TÖÖLEHT Orienteerumine (küsimused) 1. Mis spordiala on orienteerumine? 2.Kus asub orienteerumise sünnimaa? 3.Millised on veel orienteerumisalad? 4.Millised on orienteerumise põhiliigid(2)? Iseloomusta. 5.Milles seisneb orienteerumise asja mõte? 6.Iseloomusta orienteerumise rada. 7.Millised teadmised tulevad kasuks orienteerumises? 8.Mis aastal toimus Eestis esimene orienteerumisvõistlus? 9.Kus peetakse tavaliselt võistlusi ja mis on võistlejatel keelatud teha enne orienteerumist? 10. Millised on tähtsamad võistlusvahendid? TÖÖLEHT Orienteerumine(vastused) 1.Orineteerumine on spordiala, kus võistleja peab läbima kaardi ja kompassi abil maastikul tähistatud ja kaardil märgitud kontrollpunktid. 2.Norra on orienteerumise sünnimaa. 3.Veel orienteerumisealasid : suusaorienteerumine, rattaorie...
Toiduseadus Toit peab olema kvaliteetne ja ohutu EÜ 852/2004 EÜ 853/2004 EÜ 178/2002 Ülesanne on saada nõutekohane, ohutu toit. Tarbjakaitseamet, veterinaat- ja toiduamet, maksuamet Käitleja õigused : · Kui käitleja ei nõustu järelvalve ametniku otsusega võib ta esitada vaide, selle järelvalveastuse peadirekotrile. Käitleja kohustused: · käitleja vastutab käidledava toidu ja käitlemise nõuetele kohasuse eest · käilteja peab järgima toidupakendil või saatepakendil olevaid säilitamisnõudeid · Käitelja ei tohi vastu võtta käitlemisel kasutada ega väljastada nõuetele mitte vastavat toitu · Käitleja peab tagama toidu jälgitavuse · Käitleja on kohustatud töötajale selgitama õigusaktidest tulenevaid käitlemisnõudeid ning kontrollima nende täitmist · Käitleja peab korraldama töötaja hügi...
Münzkabinett. Am 17. Oktober 2006 wurde es nach sechsjähriger Renovierung wiedereröffnet und am 19. Oktober der Öffentlichkeit übergeben. Checkpoint charlie Der Checkpoint Charlie war einer der bekanntesten Berliner Grenzübergänge durch die Berliner Mauer zwischen 1961 und 1990. Er verband in der Friedrichstraße Ecke Zimmerstraße den sowjetischen mit dem US-amerikanischen Sektor und damit den Ost- Berliner Bezirk Mitte mit dem West-Berliner Bezirk Kreuzberg. Der Kontrollpunkt wurde im August 1961 in Folge des Mauerbaus eingerichtet, um die Grenzübertritte des westalliierten Militärpersonals und ausländischer Diplomaten erfassen zu können. Gedächtniskirche Die evangelische Kaiser-Wilhelm-Gedächtniskirche, umgangssprachlich kurz Gedächtniskirche, steht auf dem Breitscheidplatz am Kurfürstendamm im Berliner Ortsteil Charlottenburg. Sie besteht aus mehreren Baukörpern, das gesamte Ensemble ist denkmalgeschützt
Tallinna Tehnikaülikool Ehitusteaduskond Projektijuhtimine Kursuse kood: TMK0080 2016K1 HW1 Ripsmetehniku teenuste pakkumine kaubikus Kontrollleht antud kriteeriumitele OK/NOK Tiitelleht: aine kood tudengi nimi, aasta-semester, HW#, projekti pealkiri OK Ulatuse kirjeldus OK Riskid OK Eeldused OK Piirangud OK Kommunikatsiooniplaan ...
kontrollpunktis on ületanud kehtestatud kriitilisi piire. Eeltingimuste programm abinõud ja meetmed, mis on vajalikud hügieenilise keskkonna alalhoidmiseks ja mida iga ettevõte peab kasutama, et tagada toidu ohutus ja rajada selle põhjal toimiv enesekontrolliplaan. Enesekontrollisüsteem- enesekontrolliplaani ja eeltingimuste toimimine ettevõttes. Oht mistahes bioloogiline, keemiline või füüsikaline tegur, mis võib põhjustada toidu saastumist. Kriitiline kontrollpunkt (KKP) käitlemisetapp, punkt või protseduur, kus rakendatakse kontrolli, millega saab kõrvaldada ohtu või vähendada seda vastuvõetavale tasemele. Kontrollpunkt (KP) käitlemisetapp, punkt või protseduur, mis pole küll kriitiline, kuid vajalik on kontroll kinnitamaks etapi, protseduuri, seadme töökindlust/tõhusust või korrasolekut. Kriitiline piir vaadeldav või mõõdetav parameeter, mis eristab vastuvõetava vastuvõetamatust.
kontrollpunktis on ületanud kehtestatud kriitilisi piire. Eeltingimuste programm – abinõud ja meetmed, mis on vajalikud hügieenilise keskkonna alalhoidmiseks ja mida iga ettevõte peab kasutama, et tagada toidu ohutus ja rajada selle põhjal toimiv enesekontrolliplaan. Enesekontrollisüsteem- enesekontrolliplaani ja eeltingimuste toimimine ettevõttes. Oht – mistahes bioloogiline, keemiline või füüsikaline tegur, mis võib põhjustada toidu saastumist. Kriitiline kontrollpunkt (KKP) – käitlemisetapp, punkt või protseduur, kus rakendatakse kontrolli, millega saab kõrvaldada ohtu või vähendada seda vastuvõetavale tasemele. Kontrollpunkt (KP) – käitlemisetapp, punkt või protseduur, mis pole küll kriitiline, kuid vajalik on kontroll kinnitamaks etapi, protseduuri, seadme töökindlust/tõhusust või korrasolekut. Kriitiline piir – vaadeldav või mõõdetav parameeter, mis eristab vastuvõetava vastuvõetamatust.
(G - ingl.k. gap). Teine vahemik jääb S-faasi lpu ja M-faasi alguse vahele ning seda nim. G2-faasiks. G1 ja G2 faas annavad rakule vajaliku aja kasvamiseks: kui interfaas oleks ainult nii pikk, mis oleks hädavajalik DNA replikatsiooniks, siis ei jätkuks aega muude rakukomponentide kordistamiseks. G1-faasi ajal rakk seirab oma ümbrust ning omaenda suurust, ja kui aeg on küps, siis rakk alustab DNA replikatsiooni. G1 faasi lõpul on kontrollpunkt, kus rakutsükkel vajadusel peatatakse. Pärmidel nimetatakse seda "start-punktiks", kõrgematel eukarüootidel on seda nimetatud R-punktiks (restriction point) või ka lihtsalt G1-faasi kontrollpunktiks. Selle punkti läbimisel käivitatakse rakus DNA replikatsioon ja algab seega S-faas. G2-faas annab rakule vajaliku aja, mis võimaldab tal kontrollida, kas DNA replikatsioon on lõpetatud. Läbides G2-faasi kontrollpunkti, alustab rakk M-faasi. Kõrgematel eukarüootidel toimivad
5 võimalust teatmekirjandust lasteni viia 1. ,,Loomalood", Aleksei Turovski, lk. 67 Orienteerumismäng õues: Selleks, et esimese kontrollpunktini jõuda ning õige suund leida, oli vaja metsa alt leida oma grupi värvi lindike, mis oli puu külge seotud, et siis selles suunas metsa minna. Lastegrupid (4 last + 1 täiskasvanu) liikusid vihjete ja orienteerumiskaartide abil ühest kontrollpunktist teise. Igas punktis said grupi kõik liikmed kleepsu oma kaardile ja vihje, kuidas uus kontrollpunkt üles leida. Selleks oli kas mõistatus või küsimus, mille lapsed pidid iseseisvalt lahendama. Kontrollpunktides olid järgmised ülesanded: ÖÖKULL: Esitab küsimusi oma elustiili ja elukoha kohta ning pakub lastele mett. Karu esitab küsimuse, mille vastus on orav. (Selleks, et laps teaks, kelle juurde järgmisena minna). ORAV: Korjata loodusest kümme kuuse käbi. Orav esitab lastele mõistatuse, mille vastus on siil SIIL: Tõrude loopimine ämbrisse (täpsusvisked)
Paljunemine Eesmärk järglaste taastootmine liigi säilitamiseks. Jaguneb: suguline ja mittesuguline, viimane omakorda jag. vegetatiivseks ja eoseliseks. Vegetatiivne 1. Ühest rakust lähtuvalt. a) rakkude jagunemine mitoosiga. Iseloomulik päristuumsetele. b) amitoos. Omane eeltuumsetele ja erandkorras päristuumsetele. Nt bakterid, protistid, kasvajate rakud. c) pungumine. Ebavõrdne mitoos, kus moodustuv rakk on alati väiksem ja jääb lähterakuga seotuks. Kas siis lõplikult seotuks (tek koloonia) või ajutiselt. d) hulgijagunemine. Esmalt jaguneb rakutuum kaheks, 4-ks, 8-ks... 128-ks. Tagajärjeks hulktuumne struktuur, mis laguneb ja moodustub tuumadele vastav arv rakke. Nt algloomad (malaaria ja toksoplasmoosi tekitavad). 2. Lähtuvalt hulkraksest struktuurist a) Loomariigis. 1. pooldumine - piki või risti. Nt ripsussid, hulkharjasussid. 2. pungu...
Moldaavia. Sellest ajast hakkas orienteerumise harrastajate hulk suurenema. Orienteerumisest lähemalt Orienteeruja tähtsamad võistlusvahendid on kompass ja kaart, mis on vähendatud kujul pilt maastikust. Nende abil tuleb leida maastikul üles mingi arv kontrollpunkte ja võimalikult kiiresti jõuda finisisse. Rada on kaardi peal märgitud ringikeste abil, mis on ühendatud sirgjoontega. Iga ringikese sees asubki kontrollpunkt. Punktid peab läbima antud järjekorras. Orienteerumine nõuab mõningaid teadmisi topograafias, oskust lugeda spordikaarti ja maastikku ning neid teadmisi omavahel siduda. On vaja osata valida ratsionaalne teekond, mis nõuab sportlaselt kiiret ja täpset olukorra analüüsi suure füüsilise pinge all. Orienteerujal kujunevad sellised vajalikud omadused nagu tähelepanelikkus, vastupidamine, tahtejõud ja oskus orienteeruda halbades tingimustes. Sportlik orienteerumine
juurdepääs toidule või võimalus seda endale lubada; kvaliteetne ja ohutu toit 3. FAO: Toidu ja Põllumajandusorganisatsioon WHO: Maailma Terviseorganisatsioon CAC: toiduhügieeni alused DG SANCO: Tervise ja Tarbijakaitse Peadirektoraat FDA: USA Toidu ja Ravimiamet ISO: Rahvusvaheline standardiorganisatsioon YOPI: Riskiruhmadesse kuuluvate inimeste arvukuse kasv EFSA: Euroopa Toiduohutusamet RASFF: Toidu ja sööda ohuteadete süsteem HACCP: ohu analüüsi ja kkp ohje KKP: kriitiline kontrollpunkt 4. Toidust tingitud haiguste arvukuse kasvu põhjused. 1. Elustandardi arenemine, kasvav nõudlus loomse päritolu toidu järele 2. Urbaniseerumine, toitumistavade muutus 3. Rohkem pooltooteid, vähem aega valmistamiseks, rohkem väljas einestamist: 4. vale hoidmine, säilitamine 5. puu ja koogiviljade tarbimise kasv 6. sailitusainete vaiksemad kontsentratsioonid valmistoitudes 7. Äri ja turismireisid 8. Globaliseerumine, rahvusvaheline kaubandus 9. YOPI 10
juurdepääs toidule või võimalus seda endale lubada; kvaliteetne ja ohutu toit 3. FAO: Toidu ja Põllumajandusorganisatsioon WHO: Maailma Terviseorganisatsioon CAC: toiduhügieeni alused DG SANCO: Tervise ja Tarbijakaitse Peadirektoraat FDA: USA Toidu ja Ravimiamet ISO: Rahvusvaheline standardiorganisatsioon YOPI: Riskiruhmadesse kuuluvate inimeste arvukuse kasv EFSA: Euroopa Toiduohutusamet RASFF: Toidu ja sööda ohuteadete süsteem HACCP: ohu analüüsi ja kkp ohje KKP: kriitiline kontrollpunkt 4. Toidust tingitud haiguste arvukuse kasvu põhjused. 1. Elustandardi arenemine, kasvav nõudlus loomse päritolu toidu järele 2. Urbaniseerumine, toitumistavade muutus 3. Rohkem pooltooteid, vähem aega valmistamiseks, rohkem väljas einestamist: 4. vale hoidmine, säilitamine 5. puu ja koogiviljade tarbimise kasv 6. sailitusainete vaiksemad kontsentratsioonid valmistoitudes 7. Äri ja turismireisid 8. Globaliseerumine, rahvusvaheline kaubandus 9. YOPI 10
· mitoos tulemuseks on raku jagunemine kaheks erinevaks rakuks, mida kutsutakse tütarrakkudeks · tsütokinees toimub raku lõplik jagunemine 2. Millistes faasides on rakutsükli kontrollpunktid, mida kontrollitakse ja kuidas? S-faasis toimub DNA replikatsioon ja histoonide süntees · G1 faasis raku taastumine, kasvamine, ettevalmistused replikatsiooniks · G1 faasi lõpul on G1- faasi kontrollpunkt, mis suunab raku S-faasi · G2 faas võimaldab kontrollida, kas DNA replikatsioon on lõpetatud. Seal toimub ettevalmistus mitoosiks, rakuorganellide süntees, tsentrioolide jagunemine. G2-faasi-kontrollpunkti läbimine G2 faasi lõpul suunab raku mitoosi. 3. Mis on p53 ja tema funktsioonid inimesel? P53 valk, mille kontsentratsioon tõuseb, kui DNA on kahjustatud: rakutsükkel peatub
kuigi naine seda südamest ihkab. Lahkumisplaan olevat kindel, selle paadiga olevat lahkunud nii mõnedki mehed enne neid. · Taavi kiirustab õhtul Liisa ja Arno juurde ning leiab eest naise koos oma poja Lembituga. 8. Peatükk · Järgmisel päeval asuvad Taavi, Ilme ja Vello Kasar teele. Ettevaatlikkust peab nüüd eriti palju olema, sest vastutada tuleb Taavil kogu perekonna eest. · Kontrollpunkt läbiti tänu Vello laudsale vene keele oskusele, sigarettidele ning Taavi komandeeringupaberitele edukalt. · Kruusiaugu Siimu majas uuris väljuva paadi kohta informatsiooni Taavi, tal kulus vanamehe rääkimapanemiseks üle tunni aja, paadile saamist tuleb aga veel päevake paar oodata. · Paati ei tule, on oodatud piisavalt. · Tekib võimalus ka teisele paadile, kuid omanik tahab kulda või raha saja rubla ulatuses.
7) Ainult vegetatiivselt paljunevad organismid evolutsioneeruvad väga aeglaselt, kuna pärilik muutlikkus on väga väike. Rakutsükkel On raku eluring ühest jagunemisest teise jagunemiseni. Koosneb kahest olulisest faasist: mitoosist ja interfaasist. Mitoos päristuumsete rakkude jagunemise viis, mille puhul kromosoomide arv ei muutu. Interfaas periood kahe mitoosi vahel. G1 faasil on 2 nimetust: postmitootiline ja presünteetiline. Lõpus on esimene kontrollpunkt. Olulised sündmused: rakkude kasv, raku struktuuride arvu suurenemine. Need sündmused rajanevad valgusüteesil. Erandiks on G0 faas, selles olevad rakud minetavad kas ajutiselt nt. teatud silma kestade rakud. S faas ehk sünteesifaas toimub DNA kahekordistumine e. replikatsioon. Faasi lõpuks on moodustunud kahekromatiidilised kromosoomid. Selles faasis suurenevad tuuma mõõtmed. Lõpus teine kontrollpunkt, sisuliselt kõige olulisem, kontrollitakse DNA terviklikkust ja veatust.
(läbipääsuga) Miiniväli (mineeritud ala) Kirjeldus Tingmärgid Tõkked Tõkestamine alas keelatud Tõkestamiseks piiratud (piiratud arv tõkkeid) Raidtõke Tõke/takistus Tankitõrje kraav Taktikalised tingmärgid Kirjeldus Kirjeldus Mineeritud objekt Traattõke Rada (läbipääs) Tee läbi vastase või oma miinivälja (tõkke) Parve (praami) asukoht Pioneeriüksuse kontrollpunkt Ületuskohtade ja miiniväljadest läbikäikude juures. Degasatsiooniala/punkt (kindlaksmääramata) Taktikalised tingmärgid Kirjeldus Tingmärgid Teetõkked, süvendid ja õhitud sillad Tõke või takistus (tavaliselt tulega kaetud) tee või selle osa Läbipääsu piiramiseks. Planeeritud teetõke Teetõke paigaldatud, esimene valmisoleku aste (ohutu) Teetõke paigaldatud, teine valmisoleku aste
[9] Regulatsioon Eukarüoodid Eukarüootides on DNA replikatsioon kontrollitud rakutsükli poolt. Rakk läbib kasvamisel ja jagunemisel erinevad rakutsükli faasid, DNA replikatsioon leiab aset S faasis (sünteesi faas). Eukarüootse raku arenemist läbi rakutsükli mõjutavad rakutsükli kontrollpunktid. Kontrollpunktide läbimine on omakorda reguleeritud erinevate valkude, näiteks tsükliinide ja tsükliin-sõltuvate kinaaside interakstioonide poolt.[10] G1/S kontrollpunkt (restriktsiooni kontrollpunkt) reguleerib seda, kas eukarüootne rakk siseneb DNA replikatsiooni ja jagunemise faasi. Rakud, mis seda kontrollpunkti ei läbi, jäävad G0 faasi ning DNA replikatsiooni ei toimu. Kloroplastide ja mitokondrite genoomide replikatsioon toimub rakutsüklist sõltumatult. Rakutsükkel M-mitoosifaas;raku jagunemine, G0-puhkefaas;rakk ei jagune, G1-valmistumine DNA sünteesiks,S-replikatsioonifaas, G2-
Rakutsükkel jaguneb M-faasiks (mitoos e karüokinees + tsütokinees) ja interfaasiks (ajaliselt u 90% või rohkem rakutsükli kestusest). Interfaas jaguneb: G1-, S- ja G2- faasiks. S-faasis toimub DNA täpne replitseerumine, samuti toimub seal histoonide süntees, et tagada vastreplitseerunud DNA kokkupakkimine kromosoomidesse. G1 ja G2 faas annavad rakule vajaliku aja kasvamiseks. M-faasis toimub raku jagunemine. Rakutsükli tähtsamad kontrollpunktid. Esimene kontrollpunkt asub G1- faasi lõpus, kus kontrollitakse raku suurust. Olulised on G1-tsükliinid, mis seostuvad tsükliini-sõltuvate kinaasidega (CDK) G1 faasis ja annavad loa rakul suunduda S-faasi ning alustada DNA replikatsiooni. Teine oluline kontrollpunkt asub G2 faasi alguses, kus kontrollitakse, kas DNA replikatsioon on lõpule jõudnud ning kas värskelt replitseeritud DNA on vigadeta. Siin on olulised mitootilised tsükliinid, mis seostuvad
Rakutsükkel jaguneb M-faasiks (mitoos e karüokinees + tsütokinees) ja interfaasiks (ajaliselt u 90% või rohkem rakutsükli kestusest). Interfaas jaguneb: G1-, S- ja G2- faasiks. S-faasis toimub DNA täpne replitseerumine, samuti toimub seal histoonide süntees, et tagada vastreplitseerunud DNA kokkupakkimine kromosoomidesse. G1 ja G2 faas annavad rakule vajaliku aja kasvamiseks. M-faasis toimub raku jagunemine. Rakutsükli tähtsamad kontrollpunktid. Esimene kontrollpunkt asub G1-faasi lõpus, kus kontrollitakse raku suurust. Olulised on G1-tsükliinid, mis seostuvad tsükliini-sõltuvate kinaasidega (CDK) G1 faasis ja annavad loa rakul suunduda S-faasi ning alustada DNA replikatsiooni. Teine oluline kontrollpunkt asub G2 faasi alguses, kus kontrollitakse, kas DNA replikatsioon on lõpule jõudnud ning kas värskelt replitseeritud DNA on vigadeta. Siin on olulised mitootilised tsükliinid, mis seostuvad tsükliini-sõltuvate
PROJEKTIJUHTIMINE I SISSEJUHATUS PROJEKTIJUHTIMISSE Projekt- selle all mõistetakse ajaliselt piiratud ettevõtmist, mis on suunatud ainulaadse toote, teenuse või tulemi loomisele. Huvigrupid- inimesed või organisatsioonid, kes on aktiivselt haaratud projekti või kelle huvid võivad olla positiivselt või negatiivselt mõjutatud projekti poolt. Projektijuhtimine- teadmiste, oskuste, vahendite ja tehnikate rakendamine projekti tegevuste läbiviimisel, saavutamaks projekti nõuete täitmine. Funktsionaalne juht- inimene kes vastutab teatud allüksuse tegevuse eest. Juhib gruppi, mis tegelikult valmistab toodet või teostab teenust. Projekti elutsükkel- on projekti üldjuhul lineaarsete faaside kogum, kusjuures faaside nimed ja arv on määratletud projekti hõivatud organisatsiooni või organisatsioonide kontrollivajadusega. Klient- selle all mõistetakse inimest või organisatsiooni, kes hakkab projekti toodet, teenust võ...
Reklaamipsühholoogia seaduspärasused - mõjustamisreeglid põhinevad eksperimentides saadud andmete üldistamisele ning on väljendatavad tegurite toime ja koostoime funktsioonidena - funktsiooniks on nõustumise tõenäosus(sagedus), hoiakumuutused, eelistatud alternatiiv _ sõltumatuks muutujaks on tingimused, mõjurid või omadused, millest funktsioon sõltub 1. Reklaamiteate mõjukuse sõltuvus teate esitaja asjatundlikkusest: Muude tegurite võrdsuse korral on mõjustus tulemuslikum siis, kui teksti esitaja või apellatsiooni kandja on ekspert, võrreldes juhuga, kui esitaja kompetentsus on madalam. 2. Reklaamteate mõjukuse sõltuvus teate esitaja atraktiivsusest: muude tegurite muutumatuse korral on mõjustus tulemuslikum siis, kui teksti esitaja või apellatsiooni kandja on atraktiivsem, võrreldes juhuga, kui esineja on vähem atraktiivne. 3. Reklaamteate mõjukuse sõltuvus teate esitaja tuntusest: Muude teg...
Kui CDK-d on tsükliini seondumisega aktiveeritud, viivad nad läbi tavapärast biokeemilist reaktsiooni, fosforüleerimist. See aktiveerib või inaktiveerib sihtmärgiks olevaid valke, mis koordineerivad rakutsükli järgmisesse faasi liikumist. . Rakutsükli kontrollpunktid - G1 restriktsioonipunkt (tomib hilises G1, kontrollib G1-S üleminekut, rakud ei sõltu enam mitogeensetest signaalidest S-faasi sisenemisel, nt. kasvufaktoritest), G2 kontrollpunkt, M kontrollpunkt. 7. Rakkude liikumine ja kuju - seotud mikrotuubulite ja mikrofilamentide pikenemise ja lühenemisega neis rakkudes. Tsütoskelett ehk rakuskelett on raku tsütoplasma niitjate ja torujate elementide süsteem, mis määrab raku väliskuju ja organellide paigutuse. Tsütoskelett koosneb peamiselt valkudest. Niitjaid elemente võib jagada kolmeks: mikrofilamendid, intermediaarfilamendid ja jämedad filamendid. Mikrofilamendid - eukarüootsete rakkude
Peadirektoraat FDA.- Food and Drug Administration -USA toidu- ja ravimiamet ISO.- International Organization for Standardisation-Rahvusvaheline standardiorganisatsioon YOPI.- riskirühmadesse kuuluvad inimesed EFSA.- European Food Safety Authority. Euroopa Toiduohutusamet RASFF.- Rapid Alertsystem for Food and Feed (kiirhoiatus süsteem) HACCP.- Hazard Analysis Critical Control Point KKP- Kriitiline kontrollpunkt Toidust tingitud haiguste arvukuse kasvu põhjused.1) Kasvav nõudlus loomse toidu järele 2) toitumistavade muutused 3) rohkem pooltooteid, vähem aega valmistamiseks, rohkem väljas einestamist 4) vale hoidmine ja säilitamine 5) puu- ja köögiviljade tarbimise kasv 6) säilitusainete väiksemad kontsentratsioonid valmistoitudes. 7) reisimine 8) rahvusvaheline kaubandus 9) riskirühma kuuluvate inimeste arvukuse kasv 10) mikroobide kohanemine 11) antibiootikumide ületarbimine
Rakutsüklis eristatakse mitmeid kontrollpunkte. Sisenemine igasse järgmisesse faasi vajab kindlaid signaale. Neid signaale võtavad vastu valgud, mida nimetatakse tsükliinideks ning valgud, mis komplekseeruvad tsükliinidega tsükliinidest sõltuvad kinaasid CDK. CDK valgud fosforüleerivad teisi valke, reguleerides sel teel nende valkude aktiivsust ja funktsioone. Üks kõige tähtsamaid rakutsükli kontrollpunkte START paikneb G1 faasi keskel. See kontrollpunkt on reguleeritud D tüüpi tsükliinide ja CDK4 poolt. Kui kontrollpunktis toimub vajalike signaalide rakule edastatamine tsükliin-CDK kompleksi poolt, valmistub rakk minema S faasi. Raku sisenemist S faasi võivad takistada veel hilises G 1 faasis saadud negatiivsed signaalid nagu DNA kahjustused või toitainete vähesus. Neid signaale annavad edasi inhibiitorvalgud, pärssides tsükliin-CDK kompleksi toimimist rakus.
Interfaas: G1- R S G2 R - G0 S-faas: algab DNA sünteesiga, S-faasi vältel DNA on kopeeritud. RNA ja valkude süntees on väga aeglased selles faasis. G1 ja G2 faas annavad rakule vajaliku aja kasvamiseks: kui interfaas oleks ainult nii pikk, mis oleks hädavajalik DNA replikatsiooniks, siis ei jätkuks aega muude rakukomponentide kordistamiseks. G1- faasi ajal rakk seirab oma ümbrust ning omaenda suurust, ja kui aeg on küps, siis rakk alustab DNA replikatsiooni. G1 faasi lõpul on kontrollpunkt, kus rakutsükkel vajadusel peatatakse. Kõrgematel eukarüootidel nimetatatakse seda R-punktiks (restriction point) või ka lihtsalt G1-faasi kontrollpunktiks. Selle punkti läbimisel käivitatakse rakus DNA replikatsioon ja algab seega S-faas. G2-faas annab rakule vajaliku aja, mis võimaldab tal kontrollida, kas DNA replikatsioon on lõpetatud. Läbides G2-faasi kontrollpunkti, alustab rakk M-faasi. Kõrgematel eukarüootidel toimivad
Aminohapete biosüntees 1. Defineerige mis on lämmastiku fikseerimine ja millised organismid on võimelised seda protsessi läbi viima. Kirjeldage milline on lämmastiku tsükli üldskeem looduses ja millisel kujul on meie organism võimeline lämmastikku kasutama biosünteetilistes protsessides. Molekulaarne lämmastik N2 muundatakse redutseeritud või oksüdeeritud vormiks. Atmosfääris leiduv N 2 on keemiliselt väga inertne ning metabolismis kasutamiseks tuleb see redutseerida NH 3 kujule. Toimub UV kiirguse ja välgu kaasabil maa atmosfääris. Eluslooduses on lämmastikku fikseerima võimelised vähesed mikroorganismid, kes redutseerivad elementaarse lämmastiku ammooniumiks. Mõned sellistest bakteritest on vabalt elavad, paljud on aga taimede, eelkõige liblikõieliste taimede, sümbiondid. Valdav enamus organisme on võimeline omastama lämmastikku NH 4+ vormis. Summaarne reaktsioon N2 + 10H+ + 8e- + 16ATP Z 2NH4+ +...
võib olla pöördumatu (nt. inimkehas närvi-, südame- ja vöötlihaskoe rakud) või G0 faasi rakud aktiviseeruvad erandlike vajaduste korral (nt. multipotentsed rakud, mis käivitavad ulatusliku regeneratsiooni ja erinevate rakutüüpide kujunemise [hüdra totaalvigastused]) S faas e. sünteesi faas- toimub DNA kahekordistumine, S faasi lõpuks on ühekromatiidiliste kromosoomide asemel kahekromatiidilised kromosoomid (TÄHTIS!). S faasis suurenevad tuuma mõõtmed. S faasi lõpus on oluline kontrollpunkt, millega kontrollitakse DNA kahekordistumise edukust. Vigade avastamisel: * Rakus käivitatakse signaalid, mis viivad raku enesehävitamisele * Tegevusse asuvad tapjarakud, mis vigased rakud hävitavad (killer-rakud) * Vigase DNAga rakk läheb mitoosi, hakkab paljunema ning annab aluse kasvaja tekkeks G2 faas- toimub vahetu ettevalmistus rakujagunemiseks. Faasis sünteesitakse: * varuks ATPd * varutakse tubuliinvalke kääniniidistiku tekkeks
Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond Ajaloo ja arheoloogia instituut Vahur Ilumets MUUTUSED VALGA LINNAS PÄRAST EESTILÄTI PIIRI MÄÄRAMIST Bakalaureusetöö Juhendaja: dotsent Ago Pajur Valga 2011 Sisukord Sissejuhatus 3 Valga linna jagamine 6 Piirivalvest ja piiriületusest 11 Liiklemine ja transport 18 Majandusolud 23 Kokkuvõtte 28 Changes in Valga after d...
kudesid. 😊 😊 😊 117. Mis on põhiline tunnus kasvajarakul, mis metastaseerub? Tal väheneb adhesiivsus ning ta hakkab tungima ümbritsevatesse kudedesse. 118. Onkogeenid ja kasvajate supressorgeenid. 119. Tuumorsupressorvalk p53: funktsioon rakus. Kuidas p53 valgu olemasolu rakus on reguleeritud valgu tasemel? P53 – guardian of the genome – selle geeni tegevus lõpetab kasvajate formeeringu – selle geeni mutatsioon on üks tavalisemaid vähi tekke algeid 1) G1/S kontrollpunkt – lõpetab kahjustunud rakkude rakutsüklis edasi liikumise 2) Indutseerib DNA reparatsioonigeenide transkriptsiooni 3) Põhjustab apoptoosi rakkudes, millel on pöördumatud DNA kahjustused. Reguleerija on Mdm2 ja p53 seonduvad ning olenevalt signaalist peatatakse raku kasv, inhibeeritakse uute veresoonte teke, või suunatakse rakk apoptoosi 120. Wnt signaalirada – selle roll kasvajatekke kontekstis. Wnt molekulid on aluseks rakkude jagunemisele, ellujäämisele ja
Kooperatiivsus väljendub juhul, kui T-vormi osakaal on algselt palju suurem (L=[T 0]/[S0]>>1) Inhibiitori seostumisel pole kooperatiivset seostumist, sest valk ongi valdavalt T-vormis. Mida teravam on kooperatiivsus, seda järsem on üleminek vms. O R C NH2 Karbamoüülrühm Aspartaat transkarbamoülaas Ehk asparataat-karbamoüül transferaas. Karbamoüülrühm C(=O)-NH 2. Ensüümi juures on kontrollpunkt, millest edasi on ühend suunatud pürimidiinide sünteesi ratta. Substraatideks on am.hape aspartaat ja karbamoüül fosfaat. Aspartaat võib minna ka valkude sünteesi ratta, osaleb ka energia metabolismis, sest on ühendus tsitraaditsükliga. Pärast karbamoüleerimist on määratud pürimidiinide sünteesiratta (de novo lämmastikaluste süntees). (See kõik käib bakteri kohta). Eukarüootides on oluline kontrollpunkt hoopis karbamoüülfosfaadi süntetaasi juures,
ASLT POS Assault Position Kallaletungipositsioon ATK POS Attack Position Rünnakupositsioon ASP Ammunition Supply Point Lahingumoona varustuspunkt BP Battle Position Lahingupositsioon CCP Casualty Collection Point Kannatanute kogumispunkt CSS Combat Service Support Lahinguteenindus CP Check Point Kontrollpunkt DTG Date-Time-Group Ajagrupp ENY Enemy Vastane EPW Enemy Prisoner of War Vastase sõjavangid FCA Forward Control Area Luuraja julgestusala Viimane koordineerimisjoon, FCL Final Coordination Line vahetult kallaletungi sünkroniseeri- miseks
G1-, S- ja G2-faasiks. DNA süntees interfaasis toimub tetud kindlal ajavahemikul - seda nim. S-faasiks. S-faasis toimub lisaks DNA sünteesile ka intensiivne histoonide süntees, et tagada vastsünteesitud DNA pakkimine nukleosoomidesse. M-faasi lōpu ja S-faasi alguse vahele jääb vahemik - G1-faas. (G - ingl.k. gap). Teine vahemik jääb S-faasi lōpu ja M-faasi alguse vahele ning seda nim. G2-faasiks. G1 ja G2 faas annavad rakule vajaliku aja kasvamiseks. G1 faasi lõpul on kontrollpunkt, kus rakutsükkel vajadusel peatatakse. Selle punkti läbimisel käivitatakse rakus DNA replikatsioon ja algab seega S-faas. G2-faas annab rakule vajaliku aja, mis võimaldab tal kontrollida, kas DNA replikatsioon on lõpetatud. Läbides G2-faasi kontrollpunkti, alustab rakk M-faasi. Rakutsükli kestus Kiiresti jagunevad kōrgemate eukarüootide rakud (näit. sooleepiteeli ja vereloome tüvirakud) läbivad tsükli 11-24 tunniga, sellest M-faas kestab 1-2 tundi
kontrollpunkte (checking points). Sisenemine igasse järgmisesse faasi vajab kindlaid signaale. Neid signaale võtavad vastu valgud, mida nimetatakse tsükliinideks ning valgud, mis komplekseeruvad tsükliinidega tsükliinidest sõltuvad kinaasid CDK (cyclin-dependent-kinases). CDK valgud fosforüleerivad teisi valke, reguleerides sel teel nende valkude aktiivsust ja funktsioone. Üks kõige tähtsamaid rakutsükli kontrollpunkte START paikneb G1 faasi keskel. See kontrollpunkt on reguleeritud D tüüpi tsükliinide ja CDK4 poolt. Kui kontrollpunktis toimub vajalike signaalide rakule edastatamine tsükliin-CDK kompleksi poolt, valmistub rakk minema S faasi. Raku sisenemist S faasi võivad takistada veel hilises G1 faasis saadud negatiivsed signaalid nagu DNA kahjustused või toitainete vähesus. Neid signaale annavad edasi inhibiitorvalgud, pärssides tsükliin-CDK kompleksi toimimist rakus.
kontrollpunkte (checking points). Sisenemine igasse järgmisesse faasi vajab kindlaid signaale. Neid signaale võtavad vastu valgud, mida nimetatakse tsükliinideks ning valgud, mis komplekseeruvad tsükliinidega tsükliinidest sõltuvad kinaasid CDK (cyclin-dependent-kinases). CDK valgud fosforüleerivad teisi valke, reguleerides sel teel nende valkude aktiivsust ja funktsioone. Üks kõige tähtsamaid rakutsükli kontrollpunkte START paikneb G1 faasi keskel. See kontrollpunkt on reguleeritud D tüüpi tsükliinide ja CDK4 poolt. Kui kontrollpunktis toimub vajalike signaalide rakule edastatamine tsükliin-CDK kompleksi poolt, valmistub rakk minema S faasi. Raku sisenemist S faasi võivad takistada veel hilises G1 faasis saadud negatiivsed signaalid nagu DNA kahjustused või toitainete vähesus. Neid signaale annavad edasi inhibiitorvalgud, pärssides tsükliin-CDK kompleksi toimimist rakus.
Säilitatud mRNAs on polü(A) väga lühike. Aktivatsioon toimub siis kui ensüüm tunneb ära AU-rikkad elemendid ja lisab nendele ~150 A nukleotiidi, et moodustuks täielik polü(A) terminus . mRNA degradatsiooni kontroll: Kõik RNA molekulid degradeeritakse raku tsütoplasmas, degradatsiooni kiirused on erinevad; tRNA ja rRNA on suhteliselt stabiilsed, mRNA stabiilsus varieerub. Stabiilsus muutub regulatoorsete signaalide mõjul, mis arvatakse olevat ka oluline translatsiooni kontrollpunkt. mRNA eluea pikkust mõjutavad: AU-rikkad elemendid; Sekundaarne struktuur; Deadenülatsioon ehk adeniini eemaldamine polü(A)st; mRNA fragmenteerumine (oma ensümaatiline aktiivsus) ja fragmentide degradatsioon. Post-translatoorne kontroll: Erinevate valkude modifitseerimine (ubiquitiin, mis teevad valgud lühi- või pikaaegseteks (vastavalt näiteks steroid retseptorid lühiaegsed ja silma valgud näiteks pikaaegsed). Just a/h N-terminused määravad valkude stabiilsuse; kui palju vastavaid
Bioloogia Uurimisobjektid Bioloogia - eluteadus, mis uurib elu ja elu avaldusi. Elusorganismid jagunevad riikideks[kõige suuremad süstemaatilised üksused] Riigid : Eeltuumsed e. prokarüoodid[tuum pole välja arenenud] a] Bakterid [üherakulised aga teatud bakterid võivadmoodustada koloonia]. Nad on lihtsa ehitusega ja eeltuumsed. Päristuumsed e. eukarüoodid - organism, kellel on välja arenenud tuum. b] Protistid e. algloomad, vetikad ja primitiivsed seened. NB! Protistide rühm on küllaltki muutlik ja pole lõplikult paika pandud. c] seened. Hallikud[hallitusseened], Kübarseened[kand ja kottseened], samblikud[vetikas+seen]. d] taimed = samblad -> katteseemnetaimed e] loomad = selgrootud ja selgroogsed. Elusorganismide hulka ei kuulu : +Priionid - närvisüsteemi kahjustav valk(hullulehmatõbi) +Viirused - Molekulkompleksid <---------------------------------------------------------------> Elule oma...
bakter keskkonna muutustele metabolismis osalevate ensüümiaktiivsuste muutustega, mida viib läbi allosteeriline regulatsioon. Aeglasem vastus keskkonnast tulnud signaalile on geenide ekspresseeritavuse muutmine, mis sisaldab endas mitut kontrollpunkti. Geenide avaldumist saab reguleerida transkriptsiooni initsiatsiooni ja transkriptsiooni enneaegse terminatsiooniga ehk attenuatsiooniga ning post-transkriptsiooniliselt RNaaside abil reguleerides RNA eluiga. Samuti on oluline kontrollpunkt translatsioon ning post-translatsiooniline valkude pakkimine ning degradeerimine. 68 Keskkonnast vastuvõetud signaalile võib bakter reageerida erinevalt, muutes ainult ühe geeni avaldumist või reguleerides mitme või isegi sadade geenide avaldumist korraga. Selleks, et toimuks geenide avaldumine, on esmalt vaja geene transkribeerida RNA-ks. Transkriptsioon jaguneb initsiatsiooniks,
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaa...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
