kusjuures treenida tuleb järjepidavalt ja targalt. Just tänu õppeprotsessi keerukusele ja pikaajalisusele nõuab see õpilaselt suurt sihikindlust ja pühendumist. Kätelseisu õppimise eeltingimuseks on oskus keha valitseda ümberpööratud asendis, sooritaja veendumus oma jõus hoida keha kätel ja oskuses reguleerida tasakaalu (Hein 1995: 20). Kui õpilane ei ole veendunud oma oskuses reguleerida tasakaalu, siis ohutuse tagamiseks tuleb kasutada julgestaja abi. Julgestaja seisab õpilase selja taga ja toetab kätega tema puusadest, vajadusel toetab põlvedega õlgade juurest (Vaata foto 2.1). Kätelseisu on võimalik minna (Hein 2002: 28): 1) ühe jala hoo ja teise tõukega (kick up to handstand) 2) kahe jala tõukega toengkägarast (tuck jump to handstand) 3) jõuga nii toengkägarast kui ka upselt. Foto 2.1 Kätelseisu sisenemise viisid ja julgestamine (Nemer, Sauer-Klein 2008: 34) 5
●● luuregrupp ●● ülejäänud jao tegevus ●● luuregrupp ei pöördu tagasi Rajamise julgestamine: VP rajajad Liikumistee VP ja puhkegrupi vahel Sidepidamine VP ja puhkegrupi vahel VP varustus + isiklik varustus Puhkegrupi tegevus: ●● tunnimehed ●● side VP-ga Tegevus vastase korral (nii rajamise kui VP ajal): ●● VP ●● puhkegrupp VP maha jätmine: ●● julgestamine ●● pakkijad Rutiin VP grupi ülesanded: ●● vaatleja ●● julgestaja ●● sidemees ●● puhkaja ●● ettekanded nähtust ●● vaatluskaardi täitmine (joonis 8.12) ●● vahetuste süsteem ●● varustuse valmisolek ●● puhkus, toitumine, tualett, praht Puhkegrupp: ●● valmisolek vahetuseks ●● vahetuse süsteem ●● puhkus, toitumine, tualett, praht. 29 2.1.4 KÄSK JULGESTAJALE Julgestamine on lahingutegevuse kaasnev tegevus, mille eesmärk on vältida vastase ootamatut rünnakut
Seinaronimine Referaat Liigutuste õppimist mõjutavad faktorid · Vaheldusrikas, toetav ja turvaline õppimiskeskkond · Head treeningkaaslased · Emotsionaalne seisund (hirm kukkuda, ebaõnnestumised jne) · Ronimise intensiivsuse tase õppimisel Tasakaalu stabiliseerimise võtted ronimises · Toetuspinna laiendamine · Keha tsentri viimine ruumis toetuspinnale lähemale · Tsentri viimine võimalikult madalale - Toetuspunktid (käed, jalad,jm) - Toetuspind (toetuspunktide vaheline mõtteline tasapind) - Keha raskuskese ehk tsenter Ronimise baastehnikad Ronimistehnikad nihutatud tasakaalu stabiliseerimiseks 1. Keha pööre Võimaldab parandada keha tasakaalu, viies raskuskeskme kaljule ja toetuspinnale lähemale Loob mehaanilise eelise käte ja jalgade efektiivsemaks kasu...
vaiadega. Teine telkmantel laota maha telgi põhjaks ja kaeva vihmaveekraav. Selline telk on üsna väike, kuid tema eeliseks on see, et ta on madal ja seega kergesti varjatav. Telgi suu jäta sinnapoole, kust vastane võib tõenäoliselt rünnata. Sel juhul saad kiiresti rünnakule reageerida. Telgi piirjooned ja kuju moona puuokste ja lehestikuga. Pilt 2.112 113 TEGEVUS TUGIPUNKTI VALVES Allüksuse paiknemiskoha julgestaja peab teadma: · oma positsiooni asukohta; · ülema asukohta; · kui kasutatakse raadiot siis sageduste ja kutsungite muutumist; · andmeid vaenlasest; · vaatlusala; · teiste tunnimeeste asukohti; · miiniväljade, tõkete asukohti; · tegevust häire korral; · häireandmise viisi; · tunnussõna ja selle vahetamise aega; · tuleavamise korda; · alal liikuvaid oma üksusi; · vahetuse aega; · tegevust keemiahäire korral.
· Kaitsetegevus on organiseeritud kahes reas, eesliin - blokeerijad, tagaliin julgestajad või palli vastuvõtjad. Kõikide süsteemide puhul juhinduvad mängijad esialgse positsiooni valimisel vastava süsteemi asetusskeemist. Blokist vabaksjäänud mängijad püüavad katta väljaku nii, et see oleks ründelöökidest kindlustatud. Süsteem valitakse selle järgi, kes mängijatest on julgestaja, blokeerijate arvust ja tsoonist. (J. Zeleznjak, A. Ivoilov, 1991) Enimkasutatud julgestamise süsteemid: a).tsooni 6 julgestamisega b). äärmise mängija julgestamisega c). blokist vaba mängija julgestamisega (joonis 2.). 12 Joonis 2. Kaitsetegevus väljakul. (A. Beljajev, M Savin, 2002) a) Tsooni 6 julgestamisega
Tallinna Ülikool Võrkpallitreeningu harjutusvara Koostaja: Erik Allas Juhendaja: Raini Stamm Make the play first, then decide if it was impossible. ...
vastas. Kaitsetegevus on organiseeritud kahes reas, eesliin - blokeerijad, tagaliin – julgestajad või palli vastuvõtjad. Kõikide süsteemide puhul juhinduvad mängijad esialgse positsiooni valimisel vastava süsteemi asetusskeemist. Blokist vabaksjäänud mängijad püüavad katta väljaku nii, et see oleks ründelöökidest kindlustatud. Süsteem valitakse selle järgi, kes mängijatest on julgestaja, 15 blokeerijate arvust ja tsoonist. (J. Zeleznjak, A. Ivoilov, 1991) Enimkasutatud julgestamise süsteemid: a).tsooni 6 julgestamisega b). äärmise mängija julgestamisega c). blokist vaba mängija julgestamisega. BLOKEERIMISE TREENIMINE Õppe-treening protsess koosneb tehnikalisest-, taktikalisest-, kehalisest-, teoreetilisest ja psühholoogilisest osast. Need osad on omavahel seotud ja ettevalmistamisel peab pöörama neile
keelavaid, teisi silte ja plakateid. 1.6.Keelatud on siseneda kinnistesse, halvasti ventileerivatesse ruumidesse, ennem kui ruum on korralikult ventileeritud ja kontrollidud kahjulike gaaside puudumisel. (tankid, suletud trümmid, kohvertammid) 1.6.1. Tankide pesu peab toimuma vähemalt kahekesti, kusjuures üks inimene peab asuma väljaspool puhastatavat tanki ja julgestab tankis viibijat. julgestaja ja puhastaja peavad olema ühendatud julgestusköiega. Töötamisel köiega peab kasutama allpool toodud signaale. -1 nööri tõmme= kuidas ennast tunned? -3 nööri tõmmet= välju Vastus: -1 nööri tõmme= tunneb hästi -2 tõmmet= õhku vähe -3 tõmmet= tulen välja, keri julgestus köis kokku -4 tõmmet= iseseisvalt väljuda ei suuda 1.6.2.tankides võib kasutada 12 voldist akut või kandelampe (sädeme kindlad).
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
