Pilet 1 Autoriõiguse küsimused Autoriõiguste olemus. Iseseisev õigusnorimistik Eesti õigussüsteemis ja autorile kuuluvate isiklike varaliste õiguste kogum Väljendused versus ideed. Ideed ei saa kaitsta, küll aga väljendust (näiteks teos peab olema väljendatud mingisuguses objektiivses vormis, teose väljendusvorm) Mida tähendab scenes-a- fair doktriin? Üldistamise ja võrdlemise meetod, mis aitab välja selgitada väljendusi, mis ei ole autoriõigustega kaitstavad. Kuidas mõista territoriaalsuse põhimõtet, rahvuslikku reziimi ja enamsoodustusreziimi? Territoriaalsuse põhimõte tähenadb seda, et tuleb kaitsta ainult selliste riikide autoreid, kes on
................ 7 7. Registreerimata, registreeritud, üldtuntud kaubamärgi poolt tagatava õiguskaitse võrdlus (erinevused).................................................................................................................................8 8. Kaubamärkide liigitus (kujutise järgi).................................................................................... 8 9. Kaubamärgi absoluutsed ja suhtelised õiguskaitset välistavad asjaolud...............................10 10. Kaubamärgiomaniku ainuõigus (kaubamärgiomaniku ainuõigust rikkuvad toimingud)....12 11. Kaubamärgi õiguskaitse taotlemise võimalused (siseriiklik, EÜ, rahvusvaheline taotlus) 12 12. Kaubamärgiomaniku võimalikud nõuded ainuõigust rikkunud isiku vastu. Vastuhagi.....13 13. Tööstusdisainilahenduse mõiste..........................................................................................15 14. Tööstusdisainilahenduse õiguskaitse kriteeriumid......................................................
TALLINNA MAJANDUSKOOL Sekretäri-ja ametnikutöö osakond Kaja Pihla Geograafilise tähise ja kaubamärgi õiguslik analüüs ning võrdlus. Lõputöö Juhendaja: Toomas Seppel Tallinn 2006 Sisukord Sissejuhatus 4-5 1.Geograafiline tähis ja kaubamärk kui intellektuaalse omandi liigid. 6 1.1 Intellektuaalne omand 6- 7 1.2 Tööstusomand 7 1.3 Rahvusvahelised institutsioonid ja lepingud. 7-8 2. Geograafilise tähise ja kaubamärgi õiguslik regulatsioon 9 2.1 Geograafiline tähis
1. Kaubamärgiseadus 2. Patendi seadus 3. Kasuliku mudeli seadus 4. Tööstusdisaini kaitse seadus 5. Geograafilise tähise kaitse seadus 10 A.Kukrus, R.Kartus. Tööstusomand ja globaalmajandus. Tallinn: Külim 2008, lk 177 6. Mikrolülituse topoloogia kaitse seadus Tööstusomandi õiguskaitse hõlmab õiguste hankimist, jõushoidmist, kontrolli ja õigusrikkumistele regeerimist. 1.4 Kaubamärgi õiguskaitse Õigus kaubamärgile tekib kaubamärgiomaniku kandmisel kauba- ja teenindusmärkide registrisse. Kaitstav kaubamärk peab olema graafiliselt kujutatav. Kaubamärgiomanik on kohustatud registreeritud kaubamärki kasutama registreeringus märgitud kaupade ja teenuste tähistamiseks. Registreeritud kaubamärgi suhtes hakkab kehtima õiguskaitse alates registreerimistaotluse esitamisest ja kehtib 10 aastat. Kaubamärgi kehtivusaega võib omaniku nõudel pikendada 10 aasta kaupa. Kaubamärki saab võõrandada või sellest loobuda kas kõigi
Omaniku õigused võivad olla kitsendatud ainult seaduse või teiste isikute õigustega. Omand tekib ainult seaduses sätestatud juhtudel. Nagu asjaõiguses on omand ühe subjekti - omaniku - absoluutne võim asja üle, millele korrespondeerub ülejäänud subjektide kohustus seda õigust aktsepteerida ja austada, on ka intellektuaalne omand seotud ühe isiku monopoolse ehk ainuõigusega (NB, paradoksaalselt on intellektuaalomandi liike, kus ainuõigus puudub), millele korrespondeerub teiste isikute kohustus seda õigust respekteerida. 8. Tuletatud teosed - teosed, millele tekib autoriõigus. Autoriõiguse seadus (lühend AutÕS) § 4 lg 3 p 21) tuletatud teosed, see on teose tõlge, algse teose kohandus (adaptsioon), töötlus (arranžeering) ja teose muu töötlus; Algupärase teose ükskõik millises vormis muutmise tulemusel saadud uut teost nimetatakse tuletatud teoseks. Tuletatud teosed on samuti kaitstud
kirjandus-, kunsti- või rahvaloominguteoseid või juhendab teisi isikuid teoste esitamisel, aga samuti isikut, kes esitab estraadi-, tsirkuse-, nukuteatri- jms numbreid. Teose esitajal tekivad teose esituse (interpretatsiooni) suhtes isiklikud ja varalised õigused. Teose esitajale kuulub õigus esituse autorsusele, õigus esitajanimele, õigus esituse puutumatusele, õigus esitaja au ja väärikuse kaitsele oma esituse suhtes. Teose esitajal on ainuõigus ise kasutada, lubada kasutada ja keelata kasutada teose esitust ning saada kokkulepitud tasu kasutamise eest. Vaid teose esitaja nõusolekul on lubatud salvestamine, edastamine, salvestise reprodutseerimine, levitamine üldsusele, rentimine ja laenutamine. Rentimise õigus läheb üle audiovisuaalse teose produtsendile vastava lepingu sõlmimisel audiovisuaalse teose loomiseks, kui lepingus ei ole ette nähtud teisiti. Teose esitajal säilib õigus saada õiglast tasu.
taasedastada kaabellevivõrgu kaudu, samuti suunata teos üldsusele muude tehnikavahendite vahendusel 9. Õigus teose üldsusele kättesaadavaks tegemisele - teha teos üldsusele kättesaadavaks sellisel viisil, et isikud saavad teoseid kasutada nende poolt individuaalselt valitud kohas ja ajal. 10. Õigus teostada oma projekt arhitektuurne, disaini-, tarbekunstiteose jms projekt. 11. Õigus kasutada arvutiprogrammi - Arvutiprogrammi autorile kuulub ainuõigus arvutiprogrammi füüsiliseks kasutamiseks ja valdamiseks ärilisel eesmärgil. 2 Nimekirjas viimase kolme õiguste teostamine toimub autori kulul ning autor on kohustatud hüvitama kahju, mis tekib isikul, kes teost kasutas. 7 Teise isiku teost tohib kasutada vaid autori loal ja tasu maksmisel. Kuna selline paindumatu kord pidurdaks aga üldist majanduse ja teaduse arengut, on seaduseandja kehtestanud sellest reeglist ka
kasutatavalt teoselt). Autori varalised õigused On üleantavad: Autor võib oma varalised õigused loovutada täielikult või üksikute õiguste kaupa Autor võib jätta varalised õigused endale ja anda teistele isikutele litsentsi (kasutamise õiguse). AutÕS § 13 sätestab autori varalised õigused ja § 131 varaliste õiguste teostamise. AutÕS § 13 lg 1 üldreegel - Autorile kuulub ainuõigus igal moel ise oma teost kasutada, lubada ja keelata oma teose samaviisilist kasutamist teiste isikute poolt ja saada tulu oma teose sellisest kasutamisest + loetelu õigustest, mida autor võib lubada ja keelata. Erand: AutÕS IV peatükis ettenähtud juhud (teose vaba kasutamine) AutÕS § 132 sätestab täiendavad õigused seoses arvutiprogrammidega: Arvutiprogrammi autorile kuuluvad lisaks AutÕS seaduse §-s 13 nimetatud
Kõik kommentaarid