Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

tehn kommunikats4 (0)

1 Hindamata
Punktid

TEHNILINE  JOONESTAMINE



  89  TEHNILINE  JOONESTAMINE 
 
Kujutised 
Kujutiste liigid. 
Joonisel esinevaid kujutisi võib nende sisu järgi liigitada vaadeteks, ristlõigeteks ja lõigeteks. 
Vaade 
Vaade on kujutis vaatleja poolt paistvatest eseme pinnaosadest.    Sele 50. Põhilised vaated. a – põhilised vaate suunad; b – põhiliste vaadete paigaldus; 
1 - eestvaade; 2 - pealtvaade; 3 – vasakultvaade; 4 – paremaltvaade; 5 – altvaade; 6 – 
tagandvaade. 


  90   
 
 
 
 
Sele 51. Esimese ruuminurga-järgne projektsioonimeetodi erisümbol. 
 
 
 
 
Sele 52. Kolmanda ruuminurga-järgne projektsioonimeetodi erisümbol. 
 
Vaadete pealkirjaldamine. 
Vaadete nimetusi üldjuhul joonisele ei märgita.  
Kui vaated on nihutatud peakujutise suhtes, ilmneb tarvidus vaadete pelkirjastamiseks.  Sele 53. A – peakujutisest eraldatud vaade; B – piiratud kohtvaade; C – piiramata kohtvaade. 
 
   


  91    Sele 54. Lisavaade.    Sele 55. a - pööratud lisavaade;  b - pööramismärgi geomeetriline kuju. 
Kui lisavaade on joonestatud pööratud asendis, tehakse kujutise tähttähisele juurde pööramise 
märk.  Sele 56. Kohtvaated     


  92   
Lõiked 
Lõige on kujutis, mis saadakse eseme mõttelisel lõikamisel ühe või enam kui ühe tasandiga, 
kusjuures näidatakse seda, mis jääb lõikepinnale ja sellest tahapoole.  Sele 57.  a – lõike märgistamine ja tähistamine lähtekujutise juures; b – tähttähised 
lõikekujutise all või selle kohal üleval.   
     
Sele 58. Horisontaalse tasapinnaga tehtud lõige.   


  93   
Lõiked mitme tasapinnaga 
Liitlõiked on tehtud kahe või enama lõikepinnaga.  
Astmeline lõige 
Lõikepinnad paiknevad astmeliselt ja on eset läbides üksteisega paralleelsed. Kõikidele 
astmetele langevaid elemente kujutatakse ühel tasapinnal asuvatena, kusjuures astmete 
vahejooni ei joonestata.    Sele 59. Astmeline lõige. 
 
Murdlõige 
See on liitlõike liik, kus lõikepinnad omavahel lõikuvad    Sele 60. A-A on horisontaalsete tasapidadega tehtud astmeline lõige;  B-B on vertikaalsete tasapindadega tehtud murdlõige. 


  94   
    Sele 61. A-A on murdlõige; B-B on lõige horisontaalse tasapinnaga; C-C on pööratud lõige; 
D on kohtvaade; E on vaade (sümmeetrilisi objekte kujutatakse osaliselt).    Sele 62. Poolvaatlõige; üks ääriku avadest on tinglikult toodud lõikesse. 
 
 
 


  95   
Sele 63. Kohtlõiked                                               Sele 64. Eseme pöördkeha kujuline osa 
                                                                                               poolvaatlõikes. 
 
         
 
Sele 65. Kohtlõiked.     


  96  Väljatoodud elemendid 
Kui eseme üheltki kujutiselt ei selgu teatud elemendi konstruktsioon või ei saa väikese 
mõõtsuhte tõttu sinna juurde märkida mõõtmeid ja muud tarviliku, tuleb see element joonise 
vabale pinnale suurendavas mõõtsuhtes välja tuua. Need iseärasused ümbritsetakse peene 
pidevjoonega (joon B) ja identifitseeritakse suure tähega. Ümbritsetud ala joonestatakse 
kindlaksmääratud suuremas mõõtkavas ja varustatakse sama tunnustähega.  Sele 66. Väljatoodud elemendid. 
 
 
 
Lihtsustused ja tinglikkused joonisel 
Joonestamisel rakendatakse mitmesuguseid tinglikke ja lihtsustavaid kujutamisvõtteid.  
 
 
 
   


  97   
 
 
Sele 67. Katkestused 
    Sele 68. Ketasfreesi hammaste kujutamine       Sele 69 Korduvate elementide  
                                                                                         (kodarate) kujutamine 
 
 
 
 
 
     
 
 
Sele 70. Sümmeetrilised kujutised 
 


  98  Sele 71. Sümmeetriliste lõigete näitamine joonisel  Sele 72. Sümmeetriliste vaadete ja lõigete kujutamine joonisel    


  99  Sele 73. Lõikepinna ette jääva elemendi näitamine joonisel 
 
 
  Sele 74. Rihvelduse näitamine                       Sele 75. Laotatud kujutisemärk 
              joonisel 
   


  100      Sele 75. Õhukesest materjalist detaili pinnalaotus 
  Sele 76. Silindrilise pinnaga tehtud lõige, mis esitatakse laotatud kujul 
   


  101   
Šabloonid 
Sagedamini käsitletakse kaht šablooni: raadiusemõõdikut ja keermekammi.  Sele 77. Šabloonid: a- raadiusemõõdik; b- keermekamm meeterkeerme sammu määramiseks; 
c- keermekamm tollkeerme sammmu määramiseks   


  102  Baasi mõiste 
Kõikide mõõtmete kandmisel joonisele juhindutakse eseme konstruktsioonist ja tema 
töötlemise tehnoloogiast. Võidakse silmas pidada mõõtmete kasutamise sobivust valmistoote 
kontrollimisel või hilisemal paigaldamisel.   
Sele 78. Tehnoloogilise ja konstruktiivse              Sele 79. Töödeldud ja töötlemata pindade 
baasi kombineeritud rakendamine                                        mõtmestamine  Sele 80. Mõõtmete märkimine kasutatavuse printsiibil treimisel 
     


  103  Sele 81. Freesitud soone, puuritud ava ja treitud sisesoone mõõtmestamine  Sele 82. Sise- ja väliselementide mõõtmete grupeerimine. Mõõmestamine katkestatud 
mõõtjoontega     


  104     


  105  Sele 83. Faasi mõõtmestamine 


  106  Pinnastruktuuri kujutamine joonisel ISO 1302-1978 järgi   


  107   


  108       
 


  109   
     


  110   


  111  KASUTATUD KIRJANDUS 
1.  ISO 128:1982 Technikcal drawings – General principles of presentation (Tehnilised  joonised: Kujutamise põhialsed).  2.  ISO 129:1985 Technical drawings - General principles, definitions, methods of execution  and special indications (Tehnilised joonised. Mõõtmestamine. Üldalused, teostusviisid,ja 
erinõuded).  3.  ISO 406: 1987 Technikcal drawings – Tolerancing of linear and angular dimensions  (Tehnilised joonised. Joon- ja nurgamõõtmete tolerantside tähistamine).  4.  ISO 1101: 1983 Technical drawings – Geometrical tolerancing – Tolerancing of form,  orientation and runout – Generalities, definitions, symbols, indications on drawings 
(Tehnilised joonised. Geomeetriliste parmeetrite tolerantsid. Kuju, suuna ja viskumise 
tolerantsid. Üldalused, määrangud, tingmärgid, märkime joonistele).  5.  ISO 1302: 1987 Technikcal drawings - Method of indicating surface texture on drawings  (Tehnilised joonised. Pinnakareduse tähistamise reeglid.).  6.  ISO 5457: 1980 Technical drawings – Sizes and layout of drawings sheet (tehnilised  joonised. Formaadid ja ja nende vormistamine).  7.  ISO 5459: 1981 Technical drawings - Geometrical tolerancing – Datums and datums  systems for geometrical tolerances (Tehnilised joonised. Baasid ja mõõtmetoerantside 
määramise süstemid).  8.  ISO 6410: 1981 Technical drawings – Conventional representation of threaded parts  (Tehnilised joonised. Keermestatud detailide tinglik kujutamine).  9.  Jaan Riives  Andri Teaste  Rein Mägi – Tehniline joonis. Õppeotstarbeline  käsiraamat.Tln. : Valgus 1996. 176 lk.  10. H. Aasmäe  E. Targo  K. Tippo  H Täär  Tolerantsid, istud ja tehniline mõõmine. Tln. :  Valgus  1996. 520 lk.   

Document Outline

  • Kujutised
  • Vaade
    • Vaade on kujutis vaatleja poolt paistvatest eseme pinnaosadest.
      • Lõiked
        • Lõiked mitme tasapinnaga
        • Astmeline lõige
        • Murdlõige
      • Lihtsustused ja tinglikkused joonisel
            • Joonestamisel rakendatakse mitmesuguseid tinglikke ja lihtsustavaid kujutamisvõtteid.
                • Sele 70. Sümmeetrilised kujutised
                • Sele 76. Silindrilise pinnaga tehtud lõige, mis esitatakse laotatud kujul
      • Ðabloonid
                • Sele 80. Mõõtmete märkimine kasutatavuse printsiibil treimisel
                • Sele 81. Freesitud soone, puuritud ava ja treitud sisesoone mõõtmestamine
  • KASUTATUD KIRJANDUS

Vasakule Paremale
tehn kommunikats4 #1 tehn kommunikats4 #2 tehn kommunikats4 #3 tehn kommunikats4 #4 tehn kommunikats4 #5 tehn kommunikats4 #6 tehn kommunikats4 #7 tehn kommunikats4 #8 tehn kommunikats4 #9 tehn kommunikats4 #10 tehn kommunikats4 #11 tehn kommunikats4 #12 tehn kommunikats4 #13 tehn kommunikats4 #14 tehn kommunikats4 #15 tehn kommunikats4 #16 tehn kommunikats4 #17 tehn kommunikats4 #18 tehn kommunikats4 #19 tehn kommunikats4 #20 tehn kommunikats4 #21 tehn kommunikats4 #22 tehn kommunikats4 #23
Punktid Tasuta Faili alla laadimine on tasuta
Leheküljed ~ 23 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2021-04-06 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 1 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Mustang965 Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Joonestamine
120
pdf

Joonestamine

J OONESTAMINE Materjal on valminud Integratsiooni Sihtasutuse projekti “Eestikeelse õppe ja õppevara arendamine muu- keelsetes kutsekoolides” raames (2005-2008). Euroopa Sotsiaalfondist rahastatud projekt kavandati vastavalt Uuringukeskuse Faktum uuringule "Kutsehariduse areng venekeelsetes kutseõppeasutustes" (2004). Projekti eesmärgiks oli luua tingimused kvaliteetse eesti keele õppe läbiviimiseks ning arendada eestikeelse õppe metoodikat kutseõppeasutuste venekeelsetes rühmades. Projekti käigus koolitati üle 300 õpetaja ning anti välja 23 (e-)õppematerjali ja metoodikaraamatut. Materjalid asuvad veebikeskkonnas kutsekeel.ee. Materjali soovitab riiklik õppekavarühma nõukogu Sisunõustamine: Jaak-Evald Särak Terminitoimetamine: Harri Annuka Keeletoimetamine: Katre Kutti Retsensent: Rein Mägi Küljendaja ja kujundaja: Aivar Täpsi Toimetaja: OÜ Miksike Autoriõigus: Integratsiooni Sihtasutus Tasuta jaotatav tiraaž

Matemaatika
Joonestamise alused
91
pptx

Joonestamise alused

JOONESTAMINE Mis on joonestamine? On tehniline keel, mille abil saab luua jooniseid ja neid lugeda. Joonestamine arendab inimese kujutlusvõimet, tehnilist ning ruumilist mõtlemist, ilumeelt ja korraarmastust. Mis on joonis? Joonis on dokument, mille järgi saab eset valmistada. Joonisega ja skeemiga on võimalik edasi anda eseme kuju, mõõtmeid, arusaadavalt kirjeldada tehnoloogilist protsessi. Ka kõige üksikasjalikum sõnaline seletus ei kirjelda eset nii täielikult kui joonis. Jooniste liigid Detailjoonised On toote üksikosade (detailide) joonised. Nad sisaldavad kõiki vajalikke andmeid detailide valmistamiseks ja kontrollimiseks Koostejoonised On üksikosadest kokku monteeritud toodete joonised. Nad sisaldavad vajalikke andmeid toodete komplekteerimiseks, koostamiseks ja kontrollimiseks. Eskiisid Silmamõõdu järgi tehtavad vabakäejoonised. Sisult on eskiis samaväärne mis ta

Joonestamise alused



Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun