kusjuures treenida tuleb järjepidavalt ja targalt. Just tänu õppeprotsessi keerukusele ja pikaajalisusele nõuab see õpilaselt suurt sihikindlust ja pühendumist. Kätelseisu õppimise eeltingimuseks on oskus keha valitseda ümberpööratud asendis, sooritaja veendumus oma jõus hoida keha kätel ja oskuses reguleerida tasakaalu (Hein 1995: 20). Kui õpilane ei ole veendunud oma oskuses reguleerida tasakaalu, siis ohutuse tagamiseks tuleb kasutada julgestaja abi. Julgestaja seisab õpilase selja taga ja toetab kätega tema puusadest, vajadusel toetab põlvedega õlgade juurest (Vaata foto 2.1). Kätelseisu on võimalik minna (Hein 2002: 28): 1) ühe jala hoo ja teise tõukega (kick up to handstand) 2) kahe jala tõukega toengkägarast (tuck jump to handstand) 3) jõuga nii toengkägarast kui ka upselt. Foto 2.1 Kätelseisu sisenemise viisid ja julgestamine (Nemer, Sauer-Klein 2008: 34) 5
●● luuregrupp ●● ülejäänud jao tegevus ●● luuregrupp ei pöördu tagasi Rajamise julgestamine: VP rajajad Liikumistee VP ja puhkegrupi vahel Sidepidamine VP ja puhkegrupi vahel VP varustus + isiklik varustus Puhkegrupi tegevus: ●● tunnimehed ●● side VP-ga Tegevus vastase korral (nii rajamise kui VP ajal): ●● VP ●● puhkegrupp VP maha jätmine: ●● julgestamine ●● pakkijad Rutiin VP grupi ülesanded: ●● vaatleja ●● julgestaja ●● sidemees ●● puhkaja ●● ettekanded nähtust ●● vaatluskaardi täitmine (joonis 8.12) ●● vahetuste süsteem ●● varustuse valmisolek ●● puhkus, toitumine, tualett, praht Puhkegrupp: ●● valmisolek vahetuseks ●● vahetuse süsteem ●● puhkus, toitumine, tualett, praht. 29 2.1.4 KÄSK JULGESTAJALE Julgestamine on lahingutegevuse kaasnev tegevus, mille eesmärk on vältida vastase ootamatut rünnakut
..4 x nädalas sõltuvalt intensiivsusest Algajale ronijale on optimaalne 3...4 x nädalas sõltuvalt enesetundest ja ronimise intensiivsusest (kuid mitte üle 4 korra nädalas) Edasijõudnud ronijatele 2...5 x nädalas Kategooriliselt ei ole soovitav ronida üle 3 päeva järjest. Ronimine ja ohutus Tüüpilisemad ohusituatsioonid seinal: 1. Vööd lahti ja karbiini muhvid lahti 2. Karbiin kinnitatud valesse kohta 3. Kaaluvahed 4. Pendlid (julgestaja ja ronija) 5. Vales julgestusvõtted (põletused) 6. Julgestusvahend kiilub kinni (juuksed, särk) 7. Ronija pöörlemine laskumisel 8. Boldering liiga kõrgel, üksteise kohal 9. Üksteise kohal ronimine (kõied sassis) · Jalanõud, riietus, ohud (juuksed, käte põletused) · Julgestusvahendid nende kasutamine, eelised ja puudused · - ATC, grigri, kaheksa, UIAA sõlm · Julgestamine ja suhtlemine Nõuanded
vaiadega. Teine telkmantel laota maha telgi põhjaks ja kaeva vihmaveekraav. Selline telk on üsna väike, kuid tema eeliseks on see, et ta on madal ja seega kergesti varjatav. Telgi suu jäta sinnapoole, kust vastane võib tõenäoliselt rünnata. Sel juhul saad kiiresti rünnakule reageerida. Telgi piirjooned ja kuju moona puuokste ja lehestikuga. Pilt 2.112 113 TEGEVUS TUGIPUNKTI VALVES Allüksuse paiknemiskoha julgestaja peab teadma: · oma positsiooni asukohta; · ülema asukohta; · kui kasutatakse raadiot siis sageduste ja kutsungite muutumist; · andmeid vaenlasest; · vaatlusala; · teiste tunnimeeste asukohti; · miiniväljade, tõkete asukohti; · tegevust häire korral; · häireandmise viisi; · tunnussõna ja selle vahetamise aega; · tuleavamise korda; · alal liikuvaid oma üksusi; · vahetuse aega; · tegevust keemiahäire korral.
· Kaitsetegevus on organiseeritud kahes reas, eesliin - blokeerijad, tagaliin julgestajad või palli vastuvõtjad. Kõikide süsteemide puhul juhinduvad mängijad esialgse positsiooni valimisel vastava süsteemi asetusskeemist. Blokist vabaksjäänud mängijad püüavad katta väljaku nii, et see oleks ründelöökidest kindlustatud. Süsteem valitakse selle järgi, kes mängijatest on julgestaja, blokeerijate arvust ja tsoonist. (J. Zeleznjak, A. Ivoilov, 1991) Enimkasutatud julgestamise süsteemid: a).tsooni 6 julgestamisega b). äärmise mängija julgestamisega c). blokist vaba mängija julgestamisega (joonis 2.). 12 Joonis 2. Kaitsetegevus väljakul. (A. Beljajev, M Savin, 2002) a) Tsooni 6 julgestamisega
Tsoonis 4 olev mängija lükkab palli teravalt tagasi väljaku suunas (imiteerides blokist tagasi tulnud palli). Tõste teinud mängija on liikunud oma tõstele järgi ja sooritab tagasi tulnud pallile julgestuse, mängides julgestatud palli tsooni 3, kus vaba mängija teeb söödu tagasi tsooni 6, kust toimub järgmise mängija poolt uus tõste. Mängijad vahetavad jooksvalt positsioonid. Julgestaja vahetab ennast tsooni neli, tsoonis 4 olnud mängija liigub vabaks mängijaks tsooni 3 ja vaba mängija liigub tsooni 6 kolonni lõppu. NB! Mängida harjutust ka teistpidi ehk tõstega tsooni 2. 34. Kaitsemäng pikki piiri + tõste (vaja vähemalt 4 mängijat, ideaalis 6) Näide 6 mängijaga
vastas. Kaitsetegevus on organiseeritud kahes reas, eesliin - blokeerijad, tagaliin – julgestajad või palli vastuvõtjad. Kõikide süsteemide puhul juhinduvad mängijad esialgse positsiooni valimisel vastava süsteemi asetusskeemist. Blokist vabaksjäänud mängijad püüavad katta väljaku nii, et see oleks ründelöökidest kindlustatud. Süsteem valitakse selle järgi, kes mängijatest on julgestaja, 15 blokeerijate arvust ja tsoonist. (J. Zeleznjak, A. Ivoilov, 1991) Enimkasutatud julgestamise süsteemid: a).tsooni 6 julgestamisega b). äärmise mängija julgestamisega c). blokist vaba mängija julgestamisega. BLOKEERIMISE TREENIMINE Õppe-treening protsess koosneb tehnikalisest-, taktikalisest-, kehalisest-, teoreetilisest ja psühholoogilisest osast. Need osad on omavahel seotud ja ettevalmistamisel peab pöörama neile
keelavaid, teisi silte ja plakateid. 1.6.Keelatud on siseneda kinnistesse, halvasti ventileerivatesse ruumidesse, ennem kui ruum on korralikult ventileeritud ja kontrollidud kahjulike gaaside puudumisel. (tankid, suletud trümmid, kohvertammid) 1.6.1. Tankide pesu peab toimuma vähemalt kahekesti, kusjuures üks inimene peab asuma väljaspool puhastatavat tanki ja julgestab tankis viibijat. julgestaja ja puhastaja peavad olema ühendatud julgestusköiega. Töötamisel köiega peab kasutama allpool toodud signaale. -1 nööri tõmme= kuidas ennast tunned? -3 nööri tõmmet= välju Vastus: -1 nööri tõmme= tunneb hästi -2 tõmmet= õhku vähe -3 tõmmet= tulen välja, keri julgestus köis kokku -4 tõmmet= iseseisvalt väljuda ei suuda 1.6.2.tankides võib kasutada 12 voldist akut või kandelampe (sädeme kindlad).
annaabi.ee 
