3 Õppeaines: TOLEREERIMINE JA MÕÕTETEHNIKA Õpperühm: Juhendaja: Tallinn 2014 3.1 Lähteülesanne: Leida antud istudele tolerantside tabelitest piirhälbed ja kirjutada istud kombineeritud tähistuses. Arvutada kõikidele istudele ava ja võlli tolerants, piirlõtkud või –pingud ja istu tolerants. Teha esimese istu kohta ava ja võlli tööjoonised ning koostejoonis ja märkida neile ist tähelises, numbrilises ja kombineeritud tähistuses nii ISO, kui GOSTi järgi. 3.2 Istude piirhälbed: +0,0 33 + 0,74 H8 1) Ø20 n 7 ( ) 0 + 0 , 036 + 0,015 H9 2) Ø66 h 9 ( ) 0
Q töömahukus. n tööliste arv tööl: Q = P/R, [Inimpäeva= m2 / (m2 /inimpäevas)] Q töömahukus. P töömaht eelarvest R tööviljakuse norm Töö tehnoloogiliselt MIN võimalik kestus: Tmin = P/R*nmax , nmax maksimaalne tööliste arv tööl 6. Loetle ehituse omaniku järelvalve ülesanded. 1. Võrdleb lepingu dokumente kavandi dokumentidega 2. Osaleb hoonete mahamärkimisel 3. Esitab loendi töödest ja sõlmedest, mille kohta ehitaja peab tegema tööjoonised 4. Võrdleb tööjoonised kavandi dokumentidega ja annab neile heakskiidu 5. Esitab loetelu konstruktsioonidest, mille kohta tuleb koostada kaetud tööde aktid 6. Jälgib tööd ja kannab tulemused platsi päevikusse: o Kuupäev o Ilm o Tehtud töö, inimeste arv tööl o Töötavad masinad ja seadmed o Tööohutus (instruktaazid, õnnetused) o Defektid
ÜLESANNE 3 1. Leida antud istudele tolerantside tabelitest piirhälbed ja kirjutada istud kombineeritud tähistuses. 2. Arvutada kõikidele istudele ava ja võlli tolerants, piirlõtkud või pingud ja istu tolerants. 3. Teha esimese istu kohta ava ja võlli tööjoonised ning koostejoonis ja märkida neile ist tähelises, numbrilises ja kombineeritud tähistuses nii ISO, kui GOSTi järgi. LÄHTEVARIANT 21: Ø15H6/k5 Ø45D9/h8 Ø95R7/h6 D9 R 7 +0 ,142 -0 , 038 H 6 +0 , 011
Tellija järelvalve maksimumhinna puhul võib töövõtja kanda riski, Võrdleb lepingu dokumente kavandi mida ta ei kontrolli. Omanik paneb aga töövõtjale dokumentidega, Osaleb hoonete mahamärkimisel, suuri ülekulusid puhaks. Esitab loendi töödest ja sõlmedest, mille kohta 115. Omaniku ehituse järelevalve ülesannete ehitaja peab tegema tööjoonised, Võrdleb liigitus. tööjooniseid kavandi dokumentidega ja annab neile Omaniku järelevalve on kohustuslik. heakskiidu, Esitab loetelu konstruktsioonidest, mille 1. Võrdleb lepingu dokumente kavandi kohta tuleb koostada kaetud tööde aktid, Jälgib tööd dokumentidega. 2. Osaleb hoonete mahamärkimisel. ja kannab tulemused platsi päevikusse, Nõuab 3
ÜLESANNE 3 1. Leida antud istudele tolerantside tabelitest piirhälbed ja kirjutada istud kombineeritud tähistuses. 2. Arvutada kõikidele istudele ava ja võlli tolerants, piirlõtkud või pingud ja istu tolerants. 3. Teha esimese istu kohta ava ja võlli tööjoonised ning koostejoonis ja märkida neile ist tähelises, numbrilises ja kombineeritud tähistuses nii ISO, kui GOSTi järgi. 29.Ø38H8/s7 Ø315T7/h6 Ø86P6/h5 T 7 P6 -0 , 247 -0 , 030 H 8 +0 , 039 -0 , 304
vastavalt kujundatakse allpool seda lõikepinda asetsevad aknad, uksed, ahjud, trepiastmed jms.; sellest lõikepinnast pealpool olevaid ehitisosi ei joonestata või märgitakse kerge punktiiriga. Plaanidele tähendatakse ehitise seesmised ja välimised peamõõdud, samuti kõik suitsu- ja ventilatsioonilõõrid. Lõigetele märgitakse korruste kõrgused, samuti katusekattematerjal. Pärast vastava asutuse poolt projekti kinnitamist töötatakse selle alusel välja tööjoonised. 3. T ö ö j o o n i s e d Nende korralikule väljatöötamisele pannakse eriti rõhku ning ilma nendeta pole võimalik mingi kõrgemaväärtusliku ehituse teostamine. Esimeses järjekorras täiendatakse projektjoonised installatsiooni- (kütte-, veevarustuse-, elektri-) firmade poolt nende tööde jaoks vajalikkude märkidega, nagu: - puhtavee ja kanalisatsiooni torud - keskkütte ja ventilatsiooni torud - elektriseadmed, kilbid Sellega avaneb võimalus näha ette kõiki torustikkude ja
raamatupidamine, kinnisvaraarendus, transport jms. 1 Toote valmistamine Iga vähegi keerulisema toote valmistamise võib jaotada etappideks. Uurimis- ja arendustegevuse käigus tegeletakse uue toote arendamisega: mõeldakse välja uus või täiustatakse olemasolevat toodet, töötatakse välja patendid, disain, tööjoonised ja juhised. Uurimis- ja arendustegevus nõuab kutseoskustega ja motiveeritud tööjõudu ning suuri kapitaliinvesteeringuid. Tootearendusega suudavad tegeleda eelkõige hästi arenenud riigid. Vajaminevaid detaile ja sõlmi valmistatakse eraldi ettevõtetes. Sageli ei eelda detailide valmistamine kuigi oskuslikku, küll aga odavat tööjõudu, mistõttu tootmine viiakse odava tööjõuga maadesse. Ainult eriti vastutusrikkad ja keerukad tööd jäävad inforiikide ettevõtete teha.
Eskiisprojekt koostatakse tellija nõuete kohaselt. Eskiisi esitluseks kasutatakse lisaks kahemõõtmelistele joonistele ka arvutis tehtud mahukaid kolmemõõtmelisi jooniseid, mis annavad kliendile palju selgema ettekujutluse hoonete tulevasest välimusest. Niisiis tutvustatakse kliendile eskiisi, kui kõik sobib, siis pärast eskiisi koostatakse tehniline projekt, mis võimalab arhitektil taotleda omavalitsustelt ehitusluba. Täpsema ning ülevaatlikuma ettekujutuse saamiseks koostab aritekt tööjoonised. Tööjoonistes määrtakse ära ehitise värvus ja muud materjalid. Vee, elektri ja muude tehnovõrkude projekteerimise ostame sisse. 4 3 Finantsarvestus 3.1 Põhivahendid Amortisatsioon on arvestatud lineaarsel meetodil. Põhivahendid algavad väärtusest 1000 kr. Tabel 1. Põhivahendid Nimetus Arv Hind Maksumus AM% AM summa Töölaud 3 2700 kr 8100 kr 20% 1620 kr
Maja ehitamine oli seotud paljude raskustega: maakoht oli keskustest kaugel, puudus veel ka Peterburi raudtee, aga palju tuli just sealt tuua, ning ei jätkunud oskustöölisi. Esialgne arhitekt pidavat olema Thomson, kes tegi mõisa plaani visandid ja arvestused detailselt. Kuid enne ehitustöid pidi Thomson sõitma Lõuna-Venemaale, kuhu võttis ta kaasa Muuga mõisa projekti joonised ning sinna ta jäi. Uueks arhitektiks leiti kiiruga Petrov. Tehti uued tööjoonised, kus muudeti fassaadi ja tubade asetust. Ehituse ajal ei saanud Neff ise kohal olla, sellepärast saatis ta oma poja kohale, kes kohale jõudes leidis, et maja oli valesti ehitama hakatud (lõuna külg põhja poole). Petrovil tuli lahkuda ja 1867. aastal leiti ehitust juhtima arhitekt Memel, kes juhtus olema hull ning pidavat ära lahkuma ühe haigushoo peale. Lõpuks leiti arhitekt Augustin, kellega saadi maja niikaugele, et võis hakata seda sisustama.
Projekteerimise lähteülesande juurde kuuluvad: - krundi geodeetiline alusplaan (soovitavalt digitaalne), millel näidatud ka välisvõrgud, - krundi ehitusgeoloogiliste uuringute andmed; rekonstrueerimis- ja renoveerimistööde puhul ka: - olemasolevate hoonete invetariseerimisjoonised, - olemasolevate hoonete geodeetilise mõõdistamise andmed, sh. vajumisvaatluste andmed, olemasolevate hoonete tehnilise ekspertiisi andmed, olemasolevate hoonete ehitusprojekt ja varasemate ümberehituste tööjoonised. Projekteerimise lähteülesandes esitatud andmete muutmine täiendamine hiljem, projekteerimise või ehitamise ajal, toob kaasa lisatööd ja kulusid. 2.4 PROJEKTI STAADIUMID: 0) ESKIIS Mis on ja mida sisaldab eskiisprojekt? Eskiis on vaba vormistusega skemaatiline kavand. See on ilma konkreetse tehnilise lahenduseta - eesmärgiks on arhitektuurse idee selgitamine. Eskiis on arhitektile kõige intensiivsem ja olulisem projekteerimise etapp. Eskiisi faasis otsustatakse kogu hoone
kasutada teraseid, mis tagavad mõõtmete püsimise[Ibid.]. Ka kaliibrite valmistamisel on tolerantsitsoonid ehk valmistamistolerantsid. Valmistamistolerantsid paigutatakse detaili tolerantsitsoonide sisse, et tagada kontrolli täpsus.Töös kasutatavate kaliibrite täpsus mõjutab liites tekkivate istude suurust. Töökaliibrite tööjoonistele kantakse ühepoolsed tolerantsid, tolerantsitsooniga materjali sisse, mida on mugavam töödelda (lihvida). 6.8 Harkkaliibri ja korkkaliibri tööjoonised Sele 6.2 Harkkaliiber Sele 6.3 Korkkaliiber 6.9 Kasutatud kirjandus ja viited [6.1] Ülesanne 6 – Siledate kaliibrite projekteerimine [6.2] Tabel 5. – Seosed kaliibrite arvutamiseks [6.3] Tabel 6. – Kaliibrite piirhälbed [6.4] Tabel 7. – Harkkaliibri suhtelised mõõtmed [6.5] Tabel 8. – Korkkaliibri suhtelised mõõtmed [6.6] M. Purde. Tolerantsid ja istud. Tln: Tallinna Tehnikakõrgkool, 2005. 116 lk. [6.7] ISO 286-1:2010; Geometrical product specifications (GPS) — ISO code
päevik), kontrollmõõtmised. 17. Millised on ehituse lõpetamisel esitatavad dokumendid. Milleks on dokumente vaja? Kuidas paketti nimetatakse? 18. Täitedokumentasioon: Ehitustööde päevikud, kaetud tööde aktid(sh fotod varjatud tööde kohta), tööde üleandmise aktid, geodeetiliste kontrolli joonised, projekti tööjoonistest erinevalt ehitatud hooneosade, tehnosüsteemide ja detailide tööjoonised, tarnitud toodete/materjalide sertifikaadid, materjalide proovimise aktid, seadmete proovimis ja vastuvõtmise aktid, ehituskäigus teostatud täiendavate uurimistööde andmed, ehituse töökoosolekute protokollid.
peatöövõtjale. See läbi vabanesid ehituse omanik ja arhitekt paljudest korraldusprobleemidest ja omanik oli kaitstud täpselt piiritletud kohustusega tasuda, millega ta sidus ennast enne tööde alustamist lepingu sõlmimisel. Üle sajandi funktsioneeris see süsteem edukalt ja ta on ka tänapäeval laialt kasutusel, kuigi on kadunud selle esialgne lihtsus. Siiski pani selline meetod ühe täiendava kohustuse arhitektile: lõpetada tööjoonised ja lahendada ehitusega seotud pisiküsimused enne hinna määramist. Hinnad kujunesid tavaliselt võistupakkumise teel. Dokumendid töö kohta saadeti paljudele töövõtjatele, kes esitasid pitseeritud ümbrikutes oma ettepanekud, mis avati arhitekti poolt eelnevalt väljakuulutatud päeval ja kellaajal. Tavaliselt sai lepingu see firma, kelle poolt tehtud pakkumus oli madalaim. Pakkumuse tegemiseks oli aga ettevõtjal vaja arvutada projekti töömahud ja materjali vajadus. Seda
II Detailide valmistamine, sõlmede tegemine: odava tööjõuga uustööstusmaadesse, sest seal on madalad maksud ja palju tööjõudu. III Monteerimine: turgude vahetus läheduses, vajab üsna odavat tööjõudu. IV Müük ja hooldus: tarbija läheduses, et oleks ostujõulisi kliente. 19. Millised tööjaotuseetapid on jäänud liiderfirmale ja milliseid tehakse allhankekorras? Liiderfirma – tegeleb uue toote välja mõtlemise või olemasoleva täiustamisega, toodetakse patendid, disain, tööjoonised ja –juhised arenenud riikide ettevõtetes (kõrge kvalifikatsiooniga tööjõud), korraldab toote müüki. Allhange – selle korras valmistatakse toote detailid, monteeritakse kokku, viimistletakse ja pakitakse valmistoodang, vähemarenenud riikides (odav tööjõud) 20. Võrdle fordismi ja toyotismi. Fordism – toodetakse palju samasugust asja, masstootmine ja konveiermeetod. Toyotism – vähendatakse toomiskulusid, tagatakse parem kvaliteet, kõik töölised teevad oma
põhikontseptsioon ja tehakse veel muudatusi, on projekteerijal raske teha otsuseid ka üksikute detailide osas. Mingil juhul ei tohi aga jääda maksumusplaan tegemata enne projekteerimise jätkumist. Hiljem võib olla küll kergem koostada sellist maksumusplaani, kuid nüüd koostatavast plaanist peab kujunema dokument selleks, et hinnata otsuseid ja teha projekteerimise kontrolli. 4. TÖÖJOONISED - Maksumuskontroll Kui projekteerija koostab tööjoonised, tuleb neid võrrelda maksumusplaaniga, et taga ta esitatud piirangute arvestamine. See on aeganõudev tegevus, kuid kulud kontrollile on minimaalsed siis, kui maksumusplaan on koostatud küllaltki täpselt ja kui projekteerija on selle koostamisega olnud ise tihedalt seotud. Kulusid kontrollile võib vähendada ka siis, kui seda tehakse mittetäielikult, sest enamik täpsustusi peaksid olema tehtud varem kontrollitud hinnangute alusel. Selle puudumisel on tellija poolt maksumuskontrolliks
anda hinnana projekteeritud ehitisele. Teine staadium ettevõte tüübid. määramiseks. jättes konkreetse tööliste arvu määramise ehitustööde tööjoonised töötatakse välja peale tehnilise kavandi 1)Tasuvus- ja teostatavusuuringud (ehituse tellija omanik); 33. Loetle võistupakkumise menetlemise viisid. plaanimise faasi. 7. Töö kestus või töö mahukus. 8. heakskiitmist
*Ehituskavand peab olema koostatud mahus, mis võimaldab hinnata projekteeritud ehitust, selle järgi ehitada ja ehitamist kontrollida. Projekteerimisettevõtja peab säilitama kõik koostatud kavandid. Suuremahulisi ehitisi projekteeritakse kahes või enamas staadiumis. Esimene staadium tehniline kavand töötatakse välja mahus, mis võimaldab omanikul ja teistel asjast huvitatuil anda hinnana projekteeritud ehitisele. Teine staadium tööjoonised töötatakse välja peale tehnilise kavandi heakskiitmist. Tööjoonised tehakse ehitamiseks ja kontrollimiseks vajalikus mahus. Tavaline kavandi liigendus osadeks on järgmine: 1)Seletuskiri. 2)Ehituse generaalplaan. 3)Arhitektuur-ehituslik osa 4)Küte ja ventilatsioon 5)Veevarustus ja kanalisatsioon 6)Elektrivarustus, automaatika, võrguvooluseadmed 7)Tootmistehnoloogia 8)Ehituse maksumus 9)Kasutus-ja hooldus juhendid. 12
· Järjest enam valmistatakse tooteid eri riike hõlmavas koostöös · Toodetakse seda, mida ostetakse kõige paremini, milleks suhteline konkurentsieelis muu ostetakse sisse · Hiljuti arenenud teenindussektori harud Toote valmistamine · Uurimis- ja arendustegevus o Tegeletakse toote arendamisega o Mõeldakse välja uus v täiustatakse olemasolevat o Töötatakse välja patendid, disain, tööjoonised, juhised o Nõuab kutseoskusega tööjõudu ja kapitaliinvesteeringuid o Eelkõige hästi arenenud riikides · Detailide ja sõlmede valmistamine o Eraldi ettevõtetes o Enamasti eeldav odavat tööjõudu tootmine viiakse odava tööjõuga maadesse o Vastutusrikkad, keerukad tööd inforiikide ettevõtete teha · Toote kokkumonteerimine
1 EHITUSKORRALDUS EPJ 0060 EESSÕNA JÄRGNEV KUJUTAB ENDAST LOENGUT TOETAVAT ÕPPEMATERJALI, MIDA KASUTATAKSE LOENGU ETTEKANDMISEL SLAIDIDE KUJUL. SLAIDIDEL ON ESITATUD MÄRKSÕNAD JA OLULISEMATE MÄRKSÕNADE SELETUSED. KÄESOLEV MATERJAL EELDAB SELLE KASUTAMIST KOOS ÕPIKUGA JÜRI SUTT. EHITUSKORRALDUS. TTÜ.120 lk. VIIDATUD JOONISTE NUMBRID VASTAVAD ÕPIKUS TOODUD JOONISTELE. SAMAS ON KÄESOLEVAS TEKSTIS NELJANDA, VIIENDA JA KUUENDA PEATÜKI MATERJALID LAIENDATUD VÕRRELDES ÕPIKUGA JA KAHEKSANDAS PEATÜKIS KÄSITLETAVAD EHITUSE JÄRELEVALVE KÜSIMUSED PUUDUVAD ÕPIKUS HOOPISKI. VIIDATUD TÄIENDAVAD MATERJALID KUULUVAD AGA ÜLÕPILASE POOLT KOHUSTUSLIKULT ÕPITAVA ÕPPEMATERJALI HULKA SISALDUDES KA KONTROLLTÖÖDE JA EKSAMI MATERJALIDES. SIINJUURES OLEVAD JOONISED PUUDUVAD ÕPIKUS. ...
- Kontrollida ehitise vastavust õigusaktides kehtestatud nõuetele. 23. Teeprojekti liigid (etapid) - tulemuslikkuse analüüs (teostatavuse uuring) projekti idee ja realiseerimise otsus - eelprojekt (eelkavand, eelarve) otsus projekteerimise kohta - tehniline projekt (arhitektuurne ja tehniline kvand) otsus ehitamise kohta - pakkumisdokumentatsioon (ehitamise kavandamine) ehituse alustamine - tööjoonised (projektdokumentatsioon) vastuvõtuotsus - kasutamis ja hooldamisjuhendid; teostusjoonised ehitise kasutuselevõtmine ja kasutamine 24. Ehitusprotsesside kujutamine.Pikemalt joongraafikust. Ehitusprotsesse võib graafiliselt kujutada joongraafikuna, tsüklogrammina või võrkmudelina. Joongraafik - lihtne ja ülevaatlik, puuduvad seosed tööde vahel, kõrvalekaldumine nõuab inseneri sekkumist, analüüsi ja prognoosi vahendid puuduvad.
40. Nimetage põhilised algandmed tehnoloogiliste protsesside projekteerimiseks mehaanilisel töötlemisel. Mehaanilise töötlemise tehnoloogiliste protsesside projekteerimiseks on vajalikud järgmised põhilised algandmed: 1. Koostejoonis koos toote talitusliku sihituse ja vastuvõtu tehniliste tingimuste lühikirjeldusega. 2. Tööjoonised, mis määravad detailide materjali, konstruktiivse kuju ja mõõtmed, töödeldud pindade täpsuse ning kvaliteedi, erinõuded (materjali kõvadus ja struktuur, pinnakatted, termotöötlus, balansseeritus jm). 3. Toodete väljalaske maht, mille koostise kuuluvad valmistatavad detailid, arvestades ka varuosade väljalaset. 41. Mis iseloomustab toote tehnoloogilisust? Toodete tehnoloogilisust iseloomustab:
vertikaalseks. Horisontaalne hüdroisolatsioon rajatakse vundamendi ja seina vahele ning keldriga hoonetes taldmikuplokkide peale. Vertikaalne hüdroisolatsioon kantakse keldri välisseintele kuni maapinnani. 22 vundamendi isoleerimine bituumenvõõpisolatsiooniga 15. Vundamentide tööjoonised. Vundamentide tööjoonised koosnevad vundamendi plaanist, lõigetest ja pinnalaotustest (monteeritava vundamendi korral). Vundamentide ehitamiseks vajalikke tööjooniseid on esitatud joonistel 2.18....2.20. monteeritava lintvundamendi plaani fragment 23 lõiked ja pinnalaotus teljel b 16. Seintele esitatavad nõuded ja klassifikatsioon.
Otsus ehitamise kohta Ehituse tehniline kavandamine Tehniline projekt: joonised pikiprofiilid, tee- Üks lahendus trassi plaanid Ehituse alustamine Ehitusluba Pakkumisedokumentatsioon Vastuvõtuotsus Tööjooniste koostamine, järelvalve Tööjoonised(projekt) Kasutamine Teekasutusluba Kasutamise- ja hooldamis juhendid; Rajatiste juhendis teostusjoonised 6) Miks on oluline projektkiirus? Tee põhiliste elementide parameetrid tuleb määrata lähtudes projektkiirusest. Põhilised elemendid on: plaanikõverike raadiused, nähtavuskaugused, püstkõverike raadiused, pikikalded, viraazikalle (kurvikalle)
rusikareegliga: funktsioon on tähtsam kui vorm. Kuid võta näpust! Tuleb välja, et tegelikult on noodsamad funktsioon ja vorm omavahel tihedalt põimunud. · Siinkohal tuleb ühte asja märkida: kuivõrd masinprojekteerimine on kaasaegne nähtus, siis minevikus Eestis valminud sõidukid said oma näo ja teo toonaste konstruktorite jooniste põhjal. · 1951. aasta kevadel töökoja väravast välja sõitnud esimene TA margitähisega autobussi tööjoonised valmisid remonditöökoja tehnilise juhataja Vello Tederi ning puusepp August Leebeni koostöös, 1958. aastal ilmavalgust näinud Estonia 1 joonised aga Tallinnas kogu Nõukogude Liidu ainsale vormelitööstusele aluse pannud Ants Seileri kodus. · Sealjuures kasutati ka busside puhul paljuski mõõtkavas 1:1 ehk elusuuruses jooniseid, sest see võimaldas konstruktoril õige pildi ette saada. Nii tekkis ka õige tunne. On laialt levinud arvamus, et
pakkimine) töö organiseerimine, masinate ning seadmete töö organiseerimine vastavalt etteantud lähteülesannetele ning töö kvaliteedi kontroll. Tootmistöölise kohustus tsehhivanemate ning vahetuse ülemate antud otseste tööülesannete täitmine vastavalt etteantud kogusele ning kvaliteedinäitajatele. Seadmete häälestamine ning toodangu vastavuse kontroll tööjoonistele ja kvaliteeditingimustele. Tehnoloog valmistab ette tööjoonised ja paneb paika vajaminevad materjalid. Kontrollib pisteliselt tehtava töö kvaliteeti. Pearaamatupidaja koostab ettevõtte bilanssi, kasumiaruannet. Teostab ülekandeid tarnijatele, jälgib koostöös müügidirektoriga väljastatud arvete õigeaegset laekumist. Laohoidja võtab vastu ostukaupa, saadab välja valmistoodangu ning haldab materjalide ning valmistoodangu ladu Laotööline väljastab ostetud kauba vastavatele tsehhidele, laeb koormaid nii valmistoodangut
Iga ettevõte keskendub aina vähematele toodetele või teenustele. Tihti vaid toote osale või üksikule tööoperatsioonile. Toodetakse seda, mida osatakse kõige paremini ja milleks on suhteline konkurentsieelis, muu vajaminev ostetakse sisse . Toote valmistamine 1. Uurimis- ja arendustegevuse käigus tegeldakse uute toodete arendamisega : mõeldakse välja uus või täiustatakse olemasolevat toodet, töötatakse välja patendid, disain, tööjoonised ja juhendid. See nõuab kutseoskustega ja motiveeritud tööjõudu ning suuri kapitaliinvesteeringuid. Tegelevad hästi arenenud riigid. 2. Vajaminevaid detaile ja sõlmi valmistatakse eraldi ettevõtetes. Eeldab odavat tööjõudu, mistõttu toimub tootmine odava tööjõuga maades . 3. Toote kokkumonteerimine või valmistoodangu viimistlemine, tehakse odava tööjõuga maades kuid ka turgude vahetus läheduses. 4
1. Mis on võistupakkumine. Pakkumissüsteemi põhiprintsiibid Mitmel töövõtjal palutakse teha pakkumused projekti kogusummale, võttes aluseks tellija poolt koostatud töömahtude loendid. Eduka töövõtja pakkumus saab aluseks projekti finantsjuhtimisele: seega üks dokument (töömahtude loend) on aluseks nii töövõtja valikul, hinna määramisel kui lepingu juhtimisel. Selline lepingutüüp annab tõenäoselt madalaima hinna, kuigi pole õige lugeda seda moodust parimaks, sest ka tema pole vaba puudustest. Siiski on see lepingutüüp koos töömahtude loendiga dokumendiks, mis annab enamiku andmeid maksumusanalüüsiks ja muidugi tagab kontrolli pakkumuste üle. Pakkumissüsteemi põhiprintsiibid: - kõigile pakkujatele võrdsed algandmed - õiglane konkurents (ilma hinna kokkulepeteta) Võistupakkumise korraldab tellija või tema poolt volitatud juriidiline isik. Tellija huvides on, et pretendentide arv ei oleks liiga väike, sest siis ei tule välja madalam pakku...
– ehitusprojekt ja ehitustööde projekt (joonised, arvutused jms) Töödokumendid – ehitusplatsi üldplaan – kalenderplaan – tõstetööde plaan – tööjoonised – ohutusmeetmed kukkumise vältimiseks – tuletööde järelevalve projekt – muud töödokumendid (mõõtmised ja dokumenteerimine) Töö üleandmisprotokollid – ülevaatusdokumendid
Kulustandardid · Kuluobjektideks valitakse valmistooted ja nende koostisosad, põhiprotsesside koostisosad. Standardarvestusega püütakse kaasata ka võimalikult enam põhiprotsesse teenindavaid tegevusi · Kulustandardid jagunevad: kehtivad standardid (praeguse olukorra baasil), efektiivsus /saavutatavad standardid (tootlikkuse tõstmine, kulude vähendamine) ideaalstandardid (tootmises häireid ei esine) · Standardite väljatöötamise aluseks on toote tööjoonised, ostutoodete spetsifikatsioonid, tehnoloogiakaardid, materjalide kulunormid, tootmise aja- ja tootlusnormid, materjalide eelarvelised ostuhinnad, tööandja ja töötajate vahel kokkulepitud palgamäärad, masinate ja seadmete tehnilised näitajad 114 Kulustandardite ettevalmistamine · Standardarvestuse ettevalmistamiseks peaks olema koostatud töögrupp, kuhu võiksid kuuluda · Kuluarvestaja (raamatupidaja) · Tootekonstruktor
............................................... 43 15. Pinnakareduse ja tolerantside märkimine joonisele ............................................................................. 45 Pinnakaredus .................................................................................................................................................... 45 Tolerantsid ja istud ning nende märkimine joonistel ....................................................................................... 46 16. Tööjoonised ............................................................................................................................................... 47 Detaili tööjoonis ............................................................................................................................................... 47 Koostejoonis..................................................................................................................................................... 47 Tükitabel..........
peatöövõtjale. See läbi vabanesid ehituse omanik ja arhitekt paljudest korraldusprobleemidest ja omanik oli kaitstud täpselt piiritletud kohustusega tasuda, millega ta sidus ennast enne tööde alustamist lepingu sõlmimisel. Üle sajandi funktsioneeris see süsteem edukalt ja ta on ka tänapäeval laialt kasutusel, kuigi on kadunud selle esialgne lihtsus. Siiski pani selline meetod ühe täiendava kohustuse arhitektile: lõpetada tööjoonised ja lahendada ehitusega seotud pisiküsimused enne hinna määramist. Hinnad kujunesid tavaliselt võistupakkumise teel. Dokumendid töö kohta saadeti paljudele töövõtjatele, kes esitasid pitseeritud ümbrikutes oma ettepanekud, mis avati arhitekti poolt eelnevalt väljakuulutatud päeval ja kellaajal. Tavaliselt sai lepingu see firma, kelle poolt tehtud pakkumus oli madalaim. Pakkumuse tegemiseks oli aga ettevõtjal vaja arvutada projekti töömahud ja materjali vajadus. Seda
planeerimine) • Maa-alade ja trasside valik, kooskõlastamine – tulemused peavad jõudma tellija kaudu linnade, maakondade ja valdade planeeringutesse • Eelprojekt – tellija vajaduste analüüs ja ehitusfirmadele pakkumisdoku- mentatsiooni koostamine • Tehniline projekt e tehniline lahendus – määrab rajatise tehnilise tase- me, võimaldab teha vajalikud kooskõlastused ning taotleda kohalikult omavalitsuselt ehitusluba • Tööprojekt e tööjoonised – tehnilise projekti detailiseerimine ehitamise ja paigaldamise jaoks vajalikus ulatuses • Teostusprojekt e lõppjoonised – lõppdokumentatsioon objekti käiku- laskmise hetkeks (koos ehitus- ja paigaldustäiendustega) ELEKTRIRAJATISTE PROJEKTEERIMINE © TTÜ elektroenergeetika instituut, Peeter Raesaar, Eeli Tiigimägi ELEKTRIVÕRKUDE PROJEKTEERIMINE 22
annaabi.ee 
