Teaduste alged sugenevad Vana- Ida sivilisatsioonides ( babüloonia-assüüruia kultuur, Egiptus). Teaduse eristus müüdist kui põhjusi ja üldsisi seoseid otsiv taotlus. Idamaade astronoomia-, matematika,- meditsiini ja teaisi teadmisi süstematiseeriti ning arendati Kreekas. Neljandal sajandil enne meie ajaarvamist hakkas Kreekas kujunema filosoofi ja teadlase kutseala. Umbes samal ajal aksiomaatiliseks teaduseks kujunenud geomeetri oli uue ratsionalisteliku maailmakäsitluse aluseks. Hilisantiigist renessansini domineeris teaduses spekulatiivne, natuurfilosoofial põhinev looduse-ja inimesekäsitus. Nüüdistähenduseses teadus sai alguse 17. Sajandil , kui levisid eksperimendil põhinev meetod, matemaatika rakendamine ja analüütiline maailmakäsitus. Masinatootmise tekkides sai teaduse tootmist aktiivselt suunavaks teadusteguriks, teaduste ideoloogial hakkasid määrama täppis-ja
2) Määrata peakujutis, mis iseloomustab detaili kõige ilmekamalt. 3) Teha kindlaks teised kujutised (vajalikud vaated, lõiked ja ristlõiked). 4) Valinud eelneva põhjal sobiva formaadi, tõmmata raamjoon ja paigutada kirjanurk. 5) Tõmmata kõigi kujutiste jaoks sümmeetriateljed ja teised telg- ja tsentrijooned. Sellega määratakse kindlaks kujutise paigutus lehel. 6) Joonestada kõigis kujutistes õrna peenjoonega välja detaili koostiselementideks olevate geomeetri- liste kehade piirjooned. Pidades kinni silmamõõdu järgi valitud mõõtsuhtest, tuleb säilitada üksikute osade proportsioonid. 7) Määrata detaili üksikelemendid (augud, ümardused, valuraadiused, faasid jne). 8) Teha lõiked ja ristlõiked. Enne lõikepindade viirutamist kustutada kõik abijooned. 9) Tõmmata distants- ja mõõtjooned, lähtudes seejuures konstruktsioonilisest ja tehnoloogilisest baasist. 10) Mõõta detail ja kirjutada mõõtarvud
m.a.). Kõik Theophrastuse teosed on kaduma läinud, kuid sellegipoolest on tema ning ta kaasaegse ja kolleegi Eudemuse tegevusest küllalt palju teada. Theophrastus jätkas Aristotelese uuringuid modaalsuste alal, tõi Aristotelese süllogistikasse uue väidetetüübi ja kombineeris mõisteloogikat lausearvutuse elementidega, vaadeldes süllogisme nagu ``kui a, siis b; kui b siis g; järelikult, kui a siis g''. 2.1.4 Eukleidese õpilased ja stoikud Kreeka geomeetri Eukleidese (430-360 e.m.a.) õpilased Diodorus Cronus (4. saj, e.em.a) ja Philon tegelesid loogiliste mõistatustega. Väidetavalt avastasid nad nn. valetaja paradoksi: ``Ma ütlen, et ma praegu valetan. Kas minu väide on õige või vale?''. Sarnaselt Eukleidese õpilastele ning viimastelt mõjutusi saades tegelesid stoikud paradokside, absurdi ja vasturääkivustega. Peamiseks huviobjektiks oli Aristolese jaoks varju jäänud lausearvutus. Stoikud uurisid, kuidas saab
(infra-, nähtav ja ultravalgus ning röntgenikiirgus). Valguse spektraalparameetrid on lainepikkus (vaakumis) , sagedus f (f = c/), spektroskoopiline lainearv k' (k' = 1/, levinuim ühik 1 cm-1) ja kvandi energia h f (ühik 1 eV). Lainepikkus ja kvandi energia on omavahel seotud valemiga (nm) = 1240 / h f (eV). Geomeetriline optika ehk kiirteoptika on optika osa, mis tugineb ettekujutusele valgus kiirtest. Geomeetri- line optika on laineoptika piirjuht, mil lainepikkust võib lugeda nulliks. Valguse peegeldumisseadus väidab, et kahe keskkonna lahutuspinnale langev kiir, sellelt peegeldunud kiir ja langemispunktist tõmmatud pinnanormaal paiknevad ühes ja samas tasandis. Peegeldumisnurk võrdub langemisnurgaga . Füüsikas mõõdetakse langemis- ja peegeldumisnurka alati pinnanormaali suhtes (mitte pinna enda suhtes!)
(infra-, nähtav ja ultravalgus ning röntgenikiirgus). Valguse spektraalparameetrid on lainepikkus (vaakumis) , sagedus f (f = c/), spektroskoopiline lainearv k' (k' = 1/, levinuim ühik 1 cm-1) ja kvandi energia h f (ühik 1 eV). Lainepikkus ja kvandi energia on omavahel seotud valemiga (nm) = 1240 / h f (eV). Geomeetriline optika ehk kiirteoptika on optika osa, mis tugineb ettekujutusele valguskiirtest. Geomeetri- line optika on laineoptika piirjuht, mil lainepikkust võib lugeda nulliks. Valguse peegeldumisseadus väidab, et kahe keskkonna lahutuspinnale langev kiir, sellelt peegeldunud kiir ja langemispunktist tõmmatud pinnanormaal paiknevad ühes ja samas tasandis. Peegeldumisnurk võrdub langemisnurgaga . Füüsikas mõõdetakse langemis- ja peegeldumisnurka alati pinnanormaali suhtes (mitte pinna enda suhtes!)
Tõe- poolest, kui , kordame juba eeltoodud tarkust: . Kuulus teisendamisnipp näitab, et ükskõik millise kahe arvu summa ruudu võime leida, kui liidame kokku nende arvude ruudud ja lisame sellele veel arvude kahekordse korrutise. Kas valem pole mitte lühem kui eelmine lause? Või on toredam hoopis järgmine geomeetri- line kirjeldus? Viimase pildi keskmine liige näitab, et ja on võrdsed ning nende kokkuliitmi- sel tekibki Kuna eelmine joonis on väga tore, siis tõestame ka korrutamise jaotumise ehk dist- ributiivsuse sarnase graafilise meetodiga: 56 57 võrdus ja võrdsus hulk hulk
annaabi.ee 
