KVÜÕA Refereering Balti Kaitsekolledzi taktikaliste tingmärkide käsiraamatust Kpt Ülo Raudmäe 2001 EESSÕNA NATO on lõpetanud uuele käsiraamatule APP-6(A), STANAG 2019, taktikalised tingmärgid ülemineku ja kasutab neid igapäevases planeerimis- töös. Käesolev käsiraamat on juba kasutusel enamuses NATO riikides. Balti kaitsekolledzis kasutatakse antud taktikali tingmärke alates kolmandast staabikursusest. Käesolev refereering käsiraamatust on mõeldud kasutamiseks Balti Kaitse- kolledzis õppetundides ja väliharjutuste ning sisaldab APP-6(A) tähtsamaid osi ja annab ülevaate tähtsamatest uutest reeglitest ja tingmärkidest. Ta ei
Tallinna Reaalkool Lüliti Ahti Pent 2010 Tallinna Reaalkool Lüliti tavaelus Oma igapäeva elus puutume kokku paljude seadmetega. Väga suur osa nendest töötavad elektrivoolu toimel. Köögis lainetab tehisvalguses mikrolaineahi, elutoas klõbiseb usinates kätes telekapult, kiired sõrmed käivad arvuti klaviatuuril jne. Esmapilgul tundub, nagu oleksid need seadmed üksteisest väga erinevad, kuid tegelikult on need seadmed väga sarnased. Kõiki neid ühendab üks lihtne seade lüliti. Kõikide selliste seadmete juhtimiseks ja kasutamiseks vajame lülitit. Olgu see siis lihtne valgustilüliti või keerukas mikrokiip. Ahti Pent 2010 Tallinna Reaalkool Lüliti eesmärk: Kui me tahame kasutada elektrit oma huvides, siis peab elekter saama voolata, selleks tuleb luua vool...
TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituut Raivo Teemets ELEKTRIPAIGALDISED 1.3 Elektriskeemide tingmärgid Elektriskeemide rahvusvahelised tingmärgid on kättesaadavalt esitatud Eesti standardisarjas EVS-EN 60617, mis ilmus aastal 2000 ja koosneb järgmistest standarditest: EVS-EN 60617-2:2000 Märgielemendid, omadusmärgid ja muud üldkasutatavad märgid EVS-EN 60617-3:2000 Juhid ja ühenduselemendid EVS-EN 60617-4:2000 Passiivkomponendid EVS-EN 60617-5:2000 Pooljuhtkomponendid ja elektronlambid EVS-EN 60617-6:2000 Elektrienergia tootmine ja muundamine
......................................................................................... 4 1.1 Pneumojaotide olemus ja näited...........................................................4 2. PNEUMOJAOTITE ASENDID JA TINGMÄRGID................................................5 2.1. Pneumaatilised asendid.......................................................................5 Pneumojaotitel on kaks erinevat asendit, nullasend ning lähteasend.........5 2.2. Pneumojaotitel kasutatavad tingmärgid ja tähistus.............................5 Pneumojaoti tööasendit kujutatakse ruutudena. Ruutude arv määrav tööasendite arvu......................................................................................... 5 Pneumojaoti sisemised ühendused kujutatakse õhu voolusuunda osutavate nooltega..................................................................................... 5 Suletud avasid tähistatakse risti joonega....................................................5
OHUTUSNÕUDED KAVA: Ohtutusnõuete täitmise tähtsus Tarbekeemia omaduste tundmise tähtsus Tarbekeemia tooted Tingmärgid OHUTUSNÕUETE TÄITMINE ON TÄHTIS: Tööstuses Tehnikas Argielus TARBEKEEMIA TOOTED: Võivad olla mürgised või ohtlikud Oluline on keemiliste omaduste tundmine Õige kasutamine TARBEKEEMIA TOOTED: Pesemisvahendid (seebid, sampoonid, pesupulbrid) Ravimid Taimekaitse- ja putukatõrjevahendid Happed ja alused Värvid (nitrovärvid, pentaalvärvid) Liimid (kummiliim ja PVA-liim) Lahustid (toluneel, etanool, atsetoon, tärpentin) Kütused TINGMÄRGID:
Silmused ja tingmärgid (teada ja osata ära tunda joonise järgi) : ääresilmus, parem ja pahempidine silmus, parempidine keerdsilmus, venitatud silmused (lõngajooks silmuse ees ja taga ), õhksilmus. . Töövõtted ja tingmärgid (teada ja osata ära tunda joonise järgi): enam kasutatavad kahandamis- ja kasvatamisvõtted, palmiku-, patendi-, viklivõte, vits, kirjamine, roosimine, nupud. . Koepindade kudumise iseärasused ja koe omadused: soonik-, venib patent-, patentkude(lõngakeerd + kudumata silmus) palmik-, Palmikud peamiseltparempidiste silmuste keerduvad tulbad koepinnal. ·Ühe tulba e haru laius 1...8 silmust.
peatsesse uude tulemisse. Messias lunastaja 5) Miks kiusasid Rooma valitsejad algul ristiusulisi taga? Millistes vormides? Sellepärast, et see oleks ohustanud klassiühiskonda- usu järgi olid ju kõik võrdsed aga Roomas oli sel ajal tähtis klassikuuluvus. Kiusamine toimus: nt. pandi usklikud kokku lõvidega ja lõvid puresid siis usklikud surnuks. 6) Millal ja kes kuulutas ristiusu lubatuks? Keiser Constantinus 313. 7) Miks võtsid kristlased omas kunstis kasutusele tingmärgid? Miks tekkis kristlik sümboolika? Sest kristlasi kiusati taga, ei saanud avalikult kokku saada. Tingmärgid olid seotud ka õpetusega. Lammas, kala vesi, jumala sõrm, 3 silma. 8) Milleks kasutati katakombe? Milliseid kunstiteoseid neid leidus? Katakombi seintesse maeti surnuid. Leidus seina- ja laemaale. 9) Miks välditi varakirslikkus kunstis skulptuure? Sest püüti vältida sarnasust paganlike religioonidega. 10) Milline ehitustüüp võeti kasutusele kirikuna
Selleks, et torustikku ei jääks vesi mis, segaks suruõhu tööd, ühendatakse ülevalt poolt et vältida vee sattumis jaotuslõdvikutesse. 15. Pneumotorustiku materjalid ja nendele esitatavad nõuded vask, süsinikteras, messing, tsingitud teras, roostevaba teras, plastmassid. Peamised materjalile esitatavad nõuded on: * kerge paigaldatavus, * korrosioonikindlus, * majanduslik odavus. 16. Suruõhu ettevalmistus plokk, tema põhisõlmed, otstarve, tingmärgid See pannakse enne tarbijat ja teostab õhu puhastamist, rõhu reguleerimist ja õlitamist. Õlitamist on vaja teha ainult sel juhul, kui kasutatakse pneumo elemente, mis nõuavad seda. Filtrisse koguneb vesi ja seda tuleb perioodiliselt välja lasta. Kui seda palju koguneb kasutatakse automaatset eemaldajat. Õlitaja töötab kui pulverisaator. - tingmärk 17. Õhu kuivatamine, vajadus ja viisid
kt aIm kt Käivitusvool toitevõrgus - Un Zk 3I k Mootori näivtakistus käivitusel (lühitakistus) - 1.5 Mootoritüüpide tingmärgid Mootoritüüpide tingmärgid vastavalt standardile IEC60617 Ühefaasiline lühisrootoriga asünkroonmootor Kolmefaasiline lühisrootoriga asünkroonmootor Kolmefaasiline faasirootoriga asünkroonmootor Ühefaasiline sünkroonmootor 2 ALALISVOOLUMOOTORID 2.1 Haruvoolumootor 2.1.1 Alalis-haruvoolumootori põhivõrrandid ja loomulikud karakteristikud U=E+IαR U-võrgupinge
Selel 8.3 Suunaventiilideks nimetatakse kõiki neid toodud suunaventiilid milledel on kaks ventiile, mille abil hüdrosüsteemis ja kolm olekut. Suunaventiilis kus on 3 toimub hüdroajamite käivitamine ning olekut on keskmine neutraalolek, mida peatamine. tähistatakse "0" ning milles on suunaventiil kui teda ei mõjutata 8.1 Suunaventiilide tingmärgid juhtsisendite kaudu. Suunaventiili tähistuses näitab esimene number suunaventiili avade arvu (väljaarvatud juhtimisavad) ja teine number suunaventiili olekute arvu. Näiteks: 2/2 suunaventiil 2 ava, 2 olekut (sele 8.1) Sele 8.3 Suunaventiili baassümbol Sele 8.1 2/2 suunaventiil Sele 8.4 4/3 suunaventiili tähis koos
Protsess regenereeritav • Töö kahes anumas • -70ºC PDP Jahutamist- Jahutamisel kastepunkt langeb, Vesi kondenseerub, Lihtsa ehitusega 2...19 celsius PDP Membraankuivatust- Koosneb õhukestest kiledest • Difusioon suurema kontsentratsiooniga alalt väiksemasse • Element vajab käivitusaega 6. Suruõhu töötlemine enne tarbijat – õhu ettevalmistamisplokk. Millest koosneb, miks vaja, elementide tööpõhimõtted. Tingmärgid Ülesanne: • Eemaldada jääkmustus • Rõhu seadistamine masinale sobivaks • Vajadusel õlitamine Koosneb: Õhufilter(Eemaldab tahkeid osakesi ja kondensaati) • Rõhuregulaator(Hoiab töörõhku )• Õliti (ainult vajadusel)( Lisab õhule õli) 7. Kolvivarreta silindrite eelised, omadused (võrreldes kolvivarrega silindritega).Loetleda tüübid. Pikad liikumised vähema ruumikasutusega Tross-silindrid • Pilutihendiga silindrid • Püsimagnetiga silindrid 8
värvid on heleroheline ja kuld, külm helesinine ja lillakas ooker. Y Mosaiikidel on kujutatud juba katakombimaalides kasutatud sümboolseid motiive, piiblilugusid illustreerivaid stseene ja juhtumisi pühakute elust. Y Pühakuid kujutati tardunud poosis, range ja pühaliku ilmega; üksikasjade kujutamisest hoiduti Y Tähtis mosaiigikunstis on isikute äratuntavaks tegemine ja nende hingeseisundi iseloomustamine Y Kõik figuurid rikkalikult rõivastatud Y Tingmärgid Y Kiriku idaosa ja eriti altari ümbrus kõige rikkalikumalt kaunistatud
Siis oskasid inimesed juba kõndida, tööriistu valmistada ning suhelda kindlate tingmärkide abil. Kui arenes sümboolne mõtlemine, hakkas arenema ka visuaalne kujundite loomine. On täiesti võimalik, et esimesed kunsti nähtused olid koopamaalingud, aga üks võimalustest on veel maskeerumine ehk oma kehade värvimine looduslike vahenditega. Ehk siis oleks kunsti tekkepõhjuseks tahe või vajadus erineda teistest. Kunst võib olla algusest peale ka info edasikandja, kui sõnad ja tingmärgid ei aidanud tuli ennast väljendada graafiliselt. Kergeim viis selleks oli joonistada koopaseintele esimese ettejuhtuva tahke esemega. Inimesed arvavad, et kunst on olemas olnud nii kaua kui me eksisteerinud oleme kuid see võib olla petlik arvamus. Homo sapiens’i tekkides, polnud kunst ilmselt kõige esmane vajadus, siiski tekkis kunst väga ammu ning tänapäeval ei kujuta me ette elu ilma selleta.
Joonestamise põhireeglid ja tingmärgid Joonis on tehnika keel. Et inimesed joonisest ühte moodi aru saaksid, tuleb selle valmistamisel arvestada joonestustööle esitatavate nõuetega. Nõuetele peavad vastama: jooned (rahvusvaheline standard ISO 128) - on joonisel kindla kuju, laiuse ja tähendusega; normkiri - kõik tähed, märgid ja numbrid kirjutatakse jooniste jaoks loodud kirjas ning vastavalt mõõtmetele (kõrgus, laius, tähemärkide vahe); formaat - jooniselehe suurus; raamjoon ja kirjanurk - jooniseleht raamitakse ja raami alumisse paremasse nurka joonestatakse kirjanurk joonise andmetega (joonise nimi, tegija(d), mõõtkava, jms); mõõtkava - kujutatava eseme suurus joonisel. Mõõtkava (ehk mastaap) on joonisel oleva lõigu pikkuse ja lõigu tegeliku pikkuse jagatis. Ta näitab, mitu korda väiksemana (või suuremana) on joonisel tegelikkust kujutatud. Mõõtkava võib olla esitatud kas arv- või joonmõõtkavana (mõõtskaala, skaala). Kirjanurk a...
•Kinemaatiline energia on võrdeline tema voolukiirusega. 32.Voolamine avast (seletus) 33.Voolamine rõhkude vahest (seletus, valem) 34.Voolamine jätkust (seletus, joonis) Vooluhulga suurendamiseks avast (vooluhulga tegur 0,6…0,69) kasutatakse ava pikendusi ehk jätke. Jätkud pikkusega l = 4d…5d. Tekib imemisefekt, suureneb ahenemistegur. 34. 35. Õhu voolamine avast (seletus, üle- ja alakriitiline voolamine) 36. Loogikaelemendid 37. Suunaventiilid ning nende tingmärgid 38. Vooluventiilid ning nende tingmärgid 39. Ühe- ning kahepoolse toimega silinder ning tingmärk 40. Kiirväljalaskeventiil, selle vajalikkus ning tingmärk 41. Lihtsama elektropneumaatilise, -hüdraulilise skeemi koostamine.
o Kirjanurk, formaadi vormistamine o Ellips, ovaal o Mitu- ehk kolmvaade o Ringjoontega detaili o Detaili mõõdistamine ristisomeetria o Eskiisi valmistamine o Lõiked o Detaili joonestamine kolmvaates o Keermed o Aksonomeetria, ristisomeetria, o Ehitusjoonis kalddimeeria o Tingmärgid o Teljestiku konstrueerimine o Korteri / maja plaan Õppematerjal: Õpik: E. Kogermann, V.Tapper, K. Tihase "Joonestamine üldhariduskoolile" Kursuse nõuded Tundidest osavõtt Konspekt kursuse materjali ulatuses Kontrolltööde sooritamine Iseseisvate tööde vormistamine vastavalt nõuetele HINDAMINE
JUHTMETE SÜSTEEMID 1. Üldised elektri tingmärgid Elektri joonistel kasutatakse DIN normide kohaseid tingmärke Seadme piirjoon Juhtmete ristumine ilma elektri ühenduseta Juhtmete ühendus Autodel kasutatakse ühejuhtmelist elektriseadmestikku. Teiseks juhtmeks on metallosad, mida nimetatakse massiks. Seepärast peavad juhtmed olema nii hästi isoleeritud, et kunagi ei tekiks juhuslikku massiühendust. Kuigi elektriseadmestiku pinge on 12 või 24 V, talub montaazijuhtme isolatsioon vähemalt 220-v vahelduvpinget
4) Elektrivoolu toimed on a) Soojuslik toime (elektrienergia » soojusenergia), kasutatakse: elektripliit, veekeetja, hõõglamp, põrandasoojendus. b) Magnetiline toime, kasutatakse raadio, teler, elektrimootor. c) Keemiline toime, kasutatakse metalliga katmisel, ainete tootmisel. 5) Vooluringi moodustavad vooluallikas, elektritarviti(d) ja lüliti(d). Lisatud võivad olla ka ampermeeter (voolutugevuse mõõtmiseks) ja voltmeeter (pinge mõõtmiseks). Tingmärgid õpikus lk 58. 6) Voolutugevus on füüsikalne suurus, mis näitab, kui suur elektrilaeng läbib juhi ristlõiget ajaühikus. Tähis: I, ühik: 1A (amper) I=q/t » voolutugevus=elektrilaeng/aeg 7) Voolutugevus 1 A on suur, arvestades seda, et 0,1A on inimese keha läbides inimesele ohtlik. 8) Voolutugevust mõõdetakse ampermeetriga. See tuleb alati vooluringi ühendada jadamisi, pluss ja miinus ühendatud vastavalt plussi ja miinusega. Ampermeetrit EI
11.Klass ELEKTRIVOOL · Elektritakistus? Elektrivool on laetud osakeste suunatud liikumine. Takistus on f.s, mis isel. Juhi vastupanu voolule. Takistus sõltub juhi pikkusest, juhiristlõike pindalast ja juhi materjalist. Ühik on oom- takistus, mille pinge 1 V tekitab voolu 1A. · Tingmärgid? Vooluallikas ; Ampermeeter ; lüliti ; Reostaat ; takisti ; patarei ; lamp ; Voltmeeter ; kondensaator . · Mida tähendab juhtide jadaühendus ja sõnasta selle seaduspärasused. Juhid on järjestik ühenduses. Voolutugevus jääb muutumatuks. J1=J2=...=J=const. Jada kogupinge võrdub üksikute pingete summaga.U=U1+U2+..
Rooma riigi idaosas, Palestiina aladel, tekkis uus usund ristiusk, mis levis kiiresti kogu Rooma riigis. Koos kristlusega tekkis ka varakristlik kunst. Varakristlus arenes Rooma aladel ja Vana-Rooma kunstiga paralleelselt. Ristiusk kuulutas, et Jumala ees on võrdsed kõik inimesed, nii orjad kui vabad, nii rikkad kui vaesed. Kristlus on radikaalne (konkreetne, ühesuunaline), nõudes sõnade ja tegude ühtsust, usu ja igapäevaelu ühendamist, Jeesuse elukäigu eeskujuks pidamist, alandlikkust, armastust nii ligimese kui vaenlase vastu, väites, et igapäevaelu väärtused ja kohustused on tühised Messia uue tuleku ees. Kuigi Rooma riik suhtus teistesse usunditesse sallivalt, sattus ristiusk sellega vastuollu. Kristlasi heideti amfiteatris metsikute kiskjate ette, piinati ja löödi risti. See avaldas aga vastupidist mõju, usk mille nimel surma mindi tekitas aukartust. 3. saj. peale Kristust sattus Rooma riik kriisi. 313-ndal aastal kuulutati risti...
1. Elektrivooli tingmärgid: AC DC 2. Mida näitab järgmine tingmärk? Ohutuvoolu väikepinge transformaator 3. Neutraal ja kaitsejuhtide graafilise tähtistamise märgid? 4. Enam levinud kaitseaparaadid? Sulavkaitse Kaitseautomaat Rikkevoolukaitselüliti Liigkoormuskaitse Lühiskaitseseade Termokaitse Kaitsereleed 5. Lisa puuduvad sõnad. Rikkevoolukaitselüliti neutraaljuhi kontakt avaneb tavaliselt viimasene aga sulgub sisselülitamisel esimesena. 6. Hõbe kontaktmaterjali omadused? Plussid Hea elektri- ja soojusjuht Väike kontakttakistus Väikeste voolude puhul kulumiskindel. Odavaim väärismetall kontaktide jaoks Miinused Tundlik väävli suhtes Väike kaarekindlus Saab kasutada väikeste voolude puhul (Kuni 20 amprit) 7. Magnet pehme...
Jalanõude hooldus Et hoida nahk elastsena ja kaitsta jalatseid eelkõige niiskuse, soola, pori jm eest, tuleb jalatseid regulaarselt hooldada: Erinevatest materjalidest jalanõusid peab erinevalt hooldama. Vali hooldusvahend vastavalt materjalile. Hoia jalanõusid kuivas, hästi ventileeritud kohas. Mingil juhul ei tohi kuivatada jalanõusid kõrge temperatuuriga kohtades (küttekolded, lahtise tule lähedal jm). Alusta hooldamist juba enne esimest kandmist nii tagad parema efekti. Eelnevalt hooldamata jalatsid saavad ruttu märjaks ja pärast kuivamist jäävad jalatsitele valged soolarandid. Kaitstes ja hooldades jalanõusid, pikendate nende kandmise aega ja tunnete ennast nendes mugavalt. Kingades ja saabastes on soovitatav kasutada vahetatavaid sisetaldu. Need kaitsevad nii kingi, sokke kui ka jalgu higistamise, niiskuse ja külmetamise eest.4 ...
põhimetall, kasutatakse õhukeste materjalide keevitamisel Keevituse vooluallika koormatavus, ED koefitsent Näitab keevitamise aja ja tsükliaja suhet Keevitamise aeg/tsükli aeg = % Tsükli aeg on 10min ED koefitsent antakse erinevate keevitusvoolude korras, alustades maksimaalsest. Keevitusvoolu vähenedes ED koefitsent alati suureneb. Keevitusvoolu määramine Ik min = 30 * de (A) de- elektroodi läbimõõt (mm) Ik max = 30 * (de-1) (A) Keevitusseadmete (vooluallikate) tingmärgid Trafo Alaldi Inverter Generaator Keevitusprotsessi tingmärgid E- MIG/MAG - TIG - Vooluallikate tunnusjooned ehk karakteristikud Kaare pinge ja keevitusvoolu graafiline sõltuvus. 1) Jäik tunnusjoon MIG/MAG püsipingel töötavad 2) Järsult langev tunnusjoon E;TIG Keevituselektroodid Keevituselektroodide põhiomadused: - kaare süüdatavus ja taassüüdatavus - kaare stabiilsus - vardametalli siirdemehhanism sulamisel - pritsmete tekkimine ja nende hulk
tingimusel, et antakse teed teistest suundadest sõitvatele sõidukitele. Vasakule osutav roheline nooltuli lubab äärmiselt vasakpoolselt rajalt pöörata ka tagasi. Lisasektsiooni kustunud nooltule ajal ei tohi sõita noole suunas. Foori rohelisele põhitulele võib olla kantud noolkujutis, mis näitab lubatud sõidusuundi selle tule põledes. Erinevad olukorrad lisasektsioonidega fooride puhul - rööbassõiduk (tramm) Tingmärgid: - rööbasteta sõiduk Kollase vilkuva tulega foor Osutab reguleerimata ristmikku, ülekäigurada või muud ohtlikku kohta. Ühissõidukifoor Reguleerib trammide ja teiste eri rajal sõitvate ühissõidukite sõitu. Fooris on kolm püstjalt asetsevat valget tuld. Ülemine tuli kujutab S-tähte, keskmine rõht- ja alumine püstkriipsu. Viimase ülaots võib osutada pöörde suunda. Sisselülitatud tuled tähendavad järgmist:
POOLJUHID Pooljuhid erinevad metallidest suurema eritakistuse ja selle ümberpööratud temperatuurisõltuvuse poolest. Pooljuhtide hulka kuuluvad mõned lihtained (räni, germaanium, seleen, telluur, arseen, fosfor ja teised), palju oksiide, sulfiide, seleniide ja telluriide, mõned sulamid, paljud mineraalid jm. Levinumad pooljuhid on germaanium ja räni. Pooljuhtides pole laengukandjad "täiesti vabad", vaid on seotud kristallvõre sõlmede - ioonidega. Elektroni vabastamiseks peab tema kineetiline energia olema suurem teda iooniga siduvate (elektri)jõudude potentsiaalsest energiast. Elektroonikas kasutatakse sellepärast, et on äärmiselt tundlikud välismõjude suhtes. Vabad laengukandjad tekivad näiteks temperatuuri tõusmisel või pooljuhist erineva valentsusega lisandite kasutamisel. Viimasel juhul jaotatakse pooljuhid: n - pooljuht (elektronjuhtivusega pooljuht). Kristallvõresse...
(Komponendid1) 1. Elektroonikakomponendid Komponent/element elektroonikaseadme üksikosa. Liigitus: Ehituse järgi: diskreet- ja integraalkomponendid. Ülekande omaduste järgi: lineaar- ja mittelineaarkomponendid. Võimenduse järgi: passiivsed ja aktiivsed komponendid Rakenduse järgi: nõrkvoolu ja jõuelektroonika komponendid Keskkonna järgi: vaakum (elektronlambid, kineskoobid), plasma e.gaaslahendus (indikaatorid, valgustid, kuvarid), tahkis (pooljuhtseadised) Pooljuhtmaterjali järgi: Si, GaAs, SiC jt. ühendid 1.1. Passiivkomponendid a) Takistid (resistors) Takistuse mõiste: staatiline takistus R = U/I ja diferentsiaalne takistus r = du/di. Kasutusala: voolu piiramine, voolumuutused pingemuutusteks, pingejagurid jne. Liigitused: - Püsi- ja muuttakistid (reguleertakistid e. potentsiomeetri...
Skeemitehnika I kordamisküsimused 1. Numbrite esitamine ja teisendamine kahend-, kümnend- ja kuueteistkümnendsüsteemis. Kümnendsüsteemist 16. süsteemi käib sama moodi nagu 10.süsteemist binaari, ainult et jagad kahe asemel 16ga ja jäägis (milleks tulevad arvud 0-15) asendad 10-15 ->A-F. NT 1000 (10.süsteemis) = 3E8 (16.süsteemis). 2. Loogikafunktsioonid ja neid realiseerivad loogikaelemendid (funktsioonide nimetused, olekutabelid, skeemi tingmärgid). AND (ja) A B Q 0 0 0 0 1 0 1 0 0 1 1 1 OR (või) A B Q 0 0 0 0 1 1 1 0 1 1 1 1 NOT(ei) xor 00-0 10-1 01-1 11-0 A Q 0 1 NOR(või-ei) 1 0 A B Q 0 0 1 0 1 0 1 0...
Ühendussõlm - tingmärgil asuv ühendusteks ettenähtud (connect node) sõlmpunkt Ühendusjoon - ühenduspunktis lõppev joon (terminal line) Tekst (text) - tähestiku tähtede, numbrite või muude märkide jada Kaar (arc) - käänupunktita kõverjoon Marker (marker) - tingmärkide ühenduspunktide asukoha näita- miseks kasutatav osuti Tingmärgi esitusviis - tingmärgid peavad edastama infot objekti otstarbe või objektile esitatavate erinõuete kohta Kujundamise käik - tingmärgi kujundamisel tuleb arvestada: · kirjeldust selle kohta, mida tingmärk peab esitama · nõudeid, mis arvestavad tingmärgi esitamise iseärasusi · järeldusi, mis tulenevad tingmärgi
avasse B kas avatud (sele 9.10) või suletud. Silinder, mille liikumiskiirust soovitakse Sele 9.8 Mõlemasuunalise ja mõjutada mõjutab ventiili hoova 4 ühesuunalise toimega takistite kaudu. Selel 9.11 on toodud ventiili tingmärgid. ühendusskeem. Sele 9.9 Pidurdusventiil 93 Tallinna Tööstushariduskeskus Voolamist reguleerivad ventiilid Paralleelse takistiga 7 saab reguleerida vooluhulka olukorras kus peakanal on suletud.
3. Ülikõrgsagedusdioodid (PIN-dioodid, Schottky dioodid). 4. Stabilitronid (Z-dioodid ja temperatuurkompenseeritud tugidioodid). 5. Siirdeprotsesside liigpingelahendus-dioodid (TAZ-supressordioodid). 6. Mahtuvusdioodid e. varikapid (Esaki dioodid). 7. Takistusdioodid (CCR-dioodid). 8. Generaatordioodid (Gunni dioodid). 9. Sageduskordistusdioodid (varaktorid). 10. Valgusdioodid, laserdioodid, fotodioodid. Erinevat tüüpi dioodide tingmärgid on toodud joonisel 3.4. Pooljuhtdioodide elektrilisi omadusi iseloomustab pinge voolu tunnusjoon IA = (UAK). Dioodi pinge-voolu tunnusjoon on toodud joonisel 3.5. Kui diood on päripingestatud, s. t. anoodil on katoodi suhtes positiivne pinge, siis juhib diood voolu ja päripingelang on väike. Kui diood on vastupingestatud, siis dioodi läbib ainult väga väike vastuvool. Kui vastupinge on suurem kui dioodi läbilöögipinge UBR, siis vastuvool kasvab järsult
1 Eest paikneb Põhja-Euroopas, Läänemere kaldal. 2 Läänemere ääres on 9 riiki. 3 Eesti põhjapoolsem punkt on Purekkari neem. Eesti lõunapoolsem punkt on Naha talu. Eesti Läänepoolsem punkt on Nootama saar. Eesti idapoolsem punkt on Narva linn 4 Eestis on 15 maakonda. Harju maakond Hiiu maakond Ida-Viru maakond Jõgeva maakond Järva maakond Lääne maakond Lääne-Viru maakond Põlva maakond Pärnu maakond Rapla maakond Saare maakond Tartu maakond Valga maakond Viljandi maakond Võru maakond 5. Kulutuskõrgustikud on Emumägi, 166 m , Rutu mägi, 146 m. 6. Pandivere kõrgustik, Otepää kõrgustik, Karula kõrgustik , Haanja kõrgustik , Sakala kõrgustik. 7. Põhja-Eesti madalik, Peipsi madalik , Võrtsjärve madalik , Pärnu madalik , Lääne-Eesti madalik . 8. Sood jaotakse madalsooks, siirdesooks, ja rabaks. 9. Eestis on 7000 jõge . 10.Eestis on 1400 järve. 11. Kodukakk, Teder, Kühmnokk- Luik, Harakas, ...
KASUTATUD MATERJAL 1. Drops Design. (13. 02 2010. a.). Garnstudio. Kasutamise kuupäev: 12. 01 2013. a., allikas BabyDrops: http://www.garnstudio.com/lang/ee/pattern.php?id=3869&lang=ee 2. Ene. (25. 07 2004. a.). perefoorum. Kasutamise kuupäev: 12. 01 2013. a., allikas Isetehtud asjad titadele: www.perefoorum.ee 3. Hein, A. (1995). Käsitöö 6. klassile. Tallinn: Valgus. 9 LISAD 1. Tingmärgid: 1.1 varrukas; 1.2 tekk. 2. Kavand: 2.1 sokk; 2.2 tekk; 2.3 kampsun. 3. Lõiked
1. Farmi asendiplaani koostamine. Hoonete asetus, kujad, kaitsevööndid, tingmärgid. Asendiplaani koostamisel tuleb tähelepanu pöörata: · Tsoneerimine · Teed · Inimeste liikumine · Sööda liikumine · Tuleohutus · Keskkonnaohutusnõuded · Valitsevad tuuled · Reljeef · Edasine laienemisvõimalus Asendiplaanile tuleb märkida: · Krundi mõõtmed, planeeritavad ja olemasolevad ehitised, kõrgusmärgid, teede piirid · Kinnistute ja neid ümbritsevate alade tunnused · Maa-ala tingmärgid · Lammutatavad ehitised · Kaugused piirist · Kõrgusjooned · Pääsud krundile, tarad · Säilitatavad puud, puhkealad · Põhja-lõuna suund, tingmärgid 2. Veisefarmide planeerimine (soojustatud laut, soojustamata laut). Külm laut ehk soojustamata . Tööde automatiseerimise ja mehhaniseerimise tase on hõlpsasti maksimumini viidavad. Iseteenindusliku söötmise korraldamine lihtne vastavalt ettevalmistatud silohoidla ja
1. Mille poolest erines ristiusk roomlaste senisest usust? Roomlaste seniste usunditega võrreldes oli ristiusk väga radikaalne, nõudes usu ja igapäevase elu ühendamist, sõnade ja tegude ühtsust, Jeesuse kannatusterohke elukäigu eeskujuks ja ideaaliks pidamist. 2. Miks võtsid kristlased oma kunstis kasutusele mitmesugused tingmärgid? Miks tekkis kristlik sümboolika? Mõnda tavalist antiikkunsti motiivi käsitlesid kristlased kui tingmärki, mille tähendust teadsid ainult nemad. Neil päevil saigi alguse keeruline kristlik sümboolika, kus igapäevastes motiivides tuleb leida vihjeid ristiusu õpetusele ja piiblitegelastele. Kristust sümboliseeris kala ja ka lambatalle õlul kandev mees. 3. Milliseid kunstiteoseid võib leida katakombidest? Katakombides olid kujutatud seinamaalidena kristliku
......... 85 7.5 Kahepoolse toimega silindri kolvi liikumiskiiruse reguleerimine. ................................ 87 7.6 Pneumosilindri kolvi liikumiskiiruse suurendamine...................................................... 88 7.7 Pneumaatilise "JA" elemendi kasutamine...................................................................... 88 7.8 Ühepoolse toimega silindri kaudne juhtimine................................................................ 89 Pneumoskeemidel kasutatavad tingmärgid .............................................................................. 90 1 1 Pneumaatika ajalugu ja kasutatavad ühikud 1.1 Suruõhu kasutamise ajalugu Suruõhk on tõenäoliselt üks vanimaid inimese poolt kasutusele võetud füüsilise jõu suurendamiseks kasutatavaid energiakandjaid. Juba aastatuhandeid tagasi osati suruõhku kasutada oma huvides.
......... 85 7.5 Kahepoolse toimega silindri kolvi liikumiskiiruse reguleerimine. ................................ 87 7.6 Pneumosilindri kolvi liikumiskiiruse suurendamine...................................................... 88 7.7 Pneumaatilise "JA" elemendi kasutamine...................................................................... 88 7.8 Ühepoolse toimega silindri kaudne juhtimine................................................................ 89 Pneumoskeemidel kasutatavad tingmärgid .............................................................................. 90 1 1 Pneumaatika ajalugu ja kasutatavad ühikud 1.1 Suruõhu kasutamise ajalugu Suruõhk on tõenäoliselt üks vanimaid inimese poolt kasutusele võetud füüsilise jõu suurendamiseks kasutatavaid energiakandjaid. Juba aastatuhandeid tagasi osati suruõhku kasutada oma huvides.
Rikkevoolukaitselüliti 1 osa 2011a. Ingrid Knuut Rikkevoolukaitselüliti tingmärgid 230V rikkevoolukaitselüliti juhtahela skeemis 400V rikkevoolukaitselüliti juhtahela skeemis 400V rikkevoolukaitselüliti ühejooneskeemis Elektrilöögikaitse põhimõtted Ohtlikke pingestatud osi ei tohi saada puudutada ja puutevõimalikud osad ei tohi olla ohtliku pinge all Ei normaalolukorras Ega üksikrikkeolukordades. Selle põhinõudele on üldse ehitatud kõik kaitseviisid ja – võtted elektrilöögi eest.
4. Stabilitronid (zenerdioodid) ja stabistorid pinge stabiliseerimiseks. 5. Siirdeprotsesside liigpingekaitsedioodid. 6. Mahtuvusdioodid e. varikapid. 7. Sageduskordistusdioodid (varaktorid). 8. Generaatordioodid (Gunni dioodid). 9. Tunneldioodid. 10. Optoelektroonika valdkonda kuuluvad dioodid: valgusdioodid, laserdioodid, fotodioodid. Valik erinevat tüüpi dioodide tingmärke on toodud joonisel 3.5. Joonis 3.5. Dioodide tingmärgid [2]. Dioodi pn-siirde p-juhtivusega piirkonnaga ühendatud väljaviiku nimetatakse anoodiks ning n-juhtivusega piirkonnaga ühendatud väljaviiku nimetatakse katoodiks. Diood on päripingestatud, kui tema anoodiga on ühendatud välise pingeallika positiivne poolus ja katoodiga negatiivne poolus. Pooljuhtdioodide elektrilisi omadusi iseloomustab pinge-voolu tunnusjoon IA = (UAK). Dioodile tüüpilised pinge-voolu tunnusjooned on toodud joonistel 3.6 ja 3.7.
1. Mida kujutab endast majandus? Iseloomusta turumajandust. Majandus on ühiskonna üks kolmest põhisektorist (erasektor), mille moodustavad enamjaolt eraomanduses olevad ettevõtted, kelle eesmärk on tulu teenimine. Turumajandus on majandussüsteem, mida iseloomustab majandusvabadus, konkurents ning hinna kujunemine nõudmise- ja pakkumise suhte tulemusena. 2. Miks ja kuidas sekkub riik (valitsus) majandusse? Riik kehtestab seaduseid ja määrusi (maksu- ja hinnapoliitika, piirnormid, äritegevuse litsentsimine, tervise- ja ohutusnõuded, rahalised toetused), et suurendada konkurentsi, arendada ettevõtlust, tasakaalustada nõudmist ja pakkumist, tasakaalustada piirkondlikku arengut, aidata nõrgematel eluga toime tulla, tagada keskkonna puhtus ja tark tarbimine. 3. Seleta mõisted: nõudmine (nõudja), pakkumine (pakkuja), omahind, müügihind, konkurents, kasum, monopol. Nõudmine- tahe midagi osta Nõudja- turult millegi ostja ...
Veeringe käivitajaks on Päike. See soojendab ookeanide vett, kuni see hakkab aurustuma. Tõusvad õhuvoolud kannavad veeauru atmosfääri. Seal hakkab see kõrguse kasvades jahtuma kuni kondenseerumiseni. Selle tagajärjel moodustuvad pilved. On olemas väike veeringe ja suur veeringe. 11. Ilmakaardid. JUTUSTA 10 lausega. Kaart, millele on kantud mingis piirkonnas teatud ajal tehtud ilmavaatluste või -prognoosi tulemused. Selleks kasutatakse numbreid ja tingmärke. Numbrid ja tingmärgid on rahvusvaheliselt kokku lepitud. Ilmakaarti nimetatakse veel meteoroloogiliseks ja sünoptiliseks kaardiks. Ilmakaardil kujutatakse kindla päeva või kellaaja ilma. Ilmakaartide põhjal tehakse ilmaennustusi. Kuna ilmaolud muutuvad, on vaja ka kaarte uuendada pidevalt. Tavalistel ilmkaartidel esitatakse üks või kaks ilmanäitajat korraga. Vanasti tehti ilmakaarte käsitsi, tänapäeval arvutitega. Esimene Tänapäevase ilmakaardi koostaja oli F.Galton. 12. Ilma prognoosimine
Töölepingust kinni pidamine 3. Karistada töölepingu rikkumise eest 3. Puhkuse võimaldamine 4. Katseaja määramine 4. Töökohatingimuste tagamine 5. Tööohutusnõuete järgimine Müüja kohustused 1. Iga väljapandud kauba juures peab olema hind. 2. Kaubaga koos peab müüja andma maksmist tõendava tseki. 3. Müüja peab suutma andma infot müüdava kauba kohta (omadused, tingmärgid, kasutamine). 4. Kaup, mille parim enne on möödas, peab olema muust kaubast eraldatud ja hoiatavalt märgistatud. Kaupa, mille kõlblik kuni on möödas, ei tohi müüa. 5. Ei tohi seada tingimust, et ühe kauba ostmisel peab ostma ka teise. Sisemajanduse koguprodukt SKP üldine rahvuslik tulu, mis näitab ühiskonna rikkuse taset. Inflatsioon üldine hinnatõus, millega kaasneb raha väärtuse langus ja ostujõu vähenemine. Nominaaltulu rahasumma, mida inimene palgana saab.
Kaidi Kiidemaa 10E I Kodune töö - varakristlik kunst Vasta küsimustele 1. Miks võtsid kristlased oma kunstis kasutusele mitmesugused tingmärgid? Miks tekkis kristlik sümboolika? Milliste sümbolitega tähistati Jeesus Kristust? Mõnda tavalist antiikkunsti motiivi käsitlesid kristlased kui tingmärki, mille tähendust teadsid ainult nemad. Neil päevil saigi alguse keeruline kristlik sümboolika, kus igapäevastes motiivides tuleb leida vihjeid ristiusu õpetusele ja piiblitegelastele. Kristust sümboliseeris kala ja ka lambatalle õlul kandev mees. 2. Millise materjali kasutuselevõtt pani aluse raamatukunstile juba meie aja mõistes? Papüürusest sai valmistada rullitaolisi raamatuid.Pärgamendist sai köita meile tuttava kujuga raamatuid. 3. Kuidas tekkis raamatumaal e. miniatuurmaal? Pärgamendist sai köita meile tuttava kujuga raamatuid.Pärga...
KÜSIMUSED 1. Millal tekkis ristiusk? 2. Millises tolleaegse Rooma riigi piirkonnas tekkis ristiusk? 3. Mille poolest erines ristiusk roomlaste senistest usunditest? 4. Mida tähendab messianistlik? Kes on Messias? 5. Kuidas nimetati ristiusulisi veel? 6. Miks kiusasid Rooma valitsejad algul ristiusulisi taga? Millises vormis see võis toimuda? 7. Milline Rooma keiser ja millal kuulutas ristiusu lubatuks? 8. Miks võtsid kristlased oma kunstis kasutusele mitmesugused tingmärgid? Miks tekkis kristlik sümboolika? 9. Milliste sümbolitega tähistati Jeesus Kristust? 10. Millise materjali kasutuselevõtt pani aluse raamatukunstile juba meie aja mõistes? 11. Räägi raamatumaali e. miniatuurimaali tekkest? 12. Milleks kasutati katakombe? Milliseid kunstiteoseid neis leidus? 13. Milliseid esemeid kaunistati reljeefidega? 14. Miks välditi varakristlikus kunstis skulptuure?
34. Mida nim täieliku peegeldumise piirnurgaks? Valguse täieliku peegelduse piirnurgaks nim langemisnurka, mis vastab murdumisnurgale 90 . 35. Kiirte käik kolmetahulises prismas. Joonised. Seaduspärasused. 36. Kiirte käik tasaparalleelses plaadis. Joonis. Seaduspärasus. Kui valguskiir läbib tasaparalleelset plaati, siis langev kiir ja plaadist väljunud kiir on teineteisega pralleelsed, kuid nihkunud teineteise suhtes. 37. Mida nim läätseks? Läätse liigid. Joonised. Tingmärgid. Läätseks nim kahe sfäärilise pinnaga piiratud läbipaistvat keha. Kumerläätsed kaksikkumerad, tasakumerad, nõguskumerad Nõgusläätsed kaksiknõgusad, tasanõgusad, kumernõgusad 38. Läätse põhelemendid. Joonis. 39. Millal nimetatakse läätse õhukeseks läätseks? Läätse nim õhukeseks läätseks kui läätse paksus on tema pindade kõverusraadiuste ja eseme kaugusega võrreldes kaduvväike. 40. Mida nim läätse fookuseks
ls1; ls2 ... ls3 VII 500-1000 VIII Üle 1000 Kivide suurusgrupid 1 Kivid Ø 20-40 cm 2 Kivid Ø 40-100 cm 3 Kivid Ø üle 100 cm Näide: II² kivide suurusgrupp kivisuse aste II² kivisus haritaval maal III kivisus looduslikul maal Muud tingmärgid Järsak suhtelise kõrgusega üle 2m Järsak suhtelise kõrgusega 1-2m Tarnalomp Allikas Kurisu Songermaa Jäärak Soovitav mullaandmestiku paigutus mullakontuuris: III L LkI 25-30 või 21+22
TAPEETIMINE TAPEETIDE LIIGID : 1.PABERTAPEET 2.VINÜÜLTAPEET PABERALUSEL 3.KANGASTAPEET 4.MEREROHUTAPEET e. BAMBUSTAPEET 5.KLAASKIUDTAPEET (ÜLEVÄRVITAV) 6.TSELLULOOSKANGAS (ÜLEVÄRVITAV) 7.STRUKTUURTAPEET (ÜLEVÄRVITAV) 8.PLASTKIUDTAPEET (ÜLEVÄRVITAV) 9.VINÜÜLTAPEET (ÜLEVÄRVITAV) 10.PVC-SEINAKATE TAPEET TAPEEDIRULLI MÕÕDUD : LAIUS 53 CM PIKKUS 10.05 M TINGMÄRGID TAPEEDIL : PAANIDEL MUSTER KOHAKUTI PAANID PAIGALDATAKSE NIHKEGA 0 PAANID EI VAJA MUSTRI KOKKUSOBITAMIST ÜKS, KAKS VÕI KOLM LAINET : PESTAVUS R PLEEKIMISKINDEL EEMALDATAVA PEALISKIHIGA TAPEET SAAB LIIMIDA OTSE SEINALE TAPEETIMISTÖÖRIISTAD TAPEETIMISLAUD PINTSEL (LAEHARI) VÕI RULL (KA VÄIKE PINTSEL) TAPEETIMISJOONLAUD RULL LIITEKOHTADE SILUMISEKS PLIIATS JA KÄÄRID TAPEEDIHARI, TAPEEDILABIDAS VÕI KÄSN NUGA MURTAVA TERAGA NÖÖR- VÕI VESILOOD MÕÕTEJOONLAUD VÕI LINT TAPEEDI PAIGALDAMINE KONTROLLIDA TAPEEDI PARTII NUMBRIT ARVESTAD...
5)Kuidas nimetati ristiusulisi veel ? - kristlasteks 6) Miks kiusasid Rooma valitsejad algul ristiusulisi taga? Millises vormis see võis toimuda? -Kuna uus usk õõnestas antiikühiskonda. Neid heideti kiskjate ette amfiteatris, piinati ja löödi risti. 7)Milline Rooma keiser ja millal kuulutas ristiusu lubatuks? -313.a kuulutas keiser Constantinus ristiusu lubatuks, kuna lootis uue usu abil riiki koos hoida 8)Miks võtsid kristlased kasutusele oma kunstis mitmesugused tingmärgid? Miks tekkis kristlik sümboolika? -Et mitte jääda vahele võimudele; hoida enda asja saladuses 9)Milliste sümbolitega tähistati Jeesus Kristust? -Lambatalle õlal kandev mees või kala. 10)Millise materjali kasutuselevõtt pani aluse raamatukunstile juba meie aja mõistes? -Töödeldud loomanahast pärgoment. 11)Räägi raamatumaali e. Miniatuurimaali tekkest. -Hakkati jumalasõna levitama. Hakkati raamatuid tegema. Hakkati tegema raamatutesse miniatuurmaale, et seletada piltidega.
Edaspidi üritan kõik oma asjad saada õigeaegselt tehtud ja mitte jätta midagi viimasele minutile. KASUTATUD ALLIKAD 1. Pink A. (2009). Kudumine. Saara Kirjastus 2. Töövahendid [09. Marts 2014] https://www.e-ope.ee/_download/euni_repository/file/105/Toovahendid.pdf 3. Kudumine [09. märts 2014] http://et.wikipedia.org/wiki/Kudumine 4. Kudumisvardad [17. märts 2014] http://et.wikipedia.org/wiki/Kudumisvardad 5. kudumise tingmärgid [17. märts 2014] http://kirikinnas.blogspot.com/2012/10/Kudumise-tingmargid.html LISAD
11. Mis ehitis oli roomlaste basiilika? 12. Roomlaste kuulsaim ratsamonument? 13. Missuguse kunstiliigi arengut soodustas fakt, et roomlased austasid oma esivanemaid? 14. Missuguse maa skulptuuri jäljendasid rooma kunstnikud ? 15. Rooma originaalskulptuurid (mida kreeklased ei teinud)? 16. Mida teame roomlaste maalioskusest? Millistest linnadest leitud? 17. Mille poolest erines ristiusk roomlaste senisest usust? 18. Miks võtsid kristlased oma kunstis kasutusele mitmesugused tingmärgid, miks tekkis kristlik sümboolika. 19. Mida tead katakombikunsti kohta? Miks nad seal "kunsti tegid"? 20. Mida tead varakristlikust skulptuurist? (reljeefid, vabaskulptuur, teemad, tase) 21. Missugune rooma ehitustüüp võeti kasutusele kirikuna? Miks? 22. Mis suunas asub alati kiriku pühim osa: altar? Mis on trantsept, apsiid, löövid, valgmik? 23. Mis on kampaniil, kas varakristlikul kirikul võib see olla kiriku küljes? 24
Edasi tulevad metsad ja põllud. Pilt kinnistust on lisas nr 3. ... kesklinna on autoga 5 minutit, jalgsi 12-20 minutit. Lähim bussipeatus on 4min kaugusel jalgsi, kus bussid sõidavad läbi umbes iga 3 tunni tagant. Bussi ja raudteejaam asub jalgsi 10min (1km), autoga ~4min (2km) kaugusel. Allpool oleval kaardil (delfi.ee) on välja toodud maja asukoht ... linnas punase ristiga ja erinevate asutuste lähedus (kaugus). Allpool on toodud ka tingmärgid. . Kinnistu asub perifeerias nii ... linna suhtes kui ka Tartu suhtes, sest ....t võib lugeda Tartu perifeeriaks. Asukoha plusspooleks võib lugeda ilusat loodust ümberringi. Kuna kõik krundid antud piirkonnas on suured siis jagub kõigile privaatsust. Naabruskond on turvaline ja rahulik. Mets mis sobib tervisespordiks või jalutuskäiguks asub 1 min kaugusel majast. .... tänav on valgustatud ja kõva katte all. Maja on sellest aastatst ühendatud ka linna vee
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
