2. Millised kõrgtäpse nivelleerimise metoodika võtted vajaksid Teie jaoks täiendavat selgitamist? Natuke on arusaamatu punkt 8.2.4. Mida selline toiming annab? 8.2.4 Sektsioonid käigus nivelleeritakse muutuva suunaga esimene sektsioon käigu suunas (suund A), teine sektsioon käigule vastupidises suunas (suund B), kolmas sektsioon jälle käigu suunas (suund A) jne. 3. Millised mõisted loetud metoodika osas vajaksid Teie jaoks eelnevat defineerimist? Nivelliiri pikksilma bisektor? Kas see on niitristku vertikaal- ja horisontaalniidi ristumiskoht?
Keskristsirge (ehk mediatriss) – antud küljega selle keskpunktis ristuv sirge. Keskristsirge iga punkt on lõigu otspunktidest võrdsel kaugusel. Külgede keskristsirgete lõikepunkt - R Kolmnurga keskristsirgete lõikepunkt võib asetseda ka väljaspool kolmnurka või kolmnurga küljel. Külgede keskristsirgete lõikepunkt on kolmnurga ümberringjoone keskpunktiks. Kolmnurga nurgapoolitaja Nurgapoolitaja (ehk bisektor) – kiir, mis lähtub nurga tipust ja poolitab nurga, s.t. jaotab selle kaheks võrdseks nurgaks. Nurgapoolitaja iga punkt asetseb nurga haaradest võrdsel kagusel. Kolmnurga nurgapoolitajate lõikepunkt - N Nurgapoolitajate lõikepunkt on kolmnurga siseringjoone keskpunktiks Kolmnurga mediaan Kolmnurga mediaan ( ehk küljepoolitaja) – kolmnurga tippu vastaskülje keskpunktiga ühendav lõik, ka selle pikkus. Kolmnurga mediaanide lõikepunkt - M
23+00 379,14 13,93 375,41 45,87 267,2208 2 24+00 279,14 10,26 277,65 24,92 267,2208 25+00 179,14 6,58 178,74 10,28 267,2208 26+79,14 26+00 79,14 2,91 79,10 2,01 267,2208 B bisektor T tangens K pikkus D mõõduliig 105,06 589,26 1129,20 49,33 6401200 89,95 537,19 1034,66 39,72 6401000 6400800 6400600 6400400 6400200
Siia: Sele 12 Sele 12. a – punkti projekteerimine kolmele ekraanile; b – punkti kolmvaade. Vasakultvaate leidmine: 1) sirklikaare abil; 2) nurgapoolitaja k abil Terminid külgekraan – профильная плоскость vasakultvaade – 1. вид сбоку, проекции 2. профильная проекция nurgapoolitaja (vt bisektor ) – биссектриса vasakultvaade – вид слева Sirglõigu kaksvaade Et tuletada sirglõigu AB ristprojektsioonid kahel ekraanil, leitakse selle lõigu mõlema otspunkti ristprojektsioonid kummalgi ekraanil (sele 13a ja 13b). Lõigu otspunktide samanimeliste projektsioonide ühendamisel tekib ekraanil ε1 punktide A' ja B' vahel lõigu AB pealtvaade ning ekraanil ε2 punktide A'' ja B'' vahel eestvaade. t on sirglõiku AB esiekraanile projekteeriv tasapind,
Mis tingimustest lähtudes on määratud kumera püstkõveriku maanteenormides toodud vähimad väärtused - Igal juhul peab olema tagatud peatumisnähtavus, valdavalt ka kohtumisnähtavus ja võimaluse korral möödasõidunähtavus. Missuguse põhiparameetri piirväärtuse leidmiseks kasutatakse veojõu võrrandit ja kas leitakse selle parameetri min või max väärtus Püstkõveriku maksimaalse väärtuse leidmiseks. Mis on bisektor - Kaugus kõveriku nurgatipu ja keskkoha vahel. Miks on vajalik suhteliselt väikese raadiusega plaanikõverikule kavandada viraazikalle Et vähendanda kesktõmbejõu mõju sõidukile. Miks ei tohi Eestis (asfalt- ja tsement-)betoonkattega teedel kasutada viraazikallet üle 4% - Kuna talvel tekib teele jäide ja sellega kaasneb sõiduki külglibisemise oht. Millest lähtudes määratakse vähim lubatud nõgusa püstkõvera raadius (arvutuseks
Situatsioon kantakse väliraamatusse. 43. Kõvera peapunktid: arvutamine ja märkimine. pöördenurk trassi eelmise suuna pikenduse ja uue suuna vahel. R ringi kõvera raadius, mille määramisel arvestatakse reljeefi, situatsiooni, rajatise liiki, projekteerimise tehnilisi tingimusi. T tangens kõvera puutujapikkus nurgatipust kõveraalguseni või kõveralõpuni K ringikõverapikkus vahe kaugus kõvera alguse ja lõpuvahel e. kaare pikkus bisektor nurgapoolitaja D mõõduliig trassi lühenemine tangensilt kõverale ülemineku tõttu T = R * tan ( / 2); K = * R * / 180o; = R (sec ( / 2) 1); D = 2 * T * K Ristjoonte viis: Arvutatakse valitud kaarepikkusele K vastav kesknurk = 180o / (*R ) * K Arvutatakse kõvera punktide ristkoordinaadid X1 = R sin Y1 = R (1 cos ) X2 = R sin 2 Y2 = R (1 cos 2 )
Situatsioon kantakse väliraamatusse. 43. Kõvera peapunktid: arvutamine ja märkimine. pöördenurk trassi eelmise suuna pikenduse ja uue suuna vahel. R ringi kõvera raadius, mille määramisel arvestatakse reljeefi, situatsiooni, rajatise liiki, projekteerimise tehnilisi tingimusi. T tangens kõvera puutujapikkus nurgatipust kõveraalguseni või kõveralõpuni K ringikõverapikkus vahe kaugus kõvera alguse ja lõpuvahel e. kaare pikkus bisektor nurgapoolitaja D mõõduliig trassi lühenemine tangensilt kõverale ülemineku tõttu T = R * tan ( / 2); K = * R * / 180o; = R (sec ( / 2) 1); D = 2 * T * K Ristjoonte viis: Arvutatakse valitud kaarepikkusele K vastav kesknurk = 180o / (*R ) * K Arvutatakse kõvera punktide ristkoordinaadid X1 = R sin Y1 = R (1 cos ) X2 = R sin 2 Y2 = R (1 cos 2 )
nimetatakse piketaaziks. 71. Kõvera peapunktide arvutamine ja märkimine pöördenurk trassi eelmise suuna pikenduse ja uue suuna vahel. R ringi kõvera raadius, mille määramisel arvestatakse reljeefi, situatsiooni, rajatise liiki, projekteerimise tehnilisi tingimusi. T tangens kõvera puutujapikkus nurgatipust kõveraalguseni või kõveralõpuni K ringikõverapikkus vahe kaugus kõvera alguse ja lõpuvahel e. kaare pikkus bisektor nurgapoolitaja D mõõduliig trassi lühenemine tangensilt kõverale ülemineku tõttu T = R * tan ( / 2); K = * R * / 180o; = R (sec ( / 2) 1); D = 2 * T * K Ristjoonte viis: Arvutatakse valitud kaarepikkusele K vastav kesknurk = 180o / (*R ) * K Arvutatakse kõvera punktide ristkoordinaadid X1 = R sin Y1 = R (1 cos ) X2 = R sin 2 Y2 = R (1 cos 2 )
R situatsiooni rajatise liiki, projekteerimise tehnilisi tingimusi. R KK B T-tangens-kõvera puutuja pikkus nurga tipust (NT) kõvera NP alguseni (KA) või lõpuni (KL). K-kõvera pikkus-vahekaugus kõvera alguse ja lõpu vahel. T KA B-bisektor-nurga poolitaja pikkus nurga tipust (NT) kuni kõvera keskpunktini (KK). 12 D-mõõduliig-trassi lühenemine tangensitelt kõverale ülemineku tõttu. Mõõdetud pöördenurga ja valitud raadiuse kaudu võib ülejäänud elemendid arvutada järgmiste valemitega: T=R×tan/2 K=×Rװ/180° B=R(sec/2-1) D=2T-K Need kõvera põhielemendid arvutatakse antud valemite järgi või siis võetakse kõverate märkimise tabelist.
Pöördenurk arvutatakse horisontaalnurga järgi valemeist: pöördel paremale ja pöördel vasakule . Raadius R määratakse projekteeritava rajatise tehnilistest normatiividest ja maastiku eripärast lähtudes. Tangens T on täisnurkse kolmnurga kaatet, mille pikkus on . Kõvera pikkuse K saame arvutada valemist , kus on poolringi pikkus ja kõverale vastav kesknurk ehk trassi pöördenurk. Bisektor ehk, avaldades kolmnurga hüpotenuusi ON kaateti R ja täisnurga /2 koosinuse kaudu: . 72. Trassi nivelleerimine. Tavaliselt nivelleeritakse trassi tehnilise nivelleerimise tingimustele vastavalt. Trass nivelleeritakse otse ja vastassuunas keskelt nivelliiriga. Kui trassi mõlemas otsas on reeperid siis piisab ka ühes suunas nivelleerimisest. Vaatekiire pikkus võib olla kuni 150m.
2 φ∙π Kõvera pikkuse K saame arvutada valemist K= ∙R , kus π∙R on poolringi pikkus ja φ 180 ° kõverale vastav kesknurk ehk trassi pöördenurk. Bisektor B=ON −R ehk, avaldades kolmnurga hüpotenuusi ON kaateti R ja täisnurga φ/2 R 1 koosinuse kaudu: B= cos φ 2 −R=R ( cos φ 2
mõõteriistade pikksilmad erinevaks. Mul on see teema nii kirju juba ees, et kui keegi viitsib, siis võib üle kontrollida. Punane juhend lk 33-36, roheline juhend lk 11-15. 1)Pikksilm 2) Okulaar 18) Objektiiv Ülejäänusid ei ole siin joonisel olemas, sest niitristik ja fokuseeriv lääts on pikksilma sees. Täiendav seletus minu poolt: Niitristik on pikksilmas olev klaasile prinditud must rist (3 kriipsu horisontaalselt, 1(2. bisektor) vertikaalselt), mis laseb vaatlejal näha täpselt, kuhu ta viseerib ning väiksemate kauguste korral määrata ka kauguse teodoliidist/ nivelliirist. Niitristik tuleb seadistada vaatleja silma järgi. Pikksilm on õigesti fokuseeritud, kui esemest saadud selge ja terav kujutis jääb liikumatuks niitristiku suhtes. Kui niitristik liigub kujutise suhtes, siis on tegu niitristiku parallaksiga, mis on põhjustatud sellest, et eseme kujutis ei ole kohakuti niitristiku tasandiga. 28
annaabi.ee 
