Grete Küppar 9.b klass Eesti taasiseseisvumine Uue ärkamisaja algus 1985.a.-Gorbatsovi ClickClick icon icon to add to picture add picture ümberkorraldused: *avalikustamine *demokratiseerimine *uutmine(turumajandus) *alkoholipoliitika Sisepoliitiline olukord Eesti NSV-s hakkas muutuma alles 1986.aasta lõpul,kui avalikustati Moskva keskametkondade kava rajada Eestisse uus fosforiidikaevandus.Rahvas tunnetas ühtekuuluvuse jõudu ning sundis protestiga ametkondi kaevanduse rajamisest loobuma. Pilt:Fosforiidisõda 1987.aasta augustis loodi Click icon to add picture esimene poliitiline ühendus:Molotovi-Ribbentropi Click icon to add picture Pakti Avalikustamise Eesti Grupp (MRP-AEG) eesmärgiga tuua ...
Balti Nõukogu pöördub seoses rünnakutega piiripunktidele maailma riikide poole. 23.juuli Kirde-Eesti linnade impeeriumimeelsed juhid nõuavad Eesti valitsuselt eristaatust. 19.august Riigipöördekatse (augustiputs) NSV Liidus, ka Eesti pinnal on sõjaväekolonnid ja dessantväelased. Eestlasi kutsutakse üles ühisele vastupanule ja üksmeelsele tegevusele. 20.augusti Vabatahtlikud eestlased asuvad julgestama Toompead, raadio- ja telemaja. Rahvarinne nõuab Vabaduse väljakul Eestile iseseisvust. Hilisõhtul võetaksegi vastu kooskõlastatud otsus eesti iseseisvusest ja Põhiseadusliku Assamblee moodustamisest. 21.august Dessantlased hõivavad teletorni ja ETV saated katkevad. Pärast augustiputsi läbikukkumist Venemaal tõmbavad dessantväelased ka Eestis tagasi. 22.august Dessantväelased lahkuvad Eestist
20. sajandil Eesti alal tegutsenud ajaloolised institutsioonid. Eri võimude valitsemisaeg: 1. Isevalitsus Ühe isiku piiramatul võimul rajanev riigivalitsemissüsteem, absolutism, autokraatia. 2. Duumamonarhia alates 1905, kindralkuberner Kindralkuberner on monarhi asevalitseja iseseisvas riigis, suures koloonias või haldusüksuses. Sõltuvalt poliitilisest korraldusest võib kindralkuberner olla kõrgema ametiastmega kuberner või seista "tavalistest" kuberneridest kõrgemal, täites administratiivseid või ka valitsusjuhi ülesandeid. 3. Veebruari (märtsi) revolutsioon, tsaarivõimu kukutamine ja kodanlik AV, Eestis Maanõukogu 1917. aasta veebruaris alanud Veebruarirevolutsiooniga kukutati Venemaal monarhia ning võimule tuli Venemaa Ajutine Valitsus. Eesti rahvuslikud poliitikud suutsid olukorda ära kasutada ning sama aasta aprillis võideldi Eestile välja rahvuslik autonoomia. Ajutise Valitsuse otsusega ühendati Eestimaa kubermanguga ka Liiv...
●● puhkus, toitumine, tualett, praht. 29 2.1.4 KÄSK JULGESTAJALE Julgestamine on lahingutegevuse kaasnev tegevus, mille eesmärk on vältida vastase ootamatut rünnakut. Julgestuse liigid on rännakujulgestus, puhkepausi julgestus ja lahingujulgestus. Rännaku julgestus: JÜ valib rännakuks liikumisviisi, mis tagab 360-kraa- dise vaatluse ja julgestuse. Vajadusel saadab kuni lahingupaari suuruse üksuse jao ette 25-100 meetri kaugusele julgestama (olenevalt maastikust). Julgestajatel ei tohiks kaduda silmside jaoga. Puhkepausi julgestus: moodustatakse sigarikujuline ringkaitse. Jaoülem saadab vastase ohtlikusse suunda lahingupaari suuruse üksuse jagu jul- gestama. Lahingujulgestus: kasutatakse jao lahingutegevuse või lahinguks ette- valmistamise julgestamiseks. Eesmärk hoida ära vastase ootamatu sattu- mine vastutusalale. Julgestamise põhieesmärk on kiiresti informeerida oma vahetut ülemat vastase ilmumisest
Kuninglik Lennuvägi oli suures arvulises vähemuses (640 lennukit sakslaste 2600 vastu), kuid sõda Briti õhuruumis andis talle palju taktikalisi eeliseid. Sõjaplaane tehes ülehindasid sakslased Luftwaffe taktikalist ja arvulist üleolekut ning alahindasid Briti lennuväe võimekust ja tugevust. Sakslased otsustasid kasutada erinevaid kahemootorilisi pommitajaid, nagu Heinkel he 111 ja Dornier Do 17, ning täppisrünnakuteks sööstpommitajaid Junkers Ju 87 Stuka. Neid pidid julgestama ühemootorilised hävitajad Messerschmitt Bf 109 ja kahemootorilised suure tegevusraadiusega raskehävitajad Messerschmitt Bf 110. Kahemootorilised pommituslennukid olid tõhusad, kuid vajasid eskorti kaitseks vastase moodsate hävitajat eest. Bf 109 oli tippklassi hävitaja, kuid selle lennuaeg oli piiratud. Bf 110 suutis tegutseda vastase taevas kauem, kuid see polnud Inglise hävitajatele võrdne vastane. Luftwaffel õnnestus ründamiseks luua kolm õhulaevastikku(Luftlotte), mis
-kas andekas, tujukas omadust määra väljendav -jas usjas, valkjas viitab mingi asjaga sarnasust -mine ! alumine, ülemine väljendab paiknemist kui omadust eba- ebanormaalne, ebasõbralik Tegusõna tuletus: 16 Sufikstuletus (lisatakse liide) -ta/-da koitma -le hüplema, -sta julgestama, kadestama kauplema -nda eestindama, esindama -u sulguma, haukuma -ne tervenema, kaugenema Nulltuletus (sõnatüvele lisatakse -ise krabisema, helisema tegusõna tunnused ja lõpus. -tse vagatsema, kaitsema Muutuv sõnaliik jääb enamasti -ata nuuksatama, karjatama samaks). Näide: saag saagima,
Eesti Vabariik Aastatel 1991-1994 Ajaloo Uurimustöö Tallinn 2012 Sisukord 1. Eesti taasiseseisvumine (1991) ...................................... 2. Valitsus (1992) ............................................................... 3. Eesti majandus (1993) .................................................... 4. Estonia katastroof (1994) .............................................. 5. Kasutatud kirjandus ........................................................ 6. Eesti Taasiseseisvumine 1991 Eesti taasiseseisvumist (juriidiliselt korrektse nimetusega Eesti iseseisvuse taastamist) tähistatakse 20. augustil, kuna 20. augustil 1991 kell 23.03 võttis parlamendi kohuseid täitev Eesti Vabariigi Ülemnõukoguvastu otsuse, et Eesti ei kuulu enam NSV Liitu ja on iseseisev vabariik: "Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsus Eesti riiklikust isese...
Võhma lihakombinaat. 18. Eesti Vabariigi taasiseseisvumine 20. augustil 1991. aastal võttis parlamendi kohuseid täitev Eesti Vabariigi ülemnõukogu vastu otsuse, et Eesti ei kuulu enam Nõukogude Liidu koosseisu. Otsuse tõukeks sai Venemaal toimunud augustiputš, mille põhjuseks oli Venemaa rahulolematus perestroikaga. 20. augustil marssis Pihkva dessantdiviis Tallinnasse ja tahtis hõivata teletorni. Vabatahtlikud asusid julgestama Toompead, raadio-ja telemaja. Rahvarinne korraldas Vabaduse Väljakul miitingu, mis nõudis Eesti Vabariigi taasiseseisvumist. 1991. aasta augustiputši tagajärjel nõrgenes NL nii väga, et Eesti leidis võimaluse taasiseseisvuda ja NL lakkas eksisteerimast. 19. USA sise- ja välispoliitika 1940.- 1950. aastatel. Välispoliitika: USA oli oma välispoliitikaga väga aktiivne teise maailmasõja lõpus ja peale teist maailmasõda
Ülemnõukogu otsus Eesti riiklikust iseseisvusest" Otsuse vastuvõtmise tõukeks sai Moskvas toimuv Riikliku Erakorralise Seisukorra Komitee korraldatud augustiputs, mille põhjuseks oli Venemaa mõne poliitilise jõu rahulolematus perestroikaga ja NSV Liidu nõrgenemisega. 1991. aasta 20. augusti pealelõunal saabusid Pihkva dessantdiviisi dessantväelased Tallinna ja üritasid hõivata Tallinna teletorni. Vabatahtlikud asusid julgestama Toompead, raadio- ja telemaja. Rahvarinne korraldas Vabaduse väljakul miitingu, kus nõuti Eestile iseseisvust. Riigipöördekatse järel lagunes NSV Liit osadeks. * Iseseisvuse väljakuulutamise kinnitas haamrilöögiga Ülo Nugis d) Eesti iseseisvuse tunnustamine. 1991 augusti lõpus-septembri alguses hakkasid välisriigid üsna kiiresti Eesti iseseisvumist tunnustama. Esimesena tunnustas Eesti taasiseseisvumist Island ja seejärel ka paljud suurriigid (k.a. Venemaa, kelle eesotsas oli B
Läbirääkimised toimusid 2-10 okt 1939 Tallinnas ja olid pingelelised, kuna NL sõjavägi tundis end juba täie peremehena. Räägiti läbi, kuhu kui palju ja mida paigutatakse täpsemalt. Punaarmee sissemarss. Pidi algama 18. okt. Kuna valitsus pidi vastu võtma,s iis K. Eenpanu astus tagasi ja uus valitsus eesotsas Jüri Uluotsaga võttis vastu ( ta osales baaside lepingu sõlmimisel). Punaarmeel pidi olema ohutu sissetulek oma baasidesse. Liikumist pidi julgestama politsei, Kaitseliit ja sõjavägi. Alguse sai juba 12. okt, mis Tallinna ilmusid kolm hävitajat, 15. okt tulid 12 sõjalaeva. Maavägi tõepoolest 18. ja 19. okt ilma intsidentideta. Jüri Uluotsa valitsus. Sõjaministriks sai Nikolai Reek, välisminister Anst Piip, kõik väliskõnelustel osalenud. Uuele valitsusele pandi suuri lootusi olude liberaliseerumise osas. Poliitiliste vabaduste lubamine jäi neil vaid sõnakõlksusks, ka ei jõutud riigijuhtimisse haarata opositsiooni, Nende
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
