mõõtsuhted: Suurendamise korral 2:1, 5:1; 10:1; 20:1; ja 50:1; Loomuliku suuruse puhul 1:1; Vähenduse korral 1:2; 1:5, 1:10; 1:20; 1:50; 1:100; 1:500; 1:1000; 1:2000; 1:5000 ja 1:10000. Joonisele kirjutatakse eseme tegelikud mõõtmed, olenemata mõõtkavast, mida eseme kujutamisel kasutati. Joonte liigid ja kasutusalad Jooneliigi nimetus jooneliik kasutusala 1. Pidev jämejoon Nähtav kontuur 2. Pidev peenjoon Mõõtjoon, piirikjoon, viirutusjoon. 3. Kriipsjoon Varjatud kontuur 4. Peen kriipspunktjoon Tsentrijoon, telgjoon 5. Vabakäejoon Katkestusjoon Mõõtmete kandmine joonisele Eseme suurusest annavad ülevaate joonisele kantavad mõõtmed. Mõõtmestamiselementideks joonisel on piirikjooned, mõõtjooned, mõõtjooneotsad (nooled, kaldkriipsud) ja mõõtarvud. Mõõtnool
tsentrijooned. Normkiri Kehtestatud on kindlad kirja suurused, millest kasutatavamad on: 3,5; 5; 7 ja 10. Kaldkiri on vertikaali suhtes 15° paremale kaldu. Normkirja tegemisel peetakse kinni järgmistest suhetest: joone jämedus 1/10 h, tähtede vahe sõnas 2/10 h, väiketähtede kõrgus 7/10 h, väiketähtede üla- ja alapikendused 3/10 h, ridade alusjoonte vahe (min) 14/10 h. Pidev jämejoon nähtavad kontuurid, nähtavad ülemineku- ja servajooned. Peenjoon Mõõtjooned, Distantsjooned Viitejooned, Viirutusjooned, Keerme põhjajooned, Kujutletavad pindade üleminekujooned, Vaate peale joonestatud ristlõike kontuurid, Lühikesed tsentrijooned, Väljatoodud elemendi eraldusjoon. Pidev vabakäepeenjoon, murretega peenjoon - Katkestusjooned; vaate ja lõike eraldusjooned. Jäme ja peen kriipsjoon varjatud kontuurjooned, varjatud ülemineku ja servajooned. Kriipspunktpeenjoon pikad tsentrijooned, sümmeetriateljed
KORDAMISKÜSIMUSED EHITUSGRAAFIKAS I JOONISTE VORMISTAMINE 1. Millised on põhiformaatide tähised ja mõõtmed (A 0 - 841x1189 mm)? Millise jämedusega joonestatakse raamjoon ja kirjanurga jooned? 2. Mis on mõõtkava? Millised on lubatud suurendused ja vahendused ISO standardi kohaselt kuni M 1:10 ja M 10:1. 3. Millise jämedusega joonestatakse kriipsjoon (varjatud kontuur), peenjoon (mõõtjooned, distantsjooned, viirutused) ja kriips-punktjoon (telgjoon), kui kontuurjoone jämedus on valitud 1 mm9 4. Joonestada etteantud materjalide leppemärgid lõigetel. 5. Kirjutada standardkirjas N° 10 etteantud tähed ja numbrid. II KUJUTISED 1. Millal kasutatakse ja kuidas tähistatakse joonistel kujumärke: läbimõõt, ruut. kalle, koonilisus ja sfäär? Joonestada näited. 2. Näidata põhiliste vaadete paigutus joonisel peavaate suhtes projektsioonilise seotuse korral. 3
Jooniste ilmekuse suurendamiseks ning lugemise hõlbustamiseks kasutatakse neil mitut liiki ja mitme- suguse jämedusega jooni. Rahvusvaheline standard ISO 128 kehtestab kindlad joonte liigid, ühtlasi ära määrates nende võimalikud kasutusalad (vt tabel 1). Terminid kriipsjoon – штриховая линия pidev jämejoon – сплошная основная линия kriipskakspunktpeenjoon – штрих-пунктирная с pidev peenjoon – сплошная тонкая линия двумя точками тонкая линия kriipspunktjämejoon – штрих-пунктирная pidev vabakäejoon – сплошная волнистая утолщенная линия линия kriipspunktpeenjoon – штрих-пунктирная poolitama – деление на две части тонкая линия
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
