ümbritsetud vallikraavidega. Linna kaunistavad mitmed pargid, roosisaared ja valged sillad. Ohtude arvestuse kaart 1. OÜ Astrovir tankla 2. AS Krooning Põltsamaa tankla 3. Olerex As Põltsamaa tankla 4. Alexela Oil AS Põltsamaa tankla 5. Põltsamaa jõgi 3 Riskiobjektide üldiseloomustus 1) Riskiobjekt: OÜ Astrovir (tankla) Ohu kategooria: Ohtlik Ohuala raadius: 30 m Kemikaalid: bensiin (33 t);diislikütus (44 t); propaan-butaan (0,42 t) Asula: Kuningamäe küla Omavalitsus: Põltsamaa vald Maakond: Jõgeva maakond 4 2) Riskiobjekt: AS Krooning Põltsamaa tankla Ohu kategooria: Ohtlik Ohuala raadius: 100 m Kemikaalid: bensiin (53 t);diislikütus (34 t); propaan-butaan (0,4 t) Aadress: Pajusi mnt 18e Asula: Põltsamaa linn Omavalitsus: Põltsamaa linn
4.1. Aadress: Paljassaare põik 14 4.2. Ohu kategooria: ohtlik ettevõte 4.3. Ohualade raadiused(m): Re 20, Rv -, Ro 40. 4.4. Kemikaal: metanool, biogaas. 4.5. Riskiallikas: mahuti. 5. Paljassaare Kalatööstuse AS ESVA 5.1. Aadress: Paljasaare tee 30 5.2. Ohu kategooria: ohtlik ettevõte 5.3. Ohualade raadiused(m): Re 91, Rv 273, Ro 1100. 5.4. Kemikaal: ammoniaak. 5.5. Riskiallikas: mahuti. Re eriti ohtlik ala. Ohuala osa, milles on õnnetuse ohtliku väljundi mõjul inimeste hukkumise tõenäosus 50% ning ehitiste kahjustused nende mahust suuremad kui 50%. Eriti ohtliku ala välispiiri kaugust ohtlikust objektist näitab selle ala raadius Re. Rv väga ohtlik ala. Ohuala osa, milles on õnnetuse ohtliku väljundi mõjul võimalik inimese hukkumise ning ehitiste kahjustused nende mahust vahemikus 1-49%. Väga ohtliku ala välispiiri kaugust ohtlikust objektist näitab selle ala raadius Rv. Ro ohtlik ala
Tööandja kohustused Korraldab uue riski analüüsi, kui töötingimused on muutunud Tagab, et ohuala töötav töötaja oskab oma tööülesandeid täita, on saanud vastava väljaõppe Määrab esmaabiga tegevad töötajad ja sellega seotud korra. Tagab esmaabivahenditekättesaadavuse Oma kulul annab töötajale isikukaitsevahendid (korraldab väljaõppe) , tööriietuse, puhastus-ja pesemise vahendid kui töö laad seda nõuab. Kõrvaldab töölt alkoholi-, narkootilised- või toksilises joobes või psühhotroopse aine mõju all oleva töötaja. Töötaja kohustused
ja töökohast põhjustatud surmasid. Selleks reguleeritakse standarditega töökohtade ohutust ja tervislikkust. 13. ETUI The European Trade Union Institute, tegeleb ohutuse tagamise meetmete väljatöötamisega The European Trade Union Institute (ETUI) is an international non profit-making Association. ETUI is providing technical support in the field of occupational health, safety and protection so as to promote a high level of health and safety protection for workers in Europe. 14. Ohuala mõiste ala, kus võib saada vigastusi harjutusvälja ja lasketiiru ohuala (edaspidi ohuala) ala, kuhu laskmiste, lõhkamistööde, käsigranaadi viskeharjutuste ja muu ohtliku tegevuse ajal on kõrvalistele isikutele juurdepääs tõkestatud või keelatud; 15. Töölise roll ohutuse kindlustamisel töölisel peavad olema eeskirjad kättesaadavad, peab kinni pidama tööohutuseeskirjadest. 16. Tööandja roll ohutuse kindlustamisel
töökorraldusabinõudega; 7) tööandja tagab, et isikukaitsevahendid vastavad tervisekaitse ja ohutuse põhinõuetele; 8) tööandja annab isikukaitsevahendid ning korraldab nende hoolduse ja puhastuse oma kulul. 4. Tööandja on kohustatud märgistama asjakohaste ohutusmärkidega töökoha need ohualad, kus tuleb kasutada isikukaitsevahendit. Ohumärguanded paigutatakse nähtavale, hästivalgustatud kohale, vaatenurga suhtes sobivale kõrgusele kas ohuala sissepääsu juurde või ohuallikale eriomase ohu korral ohuallika juurde. 5.Töötaja peamised kohustused IKV-de kasutamisega seoses. 1)Töötaja on kohustatud kasutama isikukaitsevahendit vastavalt kasutusjuhendile ja tööandja antud juhistele. 2) Töötaja peab hoidma isikukaitsevahendi töökorras ning teatama tööandjale või tema esindajale kõigist isikukaitsevahendi riketest ja puudustest. 3) Kasutama töövahendeid ja ohtlikke kemikaale nõuetekohaselt.
Millal eemaldatakse ohumärk? 4. Ohutusmärk eemaldatakse selle märgi kasutamist tinginud ohu äralangemisel. Takistuse ja ohtliku koha märgistus 1. Töötajatele töö ajal juurdepääsetav koht ettevõttes, kus on takistustega kokkupõrkamise ning inimeste või esemete kukkumise oht, tuleb märgistada kas vahelduvate kollaste ja mustade või vahelduvate punaste ja valgete triipudega. 2. Märgistuse ulatus peab olema vastavuses märgistatava takistuse või ohuala suurusega. 3. Kollased ja mustad või punased ja valged triibud peavad olema ligikaudu 45° nurga all ning võrdse laiusega. 4. Märgistuse näide: Liikumistee märgistamine 1. Sõidukite liikumisteed ruumides peavad olema märgistatud selgelt nähtavate pidevjoontega, kui see on vajalik töötajate ohutuse tagamiseks. Eelistatud on valged või kollased jooned, arvestades vajaliku kontrastsuse saavutamiseks põranda värvust. 2
5) õnnetuse tagajärgede raskuse ja ulatuse hinnang ning kirjeldus. Õnnetuse tagajärgede raskuse hindamisel ja kirjeldamisel nimetatakse ohualasse jäävate inimeste ligikaudne arv, keskkonnakahjustused, materiaalne kahju ja ettevõtte ressursid tagajärgede likvideerimiseks. Õnnetuse tagajärgede ulatuse kirjeldamisel esitatakse selle piirkonna plaan, mida käitisest lähtuv õnnetus võib mõjutada, ja ohuallika koordinaadid ning määratakse ohuala. Õnnetuse tagajärgede ulatuse hindamisel lähtutakse käesoleva määruse lisa ohuala parameetritest või muudest parameetritest, kui lisas sätestatut ei ole võimalik rakendada 6) õnnetuse ennetamise abinõude kirjeldus, mis sisaldab ohutuse tagamiseks vajalike tehnoloogiliste parameetrite, vahendite ja kontrollmehhanismide kirjeldust, ning andmeid sprinklersüsteemidest, aurutõkkeekraanidest, hädaolukorraks vajalike kogumisnõudest või -anumatest, kaitseklappidest,
kasutamise. TTO korraldus ettevõttes: Töökeskonnaspetsialist Töökeskkonnavolinik-kui ettevõttes on üle 10ne töötaja Töökeskkonnanõukogu- üle 50ne töötajataga ettevõttes. Asbestiga töötamine: Päevane piirnorm on 0,1 kiud 8 tunni jooksul Tööandja on kohustatud teavitama tööinspektsiooni, vähemalt 7 päeva enne asbestiga töötamist Tööandja peab tagama et asbestitöödel oleks ohuala ja vöörastel isikutel viimine keelatud ohumärgid. Plii mürgistus: Mõjutab iga organit Kõige haavatam on närvisüsteem Kahjustab neerusid ja reproduktiivsüsteemi Plii suured annused alandavad reaktsiooniaega, kutsuvad esile nõrkuse sõrmedes,randmetes ja pahkluudes ning halvendavad mälu Plii põhjustab kehvveresust Plii akumuleerub luudes
teavet. 19. Poolkvantitatiivne ja kvantitatiivne riskianalüüs, sarnasused ja erinevused. Poolkvantitatiivne- hõlmab teatud arvulisi näitajaid. Võimalik läbi viia erinevas detailsuse astmes. Kvantitatiivne (suures osas arvutuslikud)- eeldavad riskide eelnevat kirjeldamist. Sarnasused- mõlemad võivad sisaldada arve. Erinevused- Poolkvantitatiivset saab läbi viia erinevas detailsuse astmes, kvantitatiivse puhul peavad riskid kirjeldatud olema. 20. Ohualad ja ohualade tsoonid. Ohuala on ala, mille piires tekib käitises toimunud õnnetuse korral oht inimese elule, tervisele ja varale. Ohuala on jagatud kolmeks tsooniks: I tsoon- eriti ohtlik ala II tsoon- väga ohtlik ala III tsoon – ohtlik ala 21. Planeeringute Päästeameti poolne kooskõlastamine. Päästeamet võib olla nii riigi eriplaneeringu, maakonna, üld-, eri- kui detailplaneeringute kooskõlastaja. Kooskõlastamisel päästekeskus vaatab:
mõistlikkus разумность määrus постановление müra шум N nõudma, nõue требовать, требование nõukogu совет nõusolek согласие nägemismugavus зрительный комфорт (valgustus) O oht опасность ohtlikud kemikaalid опасные химикаты ohuala зона опасности ohumärguanne предупреждение об опасности ohutegur фактор опасности ohutegurite parameetrid параметры факторов опасности ohutuslaused фразы безопасности ohutusmärgid знаки безопасности omand, omanik собственность, собственник P
Kui operatiivkorrapidaja ei koosta operatiivkaarte, kaob selline informatsioon ära. Sündmuskoha luure ja planeeringu teostamisel peab saama operatiivkorrapidaja täieliku ülevaate kogu sündmusest, ilmastikuoludest, võimalikust sündmuse arengust, ohtudest jms. Lisaks vajab sündmuskoha planeerimine arvestamist võimaliku evakuatsioonivajaduse, päästeautode ohutu kauguse, lisaressursside jm teguritega ning vajalik on määrata ka keeluala, ohuala jm alad vastavalt sündmusele (Suurkivi 2011:69) Näiteks keemiaõnnetuse puhul peab operatiivkorrapidaja teostama korralikku luuret kasutades oma abivahendit (nt operatiivkaart, operatiivplaan, Häirekeskus), objekti omaniku teadmisi ja ka päästemeeskondade tagasisidet sündmuskohalt. Tuginedes informatsioonile hangitud luure ajal määrab operatiivkorrapidaja otsustavad suunad ja töölõigud
2) töövahendist väljapääsu võimaldava ukse või luugi sulgur olema seestpoolt ilma abivahendita avatav; 3) rakendama muid meetmeid sellise ohu vältimiseks. § 3. Juhtimis-, kontroll- ja hoiatusseadised (1) Töövahendi juhtimis-, kontroll- ja hoiatusseadised peavad olema hästi nähtavad, asjakohaselt märgistatud ning nende funktsioonid arusaadavalt ja üheselt mõistetavad. (2)Töövahendi juhtimisseadis peab üldjuhul paiknema väljaspool ohuala. Selle sihipärane või ettekavatsematu kasutamine ei tohi põhjustada lisaohtu. (3)Kasutaja peab enne töövahendi käivitamist veenduma, et keegi ei viibi ohualas. Kui see ei ole võimalik, peab automaatne hoiatusseadis andma enne töövahendi käivitumist hoiatussignaali. Käivitusele eelnev viivitusaeg peab olema piisav töötajate lahkumiseks ohualalt või töövahendi käivitumisel või seiskumisel tekkivaid ohte vältivate abivahendite kasutamiseks.
Seda kasutatakse jaost umbes 25-100 m eespool, peab säilima silmside. Eeljulgestuse eesmärk on vajadusel orienteeruda ning informeerida jaoüle- mat ees olevatest takistustest ning vastasest. Jaoülem: ●● määrab jao julgestuspeatuse (alla 5 minuti kestval peatusel jäetakse varustus selga ja moodustatakse jaoülema ümber ringkaitse); ●● kutsub enda juurde vajaminevad mehed (näiteks kontrollib kaarti, võtab ühendust, mõtleb kuidas ületada ohuala) ●● käsib vett juua, kontrollida varustust ja jälgida ümbrust; ●● annab märguande uuesti liikuma asumiseks. TEGEVUS PUHKUSTEL, PEATUSTEL Jaoülem: ●● määrab puhkepausi ja ringkaitse (mehed võivad võtta varustuse seljast, kuid jäävad oma laskesektorisse); ●● kannab rühmaülemale ette puhkealale saabumisest; ●● määrab puhkepausi ajalise pikkuse; ●● käsib juua vett, süüa, kohendada ja kontrollida varustust ning maskeeringut;
indekseeri. 10. PubMed- tasuta andmebaas tsitaatidest, täisartiklitest elu teadusest ja biomeditsiinlistest teemadest 11. HSE- health and safety excecutive,tema töö on ära hoida inimeste surmad, vigastused ja haigused töökohal 12. OHSA - Occupational Safety and Health Administration -kutse ohutus ja tervise administratsioon, tema ülesanne on tagada ohutu töökeskond 13. ETUI- European Trade Union Institute- ametiühingute instituut 14. Ohuala mõiste Iga ala ohuallika sees ja/või selle ümber, kus viibival inimesel on vigastuse või tervisekahjustuse oht. 15. Töölise roll ohutuse kindlustamisel Iga 10 töötaja kohta 1 töökeskkonnavolinik. Töötaja on kohustatud: 1) osalema ohutu töökeskkonna loomisel, järgides töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid; 2) järgima tööandja kehtestatud töö- ja puhkeaja korraldust; 3) läbima tervisekontrolli vastavalt kehtestatud korrale;
ei oleks ohustatud. Kontrollida, kasutada ja hoida töövahendeid vastavalt kehtestatud eeskirjadele. Välistada seadmete käivitamine, kui see võib töötajat ohustada. Juhtimis, kontrollja hoiatusseadised Töövahendi käivitamise, seiskamise ja hoiatusseadised peavad olema hästi nähtavad, asjakohaselt märgistatud ning nende funktsioonid arusaadavad ja üheselt mõistetavad. Töövahendi käivitamine ja seiskamine peab üldjuhul paiknema väljaspool ohuala. Selle sihipärane või ettekavatsematu kasutamine ei tohi põhjustada lisaohtu. Kasutaja peab enne töövahendi käivitamist veenduma, et keegi ei viibi ohualas. Töövahendi juhtimissüsteem (käivitamine, seiskamine, hoiatusseadised) peab olema ohutu. Ohutust tagavad seadised Kasutajal on keelatud omavoliliselt lahti ühendada, muuta või teisaldada töövahendi ohutust tagavaid seadiseid. Töövahendi kasutamine
võimalik. Kui see on vajalik ja võimalik, tuleb köie otsas rippes töötamisel ette näha vajalike lisaseadmetega istme kasutamine. 2.7.7. Sõltuvalt valitud töövahendi liigist peab tööandja kindlaks määrama asjakohased ohutusmeetmed. Vajaduse korral tuleb ette näha kukkumist takistavate või peatavate ühiskaitsevahendite (kaitsepiirded, ohutusvõrgud jne) kasutamine, mis peavad hõlmama kogu ohuala, kuid võimaldama juurdepääsu redelile või trepile. 2.7.8. Kui tööülesande täitmine nõuab kukkumist takistava või peatava ühiskaitsevahendi ajutist kõrvaldamist, tuleb rakendada asendavaid ohutusmeetmeid. Töö tegemist ei tohi alustada enne, kui ohutusmeetmed on kasutusele võetud. Kui ühiskaitsevahendi kõrvaldamise tinginud töö on lõpetatud, tuleb see tagasi paigutada. 2.8 Redeli kasutamine 2.8.1. Redelit võib kasutada ainult kasutusjuhendis ettenähtud otstarbel ja viisil.
MÄNGUVÄLJAK. Mänguväljak on 40 X 20 m ristkülik, mis koosneb kahest väravaalast (vt. väljaku joonis) ning mängualast ja mida peab ümbritsema külgjoonte taga vähemalt meetrilaiune ja väravajoonte taga 2 m laiune ohuala turvatsoon/ohutustsoon. Väravate sisekõrgus on 2 m ja siselaius 3 m. Vabaviskejoon (9 m joon) on katkendjoon, mille jooneosad ja joonevahed on 15 cm pikkused. Vabaviskejoon tõmmatakse paralleelselt väravaalajoonega sellest 3 m kaugusele. Seitsme meetri karistusviske joon on 1 m pikkune. MÄNGUAEG. Nii mehed kui ka naised mängivad kaks 30-minutilist poolaega. Mängu vaheaeg kestab kümme minutit. Viimasel ajal on tehtud rohkesti muu¬datusi, et kiirendada mängu käiku
omanäolise looduskoosluse tekkimine vaid suur võit. Jussi nõmm Põhja-Kõrvemaa looduskaitsealal Kui Jussi nõmme viimane oluline kujunemine lahingõppustel kasutatud mürskude tagajärjel tundub kauge minevik, on tänasel päeval aktuaalne Soodlasse valitsuse poolt rajatav Kaitseväe keskpolügooni uus harjutusväli. Ehkki Natura alal ja Põhja-Kõrvemaa looduskaitsealal soomusmasinad sõitma ega tulistama ei hakka, on see ohuala, kus õppuste ajal inimesed viibida ei tohi. Samuti on plaan laiendada praeguse keskpolügooni ohualasid. Mõlemad ohualad sulgetakse kuni 90 päevaks aastaks, mistõttu ka matka- ja suusaradade kasutamise võimalus selleks ajaks kaob. Kuigi Põhja-Kõrvemaa looduskaitseala osal, mis kattub harjutusväljaga, kasutataks masinatega sõitmiseks ainult olemasolevaid teid ja tehakse taktikalisi harjutusi, et mitte takistada looduskaitseala kaitse-eesmärkide saavutamist, kaob
1) selles olema signaliseerimisseadis abi kutsumiseks; 2) töövahendist väljapääsu võimaldava ukse või luugi sulgur olema seestpoolt ilma abivahendita avatav; 3) rakendama muid meetmeid sellise ohu vältimiseks. Juhtimis-, kontroll- ja hoiatusseadised Töövahendi juhtimis-, kontroll- ja hoiatusseadised peavad olema hästi nähtavad, asjakohaselt märgistatud ning nende funktsioonid arusaadavalt ja üheselt mõistetavad. Töövahendi juhtimisseadis peab üldjuhul paiknema väljaspool ohuala. Kasutaja peab enne töövahendi käivitamist veenduma, et keegi ei viibi ohualas. Kui see ei ole võimalik, peab automaatne hoiatusseadis andma enne töövahendi käivitumist hoiatussignaali. Käivitusele eelnev viivitusaeg peab olema piisav töötajate lahkumiseks ohualalt või töövahendi käivitumisel või seiskumisel tekkivaid ohte vältivate abivahendite kasutamiseks. Töövahendi iseeneslik käivitumine, seiskumine või tööreziimi muutumine peab olema välistatud
Masinale esitatavad nõuded Konstruktsioonielemendid Masina osad, platvormid, trepid ja muud alad, kus kasutaja töö ajal viibib, peavad olema ohutust tagavate piiretega ning ei tohi põhjustada libisemist, komistamist ega kukkumist. Juhtimis-, kontroll- ja hoiatusseadised Masina juhtimis-, kontroll- ja hoiatusseadised peavad olema hästi nähtavad, asjakohaselt märgistatud ning nende funktsioonid arusaadavat ja üheselt mõistetavad ning üldjuhul paiknema väljaspool ohuala. Peab olema välistatud masina iseeneselik käivitumine, seiskumine või tööreziimi muutumine. Kasutaja alalises töökohas peab olema vabalt juurdepääsetav töökindel seadis masina hädaseiskamiseks ja ohutusse seisundisse viimiseks. Ohutust tagavad seadised Masina liikuva osaga ohtliku kokkupuute vältimiseks tuleb paigutada kaitsepiire või seadis mis takistab juurdejuurdepääsu ohualale. Suurema ohu korral varustatakse kaitsepiire
jooksvatest kindlustusfirma finants- ja vahenditest Väljamakseid majanduslikku abi 61 Evakuatsio Ei ole vajalik Ajutine Ajutine eemaldamine Ajutine Ohuala ei ole on eemaldamine objektilt evakueerimine pikemat aega objektilt ohualast elamiskõlblik Päästeress Esmased Automaatne Lisaks objekti On vaja kaasata On vaja kaasata urss tulekustutusvah tulekustutussüst päästeressursile on Eesti Vabariigi rahvusvahelist abi
riigis on kiirabis töötavad inimesed tööülesannete täitmisel surma saanud jne. Kiirabitöötajad on suhteliselt teadlikud päästesündmusest (põleng, lõhkeaine plahvatuses jne) tulenevatest ohtudest. Nii nagu päästesündmusel, on ka politseilistel sündmustel (rahutused, pantvangikriis, äkkrünnak) omad ohud ning suuremalt jaolt on need seotud vägivallaga. Seetõttu määratakse ka politseilistel sündmustel keeluala, ohuala, turvaala, kannatanute kogumispunkt ning kiirabi tegevus peab olema politseiga kooskõlastatud. See on vajalik kiirabitöötajate ohutuseks. Eriolukorrad, kuhu politsei kiirabi kaasab Pantvangide võtmine Pantvangide võtmised pole tänapäeval kuritegude statistikas enam üksikud juhtumid. Ka Eestis toimub praktiliselt igal aastal mõni pantvangikriis. Selle tekkeks on mitu põhjust: väljapressimised, röövimised, tülid lapse hooldusõiguse pärast jne. Pantvangikriisi korral üritab