Riigikaitse (2)

Jalaväebrigaadi struktuur ja põhirelvastus.
PÕHIRELVAD:
Soomustransportöör ~ 30 tk
155 mm suurtükk ~ 20 tk
120 mm miinipilduja ~ 40 tk
81 mm miinipilduja ~ 30 tk
TT raketikompleks ~ 50 tk
23 mm ÕT kahur ~ 20 tk
ÕT raketikompleks ~ 25 tk
Vastavalt püstitatud eesmärgile kasutab JVBr ühte alljärgnevatest lahingutegevuse viisidest:

• pealetungioperatsioonid;
  
• kaitseoperatsioone;
  
• viivitusoperatsioone.
  
• pealetungioperatsioone
  

Vastavalt JVB ülema poolt püstitatud üleannetele viivad JVBr lahingüksused läbi lahingutegevust, kasutades selleks alljärgnevaid lahinguliike:

• kaitse,
  
• viivituslahing.
  
• rünnak
  

Kaitse- ja viivitusoperatsioone iseloomustab mitme lahingumeetodi samaaegne kasutamine. Ründeoperatsioonide puhul kasutatakse harva erinevaid lahinguliike.
Jalaväepataljoni võimed, tugevused ja nõrkused.
Jalaväepataljon on Jalaväebrigaadi (JvB) koosseisu kuuluv ja JvB koosseisus võitlev taktikaline üksus, mis vajadusel tegutseb iseseisvalt (varustatud toitlustuse ja täiendava tagalaüksusega) taktikalise grupina (tugevdatult). Omab TT-relvade võimekust, kaudtulerelvi ja orgaanilist tulejuhtimist ja tagalasüsteemi, mis viidud kompanii tasandini. Tegevust piiravad madal mobiilsus ja veetakistuste ületamise võime, killukaitse puudumine, öövaatlusseadmete vähesus ning puudulik õhutõrje (ainult passiivne). Kavandatud võitluseks kinnisel või poolkinnisel maastikul .
EKJ Jalaväepataljon (JvP) on kergejalaväe üksus, mis liigub ratasveokitel (5- ja 10-tonnised) või (roomikveokitel BV-206). Sellest tulenevalt ei saa pataljoni allüksused sooritada motoriseeritud manöövrit vastase tule mõju piirkonnas. Ümberpaiknemisi lahinguväljal sooritavad pataljoni allüksused põhiliselt jalastunult, mis vähendab oluliselt pataljoni reageerimiskiirust ning samuti puudub allüksustel võimekus manöövriks pimedal ajal. Puudulikust manöövervõimest tulenevalt on paremad eeldused kaitselahingu pidamiseks.
Jalaväepataljon on võimeline:

• Tõrjuma motolaskurpolgu rünnakud kinnisel ja poolkinnisel maastikul igal aastaajal ja kõigis ilmastikuoludes;
  
• Aeglustama ja pidurdama vastase motolaskurpolgu pealetungi kinnisel ja poolkinnisel maastikul igal aastaajal ning kõigis ilmastikuoludes;
  
• Ründelahinguks kinnisel maastikul jalgsi võideldes;
  
• Iseseisvaks lahingutegevuseks pataljoni taktikalise grupina, juhul kui pataljoni on tugevdatud lahingutoetus ja teenindustoetus allüksustega;
  
• Hajutatud lahingutegevuseks kompanii taktikaliste gruppidena.
  

JvP võime kaitses on: kaitse laius 3-5 km
kaitse sügavus 5-10 km (JvK 2x3 km)
käigult või ettevalmistatud positsioonidelt
II astme välikindlustus 7 ööpäevaga
vastaseks kuni POLK/RÜGEMENT
JvP võime pealetungil on: ründab jalgsi ja lööb kuni roodu suurust üksust
kinnisel maastikul 1-1,5 km laiuselt
tungib peale 1000-1500m laiuselt
rünnatava objekti läbimõõt Ø2000-3000m eeldab brigaadi tuletoetust (155mm haubitsad)
JvP võime viivituslahingus on: viivitusala laius 5-10 km
viivitusala sügavus 15-20 km (JvK 3x5 km)
aeglustab kuni brigaadi suuruse vastase liikumist.
JvP sooritab 200 km rännaku mistahes teedel 10-12 tunniga. Kõvakattega teedel läbib 200 km 7-8 tunniga (Rännaku kiirus oleneb transpordivahenditest).
Rännak, pealetungilahingu tüübid.
JvP sooritab 200 km rännaku mistahes teedel 10-12 tunniga. Kõvakattega teedel läbib 200 km 7-8 tunniga (Rännaku kiirus oleneb transpordivahenditest).
Pealetungi eesmärkideks on vaenlase isikkoosseisu ja varustuse (ressursi) hävitamine; tähtsate või võtmealade vallutamine või kindlustamine; vaenlase üksuse äralõikamine teda toetavatest üksustest; informatsiooni hankimine ; vaenlase petmine või eksitamine; vaenlase fikseerimine või suunamine; vaenlase häirimine; vaenlase rünnaku nurjamine.
Pealetungilahingus kasutatakse järgmisi manöövreid:

• Frontaalrünnak (peale tungitakse otse kogu rinde ulatuses).
  
• Läbimurdmine (vastasest murtakse läbi väikeses ulatuses rindest).
  
• Tiibamine ( sooritatakse manööver vastase tiivale).
  
• Haaramine (sooritatakse manööver vastase taha).
  
• Sisseimbumine (väikeste gruppidena liigutakse läbi vastase eesliini).
  

• Reid (kiire rünnak vastase tagalasse, objekti hävitamine, röövimine, vangistamine ja tagasi liikumine oma poolele).
  
• Varitsus
  
• Vasturünnak
  
• Nurjamisrünnak (rünnak vastase plaanide nurjamiseks).
  
• Petterünnak (vastase eksitamiseks ja/või oma tegevuse/plaanide varjamiseks).
  
• Luurelahing (vastase positsioonide ja plaanide avastamiseks).
  
• Kombinatsioon eelmistest manöövritest.
  

Viivituslahing, varitsus.
Viivituslahingu eesmärk on võita kõrgemale juhtimistasandile aega lahinguks vajalike ettevalmistuste jaoks, tekitades vastasele kaotusi ja aeglustades tema pealetungi. Annab võimaluse omi väeosi planeeritult tahapoole ümber paigutada. Vaenlase rünnakutempo pidurdamine; Vaenlase lahinguvõime oluline vähendamine; Vaenlase häirimine.
Viivituslahingu meetodid on järjestikustelt positsioonidelt või vahelduvpositsioonidelt.
Viivituslahing koosneb üksteisele järgnevatest varitsustest, mille hea planeerimise ja õnnestumise korral võivad vastase kaotused ületada 75%.
Miiniväljade tüübid.
Blokeeriv miiniväli:
Eesmärgiks on peatada/blokeerida vastase liikumine/läbipääs täielikult. Max suurus 50 x 100 m, olenevalt mineeritava ala suurusest võidakse blokeeriva miinivälja mõõtmeid vähendada, aga ainult juhul, kui tõke säilitab tõrjeväärtuse. Roomikumiinidest blokeeritava miinivälja puhul on miinide paigutamise tihedus 0,5-1 miin rindemeetri kohta. Blokeerivat miinivälja ehitatakse põhiliselt roomiku-, tankipõhja-, jalaväemiinidest. Blokeeriva miinivälja puhul tahetakse saavutada vaenlasele 30 - 50 % kaotus.
Häiriv miiniväli:
Eesmärgiks on häirida ja segada ning aeglustada vastase liikumist. Max suurus 50x50m. Ühes häirivas miiniväljas peab kasutama mitmeid miinitüüpe, millest on max 50 miini . TT miine max 10, millest max 4 võivad olla tankipõhjamiinid. Kõikide miinide hulgast max 5 jalaväekildmiini.
Suunav miiniväli:
Eesmärgiks on suunata vastane meile sobivasse või vastasele ebasobivasse suunda. Max 300m pikkune ning koosneb 1..3 miinirivist, mille vahel on 10 …20 meetrit. Kasutatakse ainult TT miine tankipõhjamiinide paigutamise tihedus on kolmandiku võrra väiksem võrreldes roomikmiinide hulgaga. Roomikumiinidel peab olema miinide vahe 5 - 10 m ja tankipõhjamiinidel 10 - 20 m.
Jalaväevastaseid maamiinide kasutamise on Eesti keelanud. Kõik miiniväljas peavad olema kaetud oma tulega, et suurendada miiniväljade efektiivsust ja raskendada nende demineerimist.
Välikindlustuste tasemed .
Tase 1 : Positsioonid täielikult sisse kaevatud. Moondamine kiire ja mittetäielik
Tase 2 Nagu tase 1. Toestamine ja vooderdamine lõpetatud. Liivakotid ja muld killuvarjel, vaatluspostil ja jaokaevikutel jne. Moondamine kiire ja mittetäielik.
Tase 3 Nagu tase 2. Moondamine täielik, Viimistlemine
Varustusklassid, DOS-i mõiste.
Varustuse klass
Klassi kirjeldus
I
Toiduained ja toiduratsioonid, vesi (kaasa arvatud pakitud), medikamendid ja sidumismaterjal, hügieenitarbed, loomasööt.
II
Varustuse tabelites ette nähtud varustus . Näiteks: sõidukid, relvad, raadiojaamad, generaatorid , tööriistad, varuosad , riietus.
III
Kütus, õlid ja määrdeained igaks otstarbeks, välja arvatud lennukikütus ja määrdeained ning leegiheitjate varustus.
IV
Tõkke-ja ehitusmaterjalid , samuti lisamaterjalid klass II varustuse täiendamiseks (näiteks lisasõidukid, varuosad). Lisamaterjalid ei ole paigutatud üksustele varustusetabeli alusel.
V
Laskemoon, lõhkeaine, miinid, keemilised ained.
1 DOS (day of supply ) on arvestuslik kogus varustust ja lahingumoona, mis kulub ühe päeva jooksul ja kehtestatakse eraldi. Ühel päeval võib näiteks laskemoona kuluda ka oluliselt rohkem kui 1 DOS. DOS on arvestuslik suurus, mida kasutatakse varude planeerimisel ja nende juurde tellimisel.
Inimkaotuste arvestamine .
LAHINGUD
Kaotuste % / 24h
KAOTUSE LIIK
OSAKAAL
Kerged (tegevus reservis)
1 - 5
Langenud
17%
Keskmised (kaitselahing külgsuunas)
5 - 10
Haavatud
raskelt
keskmiselt
kergelt
58%
5-10%
20-30%
60-70%
Tihedad (kaitselahing põhisuunas, rünnak)
10 - 20
Vangistatud / kadunud
8%
Murdepunkti lahing
üle 20%
Lahingustress
17%
Tangi tugevad ja nõrgad küljed.
Tangi soomus on kõige paksem tangi esiosas, seda võidakse veel tugevdada aktiivsoomuse ja erinevate katetega. Tangi tugevuseks on tema manöövri- ja tulevõime ning nõrkuseks halb nähtavus tangist. Tangi hävitamiseks või tegutsemisvõimetuks muutmiseks on kõige otstarbekam tabada tema elutähtsaid mehhanisme.
Lahingukäsu ülesehitus.
Lahingukäsk koosneb viiest põhipunktist:

OLUKORD (vastane (ka üldise olukorra kirjeldus), sõbralikud jõud, lahingukoosseis (naabrid, tugevdused, ära võetud üksused)).

ÜLESANNE (kuni pataljoni tasemeni reeglina ainult üks selgelt sõnastatud lause, mis näitab ära kes, mida, kus, millal, miks ja kuidas peab tegema).

LÄBIVIIMINE (detailsem kirjeldus, kes ja kuidas ja mida teeb,e teelmises punktis püstitatud ülesanne täita).

LAHINGU TEENINDUSTOETUS (kirjeldatakse tagalaalase ja meditsiinilise toetuse ülesehitus ja kontseptsioon).

JUHTIMINE JA SIDE (täpsustatakse nõuded sidepidamiseks ning ülema asendusjärjekord).
Liitlasvägede maaväe võimekused, struktuur ja kasutatav relvastus ning tehnika.

• NRF ( NATO Response Force )
  
• Kuus “mobiilset” armeekorpuse peakorterit:
  
  • ARRC HQ (Rheindalen, GE):
    
    • artikkel V “ tagaja ”
      
  • EUROCORPS HQ ( Strasbourg , FR)
    
  • Turkish Corps HQ (Istanbul, TU)
    
  • GE-NL Corps HQ (Münster, GE)
    
  • Spanish Corps HQ ( Valencia , SP)
    
  • Italian Corps HQ (Milano, IT)
    
• NRF (NATO Response Force)
  
  • Kõrges valmisolekus, ühend-, mitmerahvuseline vägede komplekt
    
  • Tehnoloogiliselt kõrgtasemel, paindlik, ümberpaigutatav, koostöövõimeline ja jätkusuutlik
    
  • Rahvuslikud üksused rotatsiooni alusel (väljaõpe, sertifitseerimine ja valmisolek);
    
  • Võimalikud missioonid: art V ja teised operatsioonid; ( entry force).
    
• NRF koosneb (kokku ca. 21 000):
  
  • Brigaadisuurune maaväekomponent (ka eriüksused);
    
  • Mereväe “ Task Force” (olenevalt missiooni tüübist);
    
  • Õhuväe element (200 lahingulendu päevas);
    
  • Valmisolek 5-30 päeva;
    
  • Iseseisev kuni 30 päeva.
    

Liitlasvägede kiirreageerimiskorpus (ARRC)

• Pidev valmisolek (standing HQ)
  
• Kõik operatsioonid (intensiivsetest – rahuvalveni kogu maailmas)
  
• Kuni 60 000 sõdurit
  
• Kuni 4 diviisi juhtimine operatsioonil
  
• Rahuajal allutatud 8 diviisi
  
• Tegutseda maaväe komponendi peakorterina
  

ARRC võimekus:

• 48 tundi: sideohvitserid ja luuregrupp
  
• 4 päeva: sidebrigaadi elemendid
  
• 7 päeva: peakorter ning tagala staap
  

http://www.arrc.nato.int/
http://www.army.mod.uk/1div/index.ht m
Taktikalise vastase maaväe võimekused, struktuur ja kasutatav relvastus ning tehnika.
http://www.wikipedia.org/
http://www.army-technology.co m
http://www.fas.org/man/dod-101/sys/
Vastase võimekused:

• Kaitsevööndid Rinnet pidi Sügavus
  
• Diviis 30 kuni 40 km 20 kuni 25 km
  
• Polk 10 kuni 15 km kuni 10 km
  
• Pataljon 03 kuni 05 km kuni 03 km
  
• Rood kuni 1,5 km kuni 1 km
  
• Rühm kuni 400 m kuni 300 m
  
• Vahemaa rühmade vahel kuni 300 m, roodude vahel kuni 1500 m
  

Vastase tugevused:

• Suur tulejõud, sh tuletoetus
  
• Väga hea mobiilsus
  
• Hea killukaitse
  
• Orgaaniline õhutoetus
  

Vastase nõrkused:

• Vananenud tehnika
  
• Aegunud taktika
  
• Komplekteeritus
  

Õhuvägi. Ülesanded, struktuur, lennuvahendid.
www.mil.ee
Lennukite tüübid.
www.wikipedia.org
http://www.fas.org/man/dod-101/sys/
NSIP põhimõte.
http://www.nato.int/docu/handbook/2006/hb-en-2006.pdf
Merevägi. Ülesanded, struktuur, laevad.
www.mil.ee
Laevade tüübid.
www.wikipedia.org
http://www.fas.org/man/dod-101/sys/
Kaplaniteenistus. Põhimõtted, ülesanded ja funktsioon.
Kaplan on vaimulik, kes töötab väljaspool kirikut. Selles mõttes, et ta ei teeni ühtegi konkreetset kogudust, vaid ta täidab vaimulikke ülesandeid mingites ilmalikes struktuurides.
Milleks kaitseväkke kaplan?
Kõigepealt on meil Eesti Vabariigis usuvabadus. Vastupidiselt väga levinud arvamusele ei tähenda see mitte vabadust usust, vaid vabadust uskuda. Või mitte uskuda. Ükskõik, kumbapidi siis, aga kui riik on käsu korras kokku kogunud hulga inimesi ja tahab, et need inimesed teda kaitseksid, siis peab ta ka garanteerima teatud õigused nendele inimestele. Ja siis peabki kaplan vaatama, et usuküsimustes kellelegi liiga ei tehtaks .
Näit. palvetamine vabariigi aastapäeva paraadidel – peab olema eelnevalt selgeks räägitud. Praeguseks välja öeldud „uudis” – mütsid tuleb peast võtta, sest see pole religioosne tegevus, kuid kaasa palvetama ei pea – vajas ilmselt väljaütlemist, kuid tegelikult ei saa ka kirikus kelleltki NÕUDA, et ta palvetaks – see on niivõrd isiklik tegevus…
Miks just kristlik?
Paraku on kristlus olnud viimastel sajanditel siinkandis levinuim religioon ja ühtlasi käepäraseim eetikasüsteem.
Kaplanaadi süsteem on oikumeeniline. See tähendab seda, et üks kaplaniteenistus koondab kaplaneid võimalikult paljudest uskkondadest.
Kaplan, sõltumata sellest, millist usku ta ise on, teenib kõiki usuliste – või parem oleks öelda – vaimsete huvidega inimesi. Kui ka ateist tahab mõnda maailmavaatelist küsimust arutada, siis ... vahet pole.
Nõnda püütakse kaplaneid tööle võtta proportsionaalselt , lähtuvalt ühe või teise usutunnistuse pooldajate hulgast rahva seas. Kiriku poolt kureerib kaplanaati Eesti Kirikute Nõukogu.
Eesti Kirikute Nõukogu liikmeskirikud:
Luterlik kirik , baptistikirik, metodistikirik, rooma –katoliku kirik, nelipühikirik, adventistide kirik, armeenia kirik, õigeusukiriku Konstantinoopoli patriarhile alluv pool ja Moskva Patriarhaadile alluv pool, ja vaatleja staatuses karismaatiline episkopaalkirik.
Pataljonikaplani ülesanded, sisemäärustiku järgi: Tõsta ja hoida pataljoni isikkoosseisu moraali ja kaitsetahet (§127 lg 1)
Moraal : klassikalise arusaama järgi õpetus käitumisest, ka: kombed. Elukombed.
Sõjaväelises kontekstis on see mõiste juba tükk aega muutumise teel olnud, ja oleme püüdnud seda lahti kirjutada, niisiis: Sisemisest veendumusest lähtuv kõrgeltmotiveeritud hoiak, mis suunab inimest andma endast parima (siin: kodumaa kaitseks). See on see, mis peab kõrge olema, ja kui ei ole, siis tuleb tõsta.
Kaitsetahe haakub siia külge: Soov kaitsta ennast ja oma lähedasi, kodu ja kodumaad .
Üldiselt siis kõrge moraaliga inimese võib panna tegema mida tahes, aga kui asjale liitub kaitsetahe, siis saamegi kaitseväelase.
Viia läbi hingehooldus-, hingeharimis- ja kasvatustööd pataljonis (§127 lg 2).
Teenida kaitseväelasi ja nende perekonnaliikmeid vastavalt nende vaimulikele vajadustele (§127lg 3)
ja
Võtta vastu kaitseväelasi ja nende perekonnaliikmeid ning nõustada neid hingehoiu küsimustes (§127 lg 4)
Ühesõnaga, ma ei tegele mitte ainult teenistuslike küsimustega, vaid vajaduse korral ka inimeste isiklike tugistruktuuridega, mis on sellesama moraali ja kaitsetahte jaoks väga olulise tähtsusega. Põhimõtteliselt võib sõdur kaplani juurde saata ka oma ema või pruudi , kui need hädas on.
Kaplan hoiab pihisaladust (§128)
Määrustikus on kirjas üksnes pihisaladus. Piht on aga väga konkreetne kiriklik talitus, mis lõpeb pattude andeksandmisega Jumala nimel. Kõik. See on see, mis filmides toimub pihitoolis, kus siis mõrvar või mõni muu kurilane räägib preestrile, mida ta kõik teinud on ja mida veel kavatseb, ja siis irvitab, et aga sa ei saa sinna midagi parata. Paraku unustatakse ära, MIKS on pihisaladus: see on selleks, et eksinud inimene, kes oma tegu kahetseb ja on selle võimaluse korral heastanud, saaks oma elu n-ö uuesti alustada. Kui pihti käsitleda sakramendina, siis kuuluvad selle hulka kahetsus, ülestunnistamine, tehtu hüvitamine ja absolutsioon ehk pattude andeksandmine Jumala nimel. See tähendab, et Jumal on sinu teod oma „registrist“ kustutanud. Järelikult ei tohi neid enam inimeste ette kanda.
Pihi juurde kuulub siis ka hingehoidlik vestlus , kus ideaalis pihi vastuvõtja mitte ei näita näpuga, vaid aitab inimesel endal toimunust aru saada, võtta seda õppetunnina, et järgmine kord targem olla.
Usalduslik vestlus kui niisugune on uus asi. See on senise määrustiku terminoloogiline nõrkus, sest pihile saab tulla ainult kiriku liige, ja seega määrustikku sõnasõnalt järgides ei ole kaplanil teoreetiliselt mingit vaikimiskohustust. Seepärast on ette valmistamisel uued eeskirjad, kus on sees usalduslik vestlus kui ametlik termin (vaikimisi on kogu aeg olemas olnud), ja selle raames kaplanile teatavaks saav informatsioon on juba konfidentsiaalne, mida võib asjassepuutuvale kolmandale poolele teatavaks teha üksnes väga põhjendatud juhul. See tähendab umbes seda, et kui te tulete ja tunnistate, et petate oma abikaasat, siis see veel ei ole põhjendatud juhtum, aga kui te kavatsete ennast või kedagi teist ära tappa või teha midagi sellist, mis võiks tõsise õnnetuse ja kellegi surma põhjustada, siis seda ei saa ka kaplan oma teada jätta, ja seda ka inimesele vestluse käigus öeldakse.
Kaplan kaitseväelasena on erialaohvitser, kes saab oma auastme ennekõike oma ametialase pädevuse eest. Nõutav on kõrgem teoloogiline haridus mõnes riiklikult aktsepteeritud kõrgkoolis ja eelnev töö koguduses kaks aastat. Lisaks sellele erialaohvitseridele ette nähtud kursused hädavajaliku sõjalise ettevalmistuse jaoks.
Kaplanid läbivad kursustel ka relvaõppe, aga vastavalt Genfi konventsioonidele, sarnaselt meditsiinipersonaliga, kuuluvad kaitseväevaimulikud kaitstud isikute hulka ega ole võitlejad (kombatandid), seega ei oma õigust sõjategevusest vahetult osa võtta. Relvakandmine meedikutega samadel alustel: enesekaitseks või väljaõppeks, ja lisaks sellele ei tohi kaitstud isikuid sundida täitma ülesandeid, mis pole kooskõlas nende humanitaarse missiooniga.
Automaat Galil AR. Andmed, põhiosad, lahti võtmine ja kokku panek , relva ohutuskontroll.
Õpik lk 99, 109-111, 122-123
Automaat AK-4. Andmed, põhiosad.
Õpik lk 106-109
Laskeasendid , laskmise faasid , laskemoona ohutus ja liigid, tule liigid.
Õpik lk 118-121
12