Tsentreerimisjoon 10 s=min 0,5 mm (Lehe iga külje keskel) Raamjoon s=0,5 ...1,0 mm 170 (180 formaadil A4) 20 50 14 16 Materjal: Märkimata piirhälbed: Mass: Mõõt: 14
Joonestamise põhireeglid ja tingmärgid Joonis on tehnika keel. Et inimesed joonisest ühte moodi aru saaksid, tuleb selle valmistamisel arvestada joonestustööle esitatavate nõuetega. Nõuetele peavad vastama: jooned (rahvusvaheline standard ISO 128) - on joonisel kindla kuju, laiuse ja tähendusega; normkiri - kõik tähed, märgid ja numbrid kirjutatakse jooniste jaoks loodud kirjas ning vastavalt mõõtmetele (kõrgus, laius, tähemärkide vahe); formaat - jooniselehe suurus; raamjoon ja kirjanurk - jooniseleht raamitakse ja raami alumisse paremasse nurka joonestatakse kirjanurk joonise andmetega (joonise nimi, tegija(d), mõõtkava, jms); mõõtkava - kujutatava eseme suurus joonisel. Mõõtkava (ehk mastaap) on joonisel oleva lõigu pikkuse ja lõigu tegeliku pikkuse jagatis. Ta näitab, mitu korda väiksemana (või suuremana) on joonisel tegelikkust kujutatud. Mõõtkava võib olla esitatud kas arv- või joonmõõtkavana (mõõtskaala, skaala).
2. Määrata peakujutis, mis iseloomustab detaili kõige ilmekamalt. Peakujutisel tuleb detail seada asendisse, mis vastaks tema valmistamistehnoloogiale. 3 Kujutiste planeerimisel tuleb arvestada, et ruumi jätkuks ka mõõtmetele. 4. Määratakse teised vajalikud vaated, lõiked ja ristlõiked. 5. Sõltuvalt kujutiste suurusest ja keerukusest valida formaat, tõmmata raamjoon ja paigutada kirjanurk. Eskiisi koostamine. Etapid 7. Peenjoonega tõmmatakse välja vaadete üldkontuurid säilitades proportsioonid 8. Joonestatakse välja üksikelemendid 9. Teha lõiked ja ristlõiked 10. Enne lõikepindade viirutamist kustutada abijooned. 11. Tõmmata distants- ja mõõtjooned. 12. Mõõta detail ja kirjutada mõõtarvud. 13. Kanda eskiisile pinnakaredus tähised
KORDAMISKÜSIMUSED EHITUSGRAAFIKAS I JOONISTE VORMISTAMINE 1. Millised on põhiformaatide tähised ja mõõtmed (A 0 - 841x1189 mm)? Millise jämedusega joonestatakse raamjoon ja kirjanurga jooned? 2. Mis on mõõtkava? Millised on lubatud suurendused ja vahendused ISO standardi kohaselt kuni M 1:10 ja M 10:1. 3. Millise jämedusega joonestatakse kriipsjoon (varjatud kontuur), peenjoon (mõõtjooned, distantsjooned, viirutused) ja kriips-punktjoon (telgjoon), kui kontuurjoone jämedus on valitud 1 mm9 4. Joonestada etteantud materjalide leppemärgid lõigetel. 5. Kirjutada standardkirjas N° 10 etteantud tähed ja numbrid. II KUJUTISED 1
· A4: 210x297 mm · A3: 297x420 mm · A2: 420x594 mm · A1: 594x841 mm · A0: 841x1189 mm Põhiformaadid saadakse 1m2 suuruse pindalaga paberi, mille mõõtmed on 841x1189 mm, järkjärgulisel jaotamisel lühema serva suhtes paralleelsete lõikejoone abil pooleks. 1.1.2 Kirjanurk Kirjanurk asub joonise alumises parempoolses nurgas, toetudes pikema küljega vastu alumist ja lühemaga vastu parempoolset raamjoont. Raamjoon tõmmatakse pideva jämejoonega. Raamjoone kaugus paberi (formaadi) servadest näidatud skeemil. Joonise esimese lehe kirjanurk Joonise järglehtede, samuti tekstidokumentide kirjanurk Selgitused ja teksti kujul esitatavad tehnilised nõuded paigutatakse kas kirjanurga kõrvale või kirjanurgast kõrgemale asuvale alale. Selgitusena võib anda näiteks nõudeid materjali ja termilise töötlemise koha, samuti mitmesuguseid viiteid, märgistusi, sümboleid, ühikuid, paigutusjooniseid,
- Korralduseg - Koostada arvutusvalemid, kasutades valemiredaktorit MS Equation. kujundist moo - Anda lahtritele nimed ja kasutada neid valemites. anda korraldu - Mõõtude lahtritele määrata sisestuskontroll (valideerimine). - Kujundi juur otstarbekas k raamjoon. - Lõpuks grup Graafilisi kujundeid ja nendega seotud tegevusi saab Excelis (vers. 97-2003) valida nupurealt Drawing (vt. View - Toolbars - Drawing). Detaili ristlõike skeemi saab kokku panna kujunditest (vt. allpool): ristkülik, poolring (objekt Arc) ja vabakäejoone (freeform) abil joonistatud kolmnurk. Mõned näpunäited: - Ruudu ja ringi joonistamiseks hoida klahvi Shift.
ülekandmistel ning sirglõikude ja kaarte võrdseteks osadeks jagamisel. Mõõtesirklit käsitsetakse ühe käega,kaasa arvatud haarade ümberseadmine. Joonsirkel - kasuatatakse mitmesuguse raadiusega ringjoonte ja kaarte tõmbamisel. Nullsirkel - on väga väikeste ringikeste (Ø 0,5...10mm) tõmbamiseks. LEKAALID Mitteringjooneliste kõverate ehk lekaalkõverate joonestamisel kasutatakse sabloone - lekaale. Jooniste vormistamine Kirjanurk ja raamjoon Mõõtkava Eseme ja temast tehtud kujutise suuruse vahekorda joonisel selgitab mõõtkava. Standard ISO 5455 määrab kindlaks järgmised mõõtsuhted: Suurendamise korral 2:1, 5:1; 10:1; 20:1; ja 50:1; Loomuliku suuruse puhul 1:1; Vähenduse korral 1:2; 1:5, 1:10; 1:20; 1:50; 1:100; 1:500; 1:1000; 1:2000; 1:5000 ja 1:10000. Joonisele kirjutatakse eseme tegelikud mõõtmed, olenemata mõõtkavast, mida eseme kujutamisel kasutati. Joonte liigid ja kasutusalad
Tabel 1. Joone liigid ja kasutusala. 8 Kirjanurk Kirjanurk asub joonisel alumises parempoolses nurgas. Vastavalt standarditele ISO 7200 ja ISO 7573 leiab iga firma ise endale kõige sobivama kirjanurga vormi. Õppeotstarbeks on soovitav kasutada lihtsus- tatud kirjanurka. Selel 2 ja selel 3 on toodud Tallinna Tehnikaülikooli mehaanikateaduskonnas kasutatavad kirjanurgad. Sele tähendab joonisekujulist selgitust. Raamjoon tõmmatakse vähemalt 0,5 mm paksuse pideva jämejoonega. Selle kaugus mõõtulõigatud paberi servadest on formaatidel A4, A3, A2 vähemalt 10 mm, kuid formaatidel A1 ja A0 on see kaugus vähemalt 20 mm. Ääred on vajalikud joonise kinnitamiseks. Sele 2. Joonise esimese lehe kirjanurk Sele 3. Joonise järglehtede, samuti tekstidokumentide kirjanurk Mõõtkava
4 1 3 5 7 2 6 Joonis 2.4. Lauda ristlõige: 1 sõnnikukäik; 2 sõnnikurenn; 3 lehma ase; 4 sõime- võre; 5 joogiautomaat; 6 söödalava; 7 eralduskaar. Masinaehituslike konstruktsioonijooniste raamjoon tõmmatakse vähemalt 0,5 mm paksuse, pideva, rõhutatud joonega. Selle kaugus formaatilõigatud paberi servast on formaatidel A4, A3 ja A2 vähemalt 10 mm, kuid formaatidel A1 ja A0 on see kaugus vähemalt 20 mm. Ääred on vajalikud joonise kinnitamiseks selle kopeerimisel. Kirjanurk, mille kasutamist kooskõlastatakse juhendajaga, asub joonise alumises parempoolses nurgas, toetudes pikema küljega vastu alumist ja lühemaga vastu paremat raamjoont (Joonis L.1...L.3 [3]).
Joonise salvestamine teise nime all või erikujulise failina (siin nihutab nool ▼ valikuvälja vaid millimeetri jagu ülespoole): ÜLESANNE I Pinnatükk 86 a) AutoCAD Drawing – salvestada AutoCAD-joonis kasutatava joonise *.DWG- failina; b) AutoCAD Drawing Template – eeskuju joonisena *.DWT- failina, millel on juba rida olulisi joonise üksikosi, nagu näiteks kirjanurk, raamjoon, tükitabel, paigutusmärgid jne; c) AutoCAD Drawing Standards – joonis vastavalt AutoCAD standarditele DWS- failina; d) Other Formats – joonis mõnel muul failikujul, nagu *.DWT- failina, *.DWS- failina, *.DXF-failina; e) Save Layout as a Drawing – salvestada joonise väljastuskujul mudelruumis; f) DWG Convert – salvestada joonis mõne vanema AutoCAD’i failina. ÜLESANNE I Pinnatükk
annaabi.ee 
