Nimetu (0)

1 Hindamata

Lõik failist

Tapa Gümnaasium
Andreas Õun 9.a
VEHKLEMINE
Referaat
Juhendaja : Allan Vinter
Tapa2012

SISUKORD

Vehklemine 3
Ajaloost 4
Relvad 5
Reeglid 6
Tehnika 8
Relvastatud võitlus 9
Liigitus 16
Kokkuvõte 18
KASUTATUD KIRJANDUS 19
Pildid 20

Vehklemine

Vehklemineon sportlik kahevõitlus, milles vastased püüavad teineteist tabadavehklemisrelva torke või löögiga. Iga võistluse alguses seisavad vehklejad algasendis ja ootavad vastase rünnakut. Võitja on see,kes sooritab kõige rohkem sihtmärki tabavaid torkeid. Harilikultloetakse võitjaks see, kes 6-minutise võistlusaja jooksul torkabvõi lööb vastast 5 korda. Meestevõistlus kestab seni, kuni 1osaleja on sooritanud 5 nõuetekohast torget või kui lõppebettenähtud 6 minutiline võistlusaeg. Naised peavad tegema 5 minutijooksul 4 torget. Torge tähendab seda, et ühe vehkleja relv puudutab teise keha. Individuaalvõistlusel koosneb iga matś kolmest3-minutilisest raundist, vaheajad on minutilised. Võidab seevehkleja, kes saab esimesena kirja 15 punkti või kel on matśi lõpusrohkem punkte. Kui normaalaja lõppedes on vastastel punkte võrdselt,siis määratakse üks minut lisaaega ja võidab see, kes esimesenasaab punkti kirja. Võistkonda kuuluvad 3 vehklejat. Matśi võidabsee, kes esimesena kogub 45 punkti või kes on matśi aja lõppedespunktidega ees. Vehklejad kannavad kaitseriietust. Vehklemine onvanast jahi- ja sõjapidamisviisist arenenud spordiala .
Veheldaksefloretiga (4-tahulise teraga kerge torkerelv), epeega (3-tahuliseteraga raske torkerelv) ja espadrooniga (4-tahulise painduva teragalöögi- ja torkerelv).
Võistlejadkannavad valgest riidest liibuvat ülikonda, valgeid põlvikuid japehme tallaga spordijalatseid. Nägu ja kurgualust kaitsebtraatvõrgust mask . Vehklemismask
Kaasaegseteolümpiamängude rajaja Pierre de Covbertin nautis vehklemist agatema mask oleks praegu võistlustel keelatud. Nüüdisaegsetelkiivritel on võrgu peal täiendava ohutuse tarbeks läbipaistev plastik , mis katab kogu pea.
Relvahoidvat kätt kaitseb kinnas . Kinnas katab pool käsivart.Elektrijuhe käib läbi kinda. Kaitseriietuse juurde kuulub kavoodriga vest .
Võistlustelon relv ühendatud elektriaparaadiga, tabanud torke või löögikorral süttib selles lamp. Et vältida läbitorget, on jakk,rinnaturvis ja püksid tehtud kevlarist. Floretis ja espadronislisandub n-ö elektrivest, mis hõlbustab punkti arvestust . Meestelon lubatud kanda kubemekaitset, naistel rinnakaitset.
TäiskasvanuteMM- võistluseid on korraldatud 1937. a-st, juunioride (kuni20-aastaste) omi 1964.a-st. Eestis 1946. Olümpiamängude kavva onvehklemine kuulunud 1896.aastast. Edukaim Eesti vehkleja aastal 2012on Nikolai Novosjolov. Moodne 5-võistlus hõlmab epeevehklemist,

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 24 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2013-10-11 Kuupäev, millal dokument üles laeti

5 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

winner21 Õppematerjali autor

relv mõõga mõõk vehkleja võistlus Geograafia

Sarnased õppematerjalid

pdf

Vehklemise referaat

Estonian Business School Euroopa klass Kehaline kasvatus VEHKLEMINE Referaat Juhendaja: Koostas: Karoliina Velleste 10 klass, 1 trimester Tallinn 2020 1 Sisukord Sisukord 2 Sissejuhatus 3 1.Vehkelmise tähendus 4 1.1 Mõõgavõitluse ajalugu 4 2. Lääne võitluskunstide kategooriad 5 2.1 Sportliku vehklemine 5 2.1.1 Epee 6 2.1.2 Florett 7 2.1.3 Espadron 8 3. Tuntud vehklejad 8 2 Sissejuhatus Koostasin referaadi vehklemisest, kuna olen sellega tegelenud juba 4 aastat ning tunnen emotsionaalset sidet ning loomulikku kirge uurida rohkemat. Vehklemine on eestis üsnagi aktuaalne spordiala, kuna tipp tasemel sportlasi, kelle tegevusele kaasa elada on meil mitmeid. Referaadi eesmärk on teada saada vehklemise tähendus, ajalooline roll ning kujune

Kehaline kasvatus ja sport

doc

Keskaegsed võitlustehnikad

Keskaegne võitlus: Tehnika ja relvad Sissejuhatus või siis ajaloost Vana-Rooma Vana-Rooma eksestentsi lõpuks kujunes välja Lühikese mõõga ehk Gladiuse võitlustehnika, mida kujundasid Rooma armee traditsioonid, sõdurite füüsis, taktika, strateegia ja sellest tulenev relvastus. Kuna Rooma sõjaväe peajõud seisnes just raskes jalaväes, mis tegutses lahinguväljal ranges formatsioonis, võites tänu oma armee-organisatsioonile palju suurema hulga vastasi siis relvastus ja võtted kujunesid vastavalt. Legionääri amunitsioon koosnes Gladiusest, Piliumist, Kandilisest Suurest Kilbist ja plaatturvistikust ,,Lorica Segmentanta". Barbarid (Enamjaolt Gootid ja Gallid), puutudes Impeeriumiga kokku, võtsid roomlastelt üle palju kasuliku, sealhulgas ka relvastust. Roomlased aga kohandasid oma arsenali, uute võimalike vaenlaste vastu võitlemiseks. Roomlaste mõõgavõitlus oli põhiliselt baseeritud Kilbi kasutusel distantsi järsu vähendamisele rü

Ajalugu

doc

RÜÜTLID JA RELVASTUSE ARENG

TALLINNA VANALINNA TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM Mikael Mahsudjan 10B. Klass RÜÜTLID JA RELVASTUSE ARENG Referaat Tallinn 2015 Sisukord: Rüütli mõiste............................................................................................................3 Rüütellikkus...............................................................................................................4 Väljaõpe........................................................................................5 3.1 Turniirid.....................................................................................5 Relvastus.......................................................................................6 Lahingukord ja vägede koosseis.. ........................................................................................7 Kasutatud kirjandus.......................................................

Ajalugu

doc

Keskaegsed relvad ja sõjandus

KESKAEGSED RELVAD JA SÕJANDUS 25. 29. AUGUST 2009 EKSAM Kontakt ain.mä[email protected] Ajavahemik 13. 16. sajand. Peamiselt eesti kohta aga ka lääne ja ida naabrite kohta. Selleks ajaks, kui välja kujunes täis raudrüü, siis enam rüütlid tavaliselt lahingutes enam eriti ei osalenud. Rohkem oli piiramisi ja rüüsteretki, selliseid välilahinguid kahe ratsaväe vahel oli tunduvalt vähem. Ka tänapäeva arvutimängud võivad asju sassi ajada, sest seal on relvi ja vahendeid, mis alles nüüd spetsiaalselt välja mõeldud ja pole kunagi eksisteerinud, kuid see või ajus kinnistuda. Leitud originaalrelvad, mida on aga väga vähe. Ürikud ja kroonikad, kus tekib relva mõiste küsimus, pole 100% teada, mida tollel ajal relvaks liigitati või nimetati. Keskaegsed kunstiteosed, mis tavapäraselt kujutasid kunstniku eluaja kõige modernsemat relvastust ka varasemaid ajaloosündmusi kujutades. Relvad pole olnud muidugi vaid tapariistadeks vaid ka kunstiteosteks. Relvade areng o

Ajalugu

doc

Eestlaste sõjavarustus Muistses vabadusvõitluses

Eestlaste sõjavarustus Muistses vabadusvõitluses Uurimustöö Sisukord Sissejuhatus............................................................................................................................................3 Muistne vabadusvõitlus......................................................................................................................... 4 Eestlaste sõjavarustus muistses vabadusvõitluses................................................................................. 5 Käsirelvad ......................................................................................................................................... 5 Oda.................................................................................................................................................5 Kirves...............................................................................

Ajalugu

docx

Muinas-Eesti sõjandus

Muinas-Eesti sõjandus Kirjandus: Harri Moora „Eestlaste sõjaline kultuur muistsel iseseisvusajal“ (71- 97) Sissejuhatus Eestlaste tavaettekujutus muinasaegsest sõjandusest põhineb: ilukirjandusel, maalidel, joonistel ja illustratsioonidel, mängufilmidel, ajalooõpikutel ja populaarteaduslikel ajalooraamatutel. Kõige olulisemal kohal on olnud tõenäoliselt ilukirjandus, mis on aga üpriski eksitav. Eduard Bornhöhe „Tasuja“ on täenäoliselt raamat, mida enamik on lugenud. Bornhöhel raamatu kirjutamise ajal tõenäoliselt erilisi ajalooteadmisi aga ei olnud, kuigi võib arvata, et tänapäeva noorte teadmisi muinasajast on see oluliselt vorminud. August Mälk „Läänemere isandad“ on samuti olnud oluline raamat Muinas-Eesti sõjanduse arusaamade kujundamisel. Relvastuse ja sõjanduse seisukohalt ei ole sellele aga erilist kriitikat teha. Mait Metsanurk „Ümera jõel“ on vahe

Ajalugu

doc

Keskaegne relvastus ja sõjaline kultuur. Referaat

Sisukord Sissejuhatus.................................................................3 1. Relvastus.................................................................4 1.1 Ründerelvastus.........................................................4 1.2 Kaitserelvastus.........................................................6 2. Sõjaline kultuur........................................................8 2.1 Väljaõpe................................................................8 2.2 Koosseis...............................................................8 2.3 Taktika..................................................................9 2.3.1 Taktika avamaal.................................................10 2.3.2 Taktika piiramisel................................................10 Kokkuvõte.................................................................11 Kasutatud kirjandus......................................................12

Ajalugu

doc

Aadel ja relvastus keskajal

Kooli nimi AADEL JA RELVASTUS KESKAJAL Referaat Juhendaja: AADEL JA RELVASTUS KESKAJAL Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 Turniir......................................................................................................................................5 Rüütlite kasvastus....................................................................................................................5 Aadli väärtuskoodeks ja rüütellikkus...................................................................................... 6 Relvastus keskajal...................................................................................................................

Ajalugu

Rohkem sarnaseid