1.Mis on keere? Kuidas see tekib? Keere on lahtivõetav liide, kasutatakse detailide ühendamiseks, liikumise ja jõu ülekandmiseks. Keere tekib kui vastupäeva pöörlevale kehale lõiketeraga lõigata sisse soon, kui tera liigub kulgevalt paremalt vasakule. 2.Millised on keerme tüübid? 1)Sisekeere kui keere on lõigatud sisepinnale 2)Väliskeere, kui keere on lõigatud keha pinnale 3.Kuidas jagunevad keermed keeramissuuna järgi? Kui keere kulge silindri pinnal otsast vaadates vasakult paremale,siis nimetatakse seda paremkeermeks, vastupidisel juhul vasakkeermeks. 4.Millised on keermete liigid ja kuidas on tähistamine 1)Normaalkeere, tähistatakse nt. M10 2)Peenkeere, M8x0,75 , 1M12 3)Tollkeere ½1 , 1 1T 5.Keermete põhielemendid. Keermehari, keerme samm, keerme põhi. 6
D1 = d 3 + 0,835 = 45 3 + 0,835 = 42,835 d3 = d 3 + 0,546 = 45 3 + 0,546 = 42,546 d3 min = d3 2(0,1P) = 42,546 2(0,1×2) = 42,146 D (orienteeruvalt) D = d + H/8 = 45 + 0,217 = 45,217 Tolerantsid sisekeermele M45×2 5H TD2 = 0,180 ; ½ TD2 = 0,090 TD1 = 0,300 ; ½ TD1 = 0,150 Tolerantsid väliskeermele M45×2 4h Td = 0,180 ; ½ Td = 0,090 Td2 = 0,106 ; ½ Td2 = 0,053 Keerme läbimõõtude piirmõõtmed Sisekeere M45×2 5H Väliskeere M45×2 4h Välisläbimõõt Dmax - dmax = 21,962 Dmin = 45,217 dmin = 21,550 Keskläbimõõt D2 max = 20,966 d2 max = 20,663 D2 min = 20,701 d2 min = 20,451 Siseläbimõõt D1 max = 20,310 d3 max = 19,546 D1 min = 19,835 d3 min = 19,146 JOONIS KÄSITSI TÄITA
d3 = d – 3 + 0,546 = 24 – 2 + 0,160 = 22,160 d3 min = d3 – 2(0,1P) = 22,160– 2(0,1×1,5) = 21,860 D (orienteeruvalt) D = d + H/8 = 24 + 0,162 = 24,162 Tolerantsid sisekeermele M24×1,5−5H/4g TD2 = 0,200 ; ½ TD2 = 0,100 TD1 = 0,300 ; ½ TD1 = 0,150 Tolerantsid väliskeermele M33×1,5 – 6g esd = esd2 = - 0,032 Td = 0,236 ; ½ Td = 0,118 Td2 = 0,150 ; ½ Td2 = 0,075 Tabel 7.1 Keerme läbimõõtude piirmõõtmed Sisekeere Väliskeere M24×1,5 – M24×1,5−5H 6g Välisläbimõõt Dmax - dmax = 23,968 Dmin = 24,162 dmin = 23,764 Keskläbimõõt D2 max = 23,226 d2 max = 21,994 D2 min = 23,026 d2 min = 21,876 Siseläbimõõt D1 max = 22,676 d3 max = 22,160 D1 min = 22,376 d3 min = 21,860 7.4 Keerme joonis:
hammastest võllil ja neile vastavatest soontest rummus. Tööpinnad on hambaküljed. Hammasliiteid kasutatakse pöördemomendi ülekandmiseks, paljudes konstruktsioonides ka detailide liigutamiseks piki võlli. Hammasliide võib olla liikuv või liikumatu (detailid on kinnitatud võllil). Hammaste kuju järgi: rööpkülgne, evolventne, kolmnurkne. 15.Keerme tüübid. Tähistus, kasutusalad. Keermete klassifikatsioon. 1)Keermestatud pinna järgi: sisekeere (mutrid); väliskeere (kruvid). 2)Keermestatud pinna kuju järgi: silinderkeere; koonuskeere. 3)Kasutataud mõõtühikute järgi meeterkeere (tähis M); tollkeere (tähis UNF või UNC). 4)Keermeniidi suuna järgi: parempoolne; vasakpoolne (tähisele lisatakse tähed LH). 5)Keerme sammu järgi: jämekeere (tähises samm ei kajastu); peenkeere (tähises näidetakse peale x, näiteks M16x1,5). 16.Keermesliited. Üldiseloomustus.
· Väliskeermel tõmmatakase pidev peenjoon keerme siseläbimõõdu järgi; · Sisekeemel aga välisläbimõõdu järgi; · Varjatud keermel tõmmatakse nii välis- kui siseläbimõõdu järgi kriipsjooned; · Keermestatud osa piirjooned märgitakse kontuurjoonega; · Otsvaatel märgib nii kruvil (väliskeere) kui mutril (sisekeere) keermepõhjajoont peenjoon, mis tõmmatud ¾ ulatuses kogu ringjoonest. Keerme tähistamine Ülesanne nr 1 Kujutatud detailidest joonestada kolmvaade mõõtkavas 1:2 Ülesanne nr 2 Valmistage pehmest traadist joonisel antud kolmvaate järgi traatmudelid Ülesanne nr 3 Tuletada joonisel esitatud detailide vasakultvaated Ülesanne nr 4
M 20, kus M – meeterkeere, 20 – keerme läbimõõt, ISO- peenmeeterkeerme tähistus: M 16 X 1,5, kus 1,5 – keerme tõus. Peenkeere on sama pingutusmomendi juures suurema eelpingestusjõuga ja isepidurduvusega. Tal on ka parem tihendusvõime. Joonis 7. a – poltliide; b – kruviliide; c – tikkpoltliide. Kuuskantpeaga polte kasutatakse läbivate poltidena koos mutriga või sissekeeratava kruvina ilma mutrita. Tikkpolte kasutatakse siis kui liidet tuleb tihti osandada, mille tõttu sisekeere kuluks ruttu. Polt - keermestatud varras, millel on tavaliselt kuuskantpea Tikkpolt - mõlemast otsast keermestatud varras, mis keeratakse üht otsapidi detaili keermestatud avasse kohtkindalt kinni Mutter - Keermestatud avaga kuuskant-kinnitusdetail Seib - rõngakujuline lame avaga detail, mis kaitseb mutri all olevat detailipinda Lõhis (splint) - keermelukustuselement (traadist aas), mis asetatuna poldi varda avasse mutri ette ei lase viimasel lahti keerduda. Joonis 8
Tolerantsid sisekeermele M42x2 6G Keerme piirhälbed ja tolerantsid: TD2 = 0,224 ; ½ TD2 = 0,112 põhihälbed Tabel 10 TD1 = 0,375 ; ½ TD1 = 0,187 D2 ja d2 tolerantsid Tabel 11 Tolerantsid väliskeermele M42×2 6h d ja D1 tolerantsid Tabel 12 esd = esd2 = 0 Td = 0,280 ; ½ Td = 0,140 Td2 = 0,170 ; ½ Td2 = 0,085 Keerme läbimõõtude piirmõõtmed Sisekeere M42×2 6G Väliskeere M42×2 6h Välisläbimõõt Dmax - dmax = 41,962 Dmin = 42,217 dmin = 41,550 Keskläbimõõt D2 max = 40,966 d2 max = 40,663 D2 min = 40,701 d2 min = 40,451 Siseläbimõõt D1 max = 40,310 d3 max = 39,546
18 Keerme klassifikatsioon keermestatud pinna asendi, 41 Mis on reduktor? Püsiva ülekandearvuga mehhanism pinna kuju ja kasutatud pöörlemiskiiruse vähendamiseks ülekandearv u korda. mõõtühiku järgi. ++ 42 Mis on kiiruste kast? Töötamise põhimõte. -sisekeere, väliskeere; silinderkeere, koonuskeere; ……………………………………. ++ meeterkeere, tollkeere Võimaldab veetava võlli kiirust astmeliselt muuta. Võlli peal on 19 Keerme klassifikatsioon keermeniidi ristlõike kuju, hammasrataste plokid. keermeniidi suuna, käikude arvu ja keerme sammu 43 Mis on variaator? Variaatori skeem ja töötamise
Ph = n x P, kus n on keermekäikude arv. Sele 66. Keerme põhimõõtmed: a – väliskeermega „poldil”; b – sisekeermega „mutril” 41 Välis- ja sisekeerme kujutamine Kõiki keermeliike kujutatakse ISO 6410:1981 (E) järgi joonisel tinglikult. Nende projekt- siooniliselt täpse kuju üksikasjalik väljajoonestamine oleks tülikas ja aeganõudev töö. Varda pinnale lõigatud keere on väliskeere, keermestatud avadel on sisekeere. Joonisel kujutatakse nii välis- kui sisekeerme harjad pideva jämejoonega. Kui keermega detail on kujutatud veel otsast vaadatuna, tähistab keerme harja pideva jämejoonega tõmmatud ringjoon, keer- me põhja aga ¾ ringjoone ulatuses tõmmatud pidev peenjoon. Viimane ei alga ega lõpe telgjoonel. Sele 67. Keerme piirdejoonte kujutamine joonisel: a – silindri väliskeere; b – silindri sisekeere; c – kooniline sisekeere Terminid
Kui sisekeermega detaili kujutada lõikes, näidatakse siingi sisekeerme harjad pideva jämejoonega, keerme põhjad aga pideva peenjoonega, mis ava telgjoonesuunalises vaates tõmmatakse välja vaid 3/4 ringjoone ulatuses. Erinevalt väliskeerme kujutamisest paikneb sisekeerme joonisel harjade jämejoon ava telgjoonele lähemal ja põhjade peenjoon sellest väljaspool. Viirutusjooned tõmmatakse üle peenjoone vastu keermeharja jämedat joont. Sisekeere võib olla töödeldud kas detailist läbi või umbsesse, s.o. põhjaga avasse. Umbse ava põhi on koonilise kujuga, mille tipunurk on 120°. Selle tekitab spiraalpuuri kooniline ots. Keerme lõpp nii sise- kui ka väliskeerme puhul antakse pideva jämejoonega. Väliskeermel peab keerme peenjoon ületama faasi piirdejoone ja ulatuma kuni faasikoonuse moodustajani. (Detailidel lõigatakse tavaliselt teravadservad kaldu ära, nagu näit. koonilise otsaga keermestatud varras joonisel
ühendatavate detailide keermestatud osad.Iseloomustus:+ 1.On korduvalt lahtivõetav ja uuesti koostatav.2.Võimalik saada suur pingutusjõud.3.Kinnituskeere on isepidurduv.4.Standardsed kinnituselemendid on kvaliteetsed ja suhteliselt odavad.- 1.Keere on pingete kontsentraatoriks ja vähendab väsimustugevust.2.Keermestamine on töömahukas.3.Suur radiaallõtk. 18.Keerme klassifikatsioon keermestatud pinna asendi,pinna kuju ja kasutatud mõõtühiku järgi 1.Keermestatud pinna asendi järgi sisekeere väliskeere.2.Pinna kuju järgi:- silindrikeere koonuskeere.3.Kasutatud mõõtühiku järgi:-meeterkeere tollkeere. 19.Keerme klassifikatsioon keermeniidi ristlõike kuju, keermeniidi suuna, käikude arvu ja keerme sammu järgi. 4.Keermeniidi ristlõike kuju järgi: -kolmnurkkeere,=55o-tollkeermel,=60o- meeterkeermel trapetskeere tugikeere ümarkeere ruutkeere.5.Keermeniidi suuna järgi:-parempoolne vasakpoolne.6.Käikude arvu järgi: -ühekäiguline kahe jne käiguline.7
d3min d3min = d3-2*(0,1*P) = 16,160 - 2*(0,1*1,5) = 15,86 D D = d + H/8 = 18 + 0,162 = 18,162 D1 D1 = d – 2 + 0,376 = 18 – 2 + 0,376 = 16,376 D2 D2 = d2 = d – 1 + 0,026 = 18 – 1 + 0,026 = 17,026 Td (½ Td) 0,236 (0,118) Td2(½ Td2) 0,132 (0,132) TD1(½ TD1) 0,300 (0,150) TD2(½ TD2) 0,190 (0,095) esd esd= esd2= +0,032 Tabel 1.2 Tolerantside leidmine [01.4] [01.6] [01.7] Sisekeere M18x1,5-6G Väliskeere M18x1,5-6h Välisläbimõõt Dmax = - dmax = d - eud = 17,968 Dmin= D = d + H/8 = 18,162 Dmin=d-Td=17,764 Keskläbimõõt D2max = D2min+TD2 = 17,216 d2max = d2 - eud2= 16,994 D2min = D2 = 17,026 d2min = d2-Td2= 16,836
Nelikandi Max. Vabakiirus Max Lööke Kaal Pikkus Õhukulu Liide Min. mõõt Poldi rpm väändemoment min kg mm l/min Voolikumõõt mõõt Nm kinni/lahti mm ½`` M16 9500 610/814 1250 2 175 135 ¼`` 10 Suruõhupüstol- alumiinium, voolikuliide ¼``, Sisekeere korpuses ¼`` Jätkuotsikud keere 12x1,25 100mm; 150mm; 250mm Kompressor PIONEER 402 Tabel 3.Kompressor PIONEER 402 tehnilised andmed Mudel Pioneer 402 Elektrimootor 2200W Pinge 230V Voolutugevus 13,5A Max. Tootlikus/6bar 270 l/min Normtootlikus/6bar 240 l/min
Tööpinnad on hambaküljed. Hammasliiteid kasutatakse pöördemomendi ülekandmiseks, paljudes konstruktsioonides ka detailide liigutamiseks piki võlli. Hammasliide võib olla liikuv või liikumatu (detailid on kinnitatud võllil). Hammaste kuju järgi: rööpkülgne, evolventne, kolmnurkne. 47. Keerme tüübid. Tähistus, kasutusalad. Keermete klassifikatsioon. 1)Keermestatud pinna järgi: sisekeere (mutrid); väliskeere (kruvid). 2)Keermestatud pinna kuju järgi: silinderkeere; koonuskeere. 3)Kasutataud mõõtühikute järgi meeterkeere (tähis M); tollkeere (tähis UNF või UNC). 4)Keermeniidi suuna järgi: parempoolne; vasakpoolne (tähisele lisatakse tähed LH). 5)Keerme sammu järgi: jämekeere (tähises samm ei kajastu); peenkeere (tähises näidetakse peale x, näiteks M16x1,5). 48. Keermesliited. Üldiseloomustus.
töödelda faas 4x . 1,5 0,15 500 3185 Treida hülsi otspind välis Ø50mm mõõtu 347,5 ±0,25 mm. 2. Kooriv, töödelda hülsi sisemine aste mõõtu Ø43mm, l= 10mm, 1...1,5 0,1...0,15...2 125...500...560 3567 puhas,töödelda hülsi sisemine aste mõõtu Ø45mm , l=10mm Keermestada sisekeere M44X2, l=12. Koostas: Nimi Allkiri Kuupäev Kontrollis Nimi Allkiri Kuupäev Leht: 1 Leht: 1 R.Sild 14.05.2014 J.Piiritalo Tallinna Tehnikakkõrgkool Operatsioonikaart Toote nr, nimetus Hüdrosilinder Masinaehitusteaduskond Detaili Nr, nimetus 000.000.021, Varras
- korduvalt lahtivõetav ja koostatav; - suurte ja hästi kontrollitavate telgjõudude saamise võimalus; - liide võib edukalt olla suvalises asendis; - tänu masstootmisele standardsed kinnituselemendid (kruvid, poldid, mutrid) on kvaliteetsed ja sutheliselt odavad. Puudused: - pingekontsentraatorite olemasolu; - koormuse ebaühtlane jagamine keerdude vahel; - keerme halb tsentreerimine. Keermete klassifikatsioon. 1. Keermestatud pinna järgi: - sisekeere (mutrid); 80 - väliskeere (kruvid). 2. Keermestatud pinna kuju järgi: - silinderkeere; - koonuskeere. 3. Kasutataud mõõtühikute järgi: - meeterkeere (tähis M); - tollkeere (tähis UNF või UNC). 4. Keermeniidi suuna järgi: - parempoolne; - vasakpoolne (tähisele lisatakse tähed LH). 5. Keerme sammu järgi:
annaabi.ee 
