Näeme, et mida rohkem on hulknurgal nurki, seda lähemal on joonestatud hulknurga ümbermõõt ringjoone ümbermõõdule: Seega saame ringjoone pikkuse defineerida nii: Ringjoone pikkuseks nimetatakse korrapäraste kõõlhulknurkade ümbermõõtude jada piirväärtust hulknurga tippude arvu tõkestamatul kasvamisel.. Oletame, et meil on ringi raadiusega r joonestatud korrapärane n-nurk küljepikkusega an. Kui ühendada hulknurga tipud ringi keskpunktiga O, siis jaotub kõõlhulknurk n võrdhaarseks kolmnurgaks. Iga sellise kolmnurga tipunurk on . 360 Vaatleme ühte nendest kolmnurkadest, 360 näiteks Kolmnurka OAB. n O Tõmbame kolmnurga alusele AB kõrguse OC. 2n Teame, et see kõrgus poolitab kolmnurga aluse ja tipunurgar ning saame 2 täisnurkset kolmnurka.
Vastus: α =120° n=6 a = 8 cm P = na = 6 × 8 = 48 (cm) Vastus : P = 48 cm. Jaotame n-nurga n võrdseks kolmnurgaks, mille alus on a ja kõrgus r. Iga sellise kolmnurga pindala on ar:2 ja n korda suurema hulknurga pindala : S = nar : 2 S = Pr : 2 S = pr, kus P = na on n-nurga ümbermõõt ja p = P : 2 on pool ümbermõõtu r - hulknurga apoteem (siseringjoone raadius) 28. Kolmnurga ümber- ja siseringjoone leidmine. Hulknurga küljed on ümberringjoone kõõlud. - Kõõlhulknurk Siseringjoon puudutab hulknurga külgi. - Puutujahulknurk O-keskpunkt, R-ümberringjoone raadius, r-siseringjoone raadius. 29. Kõõl- ja puutuja hulknurk, apoteem. Hulknurga küljed on ümberringjoone kõõlud (Kõõlhulknurk). Siseringjoon puudutab hulknurga külgi (Puutujahulknurk). Apoteem ehk r on siseringjoone raadius. 30. Korrapärane prisma, selle pindala ja ruumala leidmine. Prisma on korrapärane kui tema põhjaks on korrapärane hulknurk.
ringjoon, kaks ristuvat diameetrit, ühendada kaheksanurk vaata nende otspunktid ja joonisele tekib korrapärane nelinurk ehk ruut; kaheksanurk: joonestada korrapärane nelinurk, jaotada pooleks diameetri vahelised nurgad, ühendada saadud 8 jaotuspunkti järjestikku kõõludega, joonisele tekib korrapärane kaheksanurk NB korrapärase nelinurga puhul toetub iga kaar kesknurgale 90°, korrapärase kaheksanurga korral toetub iga kaar kesknurgale 45° 22.Korrapärane kõõlhulknurk - küljed on vaata slaidi 6 kõõlud; hulknurk on joonestatud ringi sisse, vaata korrapärane kõõlkümmenurk ja ringjoon on ümberringjoon; ringjoone sobiva kõõlviisnurk (ainult sirkli ja joonalauaga) jaotamisega võib ringi sisse joonestada mistahes külgede arvuga korrapärase hulknurga; külgede keskpunktid asetsevad võrdsetel kaugustel hulknurga ümberringjoone keskpunktist NB keskpunkti leidmiseks joonestada külgedele keskristsirged (kahele) 23
ringjoon, kaks ristuvat diameetrit, ühendada kaheksanurk vaata nende otspunktid ja joonisele tekib korrapärane nelinurk ehk ruut; kaheksanurk: joonestada korrapärane nelinurk, jaotada pooleks diameetri vahelised nurgad, ühendada saadud 8 jaotuspunkti järjestikku kõõludega, joonisele tekib korrapärane kaheksanurk NB korrapärase nelinurga puhul toetub iga kaar kesknurgale 90°, korrapärase kaheksanurga korral toetub iga kaar kesknurgale 45° 22.Korrapärane kõõlhulknurk - küljed on vaata slaidi 6 kõõlud; hulknurk on joonestatud ringi sisse, vaata korrapärane kõõlkümmenurk ja ringjoon on ümberringjoon; ringjoone sobiva kõõlviisnurk (ainult sirkli ja joonalauaga) jaotamisega võib ringi sisse joonestada mistahes külgede arvuga korrapärase hulknurga; külgede keskpunktid asetsevad võrdsetel kaugustel hulknurga ümberringjoone keskpunktist NB keskpunkti leidmiseks joonestada külgedele keskristsirged (kahele) 23
9 3. Geomeetrilisi konstruktsioone Sirglõigu ja nurga jaotamine Sele 4. Sirglõigu jaotamine: a – sirglõigu poolitamine; b – sirglõigu jaotamine etteantud arvuga võrdseteks osadeks Sele 5. Nurga poolitamine (a) ja täisnurga jaotamine kolmeks võrdseks osaks (b) Korrapäraste kõõlhulknurkade ehitamine ringjoone sisse Korrapärane kõõlhulknurk saadakse ringjoone sees ristdiameetrite otspunktide järjestikusel ühendamisel kõõludega. Tekkiv nelinurk on ruut. Sele 6. Korrapärane kõõlkolmnurk (a) ja – kuusnurk (b) 10 Sele 7. Korrapärane kõõlviisnurk Joonte sujuvühendid Sujuvühend – siis kui liitepunktis on ühine puutuja. Joone sujuvühendi korral läheb üks joon teiseks üle
annaabi.ee 
