(4) Teenistusrelvade liigid ja nende käitlemise korra kehtestab siseminister määrusega. (5) Teenistusrelvad kantakse teenistus- ja tsiviilrelvade riiklikusse registrisse § 9. Relva ja laskemoona leid (1) Isik, kes on leidnud relva ja laskemoona peab teatama sellest politseile (2) Politsei teatab leitud relvast ja laskemoonast ajalehes seitsme tööpäeva jooksul. (3) Kui leitud relva või laskemoona omanik ei ole kuue kuu möödumisel reageerinud, on leidjal õigus leitud relv ja laskemoon omandada juhul(kui relv/moon on korras). (4) Alates relva leidmisest on omanikul aega 1 kuu relvaluba saada või 3 kuud relv müüa. (5) Leitud, tsiviilkäibes keelatud, kuid kollektsioneerida lubatud relva ja laskemoona võib võõrandada riigile või kollektsioneerimisluba omavale isikule käesoleva seadusega kehtestatud korras. § 10. Relva kasutamisest teatamine Relva omanik peab teatama politseid, kui relvaga on kedagi surmatud või vigastatud.
· töökindel, · lihtne kasutada, · lihtne lahti võtta ja hooldada, · piisavalt täpne kaugusel kuni 300 m. 3 1.3.Automaatrelvade tööpõhimõte: Automaadi tööpõhimõte on sarnane kuulipilduja omale ja seisneb püssirohugaaside jõu või harvem tagasilöögi jõu ärakasutamises lasu ajal relva uuesti laadimiseks. Sellisel moel tulistab relv automaattulereziimis, kuni päästik vabastatakse või lõpeb laskemoon salves. Ükskiklaskude reziimis tuleb uue lasu tulistamiseks päästik iga lasu järel korraks vabastada. Mõningaid moodsamaid automaate saab seadistada ka mõnelasulitele lühikestele valangutele. Mõnedki tänapäeva kergekuulipildujad on ehituselt ja tööpõhimõttelt automaadi edasiarendused. 1.4.Laskemoon: Tänapäeva automaatide põhilised kasutatavad padrunitüübid (mm) on: · 5,56x45, · 5,45x39, · 7,62x39, · 7,62x51. 1.5.Automaatrelvade ajalugu:
SPORTLASKMINE Jaanika Üprus Klassikalised harjutused Kaarrada ehk skeet Kaevikrada ehk trap Paariskaevikrada ehk double trap Varustus Relv, laskemoon, sobiv optika Relvapuhastusvahendid ning relvakohver Kõrvaklapid Õige riietus, laskurikinnas Võistlused Palju erinevaid võistluseid erinevatele vanuseastmetele http://www.ejsl.ee/index.asp?action=0&type=100002&id=325 Olümpiamängud Miks mina valisin? Perekonnas on jahimehi Teema tundus huvitav Selle kohta oli piisavalt informatsiooni TÄNAN KUULAMAST!
materiaalse vastutuse lepingu. 4. Kaitseliitlane hoiab temale kuuluvaid või tema valduses olevaid tulirelvi oma elukohas raudkapis (relvakapis) tühjaks laetuna. Relvakapp peab olema valmistatud vähemalt 3 mm terasplekist ja sellel peab olema vähemalt üks tugev siselukk. Relvakapp peab olema kinnitatud jäigalt ehitise kandva seina, põranda või lae külge. 5. Relvi ja laskemoona hoitakse eraldi. Relvad ja laskemoon võivad olla ühes kapis, kuid eraldi lukustatavates laegastes. 6. Relvakapp ei ole nõutav ühe püstoli, revolvri, sileraudse vintpüssi või vintpüssi-karabiini hoidmiseks. 7. Käesoleva korra punktis 6 nimetatud juhul hoitakse relva ja selle laskemoona eraldi peidetult kohas, mis on kõrvalistele isikutele kättesaamatu. Vintpüssi-karabiini lukk peab olema eraldatud. 8. Automaattulirelva hoitakse relvakapis. Relva lukku hoitakse relvast eraldi.
Second level Third level Fourth level Fifth level Hinnom teenis vabadussõjas: 2. Eesti jalaväepolk 2. diviisi tagavarapataljon Soomurongide Diviis Vabadussõda 1918 Punaarmee pealetung (Narvast ) Eestil vähe toitu, relvi ja riideid Punaarmee jõudis Tallinnast 30 KM kaugusele. Soomest tulid relvad, laskemoon ja vabatahtlikud. Aitas Suurbritannia 1919 Narvas lahingud 1920 Tartu rahuleping 1933. aastast töötas ta Tallinnas Raudtee Peatehase raamatupidajana. 1944 põgenes Saksamaale 1957 sai loa, et USA'sse elama asuda Tegutses raamatupidajana Suri 1989
SBK 2007 lipnik Peeter Pau 7998331; 53334342 [email protected] [email protected] Relvade ja laskemoona käsitsemine : RELVAD: · Relva on keelatud suunata inimeste poole · Relva peab alati käsitsema nii, nagu see oleks lahing- padrunitega laetud · Relva on keelatud laadida ilma käsuta · Relva peab käsitsema nii, et relva sisemusse ei satu liiva, prügi või muud kõrvalist · Laskmise ajal peab pidevalt kontrollima, et laskesuunas ega ka rauasuudme vahetus läheduses ei oleks inimesi, loomi ja laskmist takistavaid esemeid · Relva peab alati panema kaitseriivi ja hoidma kaitse- riivistatuna, kui relva ei kasutata või käsitseta · Enne relva märgile suunamist on keelatud hoida sõrme päästikul. Sõrm asetatakse päästikule alles siis, kui relv on suunatud märgile ja ollakse valmis selle pihta tulistama LASKEMOON: · Laskemoona saamisel peab kontrollima, et see oleks õiget: liiki ja puhas, ilma mulj...
TOLLIMAKS Mis on tollimaks? • Maks, mis lisatakse imporditavatele kaupadele • Sissetoodava kauba koguste piiramine ning eksporditava kauba koguste suurendamine, mõjutades nii nende konkurentsivõimet • Ühekordne, deklareeritav ja määratav maks • Tollimaksumäär on üldjuhul 017% • Tollimaksu suurus sõltub kauba liigist, päritoluriigist ja ka kogusest Mis on tollimaks? • Lisandub ka käibemaks ning aktsiis (alkohol, tubakas, mootorikütus) • 1. mai 2014 • Tollitariifistik TARIC Eesti Tollitariifistik Mida peab arvestama? • Tollimaks lisandub importimisel riikidest, mis ei kuulu Euroopa Liitu • Euroopa Liidu sees tollimakse ei ole ning tollideklaratsiooni ei ole vaja esitada • Käibemaksu tasutakse ka transpordikulult. Mida peab arvestama? • Kui saadetakse midagi kolmanda riigi füüsiliselt isikult füüsilisele isikule mittekaubanduslikul eesmärgil, siis ...
võeta. Lähevad need, kes on valmis oma isamaad enese elu hinnaga kaitsma. Valdavas osas poisse ei kutsu miski sõjaväkke. Tuttavad kiruvad, teevad maha ning väidavad, et kaitsevägi on mõttetu. Samas mõttetu on ka poisiklutiks jääda ning sõjaolukorras koos naiste ja lastega keldrisse pageda. Lahendusi, kuidas Eesti kaitseväe olukorda paremaks muuta, on mitu. Kõige tulusam oleks noormehi motiveerida väljaõppe parandamisega. Et oleks reaalsed tankid, relvad ja laskemoon. Kõik, mis on nagu "päris" sõjas, tundub huvitav ja põnev. Selleks, et Eestil oleks jätkuvalt sõja- ja kriisiolukorras mehi, keda rindele saata, tuleb teha muudatusi. Selliseid, mis motiveerivad noormehi sõjaväkke minema ning hakkama saama iga olukorraga, mis neid ees ootab. Merlin Nerep
kott 2.1 Relva keelatud suunata inimest poole. Relva peab alati käsitlema nii nagu see oleks lahingupadrunitega laetud. 2.3 Relva on keelatud laadida ilma käsuta. 2.4 On keelatud anda relva laadimise käsku, kui rauasuudmest eespool on varjumata inimesi. Paukpadrunitega lähemal kui 30 m Mis on kaliiber:Kaliiber on tulirelva rauaõõne, kuuli, miinipildujamiini või mürsu läbimõõt. Kaliiber on oluline relva iseloomustav suurus, mille kaudu on seotud relva võimsus, omadused ja laskemoon Relv ( pilt ) Kaliiber : 7,62 mm Sihikuline laeng : kuni 500 m Salv mahutavus : 20 padrunit
12. Millised olid muistse vabadusvõitluse põhjused ja kes olid osapooled? V: Põhjus oli see, et saksamaa tahtis idast enda ala suurendada ja saada juurde kaubanduslikke radasid (monopol venemaaga). Tulemus: eestlaste alistamine ja ristiusustamine. KÜS 13-16 13. Võrrelge eestlaste ja sakslaste sõjalist taset, põhimõtteid, arusaamu sõjast ning tooge välja peamised erinevused! V: Sakslastel oli kõvasti parem sõjatehnika, nt laskemoon, rõivad ja relvad. Sakslased tahtis enda ala jõuaga suurendada. 14. Nimetage 2 Teie arvates pöördelise tähtsusega sündmust muistse vabadusvõitluse käigust ning selgitage oma valikut! V: Esimene on kindlasti see, kui eestlased said lõpuks aru, et neil on vähe liitlasi ja esimesena ühinesid nad Ida-Naabritega. 15. Millised olid eestlaste allajäämise peamised põhjused? V: Meil oli halvem tehnoloogia, väiksem armee ja vähem liitlasi. 16
Venemaa on niigi suur ja võimas, kuid temale jääb väheks, tahab aina juurde ja juurde. Enamus rahvast on seal täielikult pimestatud, see tähendab, et nad kuulavad Putini propagandat ja usuvad, et meie oleme need pahad, kuigi nad ei tea, mis tegelikult toimub. Näiteks Putin kinnitas vene rahvale, et ei viidud sõdureid Venemaalt appi separatistidele Ukrainas, kuid tegelikult oli see kõik vale. Lisaks väideti, et viidi toidumoona ja meditsiinilist abi, kuid tegelikult oli muist seal laskemoon vene sõduritele. Nemad arvavad, et ainult neil võib olla oma keel, omariik, oma õige ajalugu, aga teistel ei või olla oma keelt, oma õiget ajalugu ja oma territooriumi. Mina sündisin Eesti Vabariiki ja olen koguaeg mõelnud, et nii ongi olnud ja nii jääb, et alati ongi selline mugav ja hea koht, kus pole sõdasid ega midagi. Nüüd kui ma olen juba Eesti ajaloo kohta piisavalt õppinud, ei olegi see nii roosiline. Võib-olla varsti on
Passenger List reisijate nimekiri (kui reisijaid kaubalaeva pardal ei ole, tuleb nimekirja asemel teha vastav märge Nil Listi), nõutav tavaliselt kõigi institutsioonide poolt, kirjutab välja kapten. Nil List selle dokumendiga deklareerib kapten, mida laeval ei ole (näit. reisijad, põgenikud, loomad, ohtlik last, laskemoon, tulirelvad jms.), nõutav sadamavõimude ja tolli poolt, vormistab kapten. Ship's Stores List laeva varude nimekiri, nõutav tolli poolt. Personal Effects List meeskonna isiklike asjade nimekiri, nõutav tolli poolt. Narcotics List narkootikumide ja medikamentide nimekiri, nõutav tolli poolt. Bonded Stores List pitseeritud varude nimekiri (tubakas, kangem alkohol), nõutav tolli poolt. Mar
vabatahtlikult ja igaveseks ajaks kõigist suveräänõigustest, mis olid Venemaal Eesti rahva ja maa kohta" Nõukogude Venemaa maksis Tsaaari-Venemaa kullavarudest 15 miljonit rubla Lubati tagastada kultuurivarad, mis evakueeriti Venemaale I maailmasõja käigus Eesti kaotused Langenuid: 3588 meest s.h. 233 ohvitseri ja 3355 sõdurit Haavatuid ja põrutada saanuid: 13 775 Kulud: 178.770 miljonit krooni Sõjasaak: kaks miiniristlejat, lahingutehnika ja laskemoon, raudteeveerem Võlg Ameerika Ühendriikidele, Inglismaale, Prantsusmaale, Soomele Kokkuvõte olulisematest sündmustest 28.november 1918 enamlaste sissetung algab Vabadussõda 23. aprill 1919 kokku tuleb Asutav Kogu 23. juuni 1919 Võnnu all purustatakse Landeswehri väeosad 3.jaanuar 1920 relvarahu Vabadussõjas 2.veebruar 1920 Tartu rahu allkirjastamine VABADUSSÕJA KANGELASED Johan Laidoner Eesti Vabariigi sõjavägede
Et veevool oli kiire ja jääkülm vesi kangestas hobuste jalad, siis viidi ratsaväelased koos ratsudega kosest alla. Nõnda kaotati tuhat meest. Seejärel hakkasid taganema jalaväelased. Preobrazenski polgu sõdurid koormasid taganemisel üle puusilla, mis nende all purunes, ja praktiliselt kõik sillal olijad uppusid. 1700. aasta lõpul koosnes kogu Vene armee veel ainult 34 000 sõdurist. Sealjuures puudusid neil suurtükid, laskemoon, osalt ka püssid. Samuti puudus neil igasugune distsipliin ja võitlusmoraal. Järellugu. Pärast Narva lahingut siirdusid rootslased Tartusse ja selle ümbrusesse talvekorterisse. Kuningas ise talvitus endises Laiuse ordulinnuses. Euroopas lakati pärast kaotust mõneks aastaks Vene sõjaväega arvestamast, Karl XII aga omandas suure väejuhi kuulsuse.
Ristsõna 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 1. Laskemoon (ainsuses) 2. Politseiniku riietus ehk ... 3. Politsei kes ohjab rahvarahutusi 4. Sõltuvust tekitavad ained 5. Raal ehk ... 6. Süüdimõistetud kurjategijad viiakse 7. Maja kus hoitakse arestituid 8. Politseinike nui 9. Auto hoidmise koht 10. Kätele pandavad rauad 11. Teenistusrelv 12. kiireim politsei sõiduvahend 1 P A D R U N
3. peatükk VARAVASTASED SÜÜTEOD 1. jagu Süüteod omandi vastu 1. jaotis Asja ebaseaduslik omastamine § 199. Vargus (1) Võõra vallasasja äravõtmise eest selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil – karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. (2) Sama teo eest, kui: 1) teo objektiks on tulirelv, laskemoon, lõhkematerjal või kiirgusallikas; 2) teo objektiks on narkootiline või psühhotroopne aine või nende lähteaine; 3) teo objektiks on suure teadusliku, kultuuri- või ajalooväärtusega ese; 4) see on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse, röövimise või omastamise; 5) see on toime pandud avalikult, kuid vägivalda kasutamata; 6) see on toime pandud suures ulatuses; 7) see on toime pandud grupi v��i kuritegeliku ühenduse poolt;
Barrikaadid on valmis ning revolutsionäärid astuvad vastu sõjaväe hoiatusele, et nad peavad kas alla andma või surema. Gavroche paljastab Javert'i, kes osutub politsei spiooniks. Eponine saab surma püüdes barrikaadidele tagasi jõuda. Valjean saabub barrikaadidele Mariust otsima. Tal avaneb võimalus tappa Javert, kuid selle asemel laseb ta Javert'il minna. Üliõpilased jäävad ööseks barrikaadidele ning öövaikuses palvetab Valjean Mariuse eest. Järgmisel päeval hakkab laskemoon otsa lõppema. Gavroche jookseb välja laskemoona järele, kuid satub kuuli ette ja sureb. Lahingu käigus tapetakse kõik mässajad, nende hulgas ka liider Enjolras. Valjean varjub koos teadvuse kaotanud Mariusega linnaalusesse kloaaki, kus Thénardier surnute taskuid tühjendab. Valjean väljub kloaagist päevavalgusesse ja kohtub taas Javert'iga. Ta anub luba viia poiss haiglasse. Javert lubab tal küll minna, kuid mõistab, et on murdnud sellega oma vankumatuid põhimõtteid.
Inglismaad allveelaevadega blokeerima. 1916 Saksamaa otsustas anda Suvel suur Venemaa Suvel peeti Jüüti Hakkas ilmnema siin pealöögi. Peaaegu pealetung, algul edukas, merelahing Saksamaa ja kogu aasta kestis siis lõppes laskemoon. Inglismaa vahel. Mõlemad Antanti edu Verduni /verdöön/ lahing, Rumeenia astus sõtta, kuid kuulutasid end võitjaks. sakslasd kaotasid. Seejärel kaotas, Idarinne pikenes Merel säilis siiski läksid prantslased veelgi. Inglismaa ülemvõim. vastupealetungile, peeti Somme`i /somm/ lahing
Kaitseliidu keskjuhatus on keskkogu koosolekute vaheajal tema pädevuse piirides Kaitseliidu tegevust korraldav täitevorgan, mille ülesanded on: 1) riigieelarvest Kaitseliidu sihtotstarbelise finantseerimise taotluse ja eelarve ning majandusaasta aruande koostamine ja esitamine keskkogule; 2) eelarve täitmine; 3) Kaitseliidu nimel lepingute sõlmimine; 4) Kaitseliidu vara ja ettevõtete valitsemine, välja arvatud relvad, laskemoon ja muu sõjaline varustus; 5) keskkogu ja vanematekogu koosolekute töö korraldamine; 6) Kaitseliidu organisatsiooni ja üldtegevust puudutavate küsimuste arutamine ja nende kohta seisukohavõtmine; 7) põhikirja ja kodukorra muudatuste ettevalmistamine; 8) muude keskkogu ja vanematekogu antud ülesannete täitmine; 9) Kaitseliidu vara, välja arvatud relvad, laskemoon ja muu sõjaline varustus, kasutamise, lepingute sõlmimise ja eelarveliste
· Autode alla jäänud · Inimeste · Linnud 3 · Loomad Kõrgtehnoloogiline tootmine Tootmine, kus on kasutatud uusimaid tehnoloogiaid · 20. saj II pool · Arenes sõjandusega seotud harudes · Areneb, kasvab ja muutub kiiresti · Kõrgtehnoloogilised tootmisharud · Relvastus · Relvad · Laskemoon · Kosmosetehnika · Satelliidid · Süstikud · Tuumatehnika · Tuumareaktorid · Tuumareaktorite osad · Lennundusseadmed · Lennuk · Helikopter · Ravimitööstus ja biomeditsiin · Vaktsiinid · Ravimid · Mikroelektroonika · Takistid · Transistorid · Arvutitööstus
Miks lõppes ärkamisaeg? 1) juhtide vahelised erimeelsused 2) suur lõhe kahe peamise suuna vahel 3) Jakobsoni surm jm sellised sündmused 4) Iga hea asi saab korda otsa 5) venestamise pealetung Venestamine - 1880.keskpaigast kuni I Maailmasõjani. Põhjused: 1) eestlase pürgmised ja ideaalid olid erinevad 2) rahvusliku liikumise tulemusena poliitilised olud ei paranenud 3) rahvusliku liikumise hoog vaibus ja selle juhid lahkusid vaateväljalt Kaasnenud ümberkorraldused: 1) Koolides mindi üle venekeelsele õppele 2) Õigeusu pealesurumine 3) Piirati omavalitsuste tegevusvabadust 4) vene keelest sai ametlik asjaajamiskeel 5) ametnikud vene rahvusest 6) uus kohtusüsteem 7) uus linnaseadus 8) tsensuur- kirjasõna range kontroll 9) Eesti seltside jm sulgemine/ära keelamine Mis juht...
Transport 5 32 Aeg 93 60 100% 100% 3) millised olid militaarlogistika võtmesõnad ja mis tegurid olid sõja käigu otsustamisel olulised? a) antiikaeg 19saj. Lõpp toit, loomasööt, transport, telgid, kehvad teeolud b) I MS toit, loomasööt, raudteetransport, kehvad teeolud c) II MS toit, loomasööt, raudtee transport, autod, kütus d) tänapäev toit, auto, õhutransport, meretransport, laskemoon 4) logistika strateegia eesmärgid ? - raha tegemine - raha säästmine - ettevõtte olemasolu turvamine, et ei läheks pankrotti. - ressursside optimaalne kasutamine 5) Logistika arenguetapid. mis mõjutasid logistika arengut. a) hajutatud tegevus alates 1960- 1980 ( logistiline evolutsioon, tootmiskeskne mõtteviis, transporditehnika areng ) b) osaline integratsioon logistilise turunduskeskne etapp logistika arengut mõjutasid : - tarbijate nõudluse muutus
Tervikuna toodi korpus rindele tagasi alles 1944. aasta septembris, mil rinne Eestis oli läbi murtud. Taanduva vastase kottivõtmiseks saatis korpus välja polkovnik Nikolai Trankmanni eelsalga, kuhu kuulus üle 40 soomusmasina ja ohtralt jala- ja suurtükiväge. See tõkestas 20. septembril Avinurmes tee Krivasoo alt taganevatele piirikaitserügementidele, kelle liikumist aeglustasid tuhanded kodust põgenenud tsiviielanikud. Kuna taganejatel lõppes laskemoon, murdsid Nõukogude tankid kaitsest läbi, keerasid Avinurme-Tudulinna teele ning sõitsid üle lahingu lõppu ootavate põgenike kolonnist. Tapeti ka Avinurme kirikusse paigutatud haavatud. Hiljem osales korpus veel lahingutes Porkunis, Tehumardil ja Sõrves, 1945. aastal Kuramaal sakslaste-lätlaste vastu. Kuipalju 33 tuhandest 1941. aastal mobiliseeritust ellu jäi, ei ole teada, tõenäoliselt mitte üle kolmandiku. Pole kahtlust, et hävituspataljonlaste tegevus oli Eesti riigi ja rahva
Talvesõda Talvesõda kestis 105 päeva. Hirler ja Stalin leppisid kokku mõjupiirkondades, see tähendas et Poola jagati ning kolm Balti riiki ja Soome siiirati Nõukogude mõjupiirkonda. Balti riigi leppisid Stalini nõudmistega, samad nõudmised esitati ka Soomele mis oli nõus tegema järelandmisi kuid ei nõustunud Nõukogude baasi rajamisega Hankosse, mis paikneb Helsingi lähedal. Soome sõjaväes oli 37 000 meest vananenud varustusega, käputäis igivanu soomustanked, mõned tankitõrjekahurid. Mereväel oli vaid 2 soomuslaeva, 2 suurtükilaeva, 5 allveelaeva ja 7 torpeedopaati. Lennusväes oli 41 pommitajat ja 80 vananenud hävituslennukit. 19. Sajandil oli Soome Nõukogude osa pärast 1917 aasta bolsevike ülestõusu haaras soome võimalusest end Venemaast vabaks murda. 6 detsembril 1917 kuulutas Soome end sõltumatuks vabariigiks. Kõigil soomlastel oli tugev tahe kaitsta oma kodumaad, kaevati kaevikuid parkidesse ja täiedati liivakotte, ehitati pommivarj...
õnnestunud. Sommeri lahing ( juuli dets ) langes 1,3 milj meest. Sakslased kaotsaid. Prantslased ei suurnud edasi liikuda. Esimene kord sõjaajaloos kasutati tanke Somme lahingus. Tankid purusasid kindlusi, hävitasid traattõkkeid , surusid maha kuulipilduja pesi, aga peamiselt tekitasid paanikat. Pärast Somme lahingut tõstis Venemaa pead. 1916suvel otsustas Venemaa alustada pealetungi edelarindel Austia- Ungari vastu. Suured kaotused. Venevägedel lõppes laskemoon. Augustis läks sõtta Rumeenia(antantide poole) . Rumeenia armee sai lüüa. Sakslased said oma kasutusse Rumeenia nafta. SÕDA MEREL 1915.a veeb kuulutasid sakslased välja piiramatu alvesõja, sakska alveelaevad uputasid ära kõik kauba ja isegi reisilaevad ja vaatamata millal laevad sõitsid. JÜÜTI MERELAHING Saksa-Inglise laevastiku vahel , kukku 250 laeva . Kaotused suured. Mõlemad kuulutasid oma pooled võitjateks. Võitjaks oli Inglismaa
Võru Kesklinna Gümnaasium Julius Kuperjanov referaat Koostaja: Võru 2011 Sisukord Sissejuhatus Julius Kuperjanovi sünnipaik ja kooliaastad Julius Kuperjanovi sündis Venemaal, Pihkva kupermangus, Novorzevi linna lähedal asunud väikeses Ljohhova külas. Kuperjanovi vanaisa, olles sattunud teravasse vastuollu Räpina mõisnikuga, oli omal ajal Eestist sinna rännanud. Seal päris Kuperjanovi isa Daniel oma isalt väikese, kuid eestlaste visadusega loodud üsna korras talukoha, kus 1. oktoobril 1894. a. nägi vanemate teise pojana esmakordselt ilmavalgust poeg Julius. 1904. aastal müüb Daniel Kuperjanov oma talu ära, et kodumaale siirduda ja seal oma lastele emakeelset haridust anda. Ta ostab Tartumaal, VanaKuuste vallas ära Lalli...
rindelt teisele. · Trotskil õnnestus luua sundvärbamise alusel väga karmi korraga punaarmee, millel oli väga kõrge moraal. · Väga hea punane propaganda. · Valgete vahel puudus koostöö. Neid ühendas ainult see, et nad on punaste vastu, aga sõjalist koordineerimist ei toimunud. · Valgete poliitika oli otseselt rahava vaenulik. (Talupoegadelt võeti maa tagasi, rakendati valget terrorit.) · Puudus ressursidest, laskemoon sai otsa. Budilovi relvatehased olid punaste käes. · Valgete sõjavägi koosnes peamiselt ohvitseridest. · Valged käitusid uute rahvusriikide suhtes väga üleolevalt. Neile ei mahtunud pähe, et keegi võiks Vene impeeriumist välja astuda.(film ,,Riia kaitsjad" valged venelased läksid kukutama Riia AV ) · Punased rakendavad oma võimualusel territooriumil rakendavad sõjakommunismi poliitikat
hakanud, konstitutsiooni kriis oli läbi. Kuid samas käis enneolematult äge valimiskampaania, mis tekitas rahva seas arusaadavat ärevust ja teadmatust milline poliitiline võim haarab juhikoha. 7 4. Riigipööre 12. märtsil 1934 kell 14:00 anti Tondil kaitseväe ühendatud õppeasutuste aspirantide kursustel häire. Reservohvitseridele jagati laskemoon kätte ning kolm kompaniid marssisid kekslinna. Sõdurid asusid valvesse tänavaristmikele võttes kontrolli üle südalinna ja Toompea. Piirati sisse vabadussõjalaste residentsid: poliitpolitsei otsisid majad läbi ja vahistasid kohalviibijad. Koostöös kohalike Kaitseliidu elementidega teostas politsei kogu riigis vabadussõjalaste juhtide arreteerimisi. Kell pool kuus õhtul algas Toompeal valitsuse erakorraline koosolek. Kus Päts teatas,
KVÜÕA Refereering Balti Kaitsekolledzi taktikaliste tingmärkide käsiraamatust Kpt Ülo Raudmäe 2001 EESSÕNA NATO on lõpetanud uuele käsiraamatule APP-6(A), STANAG 2019, taktikalised tingmärgid ülemineku ja kasutab neid igapäevases planeerimis- töös. Käesolev käsiraamat on juba kasutusel enamuses NATO riikides. Balti kaitsekolledzis kasutatakse antud taktikali tingmärke alates kolmandast staabikursusest. Käesolev refereering käsiraamatust on mõeldud kasutamiseks Balti Kaitse- kolledzis õppetundides ja väliharjutuste ning sisaldab APP-6(A) tähtsamaid osi ja annab ülevaate tähtsamatest uutest reeglitest ja tingmärkidest. Ta ei asenda dokumenti APP-6(A) , mis on ja jääb alusdokumendiks. KVÜÕA-s on seekordne tõlge esimene ja see pole lõplik. Nagu varsti isegi veendute on siinses refereeringus osa marerjale veel tõlkimata, kuid usun et teie teadmisi lai...
Kutse õppekogunemisele edastatakse 120 päeva enne õppekogunemist. Õppekogunemisel on võimalik osaleda vabatahtlikult esitades vähemalt 30 päeva enne õppekogunemise algust kaitsereingkonna ülemale kirjaliku taotluse. Keeldumise korral teatab kaitsereingkonna ülem sellest taotlejale vähemalt 15 päeva varem. Õppekogunemisel osalemine on kohustuslik. Mida õppekogunemisele kaasa võtta? Kaasa tuleb võtta kutsel nimetatud esemed ja dokumendid. Lubatud ei ole: · relvad ja laskemoon · lõhkematerjal, pürotehnilised tooted, plahvatusohtlikud ja kergestisüttivad ained · ohtlikud kemikaalid ja toksilised ained · ravimid, mille omamist ei ole lubanud väeosa meedik · alkoholi ning narkootilise ja psühhotroopse ained · hasartmängud [3] Vastavalt allikate kirjeldusele järeldan, et reservteenistuse kohustused on võrdsed nii meestele, kui ka naistele. Eraldi kohustusi meestele või naistele välja pole toodud. 3. KARJÄÄR KAITSEVÄES
Paar meest kandsid ta lahinguväljalt ära ja viisid Sangaste sidumispunkti. Kuperjanovi langedes haaras partisane viha ja hoolimata sellest, et neid oli vähe, tungisid nad metsikus vihas edasi, III rood kõige ees. Leitnant Soodla tegi mitu katset mehi edasi viia, kuid tagajärjeks olid ainult surnud oma poolel. Lõpuks saabusid appi ka soomlased, kes samuti said suuri kaotusi ja olid sunnitud taganema. III roodu olukord hakkas muutuma juba lootusetuks, sest jõud vähenes ja ka laskemoon. I rood oli Kamatsi talust õlekuhjadeni tõmbunud ja jäi nüüd leitnant Soodla käsutusse kuna nende endi ülem leitnant Piip oli raskesti haavata saanud. Kui vaenlane mõisast välja rünnakule tormas oli tema vastas ainult 60 partisani, kes ei mõelnudki taganeda vaid võtsid vaenlase ägeda tule alla. Siiski lähenesid vaenlaste read järjekindlalt õle-kuhjadele, siis aga nägid partisanid
käitada nii diiselkütuse kui ka bensiiniga. Tulekahju puhuks on tankidele osaliselt sisse ehitatud automaatsed tulekustustussüsteemid. Tanki välispind kaetakse sageli aktiivsoomusega, mis vähendab kumulatiivlaskemoona mõju. Mõningatele tankidele on võimalik kinnitada lisaseadmed, mille abil saab läbida (kandvat ja tasast) põhja mööda sõites paari-kolme meetri sügavusi veekogusid. Lahingutank koosneb lahinguosast, mootoriosast ja veermikust. Lahinguosas paiknevad relvastus, laskemoon ja meeskond. Meeskond on 34 liikmeline (komandör, sihtur, juht, laadur), relvastuseks on 105125 mm kaliibriga vint- või sileraudne kahur ja 12 kuulipildujat. Kahuri laskemoonana kasutatakse põhiliselt kumulatiiv-, kild- ja alakaliibrilisi mürske (noolmürske). Mootor paikneb tavaliselt masina tagaosas. Roomikulülid on enamasti kummipadjakestega, mis säästavad teekatet ja vähendavad roomikute kulumist. Tänapäeva tankide põhimass
Tööstus Tööstus on majandussektor, mis tegeleb tooraine töötlemise, valmistoodete tootmise ja tarbijatele edastamisega. Tööstuse areng sai alguse Lääne-Euroopas tööstusliku pöörde käigus. · Vanad harudtoiduaine tööstus, vedurite ja vagunite tööstus, soojusseadmete tootmine (välja kujunesid 19. sajandil ja toode või saadus toodeti kõik ühes kohas, paiknesid toorainete lähedustes, samuti pööratakse tähelepanu odavale tööjõule, alguse said LääneEuroopast ja USAst, suurimad tootjad on riigid, kes industrialiseerusid 19. sajandi algul ehk Ida Euroopa ja Hiina) · Uued harudautotööstus, keemiatööstus (kunstkiud, kumm ja plastmass), põllumajandus masinate tootmine, kodumasinate tootmine, televisiooni ja videotehnika tööstus (tekkisid 19. sajandi lõpul ja 20. sajandi algul, konkureerimiseks peavad täiustama tehnoloogiat, töökor...
Ta ehitas endale kalju varju mugava kindluse ja ka aiamaja. Esialgu käis ta toidu hankimiseks jahil ja sõi ainult kitsi, vahel ka kilpkonni ja nende mune ning laevalt saadud kuivikuid. Hiljem hakkas ta vilje kasvatama. Seemne sai ta juhuslikult kasvama läinud mõnest viljaterast. Kui vilja oli juba piisavalt palju, et jätkus seemne tarvis ning jäi veel ülegi, siis õppis ta oma valmistatud savinõudes leiba küpsetama. Hiljem, kui laskemoon otsa sai, hakkas Robinson kitsi elusalt püüdma ja neid kodustama. See kindlustas teda alalise lihaga ning lisaks õppis ta kitsepiimast ka võid ja juustu valmistama. Kui ta oli juba väga pikka aega (umbes 20 aasta ringis) üksinda saarel viibinud, päästis ta ühe õnnetu metslase, keda tema naaberhõimud ära tahtsid süüa. Robinson pani talle nimeks Reede. Reedest sai talle väga truu ja alandlik teener. Koos elasid nad saarel veel mitu aastat.
Tai turismimajandus Turismi areng Tais Turismiharu hakkas Tais jõudsalt kasvama 20. sajandi teiselt poolel, kui Vietnami sõja perioodil saabusid Taisse peamiselt USA sõdurid. Selle ajaga langes kokku Tai elatustaseme tõus ja tehnoloogia areng, mis võimaldas reisida kaugemale, kiiremini ja odavamalt, ning inimestel leidus senisest rohkem vaba aega kasvas jõudsalt ka rahvusvaheline turism. Tai oli tolle aja uue reisitrendi peamine sihtpunkt Aasias. Tabel 1. Turism Tais 1998-2007 Rahvusvaheline turism Tais Turistid Keskmine Keskmised kulud Aastatulu Aasta Number Muutus Viibimine Inimene/päevas Muutus Million Muutus (Miljion) (%) (Päev) (Baht*) (%) (Baht) (%) 1998 7,76 +7,53 8,40 3712,93 +1,12 242 177 +9,70 1999 8,58 +10,50 7,96 ...
juba otsest näljaohtu. Sama võis juhtuda isegi esmatarbekaupade tollide järsu tõstmise ja toiduainete kallinemise korral. Kui hinnad tõusevad, siis raha väärtus langeb. Hindade tõusu perioodi nimetatakse inflatsiooniks. Esimese maailmasõja ajal, mil trükiti suurte väljaminekute katteks palju kullakatteta raha. Sellega kaasnes raha ostujõu langus (inflatsioon) ja hindade tõus. Sõda oli raskeks koormaks majandusele. 1) Tööstus tuli ümber korraldada sõjavarustuse (relvad, laskemoon, mundrid, toiduained) tootmiseks. 2) Majandus allutati rangele riiklikule kontrollile (st et traditsiooniline turumajandus enam ei toiminud); tekkis riigimonopolistlik kapitalism 3) Riiklikud tellimused sõja tarbeks (sõjavarustus), mis maksti kinni riigikassast, suunati peamiselt suurettevõtetele. See tõi enesega kaasa paljude väikeettevõtete pankrotistumise. 4) Valitses tööjõupuudus: kasutati massiliselt naiste ja noorukite tööd;
25 4.4.4 Plastpakend LK. 26 4.5. LÕHKEAINETE KASUTAMISE KÕRGKULTUUR LK. 26 4.5.1 Vormitud (disainitud) laengud LK. 26 4.5.2 Torulaengud LK. 27 4.5.3 Tibatillukesed laengud, mis suurt mürtsu teevad LK. 27 4.5.4 Elektripirnipommid LK. 27 4.5.5 Raamatpommid LK. 28 4.5.6 Telefonpommid LK. 28 5.0. SPETSLAENGUD VISKERELVADELE JA MÜRSKUDELE LK. 28 5.1. SPETSLASKEMOONPRIMITIIVSETELE VISKERELVADELE LK. 28 5.1.1 Vibu- ja ammunooled LK. 28 5.1.2 Puhkpüssi laengud LK. 29 5.1.3 Lingude ja kadade laskemoon LK. 29 5.2. ERILASKEMOON TULIRELVADELE LK. 29 5.2.1 Püstolite laskemoon LK. 29 5.2.2 Vintpüsside laskemoon LK. 30 5.3. HEITRELVAD (SURVEGAAS) LK. 30 5.3.1 177 kaliibriga B.B. püssi laskemoon LK. 30 5.3.2 22 kaliibriga haavlipüssi laskemoon LK. 30 6.0. RAKETID JA KAHURID LK. 30 6.1. RAKETID LK. 30 6.1.1 Harilik rakettpomm LK. 31 6.1.2 Suure laskeulatusega rakettpomm LK. 32 6.1.3 Mitme lõhkepeaga rakettpommid LK. 32 6.2. KAHURID LK. 33 6.2.1 Harilik torukahur LK. 33 6.2
Gootika 13.saj vallut saks ordurüt ja tan kun sõdal est alad. Liidet est Lääne-europ areng ja toim olulisd muutused kunstis 1)I meist tlid koos saks ja tanlsega ning edaspidi loodi suur osa professionaalsest kunst mitte est poolt. 2)uut spetsialist kaudu tungis est üleeurop kunst mõju,erit gooti stiil. 3)toodi sisse sidematerjali kasutam kiviarhitekt.- kivimüür,kaarte,võlvide lubimördi abil ehitam oskus. P-Est ja Saarem said valdav ehitusmaterj paekiv, L-Est pun tellis ja põllukiv. Est gootik ei sarnane pariisi ümbruse gootik,vaid on selle lihtsust variant. 2.etapp est gootikas-1) 13-14.saj keskp-vara ja kõrggootik 2) 14.saj keskp-16.saj II veerand-hilisgootik linnusetüübid: 1)mäenõlva järgiv müür-kasut looduslikke kaitsevõimal nn äralõikelin v neemiklin. Tartu,otepä, lihula 2)torlin-sobis väiksem kaitsemeesk, ehit ka vasallide kindlust maaelamutex (vasalllin) taastatud kujul Paide(13saj) Vao tornlin(14) kiiu torn (16) 3)Kastell-lin- ko...
olla 35 000. Kogu korpus toodi rindele tagasi alles 1944. aasta septembris, kui rinne Eestis oli läbi murtud. Taanduva vastase kottivõtmiseks saatis korpus välja polkovnik Nikolai Trankmanni eelsalga, kuhu kuulus üle 40 soomusmasina ja ohtralt jala- ja suurtükiväge. See tõkestas 20. septembril Avinurmes tee Krivasoo alt taganevatele piirikaitserügementidele, kelle liikumist aeglustasid tuhanded kodust põgenenud tsiviilelanikud. Kuna taganejatel lõppes laskemoon, murdsid Nõukogude tankid kaitsest läbi, keerasid Avinurme-Tudulinna teele ning sõitsid üle lahingu lõppu ootavate põgenike kolonnist. Tapeti ka Avinurme kirikusse paigutatud haavatud. Hiljem osales korpus veel lahingutes Porkunis, Tehumardil ja Sõrves, 1945. aastal Kuramaal sakslaste-lätlaste vastu. Tõenäoliselt jäi ainult algest 33000 mobiliseeritust alles kuni üks kolmandik. Soome armee
1. mangaani tähtsamad oksiidid, valem, värvus, lahustuvus vees, leelistes, hapetes jt omadused. Tuntakse järgnevaid stabiilseid mangaanoksiide: MnO (hallikas-roheline), Mn2O3 (pruunikas-must), MnO2 (pruunikas-must), Mn3O4 (pruunikas-must), Mn2O7 (rohekas või pruunikas vedelik). Leiduvad looduses mineraalidena v.a viimane neist. MnO2 ehk mangaandioksiid on praktikas tähtsaim mangaani oksiid ja levinuim Mn ühend looduses. MnO2 on tugev oksüdeerija, mis juba nõrgal kuumutamisel vesiniku atmosfääris redutseerub: MnO2 + H2 MnO + H2O. MnO2 oksüdeerib ka ammoniaaki: 6MnO2 + 2NH3 3Mn2O3 + N2 + 3H2O. MnO2 on amfoteerne oksiid. Sulatamisel leelistega õhuhapniku juuresolekul moodustuvad manganaadid(VI): 2MnO2 + 4KOH + O2 2K2MnO4 + H2O Soojendamisel hapetega tekivad vaheühendina Mn(IV)soolad, mis kergelt redutseeruvad Mn(II)sooladeks: ...
Ilmakaarte ja suundade tegelikuks kindlaks tegemiseks looduses tuleb kompassi asimutaalringi põhjasuund keerata kohakuti magnetnõela põhjasuunaga. Magnetkompassi kasutamisel peab alati jälgima, et magnetnõela ei mõjutaks riietuse-varustuse, relvastuse metallelemendid! Vajadusel tuleb need suuna määramise ajaks seljast võtta ja veidi eemale maha asetada või kaaslase kätte hoiule anda! Kompassinõela võivad eesti sõdurivarustuse juures mõjutada näiteks: 1. relv 2. salved ja laskemoon 3. käsigranaadid 4. nuga või tääk 5. metallosadega kiiver 6. jalaväelabidas 7. katelok ja söögiriistad (kui ei ole alumiiniumist) 8. raadiojaam Lisaks võivad kompassinõela mõjutada näiteks lähedal asuvad sõidukid, elektriseadmed, elektriliinid jms. Asukoha määramine Et maastikul liikuda ja soovitud kohta jõuda, peame esmalt teadma oma asukohta. Oma asukoha leidmiseks kaardil tuleb esmalt võrrelda maastikku kaardil kujutatuga ning kaart orienteerida (õiget pidi kätte võtta)
kindralmajoriks. Peale Tartu ja Narva vallutamist seati siht Valga peale. 20.jaanuaril 1919 pääsesid kolm Eesti soomusrongi üle Elva jõe ning võtsid suuna Valga poole. 31.jaanuaril toimus Paju lahing, mis oli Vabadussõja üks tähtsamaid lahinguid. Kuulamata teiste arvamusi, suundus Kuperjanov koos oma salgaga Paju mõisa peale, mida kaitsesid läti kütid. Kuperjanovlaste õnneks tulid appi soomlased, kes andsid ägedat vastupanu. Lahingu lõpupoole sai laskemoon otsa ning võideldi käsitsi, meie õnneks saavutasime suurte kaotustega võidu. Eestlased ja soomlased kaotasid surnute ja haavatutena 156 võitlejat, neist 82 kuperjanovlast. Lahingu käigus sai haavata ka Kuperjanov, kes hiljem suri Tartus laatsaretis. Paju mõis oli Valga linna kaitse võti. Tänu Paju mõisa vallutamisele võideti 1. veebruaril Valga linn, kust saadi suur sõjasaak. Nüüd tuli Lääne-Eestisse vägede ülemjuhata Laidoner, kes nimetas partisanide
kodusõja ilmet. Kommuuni iseseisvust tunnustas ainult Venemaa.Kiirelt tungiti edasi ja hõivati Jõhvi,Rakvere,Võru,Valga ja Tartu. Eesti sõjalise ebaedu põhjusteks olid vastatse ülekaal ja rahva meeleolu.Valitsusele polnud kedagi Punaarmeele vastu saata ja Saksa okupatsioonivõimud olid Eesti rahvusväeosad laia saatnud ning Kaitlseliit oli veel nõrk. Ka rahval puudus usk sõjapidamise võimalikkusesse kuna puudusid ka relvad ja laskemoon. Eestlased olid ka väsinud 4 aastat kestnud Esimesest MS. Kui saadi selgeks et keegi nende eest kodumaad päästma ei tule, haakati looma vabatahtlike üksusi. Positiivselt mõjutas välisabi Soomest ja Bririt laevastikukaader. 1919 pandi Punaarmee pealetung seisma ning 7 jaanuar algas Rahvaväe vasturünnak, põhijõuks olid soomusrongid. Suudeti võõrad väed Eestist välja lüüa. Peale Laderswhri sõda tekkis sõjatüdimus, süvenesid majadnusraskused ja seetõttu Vene
etappide puhul: a. Riietus. Vajadusel käskida riietuse kasutamine ja kaasa võtmine ülesan- de täitmisel. Näiteks rännakul, patrullis, vaatluspostil. b. Varustus, tööriistad. Millist varustust ja tööriistu on vaja eelseisva üles- ande täitmisel? Näiteks vaatlusposti rajamisel maskeerimisvõrk, vaat- lusvahendid (binokkel, öövaatlusseade jne). c. Sidevahendid. Hooldamine ja laadimine. d. Relvastus. Hooldamine, remontimine, asendamine. e. Laskemoon. Eelseisva ülesande täitmiseks vajaminevad kogused (auto- maadil, kuulipildujal, TT-relval, käsigranaadid, signaalraketid, suits jne). f. Toitlustus. Millal täiendatakse toidu- ja veevarusid? Eelseisvaks ülesan- deks vajaminevad kogused. g. Meditsiin/evakuatsioon. Kuidas on tagatud? h. Sõjavangid. Tegevus sõjavangi võtmisel. i. Muu. Mida tehakse langenutega, puhkus, hügieen, majutus, transport. 5. JUHTIMINE JA SIDE a. Juhtimine
jälle näeb seetõttu peab ta teda lihtsalt saama. Ta abikaasa nõustub. Kõik laabub hästi ja nad ei jää arstidele vahele. P läheb tagasi rindele ja peab A-ga hüvasti jätma. See on mõlemale väga raske. XI P ei loe enam nädalaid. Kõik on tülpinud ja masendunud. Üks nende kaaslane Datering põgeneb, kuid ta arreteeritakse. Mitmed P kaaslased/sõbrad on surma saanud. M sai valgustusraketi kõhtu. Saksa sõdurite toit on vilets ja mehed on nälginud. Laskemoon on otsakorral ja kahurid on ülekoormatusest kõverad. Kõik saavad aru, et Saksamaa kaotab sõja. Kuud mööduvad. Ühes lahingus saab K mürsukilluga säärde. P hakkab teda seljas ära kandma. Suure pingutusega jõuab P lõpuks sidumispunkti. Seal avastab ta, et K on surnud transportimisel on ta granaadikillu pähe saanud. XII On 1918 sügis. Kõik räägivad rahust. P on masenduses. Ta tunneb, et on üksi ja lootusteta. P langes oktoobris 1918
Saksamaa ründas uuesti. Seekord võitles ka Nõukogude Liit vastu. Sakslastel oli vaja aina suuremat jõudu linna vallutamiseks, sest Stalin oli kõikidele ohvitseridele öelnud sõnad „mitte sammugi tagasi“. Teine rünnak Teine rünnak algas 27. septembril 1942. Sakslased teadsid, et peagi on tulemas vene talv. Aega oli vähe, sõdurid tahtsid alla anda ja võitlus hakkas vaibuma. Sakslased paiknesid ümber ja Punaarmee säilitas kontakti idakaldaga, kust tulid laskemoon, uued mehed ja toit. Sinna saadeti haavatud sõdurid, tavainimesed ja sõjavangid. Punaarmee otsustas tagasi saada Mamai kurgaani, rünnates vastu. Sakslased suutsid hävitada kaks Nõukogude diviisi. Punaarmee tugevdas Kagurinnet e Stalingradi rinnet, mis pidi linna kaitsma. Võitlus kestis 2 päeva, kuni lõpuks suudeti Saksa vägede pealetung peatada. Kuid sakslased olid visad ja ründasid uuesti. Punaarmee sai käsu minna vasturünnakule, kuid
suurele vabade talupoegade hulgale. Sõda algas 12 veebruaril 1700 August II rünnakuga Riia linnale. Pikaajaline edutu piiramine. Samal ajal ründasid taanlased Rootsi valdusi PõhjaSaksamaal. Augustis 1700 sundisid Rootslased Taani sõjast välja astuma. Suvel 1700 kuulutas Rootsile sõja ka venemaa ja septembris jõudsid esimesed väeosad Narva alla. Narva piiraminekujunes venelastele raskeks. (halvad teeolud ei võimaldanud vägesid varustada, laskemoon lopes, Peeter I lahkus). Karl XII tegutses oskuslikult ja asus Rootsi vägedega Pärnust teele, et Narva vabastada. 19. novembri lumetormis suutis Rootsi venelased kiiresti taganema sundida. Vene väejuhatus läks Rootsi poolele üle ja venelaste relvastus konfiskeeriti. Rootsi väed jäid talvituma Laiuse ordulinnusesse ja kevadel kandus sõjategevus peamiselt Leedu ja Poola aladele.
Admiral Beatty oli kartmatu ja agressiivne. Tema julged manöövrid lahingutes tekitasid kõrgematele ohvitseridele muret. Jüüti merelahingus oli Admiral Beatty lahinguristlejate, Suure Laevastiku eelüksuse, ülem.5 Jõudude tasakaal Briti laevad olid suuremad ja kiiremad ning nende relvastusse kuulusid suurema kaliibriga pardasuurtükid. Saksa lahingulaevad olid aha paksema soomusega ning neil oli parem soomustläbistav laskemoon ja tulejuhtimine.6 Laevatüüp Grand Fleet Hochseeflotte Lahingulaev 28 16 Pre-Dreadnought 0 6 Lahinguristleja 9 5
See hõlmas ka muid küsimusi planeerimine, juhtimine, varustamine, vägede dislokatsioon, väeosade 4 teenindamine transpordiga ja sildade ning teede ehitamine. Esimesed teaduslikud tööd militaarlogistikas on pärit ühelt prantsuse 19. saj sõjandusspetsialistilt, kes määratles logistikat kui "vägede manöövrite praktilist kunsti". Kuni 18. sajandi lõpuni moodustasid relvad ja laskemoon suhteliselt tühise osa kogu varustusest, mida oli vaja sõjaväel liikudes kaasa vedada. Põhiline osa kogu sõjaväe varustusest oli seotud toitlustamise ja majutamisega. 20. sajandi algul liikus tähelepanu armeede varustamisel toidumoonalt relvastusele, laskemoonale ja mootorikütusele, kuna kasutusele võeti raske soomustehnika ja suurtükid. Teine maailmasõda esitas oma mastaapsusega äärmuslikke logistilisi väljakutseid nii Saksamaa kui ka liitlasriikide armeedele
See hõlmas ka muid küsimusi planeerimine, juhtimine, varustamine, vägede dislokatsioon, väeosade 4 teenindamine transpordiga ja sildade ning teede ehitamine. Esimesed teaduslikud tööd militaarlogistikas on pärit ühelt prantsuse 19. saj sõjandusspetsialistilt, kes määratles logistikat kui "vägede manöövrite praktilist kunsti". Kuni 18. sajandi lõpuni moodustasid relvad ja laskemoon suhteliselt tühise osa kogu varustusest, mida oli vaja sõjaväel liikudes kaasa vedada. Põhiline osa kogu sõjaväe varustusest oli seotud toitlustamise ja majutamisega. 20. sajandi algul liikus tähelepanu armeede varustamisel toidumoonalt relvastusele, laskemoonale ja mootorikütusele, kuna kasutusele võeti raske soomustehnika ja suurtükid. Teine maailmasõda esitas oma mastaapsusega äärmuslikke logistilisi väljakutseid nii Saksamaa kui ka liitlasriikide armeedele
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
