TEHNILINE JOONESTAMINE
89
TEHNILINE JOONESTAMINE
Kujutised
Kujutiste liigid.
Joonisel esinevaid kujutisi võib nende sisu järgi liigitada vaadeteks, ristlõigeteks ja lõigeteks.
Vaade
Vaade on kujutis vaatleja poolt paistvatest eseme pinnaosadest.
Sele 50. Põhilised vaated. a – põhilised vaate suunad; b – põhiliste vaadete paigaldus;
1 - eestvaade; 2 - pealtvaade; 3 – vasakultvaade; 4 – paremaltvaade; 5 – altvaade; 6 –
tagandvaade.
90
Sele 51. Esimese ruuminurga-järgne projektsioonimeetodi erisümbol.
Sele 52. Kolmanda ruuminurga-järgne projektsioonimeetodi erisümbol.
Vaadete pealkirjaldamine.
Vaadete nimetusi üldjuhul joonisele ei märgita.
Kui vaated on nihutatud peakujutise suhtes, ilmneb tarvidus vaadete pelkirjastamiseks.
Sele 53. A – peakujutisest eraldatud vaade; B – piiratud kohtvaade; C – piiramata kohtvaade.
91
Sele 54. Lisavaade.
Sele 55.
a - pööratud lisavaade;
b - pööramismärgi geomeetriline kuju.
Kui lisavaade on joonestatud pööratud asendis, tehakse kujutise tähttähisele juurde pööramise
märk.
Sele 56. Kohtvaated
92
Lõiked
Lõige on kujutis, mis saadakse eseme mõttelisel lõikamisel ühe või enam kui ühe tasandiga,
kusjuures näidatakse seda, mis jääb lõikepinnale ja sellest tahapoole.
Sele 57.
a – lõike märgistamine ja tähistamine lähtekujutise juures;
b – tähttähised
lõikekujutise all või selle kohal üleval.
Sele 58. Horisontaalse tasapinnaga tehtud lõige.
93
Lõiked mitme tasapinnaga
Liitlõiked on tehtud kahe või enama lõikepinnaga.
Astmeline lõige
Lõikepinnad paiknevad astmeliselt ja on eset läbides üksteisega paralleelsed. Kõikidele
astmetele langevaid elemente kujutatakse ühel tasapinnal asuvatena, kusjuures astmete
vahejooni ei joonestata.
Sele 59. Astmeline lõige.
Murdlõige
See on liitlõike liik, kus lõikepinnad omavahel lõikuvad
Sele 60. A-A on horisontaalsete tasapidadega tehtud astmeline lõige;
B-B on vertikaalsete tasapindadega tehtud murdlõige.
94
Sele 61. A-A on murdlõige; B-B on lõige horisontaalse tasapinnaga; C-C on pööratud lõige;
D on kohtvaade; E on vaade (sümmeetrilisi objekte kujutatakse osaliselt).
Sele 62. Poolvaatlõige; üks ääriku avadest on tinglikult toodud lõikesse.
95
Sele 63. Kohtlõiked Sele 64. Eseme pöördkeha kujuline osa
poolvaatlõikes.
Sele 65. Kohtlõiked.
96
Väljatoodud elemendid
Kui eseme üheltki kujutiselt ei selgu teatud elemendi konstruktsioon või ei saa väikese
mõõtsuhte tõttu sinna juurde märkida mõõtmeid ja muud tarviliku, tuleb see element joonise
vabale pinnale suurendavas mõõtsuhtes välja tuua. Need iseärasused ümbritsetakse peene
pidevjoonega (joon B) ja identifitseeritakse suure tähega. Ümbritsetud ala joonestatakse
kindlaksmääratud suuremas mõõtkavas ja varustatakse sama tunnustähega.
Sele 66. Väljatoodud elemendid.
Lihtsustused ja tinglikkused joonisel
Joonestamisel rakendatakse mitmesuguseid tinglikke ja lihtsustavaid kujutamisvõtteid.
97
Sele 67. Katkestused
Sele 68. Ketasfreesi hammaste kujutamine Sele 69 Korduvate elementide
(kodarate) kujutamine
Sele 70. Sümmeetrilised kujutised
98
Sele 71. Sümmeetriliste lõigete näitamine joonisel
Sele 72. Sümmeetriliste vaadete ja lõigete kujutamine joonisel
99
Sele 73. Lõikepinna ette jääva elemendi näitamine joonisel
Sele 74. Rihvelduse näitamine Sele 75. Laotatud kujutisemärk
joonisel
100
Sele 75. Õhukesest materjalist detaili pinnalaotus
Sele 76. Silindrilise pinnaga tehtud lõige, mis esitatakse laotatud kujul
101
Šabloonid
Sagedamini käsitletakse kaht šablooni: raadiusemõõdikut ja keermekammi.
Sele 77. Šabloonid: a- raadiusemõõdik; b- keermekamm meeterkeerme sammu määramiseks;
c- keermekamm tollkeerme sammmu määramiseks
102
Baasi mõiste
Kõikide mõõtmete kandmisel joonisele juhindutakse eseme konstruktsioonist ja tema
töötlemise tehnoloogiast. Võidakse silmas pidada mõõtmete kasutamise sobivust valmistoote
kontrollimisel või hilisemal paigaldamisel.
Sele 78. Tehnoloogilise ja konstruktiivse Sele 79. Töödeldud ja töötlemata pindade
baasi kombineeritud rakendamine mõtmestamine
Sele 80. Mõõtmete märkimine kasutatavuse printsiibil treimisel
103
Sele 81. Freesitud soone, puuritud ava ja treitud sisesoone mõõtmestamine
Sele 82. Sise- ja väliselementide mõõtmete grupeerimine. Mõõmestamine katkestatud
mõõtjoontega
104
105
Sele 83. Faasi mõõtmestamine
106
Pinnastruktuuri kujutamine joonisel ISO 1302-1978 järgi
107
108
109
110
111
KASUTATUD KIRJANDUS
1. ISO 128:1982 Technikcal drawings – General principles of presentation (Tehnilised
joonised: Kujutamise põhialsed).
2. ISO 129:1985 Technical drawings - General principles, definitions, methods of execution
and special indications (Tehnilised joonised. Mõõtmestamine. Üldalused, teostusviisid,ja
erinõuded).
3. ISO 406: 1987 Technikcal drawings – Tolerancing of linear and angular dimensions
(Tehnilised joonised. Joon- ja nurgamõõtmete tolerantside tähistamine).
4. ISO 1101: 1983 Technical drawings – Geometrical tolerancing – Tolerancing of form,
orientation and runout – Generalities, definitions, symbols, indications on drawings
(Tehnilised joonised. Geomeetriliste parmeetrite tolerantsid. Kuju, suuna ja viskumise
tolerantsid. Üldalused, määrangud, tingmärgid, märkime joonistele).
5. ISO 1302: 1987 Technikcal drawings - Method of indicating surface texture on drawings
(Tehnilised joonised. Pinnakareduse tähistamise reeglid.).
6. ISO 5457: 1980 Technical drawings – Sizes and layout of drawings sheet (tehnilised
joonised. Formaadid ja ja nende vormistamine).
7. ISO 5459: 1981 Technical drawings - Geometrical tolerancing – Datums and datums
systems for geometrical tolerances (Tehnilised joonised. Baasid ja mõõtmetoerantside
määramise süstemid).
8. ISO 6410: 1981 Technical drawings – Conventional representation of threaded parts
(Tehnilised joonised. Keermestatud detailide tinglik kujutamine).
9. Jaan Riives Andri Teaste Rein Mägi – Tehniline joonis. Õppeotstarbeline
käsiraamat.Tln. : Valgus 1996. 176 lk.
10. H. Aasmäe E. Targo K. Tippo H Täär Tolerantsid, istud ja tehniline mõõmine. Tln. :
Valgus 1996. 520 lk.
Document Outline
- Kujutised
- Vaade
- Vaade on kujutis vaatleja poolt paistvatest eseme pinnaosadest.
- Lõiked
- Lõiked mitme tasapinnaga
- Astmeline lõige
- Murdlõige
- Lihtsustused ja tinglikkused joonisel
-
-
- Joonestamisel rakendatakse mitmesuguseid tinglikke ja lihtsustavaid kujutamisvõtteid.
-
- Sele 70. Sümmeetrilised kujutised
- Sele 76. Silindrilise pinnaga tehtud lõige, mis esitatakse laotatud kujul
- Ðabloonid
-
-
-
-
- Sele 80. Mõõtmete märkimine kasutatavuse printsiibil treimisel
- Sele 81. Freesitud soone, puuritud ava ja treitud sisesoone mõõtmestamine
- KASUTATUD KIRJANDUS
Kõik kommentaarid