lagunemised, tulepüsivus jääb väiksemaks, see tähendab kandevõime avariiolukorras jääb liiga väikseks, tekib varisemisoht ning konstruktsioon muutub eluohtlikuks inimestele ja varale. Raudbetoonkonstruktsioonile esitatakse ka kandevõime nõuded. Kandevõime tagavad nii betoon kuid ka armatuur, mõlemad on arvutatavad Eurocode'i 2 järgi. Eesmärgiks on dimensionnerida selline terasarmatuur ja valida selline betooni klass, et projekteeritav konstruktsioon taluks kogu eeldatav koormus ning säilitaks oma kuju ja kasutuskõlblikus. Minu praktikas on see arvutus on kõige mahukam ning kõige olulisem, sest kandevõime vastu eksimus toob kas materjali ülisuurte kuludeni või konstruktsiooni varisemiseni. Muuks nõueteks kandekonstruktsioonile võiks nimetada vastupanu seismisele aktiivsusele. Teades Eesti Vabariigi geograafiline asukoht ja geoloogiline ohutus (ei ole
2.6.1. Detaillõige S1 vundamendi sõlm 2.6.2. Detaillõige S2 välissein 2.6.3. Detaillõige S3 räästa sõlm SELETUSKIRI 1.1. Asendiplaaniline lahendus Vaadeldav krunt asub Harju maakonnas, Kose alevikus, Uus tänaval. Krundi ehitusmäärad ja servituudid on paika pandud projekteerimis tingimustega. Krunt asetseb Kose alevikus sees. Poed, kool, bussipeatus asuvad kõik 1km raadiuses. Tartu maantee on 2 km kaugusel ja Tallinnasse on 38 km. 1.2. Arhitektuurne lahendus Projekteeritav väikeelamu on ühe korruseline. Hoones on elutuba, kabinet, köök, kolm magamistuba, eraldi vannituba ja WC, majapidamisruum, saun koos pesemisruumiga, garaaz. Katusekalle on majal 20. 1.3. Konstruktiivne lahendus Vundament All sarrustatud valatud vundamendi taldmik on 590mm lai ja 190mm kõrge. Vundament on laotud 300mm laiusest keramsiitplokkist, küljel 50mm EPS. Vundamendi kõrgus 1205mm. Ümber vundamendi perimeetri 1m laiuselt horisontaalne soojustus 100mm EPS-ga.
Katuselae peale asuvasse tühimikku pääseb esimese korruse esikus oleva luugi (EI 15) kaudu, mis on varustatud kohtkindla redeliga. Pööningulae tulepüsivus EI 30. Hoonesse paigaldatakse suitsuandurid. Pääs katusele tagatakse katuseredeliga. Redel peab olema maast kättesaadav ja peab ulatuma korstnani selle puhastamiseks. Krundil on tagatud tuleohutuskujad, pääsud krundile ja ümber hoone. Auto seisuplats on hoonest vähemalt 4 m. 1.5.6 Keskkonnakaitse Projekteeritav ehitis ei ole keskkonda reostav. Olmejäätmete kogumiseks paigaldatakse konteiner ja prügivedu toimub prügiveo firma poolt. 1.6 Tehnilis-majanduslikud näitajad Korruselisus 1 Krundi pindala: Täisehitusprotsent: % Hoonealune pind: 64,5 Kasulik pind: Netopind: Hoone maht: Abiruumide pind:
Abimaterjal: 1. Abiks korterelamu projekteerijale (paberkandjal TTÜ 6.korpuse koopiakeskuses) 2. Hoonete konstruktsioonide loengud 3. Arhitektuuriajakirja SELETUSKIRI Tegemist on korterelamuga, millega võiks hoonestada Koplis 3.liini ja Sepa tänava vahelise ala. Asendiplaani lahendus Asendiplaanil on näidatud projekteeritav elamu koos kõrvalolevate hoonetega. Asendiplaanile on lisatud parkla, mis on juba lahendatud detailplaneringul. Elamu taha õuele on projekteeritud laste mänguväljak ning sellele viiv kõnnitee. Plaanil on ka ära näidatud võimalikud istutatavate puude asukohad. Arhitektuurilahendus Antud korterelamu arhitektuurilahendus on sobilik mere lähedusse. Esimesel korrusel on suur terass ja teisel korrusel on rõdud. Terrass ja rõdud tehtud puidust
Leiame tabeli 1 järgi hamba kujuteguri YF YF = 2,254 Paindepinge F Kontaktpinge H H = 297,6 MPa Varutegur [S] = 2 Lubatud paindepinge [F] = [S] * F = 2 * 100,7 = 201,4 MPa Lubatud kontaktpinge [H] = [S] * H = 2 * 297,6 = 595,2 MPa Tabel 1: Hamba kujutegur YF zv 28 30 35 40 45 50 65 80 100 YF 2,43 2,41 2,27 2,22 2,19 2,12 2,09 2,08 2,04 7. Detaili töötingimuste analüüs 6 Eeldades, et projekteeritav tiguratas töötab 8 tundi päevas, 5 päeva nädalas, 50 nädalat aastas ning toote garantii on 2 aastat, saame sel ajal tehtavate tsüklite maksimaalseks arvuks, eeldusel, et mootori maksimaalne pöörete arv on 1500 pööret minutis, 8,64 * 106. Tiguratta voolavuspiiri piirtingimus on Rm 201,4 MPa, kontaktpingest lähtuv kõvaduse piirtingimus on HB 198. Tagamaks detaili tõrgeteta töö kogu garantiiaja vältel, tuleb valida piisavalt tugev ning kõva materjal
tuleb regulaarselt tühjendada. Küttesüsteemiks on ette nähtud põranda sisse paigaldatud küttetorud, mida varustab soojaenergiaga maasoojuspump. Elamu elektrivõrguga liitumispunkt asub krundi piiril, peakilp paigaldatakse välisukse kõrvale, selleks ette nähtud süvendisse seinas. 11 1.3.8. Asendiplaani skeem. Eksplikatsioon: 1 projekteeritav eramu 2 prügikonteiner 12 2. Graafiline osa. Jooniste loetelu: Leht Joonise nimetus 1 Asendiplaani skeem (1:400) 2 1. korruse plaan (1:50) 3 2. korruse plaan (1:50) 4 Vaated (1:100) 5 Lõige 11 (1:50) 6 Katuse plaan (1:200) 7 Vundamendi taldmiku plaan (1:50) 8 Vundamendi plaan (1:50) 9 Põrandapaneelide plaan (1:50) 10 Laepaneelide plaan (1:50) 11 Sarikate plaan (1:50) 12 Lõiked 22; 33 ja 44
PROJEKTI SELETUSKIRI 1. ÜLDOSA 1.1 Ehitise otstarve ja suurus Käesoleva ehitusprojekti näol on tegemist tervisespordikeskusega. Hoones on võimalik rentida spordivarustust (jalgrattad, suusad, uisud, kelgud jne.), pesta ja saunatada, võistluste korral pidada staapi ning vajadusel kasutada hoones olevat saali väiksemateks kokkusaamisteks jms. Projekteeritav ehitis on ühekorruseline kaldkatusega hoone. Katuse kalle on 1/10 ning kõrgus maapinnast kõrgeima punktini on 6,0 m. Ehitisealuseks pinnaks on kavandatud 193,1 m2 . Hoone põhimass on määratud telgedega 15,2x14,2m. 1.2 Hoone plaaniline ja mahuline lahendus Hoone on ristkülikutest koosneva põhiplaaniga. Hoone edelapoolsel küljel asuv peasissepääs avaneb väikesesse tuulekotta. Sealt on võimalik pääseda hoone kesksesse saali
150mm ja sammuga 2000mm. Vaiade peale paigaldada puitsõrestik immutatud taladest 50x150mm sammuga 1200mm. Vaivundamentide sügavus min 1500mm. 7 3. TULEOHUTUSNÕUDED 3.1. Kasutatud normdokumentide loetelu Ehitisele ja selle osale esitatavad tuleohutusnõuded (Vabariigi Valitsuse 27. oktoobri 2004. a määrus nr 315) 3.2. Hoone kasutusviis Hoone kasutusviis I (üksikelamu). 3.3. Hoone tulepüsivusklass Projekteeritav hoone on TP-2 tulepüsivusklassiga. 3.4. Kandekonstruktsioonide tulepüsivused Hoone jäigastavate ja kandekonstruktsioonide tulepüsivus R30. 3.5. Korruste arv Projekteeritav hoone on 2-korruseline. 3.6. Pindade tuletundlikkuse klassid Põrandad: nõudeid ei esitata Seinad ja lagi: B-s1, d0 Välisseinte välispinnad: B-s2, d2 Katusekate: BROOF 8 3.7
keskkonnasõbralikud lahendused on väga kallid ja nõuavad lisaks ka väga suurt planeerimist. Suurema energiatõhususega hoonete ehitamiseks kulub rohkem energiat, kuid ekspluatatsiooni energia vähenemisega saavutatav efekt võib selle ehitamisele kulunud täiendava energia suhteliselt lühikese ajaperioodiga ära tasuda. Muidugi on lisaks ka ehitusmaterjalide hinnad võrreldes aastatetagusega mõnevõrra langenud, kuid siiski jääb see paljudele veel kättesaamatuks. Milles väljendub, et projekteeritav või plaanitav hoone on keskkonnasäästlik. Peamiselt on selleks kolm põhilist tunnust: madal energiavajadus, efektiivne ja keskkonnasäästlik energiakasutus ning mõistlikul tasemel lokaalne taastuvenergia. Ehk siis on peamiseks eesmärgiks tagada maksimaalne energiaefektiivsus ja madalamad kõrvalkulud ning väga hea sisekliima kõigile hoones asuvatele inimestele. Vaatleme hetkel lähemalt neid kolme tunnusmõõdet. Kõigepealt uurime, mis on madal energiavajadus ja kuidas seda saavutada
(programmeeritud ajal automaatset sisse- ja väljalülitamist) Automaatika häire ja oleku informatsioon ning süsteemi sisse ja väljalülitamine peab olema dubleeritud kooli valvelauas. Ventilatsiooni automaatika peab olema ühildatav ja omama vastavat valmidust ühendamiseks hoone tsentraalse juhtimise süsteemiga. Renoveerimistööde hulka kuulub köögi kuumseadmete kohal asuvate ja teiste analoogsete äratõmbesondide paigaldamine. Elektripaigaldis Elektripaigaldus. Projekteeritav tugevvoolu paigaldis peab võimaldama ruumide elektrivarustuse täielikku toimimist ja peab vastama kõigele käesoleval ajal kehtivatele standardile ja seadustele. Nõrkvoolusüsteemid Rajatav nõrkvoolu paigaldis peab võimaldama ehitavate ruumide nõrkvooluvarustuse täilikku toimimist ja peab vastama kõigile käesoleval ajal kehtivatele standardile ja seadustele. Tuleb arvestada järgnevate süsteemidega: Koolikella ja kuulutussüsteem. Arvuti ja sidevõrgu süsteem
.......................................48 9.KOKKUVÕTE............................................................................................................................50 10. VIIDATUD ALLIKAD............................................................................................................51 4. SISSEJUHATUS Antud projekti eesmärgiks on anda tellijale ettekujutus projekti maksumusest ja seda võimalikult täpselt. Detaileelarve koostamisel on kasutatud EKE NORA andmebaase. Projekteeritav hoone asubTallinnas Pärnu mnt 153. Krundil on asfalteeritud parkla ja ülejäänud osa on haljasala. Kinnistu pind on 1661 m2. Hoone on 3 korruseline. Tegemis on bürohoonega kus esimesel korrusel asub kaubanduspind ning ülejäänud korrustel büroopinnad. Katuse lamekatus, kalle min 1:40. Katuse katmiseks kasutatase tuulutust mittevajavad kattematerjale. 14 5. MAHUARVUTUS JA DETAILNE PAKKUMISEELARVE Tabel 1: Detaileelarve [2]
17. Missugusel joonisel on ringjoont R1 ja sirget s sujuvalt ühendava ringjoone R2 tsenter õigesti konstrueeritud? 13 TEINE OSA KUJUTAVA GEOMEETRIA ALUSED JA PROJEKTSIOONJOONESTAMINE Kujutamise üldised põhimõtted Kujutise saamise toimingut nimetatakse projekteerimiseks. Projekteerimine on toiming, milles esi- nevad järgmised elemendid: 1) projekteerivad kiired ehk kujutamiskiired; 2) projekteeritav ese ehk objekt; 3) projektsioonitasand ehk ekraan; 4) eseme (objekti) projektsioon ehk kujutis – toimingu tulemus ekraanil. Kujutise saamiseks projektsioontasandil ehk ekraanil suunatakse mõttes läbi eseme (objekti) iseloo- mulike ja seda eset määravate punktide projekteerivad kiired ehk kujutamiskiired. Ühes punktist lähtuvate kujutamiskiirtega projekteerides saadakse kujutis, mida nimetatakse tsent- raalprojektsiooniks ehk perspektiiviks.
lugeda, kehtivad tänapäevalgi paljudes riikides. 17.12.15 65 Juhtum1. Vilistamine: The Bay Area Rapid Transit (BART) juhtum 1975. aastal Oaklandis, Californias 3 inseneri algatasid kohtuasja nende tööandjaga firmaga BART nende vallandamise vastu. Insenerid olid seotud arvutite süsteemide projekteerimisega, mis pidid kontrollima ja juhtima uut BARTi transpordi süsteemi. Inseneride arvates see projekteeritav süsteem oli inimestele ohtlik ja tõstatasid selle küsimuse firma juhtkonna ees ülesse. Nad olid kohe vallandatud, loomulikult vallandamise põhjused olid toodud kõigile mingid teised. 17.12.15 66 Nad algatasid kohtuasja, et saada tagasi oma töökohad ja rahalist kompensatsiooni. Neid toetas ka IEEE (Elektri ja Elektroonika inseneride Instituut) – see on üks suuremaid USA inseneride seltse.
eelarvestamine ning näidiseelarve. 3.Hindamise alused Kursuseprojekti hindamisel arvestatakse projekti vastavust lähteülesandele, töö sisukust ja õigsust, üliõpilase oskust kasutada kaasaegseid infotehnoloogilisi vahendeid projekti koostamiseks ning üliõpilase vastuseid õppejõu küsimustele. Pille Hamburg 1. SISSEJUHATUS Antud projektis on hoonele koostatud pakkumiseelarve, mille alusel saab tellija teabe projekti eeldatavast maksumusest. Projekteeritav hoone asub Läänemaal Virtsus aadressil Tallinna mnt. 33. Projekteeritud hooneks on lasteaed, kinnistu suurusega 3891,2 m2, paiknedes selle keskel. Olemasolev reljeef kinnistul on 1,65m kõrguste erinevusega, kohas, kus hoone krundil paikneb, on pinna kõrguse erinevus 0,4m. Pinnaseks on peamiselt saviliivmoreen ja pisut ka lokaalmoreeni, mille all pesitseb lubjakivi. Hoone esimese korruse põranda 0punkt asub absoluutkõrgusel 1,12m. Krundil puudub kõrghaljastus.
loob valmisoleku reageerimiseks konku-rentide turundusmeetmetele, aitab kasumit maksimeerida. Miinused ei ole piisav hinnaliidrile, ei võimalda kasutada kõiki konkurentsieeliseid. d) kombineeritud hinnakujun- dusmeetodid nõudluse tegurid, kulutegurid, konkurentsi tegurid, reguleeringute tegurid. 33. Kulukesksed meetodid: Kulud-pluss kasum. Hind tuletatakse, lisades kuludele soovitava kasumi lihtsaim hinnakujunduse vorm püsivkulud + muutuvkulud + projekteeritav kasum Hind = ------------------------------------------------------------------- Toodangu maht ühikutes Standardne juurdehindlus. Hind tuletatakse kaubaühiku kuludest, millele lisatakse teatud % oma kulude katmiseks ja kasumiks. Kaubaühiku ostukulud Hind = ------------------------------------------ (100 juurdehindluse %): 100 Investeeringutelt kasumit garanteeriv hind. Meetod sobib ainult kapitali-intensiivsetele firmadele.
- · Kuludest lähtuv hinnakujundus võib olla väga raskesti läbi viidav inflatsiooni tingimustes. Kuludest lähtuv hinnakujundus peaks arvesse võtma mitte tootesse tehtud kulutused, vaid järgnevate toodete valmistamiseks vajalikud kulutused 13) Erinevad kuludest lähtuvad meetodid: · kulud pluss kasum Hind tuletatakse, lisades kõigile kuludele soovitava kasumi - lihtsaim hinnakujunduse vorm. püsivkulud + muutuvkulud + projekteeritav kasum Hind = ---------------------------------------------------------------------------------- Toodangu maht ühikutes Meetodi eelised: Meetod on väga lihtne Meetod on selge ja vastuvõetav ettevõtte kõikidele osakondadele Meetod võimaldab saada planeeritud kasumit tingimusel, et realiseeritakse kogu toodang Meetodi puudused: Meetod ei ole kasutatav inflatsioonitingimustes Meetod vajab eelnevate tellimuste garanteerimist
........................................................................... 31 4. Pakkumuseelarve.....................................................................................................32 5. VIIDATUD ALLIKATE LOETELU......................................................................33 KURSUSEPROJEKTI ÜLESANNE 2 SISSEJUHATUS. Antud projektis on hoonele koostatud pakkumiseelarve, mille alusel saab tellija teabe projekti eeldatavast maksumusest .Projekteeritav hoone asub Lääne-Virumaal Huljas. Ametipindade funktsiooniga remonditsehh on projekteeritud kinnistu, suurusega 3538, keskele. Olemasolev reljeef kinnistul on mõnekümne sentimeetrise kõikumisega. Projekteeritud hoone pikkus on 42,9 m ja laius 18,9 m ning on 3-korruseline. Katuseks on sisemise äravooluga lamekatus mis on kaetud kividega SBS rullmaterjaliga. Hoone välisseinteks on kolmekihilised sandwich-paneelid. Hoone välisseinte ja sokli viimistluseks on kaitsekihiga betoonpind
Vuukide tihendamine vuugi / montaazi vahuga Vuukide tihendamine (silikoon)hermeetikuga Vuukide tihendamine villa või polüstüreeni ribadega Vuukide tihendamine erisüsteemiga (impregneer+spets.vuugilint) Vuukide teipimine (aurutõketel või difusioonkatetel) spetsiaalse teibiga (butüülteip või tuuletõkketeip). Õige teibi valik on väga oluline! Vuukide kokkukeevitamine (aurutõketel)- palju projekteeritav, vähe kasutatav Vuukide asetamine vaheliti ilma mingi tihenduseta probleemne kuid kasutatav (nt. Finndomo majade aurutõke, samuti põranda alused kileaurutõkked) NB! Eesti ehitusturul leviv "silikooniga ja vuugivahuga tihendamine" ei ole just parim lahendus kuid kindlasti parem (koos liitekohtade latile paigutamisega) kui üldse ilma tihenduseta tuuletõke, mille vuugid ei liitu kindla aluse peal või lattide vahele pigistatuna.
................................... 48 3 1. Sissejuhatus Kursuseprojekti ülesandeks on lahendada ühiskondliku või tööstushoone ehituse organiseerimine ja tehnoloogia. Tuleb läbi mõelda ehitus- ja montaazitööd, tööde teostamise meetodid, ressursside vajadus, töömasinate ja ehitustööliste vajadus, töö-ja tuleohutusnõuded. Projekteeritav automajand-administratiivhoone rajatakse Lääne-Virumaale Väike-Maarja valda Väike- Maarja alevikku Aaviku kinnistule. Juurdepääs objektile on Vanalt tänavalt. Projekteeritud automajand on kahekorruseline keldrita hoone. Hoone kujutab endast kandvate 400x400 mm raudbetoon postidega karkasshoonet. Kandvateks elementideks on postid, mille külge monteeritakse välisseina- ja soklipaneelid ning ka eelpingeriivid, millele toetuvad vahelae õõnespaneelid (TAM 22; h=220mm)
faarvaatrit valida. LOA-max ehk üldpikkus vööri kaugeima ja ahtri kaugeima punkti vahel. B-max laius TKA v TKF-max süvis kiilult. LPPlaeva pikkus loodsirgest D-laeva parda kõrgus kiilust ülemise tekini f-vabaparda kõrgus ülemise tekin(määrab klassifikatsiooniühing) TKM- süvis kiilult miidlis t-trimm KIIRUS- 1 sõlm= 1 meremiil h= 1,825 km/h. Kiirus on tähtis, sest laevadel on projekteerimise algusest mahakandmiseni kasutusel kiirues: projekteeritav kiirus, kiirus katsetussõidul; norm ehk passikiirus(vaiksel veel); ökonoomne kiirus ehk 80% normkiirusest. Põhitasandid. 13. Laeva teoreetiline joonis. Baatoksid, teoreetilised kaared, veejooned Õ lk 41-42. Laeva jooned, kõverjooned tekivad kui vöörist , ahtrist 1 m ära võtta. 3 tasapinda. Laev lõigatakse kihtideks, selle abil ehitatakse laev valmis. Kõik arvutused tehakse tabeli järgi, mis moodustub baatoksitest. Teoreetiline joonis, laeva välispinna graafiline kujutis
annaabi.ee 
