Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Geograafilise tähise ja kaubamärgi õiguslik analüüs ning võrdlus. (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis on geograafiline tähis ?
  • Mis on kaubamärk ?
 
Säutsu twitteris
TALLINNA MAJANDUSKOOL
Sekretäri-ja ametnikutöö osakond
Kaja Pihla
Geograafilise tähise ja kaubamärgi õiguslik analüüs ning võrdlus.
Lõputöö
Juhendaja : Toomas Seppel
Tallinn 2006
Sisukord
Sissejuhatus 4-5
1.Geograafiline tähis ja kaubamärk kui intellektuaalse omandi liigid. 6
1.1 Intellektuaalne omand 6- 7
1.2 Tööstusomand 7
1.3 Rahvusvahelised institutsioonid ja lepingud . 7-8
2. Geograafilise tähise ja kaubamärgi õiguslik regulatsioon 9
2.1 Geograafiline tähis 9
2.1.1 Geograafilise tähise iseloomustus 9-10
2.1.2 Geograafilise tähise õiguslik regulatsioon Eestis 10-11
2.1.3 Geograafilise tähise õiguskaitse sisu ja maht 12
2.1.4 Geograafilise tähise õiguslik regulatsioon Euroopa Liidus. 12
2.1.4.1 Ühine põllumajandus poliitika 13
2.1.4.2 Kvaliteedimärkide süsteem(PDO, PGI, TSG) 14-16
2.1.4.3 Toote spetsifikatsioon 17-18
2.1.5 Geograafilise tähise õiguslik regulatsioon Rahvusvahelises õiguses. 18-19
2.2 Kaubamärk 19
2.2.1 Kaubamärg iseloomustus 19-20
2.2.2 Kaubamärgi õiguslik regulatsioon Eestis 20
2.2.2.1 Kaubamärgi liigid 20-23
2..2.2.2 Kaitstavad kaubamärgid 23-24
2. 2.2.3 Kollektiivkaubamärk ja garantiimärk 24-25
2. 2.2.4 Kaubamärgi ainuõigused ja litsentsid 26-28
2.2.3 Kaubamärgi õiguslik regulatsioon Euroopa Liidus 29-30
2.2.4 Kaubamärgi õiguslik regulatsioon Rahvusvahelises õiguses 30-32
3. Geograafilise tähise ja kaubamärgi õiguskaitse erinevus 33
3.1 Geograafilise tähise ja kaubamärgi erinevus üldiselt 33-34
3.2 Geograafilise tähise ja kaubamärgi õiguskaitse saamise erinevus 34
3.2.1 Registreerimine Eesti õiguses 34-35
3.2.2 Registreerimine Euroopa Liidus 35-36
3.2.3 Registreerimine rahvusvahelise õiguses 36-37
3.3 Geograafilise tähise ja kaubamärgi õiguste erinevus 37
3.3.1 Territoorium 37
3.3.2 Tähtaeg 38
3.3.3 Spetsifikatsiooni esitamise nõue 38-39
3.3.4 Päritolu rõhutamine 39-41
3.4 Geograafilise tähise ja kaubamärgi õiguste rikkumise menetluse erinevus 41-43
3.5 Kas Eesti ettevõtja peaks eelistama geograafilise tähise või
kaubamärgi õiguskaitset 43-44
3.6 Geograafilise tähise ja kaubamärgi õiguskaitse tulevikust Eestis 44-45
Kokkuvõte 46-47
Kasutatud allikate loetelu 48-50
Lisa 1 51
Summary 52-53
Резюме 54-55
Sissejuhatus
Geograafiline tähis on intellektuaalomandi liik, mille sisuks on rõhutada toote päritolu selle geograafilise piirkonna mõistes. Kaubamärk on tähis, millega eristatakse kaupu ja teenuseid. Õiguslikus tähenduses on tegemist erinevate intellektuaalomandi liikidega, samas võidakse ühe ja sama toote puhul kasutada nii geograafilise tähise kui kaubamärgi õiguskaitset. Registreeritud kollektiivse kaubamärgi puhul ei ole takistust kasutada tähist geograafilise nimena, kui toodetakse asjaomases piirkonnas. Samuti on õigus saada kaubamärgiomanikuks oleva ühenduse liikmeks. Seetõttu on oluline piiritleda mõlema õiguse instituudi sarnasuses ja erinevus. Geograafilise tähisega on Eesti Vabariigis tegeletud erinevalt kaubamärgist rohkem viimasel kümnendil, mil ühineti vastavate intellektuaalset omandit puudutavate rahvusvaheliste konventsioonidaga ning alustati kodumaise seadusandluse loomisega , kus võeti vastu terve rida rakendusakte. Lisaks hakkasid Eestis peale Euroopa Liiduga ühinemist kehtima ka kõik nimetatud valdkonna reguleerivad Euroopa Liidu õigusaktid.
Ühelt poolt on tegemist on ülikomplitseeritud ning mitmetahulise teemaga , mille selgitamine , lahenduste otsimine ning ülemailmne harmoniseerimine on alles arengujärgus ning teisalt oleme Eestis ja väga paljudes teistes riikides olukorra ees, kus ülaltoodud teema on veel eksootiline ja hetkel peaaegu tundmatu tarbijale, kauba tootjatele ning kaupmeestele, kelle huvides nimetatud süsteem on ellu kutsutud.
Käesolev lõputöö käsitleb geograafilise tähise tutvustamist ja võrdlemist kaubamärgiga Eesti, Euroopa Liidu, kui ka rahvusvahelises õigusruumis. Eraldi on käsitletud geograafilise tähise ja kaubamärgi olemust ja õiguskaitse võrdlust.
Geograafilise tähise ja kaubamärgi võrdlemine on oluline, et selgitada välja geograafilise tähise kaitse vajadus ja eesmärk tervikuna . Eesmärgist lähtuvalt kaitsevad mõlemad intellektuaalset omandit erineval moel. Geograafilise tähise kaitse taotlemisel, peab toode omama seost geograafilise piirkonnaga või vastama spetsifikatsioonile, kaubamärgile kaitse taotlemisel nimetatud tingimusi ei esitata, kuid kaubamärgi kaitsmiseks peab olema kaubamärk teistest kaubamärkidest eristatav, registreeritud või üldtuntud. Geograafilise tähise puhul tuleb rakendada suuremat avaliku võimu kaitset, sest geograafilisel tähisel puudub ainuomanik. Ta ei ole otseselt kellegi oma, vastupidiselt kaubamärgile, mis kuulub ainuomanikule. Geograafilise tähise ja kaubamärgi printsiipide ja erinevuste ning sarnasuste väljatoomisel kasutatakse töös nii Eesti, Euroopa Liidu ja rahvusvahelisi õigusakte ja Euroopa Liidu kohtupraktikat.
Lõputöö koosneb kolmest peatükist. Esimeses peatükis käsitletakse intellektuaalse omandi liike ja õiguste saamise viise ja antakse ülevaade tööstusomandi ajaloost ja liikidest ning tutvustatakse geograafilist tähist ja kaubamärki üldiselt. Nimetatakse olulisemad rahvusvahelised organisatsioonid ja olulisemad lepingud. Teema käsitluses kasutas autor valdavalt võrdlevat meetodit. Terminoloogia põhineb Eesti õiguses kasutatavatel terministel.
Teine peatükk selgitab geograafilise tähise ja kaubamärgi olemusest ning kaitse saamise võimalustest. Annab ülevaate õiguslikest regulatsioonidest ja loodud süsteemidest.
Kolmandas peatükis antakse ülevaade geograafilise tähise ja kaubamärgi õiguskaitse saamise erinevustest ja rikkumiste menetlemisest. Esitatakse seisukoht geograafilise tähise tuleviku väljavaadete osas.
Lõputöö autor avaldab tänu oma kannatlikule, abivalmis juhendajale Toomas Seppelile, suur tänu heasoovlikkuse ja nõuannete eest Veterinaar-ja Toiduameti turujärelevalve büroo juhatajale Ain Zereenile, tänan retsensent Almar Sehverit.
1.Geograafiline tähis ja kaubamärk kui intellektuaalse omandi liigid.
1.1 Intellektuaalne omand
Termin intellektuaalomand tähistab õigusi, mis tekivad loometöö tulemusena. Sellisel varal on alati omanik, kes ei tarvitse olla ainuomanik. Intellektuaalomandiga hõlmatud õigused on mittemateriaalsed õigused, mis samas omavad ka materiaalse omandi tunnuseid – neid saab osta-müüa. Ka objektid, mida nende õiguste abil kaitstakse, - tavaliselt ideede kogumid - on mittemateriaalsed. Kaitsmiseks peavad need objektid olema vermitud mõnesse tajutavasse ja eristatavasse vormi.
Vastavalt Maailma Intellektuaalse Omandi asutamiskonventsioonile (Stockholm 14.07.1967, art 2, VIII, Eesti liitus 05.02.19941) “intellektuaalne omand” sisaldab õigusi seoses:
• kirjandus-, kunsti- ja teadusteostega,
• esitajate poolt teoste ettekannetega, fonogrammidega, raadio- ja televisioonisaadetega,
• leiutistega kõigis inimtegevuse valdkondades,
• teaduslike avastistega,
• tööstusdisainilahendustega,
• kaubamärkidega, teenindusmärkidega ja kaubanduslike nimede ning tähistega,
kaitsega kõlvatu konkurentsi vastu
ja kõiki teisi õigusi, mis tulenevad intellektuaalsest tegevusest tööstuse, teaduse, kirjanduse ja kunsti valdkondades.
WIPO konventsiooniga on ühinenud 183 riiki. Intellektuaalsel omandil on kolm liiki:
  • autoriõigus,
  • autoriõigusega kaasnevad õigused ehk naaberõigused,
  • nn tööstusomand.2

Intellektuaalomandi õigused tekivad olenevalt liigist, kas läbi registreerimise või kasutamise-loomise tulemusena. Kaubamärgi, patendi , kasuliku mudeli, tööstusdisainilahenduse, geograafilise tähise ning mikrolülituse topoloogiale tekib õigus nende registreerimisega st. õigused tekkivad tunnustuse andmisega. Autoriõigus ja sellega kaasnevad õigused tekivad teose loomisest, mille puhul omandi registreerimist ei toimu. Intellektuaalsele omandile on iseloomulik territoriaalsus , mis tähendab, et intellektuaalomandi kaitse on piiratud riigiga, kus see õigus tekkis. Seega tuleb intellektuaalset omandit kaitsta igas riigis eraldi, näiteks päritolumaa territooriumil ning iga riigi kodanike ja alaliste elanike suhtes.3
1.2 Tööstusomand
Termin tööstusomand pärineb prantsuse tsiviilõigusest. Tööstusomandi kaitse objektideks on kaubamärk, patent , kasulik mudel, tööstusdisanilahendus, geograafiline tähis ja mikrolülituse topoloogia , taimesort või põllumajanduslooma tõug ning ärinimi. Lisaks kuulub tööstusomandi alla ka kaitse kõlvatu konkurentsi vastu, juhul kui see on vastuolus ausa tööstusliku ja kaubandusliku tegevusega .
Tööstusomandi varalised õigused on näiteks õigus leiutist valmistada, müügiks pakkuda ja müüa, kasutada kaubamärki oma toodetel ja teenustel, tööstusdisainilahendust reprodutseerida. Tööstusomand tekib vastava registrikandega. Eestis on vastavad registrid Eesti Patendiameti hallata. (kaubamärkide andmebaas - sisaldab endas 1.oktoobrist 1992.a. registreeritud kaubamärkide, esitatud kaubamärgi registreerimise taotluste ja rahvusvaheliste registreeringute andmeid kaubamärgiseaduses sätestatud mahus . Rahvusvahelise registreeringu all mõistetakse märkide rahvusvahelise registreerimise Madriidi kokkuleppe protokolli alusel rahvusvahelises registris registreeritud kaubamärke, millele taotletakse õiguskaitset või mis on saanud õiguskaitse Eesti Vabariigis. Euroopa Ühenduse kaubamärkide registrit peab OHIM. Geograafiliste tähiste andmebaas- sisaldab endas alates 10.jaanuar 2000.a.registreeritud ja esitatud geograafiliste tähiste andmeid) Põllumajandus­ministeeriumi juurde loodav andmebaas- sisaldab endas geograafilist tähist puudutavaid põllumajandustooteid ja toiduaineid.
1.3 Rahvusvahelised tööstusomandi alased institutsioonid ja lepingud.
Rahvusvaheliselt koordineerivad tööstusomandiga seotud küsimusi mitmed organisatsioonid: Ülemaailmne Intellektuaalse Omandi Organisatsioon (World Intellectual Property Organization edaspidi WIPO), Ülemaailmne Kaubandusorganisatsioon,(World Trade Organization edaspidi WTO) Euroopa tasandil Euroopa Patendiamet ( European Patent Office edaspidi EPO) , kes tuginevad oma tegevuses rahvusvahelistele lepetele ning Euroopa Ühenduse instants Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) (Office for Harmonization in the Internal Market edaspidi OHIM (trade marks and designs)), kelle tegevus lähtub Euroopa Ühenduse õigusest. Eesti Vabariik on järgmiste rahvusvaheliste tööstusomandit käsitlevate lepingute liige: 20.märtsil 1883.a sõlmiti üks olulisemaid tööstusomandi õiguskaitset puudutav nn. Tööstusomandi kaitse Pariisi konventsioon (Eesti taasühines 24.08.1994)4. See on lahtine dokument, millega võib ühineda iga riik. 14. aprillil 1891 .a. sõlmiti nn. Madridi kokkulepe, mis hõlmas kauba ning teenindusmärkide rahvusvahelise registreerimist. 15.juuli 1957.a. sõlmiti Nizza kokkulepe5 (Eesti liitus 27.05.1996) märkide registreerimisel kasutatava kaupade ja teenuste rahvusvahelise klassifikatsiooni kohta ning 1958.a sõlmiti nn. Lissaboni kokkulepe päritolunimede kaitse ja nende rahvusvahelise registreerimise kohta ja 15.aprill 1994.a. sõlmiti Marokos Intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide leping (Eesti liitus 13.11.1999)6 – kokkulepe nn. intellektuaalse omandi kaubanduslike aspektide kohta. Ülaltoodud lepped on aluseks rahvusvahelisele kaubandustegevusele ning tänaseks on moodustatud kõikide ülaltoodud organisatsioonide juurde Intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide komisjonid kelle ülesandeks on lepetega seotud päevaprobleemide arutamine nende kaasajastamine.
2. Geograafilise tähise ja kaubamärgi õiguslik regulatsioon
  • Geograafiline tähis
    2.1.1 Geograafiline tähise iseloomustus.
    • Geograafilise tähise printsiip hakkas tekkima ajalooliselt seoses vajadusega rõhutada kauba või toote päritolu ning hakkas arenema koos tarbija sooviga saada kindlust ,et üks või teine toode või kaup on valmistatud selle ajaloolises ning asjaomases piirkonnas , mitte mujal. Suureneva Rahvusvahelise kaubanduse kontekstis hakkas üha rohkem olulist rolli mängima kauba tegeliku päritolu rõhutamine. Geograafiline tähis on tööstusomandi liik, millega hakati tähistama toodet, näitamaks selle päritolu teatud geograafiliselt alalt, kusjuures toote omadus, maine või muu tunnus on olulisel määral seostatava selle geograafilise alaga. Vabaturu tingimustes tekib vaba pakkumise tõttu kaupade ja teenuste eristamise vajadus. Et tarbija saaks vahet teha talle sobiva, kvaliteetse ja hinnakohase toote ja teiste sama liiki kaupade ja teenuste vahel on hakatud kaupu ja teenuseid individualiseerima. Kaupade ja teenuste individualiseerimine distsiplineerib ka nende pakkujat oma kvaliteedistandarditest kinni pidama . Nagu uuringud näitavad on tarbijad nõus maksma rohkem toote eest, millel on kindel geograafiline päritolu.7
    Ehk siis geograafilise tähisena kasutatakse kindla piirkonna (nt Balti), konkreetse koha(nt Värska) või riigi( nt Eesti) nime sellise toote või teenuse kirjeldamiseks, mis on sellest kohast, regioonist või riigist pärit või mida seal osutatakse ning, mille eriline kvaliteet, kuulsus või mingi eriline omadus on seotud selle konkreetse geograafilise paigaga
    Tulenevalt rahvusvahelistest lepetest mõistetakse geograafiline tähise all intellektuaalse omandi vormi, mis põhineb toote päritolul ning on seotud täpsemalt toote valmistamise geograafilise piirkonnaga. Ühe ja sama registreeritud geograafilise tähise raames ning samas geograafilises piirkonnas võivad tegutseda ja õiguslikku kaitset omada väga erinevad tootjad. Oluline on ,et tegemist on samade omadustega ja kvaliteediga tootega , mida taotleti registreerimisel. Geograafilise tähisega märgistatud kaup on garanteeritud omadustega ja tarbija on nõus selle teadmise ja kindlustunde eest maksma rohkem.
    Täpsemalt on geograafiline tähis geograafilise ala nimi või vihje sellele alale , mis näitab mingi kauba või teenuse konkreetset geograafilist päritolu. Geograafilise tähisega tähistatakse toodet, näitamaks selle päritolu teatud geograafiliselt alalt, kusjuures toote omadus, maine või muu tunnus on olulisel määral seostatav selle geograafilise alaga (näiteks Champagne tähistab Prantsusmaa Champagne’i piirkonnas toodetud vahuveini, mille maitse ja lõhnaomadused, samuti kvaliteet ja maine, on seostatavad selle piirkonnaga). Geograafiline tähis võib olla oma vormilt nii sõnaline kui ka kujunduslik. Geograafiliseks tähiseks on kohanimi, tehis - või loodusobjekti pilt või mingi muu sümbol, mis viitab mingile geograafilisele alale. Geograafiliseks tähiseks võib olla ka muu sõna, sõnaühend või sümbol, mis on pikaajalise ja pideva kasutamise tulemusena muutunud olulisel määral seotuks geograafilise alaga, kus toode pärineb.8
    Primaarne on siin põhimõte, et kauba või teenuse konkreetne omadus, maine või muu tunnus peab olema olulisel määral seostatav geograafilise alaga, kus kaupa toodetakse, töödeldakse või müügiks ette valmistatakse või kus teenust osutatakse. Geograafilise ala nimetuse või sellele viitava muu sõna või sümboli registreerimine selles geograafilises piirkonnas tegutseva isiku poolt annab võimaluse kaitsta enda toote mainet ja keelata tähise kasutamine väljaspool antud geograafilist piirkonda tegutsevate isikute poolt.
    2.1.2 Geograafilise tähise õiguslik regulatsioon Eestis
    Geograafilise tähise õiguskaitset reguleerivad Eestis:
    Geograafilise tähise seadus.(RT I 1999,102,907)
    Riiklik geograafilise tähise register (RT I 2000,38,236)
    Ametiasutuste pädevus “Geograafilise tähise kaitse seaduse” rakendamisel.(RTL 2000,45,282)
    Geograafilise tähise registreerimise tunnistuse vorminõuded ja vormistamise kord (RTL 2000,33,454,455)
    Geograafilise tähise registreerimise taotluste dokumentide vorminõuded vastavalt majandus­ministri määrusega (RTL 2000,33,454)
    Euroopa Liidu Ühise Põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse (RT I 2004,24,163). Seadus sätestab Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika turukorraldusabinõude rakendamise korra ja neid rakendavad asutused, riigiabina antavate täiendavate otsetoetuste andmise alused ning riikliku järelvalve teostamise alused ja ulatuse . Nimetatud seadus reguleerib ka geograafiliste tähiste ja traditsiooniliste nimetuste registreerimise taotlemist ja taotluste menetlemist, ning nimetab kaitse ja järelvalve korra ja vastutuse.
    Põllumajandustoodete ja toiduainete geograafiliste tähiste, päritolunimetuste ja traditsioonilise eritunnusega toodete nimetuste registreerimise taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord (RTL 2004,95,1493)
    Ülaltoodud õigusaktidest tulenevalt on geograafilise tähise registreerimise õigus isikul, kes tegutseb geograafilise tähisega tähistatava kauba tootjana, töötlejana või müügiks ette­valmistajana või teenuse osutajana selles geograafilises piirkonnas, millele tähis viitab. Geograafilise tähise registreerimine ühe isiku poolt ei anna talle ainuõigust selle tähise kasutamiseks, seega ei ole ka geograafiline tähis otseselt kellegi oma. Tähist võivad kasutada kõik isikud, kes tegutsevad registreeringus märgitud kauba tootja, töötleja või müügiks ettevalmistajana, registreeringus märgitud geograafilisel alal ja sellel kaubal on kõik registreeringus toodud omadused, maine või muud iseloomulikud tunnused.
    Geograafilise tähise kaitsel on oluline osa majandussuhetes nii rahvuslikul kui rahvusvahelisel tasandil. Geograafilise tähise mitteõiguspärane kasutamine on vastuolus ausate kaubandus- ja tööstustavadega, eksitab selliselt tähistatud kaupade ostjaid ja isikuid, kes mitteõiguspäraselt selliseid tähiseid kasutavad, omavad ebaausat konkurentsieelist oma konkurentide ees.
    2.1.3 Geograafilise tähise õiguskaitse sisu ja maht
    Registreeritud geograafilist tähist võib kauba või teenuse tähistamiseks kasutada isik, kes tegutseb registreeringus märgitud kauba tootja, töötleja või müügiks ettevalmistajana või teenuse osutajana registreeringus märgitud geograafilisel alal ja kelle kaubal või teenusel on kõik registreeringus märgitud omadused, maine või muud iseloomulikud tunnused.
    Erinevalt tööstusomandi õiguskaitse muudest objektidest (nt kaubamärk, tööstusdisainilahendus) ei teki õiguskaitse taotlejal geograafilisele tähisele ainuõigust ega saa ta ka selle omanikuks. Geograafilise tähise kaitse all mõistetakse eeskätt tähise registreerimisega omandatavat õigust kasutada tähist oma toodangul ning takistada isikuid, kes seda õigust ei oma, tähist kasutamast. Geograafilise tähise õiguskaitse on tähtajatu.9
    2.1.4 Geograafilise tähise õiguslik regulatsioon Euroopa Liidus.
    Üldised geograafilise tähisega seotud printsiibid on sätestatud Euroopa Liidu asutamislepingutes ning nn. liitumislepingutes. Siinkohal on oluline märkida, et erinevalt rahvusvahelisest õigusest eristatakse Euroopa Liidus kõikidest võimalikest seda liiki kaitset taotletavatest toodetest eraldi põllumajandustooted ja toitu. Kõikide toodete va. põllumajandustooted ja toit - kaitse põhineb otse rahvusvahelistel lepetel ning selle täpsem reguleerimine on antud iga liikmesriigi enda pädevusse.
    Euroopa Ühenduse piires reguleerivad põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste ja päritolunimetuse kaitset Euroopa Ühine Põllumajanduspoliitika (ÜPP) raames, tuginedes Nõukogu Määrus nr 510/2006, mida järgides tootjad kasutavad toodetel asjakohaseid sümboleid või tähiseid ja mille puhul on olemas seos toote ja toidu omaduste ja geograafilise päritolu vahel ning põllumajandustoodete ja toidu garanteeritud traditsiooniliste eritunnuste kaitset Nõukogu Määrus nr 509/2006, mis soodustab põllumajandustoodete mitmekesistamist ja aitab tootjatel toodete turuväärtust tõsta ja kaitseb tarbijat ebaausa kaubanduse eest ja annab teavet toidu eripära kohta ja aitab kiirendada traditsionaalse eritunnuse kasutamist.
    2.1.4.1 Ühine põllumajanduspoliitika
    Ühtse põllumajanduspoliitika (ÜPP) algus tuleneb 01.jaanuaril 1958.aastast, mil Rooma kokkuleppe jõustumisega lõid kuus riiki (Belgia, Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia, Luksemburg , Holland ) Euroopa Majandusühenduse (EMÜ) Lepe kaasas põllumajanduse ühisturgu, mis tähendas kvootide ja tollimaksude kaotamist liikmesriikide vahel ning ühise tollimaksu kehtestamist. Rahvuslikud põllumajanduspoliitikad olid kuues esmalt ühinenud riigis väga erinevad oma meetoditelt ning toetuste määralt. Rooma kokkulepe andis üldised alused ÜPP loomiseks. Esitas ülesanded, sisaldades samas ka tootjate ja tarbijate huve ning kehtestas ühtlasi turureeglid erinevate tarbekaupade osas. 1962.aastal võttis Ministrite Nõukogu vastu teraviljaturu reguleerimise põhialused. Kuid kulud põllumajandusele said ühenduse eelarve põhiliseks probleemiks ja põhjustas 1980.aastatel hulga vaidlusi, mis intensiivistusid 1995. aastal. Vahepeal olid lihtsalt ületootmine ja eelarveprobleemid süvenenud. Rakendati trahvimist, kui maksimaalset tootmise piiri oli ületatud, samuti kesade süsteemi, mis tegelikult võimaldas sööti jätta kehvemad maad.
    1987.aastal võeti vastu Ühinenud Euroopa akt mis täiendas Rooma kokkulepet, asendades häälteenamusel põhineva süsteemi kõikide direktiivide vastuvõtmisega.
    MacSharry plaan võeti Ministrite Nõukogu juures vastu mais-juunis 1992. aastal. Reformi ideeks oli vähendada toetusi koguste järgi ja maksta neid pinna järgi, eemärgiga kaotada toetus ületoodangule, teha ÜPP keskkonnasõbralikumaks, vähendada eelarvelisi kulusid .
    Samal aastal loodi Euroopa Liidus süsteem, mis kaitseb ja reklaamib regionaalseid ja traditsioonilisi toidukaupu, et väärtustada kvaliteeti, aidata ettevõtetel tõsta oma turuväärtust, anda tarbijale paremat teavet, toidukaupade eripära ja töötlemisviiside kohta ning kaitsta tootenimesid väärkasutamise ja imiteerimise eest.
    1991.aastal loodi Maastrichti lepinguga Euroopa Liit, Rooma kokkuleppes toodud ideed ja printsiibid kaasati Ühinenud Euroopa akti ja nende jõustumiseks tuleb leida märkimisväärne üksmeel.10 2003.aastal jätkus radikaalne uuendamine, liiguti edasi selles suunas, et arendada maapiirkondade toimetulekut. Nüüd pakkus ÜPP subsiidiume, mis sõltuvad kvaliteedi-, keskkonna-, ja toiduohutusnõuete- ja loomakaitse järgimisest ja põllumeestel on taas vabadus toota vastavalt turunõudlusele, kusjuures põllumajandus on nende jaoks tihtipeale ka eluviis.11
    2.1.4.2 Kvaliteedimärkide süsteem (PDO, PGI, TSG)
    Euroopa Liidus kehtib üldine toiduainete kvaliteedimärkide süsteem12, mille kohaselt kaitstakse konkreetse päritoluga ja traditsioonilisi tootenimetusi. Süsteem tugineb vanade liikmesmaade varemeksisteerinud seadustel, mis tagasid kaitse nende kohalikele tootenimetustele. Tegemist on toidukaupade nimetuste registreerimissüsteemiga, mis baseerub nende geograafilisel päritolul või traditsioonilisel iseloomul. Antud nimetuste kaitse Ühenduse tasandil tagavad riigisisesed sõltumatud inspektsioonisüsteemid. Euroopa Ühenduse tasandil on kogu registreerimisprotseduur ning märkide kasutamine tasuta.
    Euroopa Ühenduste Nõukogu määrused 510/2006 EMÜ põllumajandustoodete ja toiduainete geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta ning 509/2006 EMÜ
    Põllumajandustoodete ja toidu garanteeritud traditsiooniliste eritunnuste kohta lõid üldise Ühenduste registri, mis põhineb toodete spetsifikatsioonidel. Registreeritud nime võivad kasutada kõik tootjad, kes asuvad konkreetses geograafilises piikonnas ja toodavad registreeritud spetsifikatsioonile vastavat toodet. Eksisteerib kolm märki. Vt. lisa 1
  • Kaitstud päritolu nimetus ( Protected Desingnation of Origin , PDO) – tähistab toodet, mida toodetakse kindlas riigis, regioonis või kohas ning, mis omab sellest tulenevalt kindlaid kohale iseloomulike inim- ja keskkonnafaktoritest tulenevaid omadusi. Tingimuseks on, et tooraine saadakse määratletud piirkonnast ning toote tootmine, töötlemine ja müügiks ettevalmistamine toimuvad nimetatud geograafilises piirkonnas. Kaitstud päritolunimetust kandva toote puhul on toote omadused otseselt tulenevad geograafilise piirkonna inim- ja keskkonnafaktoritest.
  • Kaitstud geograafiline tähis-tunnusmärk (Protected Geographical Indication, PGI)- päritolunimetusega sarnane, kuid tingimused on vabamad . Toote tootmine ja/või töötlemine ja/või müügiks ettevalmistamine toimuvad nimetatud geograafilises piirkonnas. Piisab , kui üks tootmisetapp toimub määratletud geograafilises piirkonnas. Kaitstud geograafilise tähise puhul võib seos geograafilise piirkonnaga põhineda erilistel omadustel, või reputatsioonil.
  • Garanteeritud traditsiooniline eritunnus- eriomadus ( Traditional Specialty Guaranteed, TSG)- märk viitab toote traditsioonilisele iseloomule tootmisviisi või koostise osas. Eripära selle määruse mõistes on tunnusjoon või tunnusjoonte kogum, mille poolest põllumajandustoode või –saadus selgelt erineb teistest samalaadsetest samasse kategooriasse kuuluvatest põllumajandustoodetest või –saadustest , kusjuures välimust ei loeta tunnusjooneks. Eripära ei või piirduda kvalitatiivse või kvantitatiivse koostisega ega tootmisviisiga, mis on määratletud ühenduse või siseriiklikes õigusaktides, standardimisasutuste kehtestatud või vabatahtlikes standardites. Registreerimiseks peab toode või saadus olema ka traditsioonilisest toorainest , traditsioonilise koostisega või toodetud ja/või töödeldud traditsioonilisel viisil. Nimi peab väljendama eripära ning ei tohi olla seotud mingi geograafilise piirkonnaga.
    Kaitstud päritolunimetust ja geograafilist tähist saab taotleda enamikule toiduks kasutatavatele põllumajandussaadustele ja – toodetele : liha-, piima, kalatooted, puu-ja juurviljad . Töödeldud toodetest kvalifitseeruvad veel õlu, taimeekstraktidest valmistatud joogid, sinep, pagaritooted, koogid
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Geograafilise tähise ja kaubamärgi õiguslik analüüs ning võrdlus #1 Geograafilise tähise ja kaubamärgi õiguslik analüüs ning võrdlus #2 Geograafilise tähise ja kaubamärgi õiguslik analüüs ning võrdlus #3 Geograafilise tähise ja kaubamärgi õiguslik analüüs ning võrdlus #4 Geograafilise tähise ja kaubamärgi õiguslik analüüs ning võrdlus #5 Geograafilise tähise ja kaubamärgi õiguslik analüüs ning võrdlus #6 Geograafilise tähise ja kaubamärgi õiguslik analüüs ning võrdlus #7 Geograafilise tähise ja kaubamärgi õiguslik analüüs ning võrdlus #8 Geograafilise tähise ja kaubamärgi õiguslik analüüs ning võrdlus #9 Geograafilise tähise ja kaubamärgi õiguslik analüüs ning võrdlus #10 Geograafilise tähise ja kaubamärgi õiguslik analüüs ning võrdlus #11 Geograafilise tähise ja kaubamärgi õiguslik analüüs ning võrdlus #12 Geograafilise tähise ja kaubamärgi õiguslik analüüs ning võrdlus #13 Geograafilise tähise ja kaubamärgi õiguslik analüüs ning võrdlus #14 Geograafilise tähise ja kaubamärgi õiguslik analüüs ning võrdlus #15 Geograafilise tähise ja kaubamärgi õiguslik analüüs ning võrdlus #16 Geograafilise tähise ja kaubamärgi õiguslik analüüs ning võrdlus #17 Geograafilise tähise ja kaubamärgi õiguslik analüüs ning võrdlus #18 Geograafilise tähise ja kaubamärgi õiguslik analüüs ning võrdlus #19 Geograafilise tähise ja kaubamärgi õiguslik analüüs ning võrdlus #20 Geograafilise tähise ja kaubamärgi õiguslik analüüs ning võrdlus #21 Geograafilise tähise ja kaubamärgi õiguslik analüüs ning võrdlus #22 Geograafilise tähise ja kaubamärgi õiguslik analüüs ning võrdlus #23 Geograafilise tähise ja kaubamärgi õiguslik analüüs ning võrdlus #24 Geograafilise tähise ja kaubamärgi õiguslik analüüs ning võrdlus #25 Geograafilise tähise ja kaubamärgi õiguslik analüüs ning võrdlus #26 Geograafilise tähise ja kaubamärgi õiguslik analüüs ning võrdlus #27 Geograafilise tähise ja kaubamärgi õiguslik analüüs ning võrdlus #28 Geograafilise tähise ja kaubamärgi õiguslik analüüs ning võrdlus #29 Geograafilise tähise ja kaubamärgi õiguslik analüüs ning võrdlus #30 Geograafilise tähise ja kaubamärgi õiguslik analüüs ning võrdlus #31 Geograafilise tähise ja kaubamärgi õiguslik analüüs ning võrdlus #32 Geograafilise tähise ja kaubamärgi õiguslik analüüs ning võrdlus #33 Geograafilise tähise ja kaubamärgi õiguslik analüüs ning võrdlus #34 Geograafilise tähise ja kaubamärgi õiguslik analüüs ning võrdlus #35 Geograafilise tähise ja kaubamärgi õiguslik analüüs ning võrdlus #36 Geograafilise tähise ja kaubamärgi õiguslik analüüs ning võrdlus #37 Geograafilise tähise ja kaubamärgi õiguslik analüüs ning võrdlus #38 Geograafilise tähise ja kaubamärgi õiguslik analüüs ning võrdlus #39 Geograafilise tähise ja kaubamärgi õiguslik analüüs ning võrdlus #40 Geograafilise tähise ja kaubamärgi õiguslik analüüs ning võrdlus #41 Geograafilise tähise ja kaubamärgi õiguslik analüüs ning võrdlus #42 Geograafilise tähise ja kaubamärgi õiguslik analüüs ning võrdlus #43 Geograafilise tähise ja kaubamärgi õiguslik analüüs ning võrdlus #44 Geograafilise tähise ja kaubamärgi õiguslik analüüs ning võrdlus #45 Geograafilise tähise ja kaubamärgi õiguslik analüüs ning võrdlus #46 Geograafilise tähise ja kaubamärgi õiguslik analüüs ning võrdlus #47 Geograafilise tähise ja kaubamärgi õiguslik analüüs ning võrdlus #48 Geograafilise tähise ja kaubamärgi õiguslik analüüs ning võrdlus #49 Geograafilise tähise ja kaubamärgi õiguslik analüüs ning võrdlus #50 Geograafilise tähise ja kaubamärgi õiguslik analüüs ning võrdlus #51 Geograafilise tähise ja kaubamärgi õiguslik analüüs ning võrdlus #52 Geograafilise tähise ja kaubamärgi õiguslik analüüs ning võrdlus #53 Geograafilise tähise ja kaubamärgi õiguslik analüüs ning võrdlus #54 Geograafilise tähise ja kaubamärgi õiguslik analüüs ning võrdlus #55
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 55 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2013-02-19 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 12 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Sven L Õppematerjali autor

    Mõisted


    Meedia

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


    Sarnased materjalid

    1072
    pdf
    Logistika õpik
    528
    doc
    Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused
    50
    doc
    Intellektuaalomand
    161
    pdf
    Juhtimise alused
    193
    docx
    Turismiettevõtluse lõpueksami märksõnade konspekt
    269
    docx
    Õiguse alused eksami kordamisküsimused
    37
    docx
    TARBIJAÕIGUS
    57
    doc
    Ühinguõigus





    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun