
kujutist.
Kujutist saadakse esemest projekteerimise teel
tasapinnale.
Projektsioonide saamise
viisid
Tsentraalprojektsioon
Tsentraalprojektsiooni meetodil saadud piltkujutis.
Kaldprojektsioon
Kaldprojektsiooni meetodil saadud piltkujutis.
Ristprojektsioon
Ristprojektsioon ühel ekraanil
Kujutised ja kujutiste liigid
· Joonisel esinevaid kujutisi võib nende sisu järgi
liigitada vaadeteks, ristlõigeteks ja lõigeteks.
Vaade
·Vaade on kujutis vaatleja poolt paistvatest
eseme pinnaosadest.
Mitme vaatega kujutist saame
ühest esemest?
Põhilised vaated. a - põhilised vaate suunad; b - põhiliste vaadete paigaldus;
1 - eestvaade; 2 - pealtvaade; 3 - vasakultvaade; 4 - paremaltvaade; 5 - altvaade; 6 -
tagandvaade.
Eseme kolmvaate saamine
Kolmvaate joonestamise etapid
Kaksvaate järgi kolmvaate
tuletamine
Lõige tehnilisel joonisel
·Keeruliste detailide puhul kohtades mida ei ole
võimalik näidata välise vaatega kasutatakse
lõikeid.
Lõikamise viisid
·Kasutusel on mitmesuguseid detailide lõikamise
viise.
·Tavaliselt lõigatakse detaili mõtteliselt
tasapinnaga.
· Mõttelise tasapinnaga lõikamise tulemusena
saadakse, kas ekraaniga kokkupuutuva osa, mida
nimetatakse ristlõikeks või kogu lõikamisest
järelejäänud osa, mis on lõige.
Lõikamine mõttelise tasapinnaga
· Olenevalt detaili kujutise ja
ristlõike vastastikusest paigutusest
eristatakse pealejoonistatud ja
välja toodud ristlõiked
· Detailide lõikepinnad viirutatakse
· Viirutus sõltub detaili materjalis
· Metallist detailid viirutatakse peente paralleeljoontega, mille vahekaugus on
1-10mm (olenevalt viirutatava pinna suurusest) ja üldjuhul tõmmatakse need
45° nurga all
· Puitdetailide lõigete viirutamiseks kasutatakse vabakäejooni, mis
imiteerivad puidu tekstuuri.
· Risti või piki lõigatud puidu puhul kasutatakse erinevat viiruutust.
· Kindel tähistus on ka plastmasside, vedelike ning paljude teiste materjalidel.
Osaline lõige (kohtlõige).
· Eseme sisemise kuju näitamiseks piisab sageli lõikest mille puhul tasapind ei
lõika läbi kogu eseme täielikult vaid ainult näidatava elemendi ümbert. Sellist
lõiget nimetatakse osaliseks või kohtlõikeks.
Poolvaade-poollõige
· Poolvaade eraldatakse poollõikest kriipspunktjoonega (sümeetriateljega)
Lõigete liigitamine
· Lõiked jaotatakse liht- ja liitlõigeteks olenevalt sellest,
mitut tasapinda detaili lõikamisel kasutatakse. Kui detail
on lõigatud ühe tasapinnaga, saame lihtlõike, kui
lõikepindu on mitu, saame liitlõike.
· Liitlõiked jagunevad omakorda astmelisteks, kui
lõiketasapinnad on omavahel paralleelsed, ning murtud
lõigeteks, kui lõiketasapinnad on omavahel mingi nurga
all.
Astmeline lõige
· Vaate suunt tuleb joonisel tähistada,
sest lõikest arusaamiseks on
oluline, mis suunas detaili
vaadatakse. Selleks tõmmatakse
lõikketasapinna kohale väljapoole
detaili kaks jämedat kriipsukest
tähistamaks seda tasapinda.
· Vaate suund märgitakse
noolekestega ning nende juurde
kirjutatakse ühesugused tähed A-A,
B-B jne. Samad tähed kirjutatakse
ka vastava ristlõike juurde.
Murtud lõige
Kokkuvõtteks
· Tehes vajalikud lõikamised kujuteldava tasapinnaga,
saame joonisel kujutatud detailist hoopis selgema
ettekujutuse.
· Selline näeb detail välja seestpoolt.
· Selline on detaili joonis kasutades lõget.
Keermed ja nende täistamine joonisel.
· Detailide ühendamiseks kasutatakse sageli
keermega detaile - kruvisid, polte, mutreid jne.
· Keermeid kasutatakse ka liikumise või jõu
ülekandmisel.
Keerme tekkimise näide
· Paberist kolmnurga hüpotenuus tekitab silindrile joone, mida nimetatakse
kruvijooneks.
· Tegelikuses moodustub keere piki kruvijoont silindri pinnale lõigatud soone
ja selle soone vahele jääva materjali kujul.
· Kui keere on lõigatud varda, võlli või poldi pealispinnale, on tegemist
väliskeermega, kui keere on aga lõigatud ava seina pinnale, on tegemist
sisekeermega.
Kolmnurkkeeret iseloomustavad mõõtmed
NB! Ära aja segamini väliskeeret ja keerme välisläbimõõtu ning
sisekeeret ja keerme siseläbimõõtu!
Väliskeermel on nii välis- kui ka siseläbimõõt ja sisekeermel on
sise- ja välisläbimõõt.
Keermete profiilid
Keerme kujutamine joonisel
Kuna keeret on küllaltki keeruline
kujutada, siis kasutatakse joonisel
tinglike tähistusi:
· Väliskeermel tõmmatakase pidev
peenjoon keerme siseläbimõõdu järgi;
· Sisekeemel aga välisläbimõõdu järgi;
· Varjatud keermel tõmmatakse nii
välis- kui siseläbimõõdu järgi
kriipsjooned;
· Keermestatud osa piirjooned
märgitakse kontuurjoonega;
· Otsvaatel märgib nii kruvil (väliskeere)
kui mutril (sisekeere) keermepõhjajoont
peenjoon, mis tõmmatud ¾ ulatuses
kogu ringjoonest.
Keerme tähistamine
Ülesanne nr 1
Kujutatud detailidest joonestada kolmvaade mõõtkavas 1:2
Ülesanne nr 2
Valmistage pehmest traadist joonisel antud
kolmvaate järgi traatmudelid
Ülesanne nr 3
Tuletada joonisel esitatud detailide vasakultvaated
Ülesanne nr 4
Tuletada joonisel esitatud detaili puuduv vaade
Ülesanne nr 5
· Joonestage töövihikusse joonisel esitatud tabel.
· Leidke vaadetel numbritega ja piltkujutisel
tähtedega märgitud pindade vastavus ja
kirjutage need tabelisse
Ülesanne nr 6
1. Millised on kujutatud pingi plaadi mõõtmed.
2. Milline plaadi mõõtarv on puudu. Kui suur peaks see mõõtarv olema ja miks?
3. Joonestada pingi kaksvaade ja mõõtmstada see.
Ülesanne nr 7
· Missuguseid klotse on võimalik kokku monteerida nurkklotsiks?
· Joonisel on antud klotside A,B,C ja D piltkujutised ning tabelis mõõtmete neli
varianti. Joonesta klots kaksvaates, asendades piltkujutisel olevad tähed (a, b, c ja
d) vastavate mõõtarvudega.
Ülesanne nr 8
Joonestage sirindriline varras ja avaga prisma, kusjuures ava on
keermestatud täies ulatuses, varras aga poolest saadik.
Ülesanne nr 9
· Joonestada detailid a, b ja c ning kanda peale nende keermete tähised.
Keerme välimõõt d ja samm p võtta tabelist.