Kaubamärgiomaniku ainuõigus versus paralleelimport (0)

SISUKORD
SISSEJUHATUS 2
KAUBAMÄRK 3
MIS ON PARALLEELIMPORT? 7
KAUBAMÄRGI OMANIKU AINUÕIGUSED VERSUS PARALLEELIMPORT ÜLDISE VABAKAUBANDUSE VAHENDINA 10
KOKKUVÕTE 14
KASUTATUD MATERJALIDE LOETELU 15
KOHTUPRAKTIKA 15

SISSEJUHATUS

Antud referaadi eesmärgiks on uurida Euroopa Liidu direktiivide, Euroopa Kohtu lahendite , siseriiklike õigusaktide ning õiguskirjanduse abil, mis on kaubamärk, kuidas selle omanikuks saada ning millised on kaubamärgi omaniku õigused ja kuidas neid kaitstakse. Lisaks sellele uurida lähemalt, mis on Euroopa Ühenduse kaubamärk, mis on selle vahe tavalise kaubamärgiga ning millised on selle Euroopa Ühenduse kaubamärgiomaniku õigused ja kuidas neid kaitstakse.
Teiseks eesmärgiks on vaadelda lähemalt paralleelimporti, millal ammenduvad kaubamärgiomaniku ainuõigused, mis paralleelimpordi üldse võimalikuks teeb. Uuritakse, millised on paralleelkaubanduse põhimõtted ning miks Euroopa Liidu õigus seda toetab ja soodustab.
Referaadi viimaseks ja peamiseks eesmärgiks on uurida lähemalt konflikti kaubamärgiomaniku ainuõiguste, paralleelimpordi ning vabakaubanduse vahel ning uurida, kuidas need kolm nähtust on õiguslikult reguleeritud ning kas ja keda siis lõpuks konflikti korral eelistatakse. Lisaks sellele on eesmärgiks tuua välja, keda antud probleem puudutab ning miks antud konflikti õiguslikult keeruline reguleerida on.

KAUBAMÄRK

Kaubamärk on selline toote või teenuse tunnus, millele selle omanik on registreerimise või tunduks tegemise teel saanud ainuõiguse. Kaubamärgi ülesandeks on eristada majandustegevuses käibele lastud kaupa või teenust teistest kaupadest või teenustest.1 Lisaks eristusfunktsioonile kannab kaubamärk päritolufunktsiooni, sest seostab kaupa või teenust konkreetse pakkuja või teenuse osutajaga.2
Kaubamärgi õiguskaitse saamiseks on kaks võimalust. Esimene võimalus on kaubamärgi registreerimine, Eesti kaubamärgiõigus näeb lisaks registreeritud kaubamärkidele ette ka üldtuntud registreerimata kaubamärkide kaitse Pariisi konventsiooni artikli 6 bis tähenduses.3 Kui kaubamärk on kohtust tunnistatud üldtuntuks Kaubamärgi seaduse § 7 lg 1 mõistes, siis on sellisele kaubamärgile tagatud samaväärne õiguskaitse nagu registreeritud kaubamärgile.4
Riigikohus on rõhutanud kaubamärgiomaniku ainuõiguse kaitse tähtsus. Kaubamärgiomanik võib keelata teistel isikutel kasutada kaubamärki. Kaubamärgiomanik saab nõuda on ainuõiguse rikkumise korral muuhulgas kestva kahju tekitava tegevuse keelamist või rikkumisest hoidumist tulevikus.5
Direktiiv 89/104 artikkel 5 punkt 1 kohaselt annab registreeritud kaubamärk omanikule selle kasutamise ainuõiguse, omanikul on õigus takistada kõiki kolmandaid isikuid kasutamast kaubandustegevuse käigus ilma tema loata: a) kaubamärgiga identseid tähiseid kaupade või teenuste puhul, mis on identsed nendega, mille jaoks kaubamärk on registreeritud; b) kõiki tähiseid, mille identsuse või sarnasuse tõttu kaubamärgiga ning identsuse või sarnasuse tõttu kaubamärgiga ja tähisega kaitstud kaupade või teenustega on tõenäoline, et üldsus võib need omavahel segi ajada või tekitada seoseid kaubamärgi ja tähise vahel.
Kaubamärgiomaniku ainuõigus on omandiga sarnane õigus, mis on kaitstav Võlaõigusseaduse §  1045 lg 1 p 5 alusel ja kaubamärgiomanik saab nõuda oma ainuõiguse rikkumise korral muuhulgas kestva kahju tekitava tegevuse keelamist VÕS § 1055 lg 1 alusel. Kui kahju õigusvastane tekitamine seisneb muuhulgas tööstusomandiõiguse rikkumises, võib isik, kelle õigusi rikuti, nõuda rikkumisest hoidumist tulevikus.6
Lisaks riigisisese kaubamärgiõigusele on võimalik registreerida Euroopa Ühenduse kaubamärk. Euroopa Ühenduse kaubamärk on Euroopa Ühendus kaubamärgimääruse alusel registreeritav kaubamärk, mis kehtib kõikides Euroopa Liidu liikmesriikides.7 Kaubamärk tuleb registreerida Siseturu Ühtlustamise Ametis Euroopa Liidu Nõukogu määruses nr 207/2009 ühenduse kaubamärgi kohta sätestatu kohaselt.
Kaubamärkide õiguskaitse üks põhiprintsiipe on territoriaalsus. Registreerides kaubamärk ühes riigis selle riigi seaduste alusel, saab kaubamärk õiguskaitse üksnes selle riigi territooriumil. Samas on aga võimalik taotleda ka õiguskaitse oma kaubamärgile kogu Euroopa Liidus kui a) esitada ühenduse kaubamärgi taotlus Siseturu Ühtlustamise Ametile, b) registreerida kaubamärk märkide rahvusvahelise registreerimise Madridi kokkulepe protokolli alusel, märkides Euroopa Liidu üheks lepinguosaliseks, mille territooriumil kaitset taotletakse. Mõlemal juhul on kaubamärgil pärast registreerimist samalaadne õiguskaitse.
Ühenduskaubamärgi õiguskaitse põhiprintsiip on ühtsus, mis tähendab, et kaubamärgi mõju on ühetaoline kogu Euroopa Liidus ning selle kaitset ei ole võimalik piirata üksikute liikmesriikidega. 8 Euroopa Ühenduse kaubamärgisüsteemi eesmärgiks ei ole liikmesriikide kaubamärgisüsteemide kaotamine, vaid mõlema süsteemi paralleelne eksisteerimine.9
Ühenduse kaubamärgi peamine pluss on selle lihtsus – vaid ühe esitatud taotlusega on võimalik saada kaitse kogu Euroopa Liidus, sealhulgas laieneb kaitse uutele liikmesriikidele. Samas on ühenduse kaubamärgi taotlemine riskantne. Kui vähemalt ühes riigis on olemas kaubamärgi registreerimist keeldumuse alus, siis ei saa kaubamärk õiguskaitset üheski liikmesriigis.10
Ühenduse kaubamärk annab selle omanikule kaubamärgi kasutamise ainuõiguse ning õiguse takistada kolmandatel isikutel ilma tema nõusolekuta kasutada kaubandustegevuses identseid ja sarnaseid tähiseid identsete ja samaliigiliste kaupade või teenuste tähistamiseks.11
Ühenduse kaubamärgi omanikul on õigus takistada kolmandatel isikutel ilma tema loata kasutada kaubandustegevuses a) kaubamärgiga identseid tähiseid identsete kaupade puhul, b) kaubamärgiga identseid ja sarnaseid tähiseid identsete ja sarnaste kaupade puhul, kui on tõenäoline, nende segiajamine avalikkuse poolt ning c) kaubamärgiga identseid ja sarnaseid tähiseid eriliigiliste kaupade puhul, kui see võib tähendada ühenduse kaubamärgi maine ärakasutamist või kahjustumist. Samuti on kaubamärgi omanikul õigus keelata oma kaubamärgi või sellega eksitavalt sarnase tähise kandmine kaupadele või pakenditele, selliste kaupade pakkumine, turuleviimine või ladustamine ärieesmärgil, importimine ja eksportimine. Kui kolmas isik teeb midagi eeltoodust kaubamärgi omaniku nõusolekuta, rikub ta sellega kaubamärgi omaniku ainuõigust.12
Ühenduse kaubamärk ei anna selle omanikule õigust keelata kaubamärgi edasist kasutamist seoses kaupadega , mis on ühenduse turule lastud kaubamärgiomaniku enda poolt või tema loal, välja arvatud juhul, kui kaubamärgi omanikul on õiguslik põhjendus olla vastu kaupade täiendavale turustamisele, eriti kui kaupade kvaliteet on pärast turule viimist muutunud või kahjustada saanud.13

MIS ON PARALLEELIMPORT?

Kaubamärgiga tähistatud kaupade paralleelimpordi ehk –kaubanduse all mõistetakse tegevust, kus kolmas isik (ettevõtja) ostab originaalkaubad, mida kaubamärgiomanik turustab korraga mitmes riigis, ühest riigist, kus kauba hind on odavam ja impordib need teise riiki, kus neid hakatakse müüma paralleelselt ja konkureerivatena kaupadega, mille on vastavas riigis turule pannud kaubamärgiomanik ise.14 Paralleelimpordi käigus lastakse intellektuaalse omandi õigusega kaitstud kaup ringlusesse ühe riigi turul ning imporditakse seejärel teisele turule ilma kohaliku intellektuaalse omandi õiguste omaja loata. Importi nimetatakse paralleelseks, sest – see toimub paralleelselt ning väljaspool tootja ametlikku turustusvõrku, samal ajal on tooted igas punktis sarnased nendega, mida müüvad intellektuaalse omandi õiguste omaja või siis originaaltarnija.15
Paralleelimpordi eelduseks on et kui intellektuaalomandi omaja turustab oma toodet eri riikides erineva hinnaga, andes sellega paralleelimportijale võimaluse kaubad osta odavama hinnaga ühest riigist ja importida müümise eesmärgil teise riiki. 16 Seega peab olema hinnavahe teatud riikides niivõrd suur, et antud ärimudel end hoolimata transpordi ja muudest kuludest ikka paralleelimportija jaoks ära tasub.
Euroopa Liiduga liitumisel hakkasid Eesti suhtes kehtima nii Euroopa Liidu siseturgu kui ka intellektuaalset omandit puudutavad reeglid.17 Euroopa Liidu sisese paralleelkaubanduse aluseks on kaupade vaba liikumise põhimõte, mis on sätestatud Euroopa Liidu Toimimise Lepingu artiklites 34 ja 35. Samas võib aga artikli 36 kohasel kehtestada keelde või piiranguid, kui need on õigustatud kõlbluse, avaliku korra või avaliku julgeoleku seisukohalt; inimeste, loomade või taimede elu ja tervise kaitsmiseks; kunstilise, ajaloolise ja arheoloogilise väärtusega rahvusliku rikkuse või tööstus- ja kaubandus omandi kaitsmiseks. Samas keelab artikkel 36 kasutada keelde või piiranguid kui suvalise diskrimineerimise vahendit või varjatult nendega liikmesriikidevahelist kaubandust piirata.
Direktiiv 89/104/EMÜ Kaubamärke käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta artikkel 5 lõige 1 annab küll registreeritud kaubamärgi omanikule selle kasutamise ainuõiguse ning lõike 1 punkti a kohasel sätestatakse omaniku õigus takistada kõiki kolmandaid isikuid kasutamast kaubandustegevuse käigus ilma tema loata kõiki kaubamärgiga identseid tähiseid kaupade või teenuste puhul, mis on identsed nendega mille jaoks kaubamärk on registreeritud. Artikli 5 lõikes 3 on mittetäieliku loetelu toimingutest, mille omanik võib lõike 1 alusel keelata, muuhulgas kaupade importimise ja eksportimise kõnealuse kaubamärgi all. Direktiivi artikkel 7 lõige 1 sätestab, millistel tingimustel ammenduvad kaubamärgiga antud ainuõigused ning kaubamärgiomanik ei saa enam keelata kaubamärgi kasutamist. Ammendumise suhtes kehtib tingimus, et kaubad on viidud turule kaubamärgiomaniku poolt või tema loal, samuti leiab õiguste ammendumine aset üksnes siis, kui tooted on viidud ühenduse turule. Artikli 7 lõike 2 kohaselt ei kohaldata lõiget 1, kui omanikul on õiguslik põhjendus olla vastu kaupade täiendavale turustamisele, eriti kui kaupade olukord on pärast turuleviimist muutunud või kahjustada saanud.
Euroopa Kohus on oma praktikas kinnitanud, et kaubamärgiõiguse ammendumise printsiip on regionaalne ehk Euroopa Majanduspiirkonna sisene, aga mitte rahvusvaheline. Õiguste ammendumine toimub vaid Euroopa Majanduspiirkonna territooriumil käiva turustamise korral ning kui kaup turustatakse väljaspool antud piirkonda, siis kaubamärgi ainuõigused ei ammendu ning kaubamärgiomanikul on õigus takistada selliste kaupade importi Euroopa Majanduspiirkonna riike. Kohus leiab, et olukord, kus mõned liikmesriigid võiksid sätestada ammendumise rahvusvahelisel tasandil ning teised sätestaks ammendumise üksnes ühenduse piires, takistaks see kaupade vaba liikumise ja teenuste osutamise vabadust ning see oleks vastuolus direktiivi 89/104/EMÜ eesmärgiga, milleks on siseturu toimimine . 18
Regionaalset ehk piirkondliku ammendumist kasutatakse selliste majandusühenduste korral, kus on kehtestatud kaupade vaba liikumine. Piirkondliku ammendumise korral ammenduvad patendiomaniku õigused esimese müügitehinguga ükskõik millises majanduspiirkonna riigis. Samas ei mõjuta see patendiomaniku õigusi müügitehinguid teha väljaspool majanduspiirkonda. Piirkondliku ammendumise eesmärgiks on tagada kaupade vaba liikumine majandusühenduse turul, samal ajal võimaldab see aga hoida kontrolli all paralleelimporti väljastpoolt majandusühendust.19
Ka Euroopa Nõukogu määrus 40/94/EÜ ühenduse kaubamärgi kohta artikkel 13 kohaselt ei ole kaubamärgi omanikul õigust keelata märgi kasutamist kaupadel, mis on selle kaubamärgi all Ühenduse turule toodud omaniku poolt või tema nõusolekul, välja arvatud juhul, kaupade kvaliteet on pärast turule toomist muutunud või halvenenud.20

KAUBAMÄRGI OMANIKU AINUÕIGUSED VERSUS PARALLEELIMPORT ÜLDISE VABAKAUBANDUSE VAHENDINA

Paralleelimport on üks vastuolulisemaid nähtusi rahvusvahelises kaubanduses – ühelt poolt järgib see rangelt turuseadusi ning kindlustab vabakaubanduse toimimise, samas aga näevad riikide kaubamärgiseadused reeglina ette, et kolmas isik ei tohi ilma kaubamärgiomaniku nõusolekuta õiguskaitse kaubamärki äritegevuses kasutada, sealhulgas kaubamärgiga tähistatud kaupasid müügiks pakkuda, importida ega eksportida. 21
Siseturu üheks peamiseks eesmärgiks on riigisiseste turgude sulatamine üheks suureks turuks, moodustada piirideta ala, mille ulatuses tagatakse kaupade, isikute, teenuse ja kapitali vaba liikumine. Intellektuaalse omandi kaitse aga loob isikutele õigusi teiste kaubandusliku vabaduse piiramiseks, tekib olemuslik konflikt, kus turuosaliste õigused nõuavad mõistlikku tasakaalustamist. 22
Paralleelimport on konflikt üldise vabakaubanduse ja kaubamärgiomaniku ainuõiguste vahel. Konflikti lahendamine puudutab erinevaid huvigruppe, kellel on erinevad huvid ning vastandlikud seisukohad. Kaubamärgiomanikud ühe huvigrupina taotlevad paralleelkaubanduse keelustamist , lisaks ainuõigustele, tuginevad nad keelustamise nõudmisel ka asjaolule, et eri riikides turustatavad sama kaubamärki kandvad kaubad ei pruugi olla alati täiesti identsed. Paralleelimportijad on aga seisukohal, et nende tegevus on õigustatud ja vajalik, kuna see vähendab hinnadiskrimineerimist ja suurendab hinnakonkurentsi, mis sunnib tootjaid rakendama võimalikult kuluefektiivsed tootmistehnoloogiaid ning lisaks sellele annab tarbijale võimaluse valida odavamate paralleelimporditud kaupade ning kaubamärgiomaniku enda poolt turul pakutavate kallimate kaupade vahel. Tarbijate seisukohta kolmanda huvigrupina on raske üheselt määrata. Esmapilgul tundub paralleelimport tarbijale kasulik, kuna annab neile võimaluse valida erineva hinnaga kaupade vahel, samas eksisteerib aga paralleelimportijalt ostetud kauba puhul alati risk, et kauba koostis ja kvaliteet erinevad kaubamärgiomaniku enda poolt sihtturul pakutavast.23
Võttes arvesse huvigruppide seisukohti, on õiguslikust aspektist vabakaubanduse ja kaubamärgiõiguse vaheline vastuolu lahendatud kaubamärgiomaniku ainuõiguste ammendumise põhimõtte kaudu. 24
Direktiivi 89/104 artikli 5 lõike 1 kohaselt annab registreeritud kaubamärk omanikule selle kasutamise ainuõiguse ning artikli 5 lõike 1 punktis a) on sätestatud omaniku õigus takistada kõiki kolmandaid isikuid kasutamast kaubandustegevuse käigus ilma tema loata kõiki kaubamärgiga identseid tähiseid kaupade või teenuste puhul, mis on identsed nendega, mille jaoks kaubamärk on registreeritud. Sama artikli lõige 3 sätestab mittetäieliku loetelu toimingutest, mille omanik võib lõike 1 alusel keelata, kaasa arvatud kaupade importimise ja eksportimise kõnealuse kaubamärgi all. 25
Intellektuaalse omandi õiguste omaja õigusi piirab õiguste ammendumise doktriin . 26 Direktiivi 89/104 artiklis 7 on kirjas, millistel tingimustel ammenduvad kaubamärguga antud ainuõigused ning kaubamärgiomanik ei saa enam keelata kaubamärgi kasutamist. Ammendumise suhtes kehtib tingimus, et kaubad on viidud turule kaubamärgiomaniku poolt või tema loal, samuti leiab ammendumine aset üksnes siis, kui tooted on viidud ühenduse turule. Antud direktiivi eesmärgiks on tagada siseturu toimimine.
Euroopa Kohus on leidnud, et olukord, kus mõned liikmesriigid võiksid sätestada ammendumise rahvusvahelisel tasandil ning teised sätestaks ammendumise üksnes ühenduse piires, takistaks kaupade vaba liikumise ja teenuste osutamise vabadust. Direktiivi 89/104 artikli lõikega 1 on vastuolus sellised siseriiklikud õigusnormid, mille kohaselt kaubamärgiõigused ammenduvad selliste toodete puhul, mis on kaubamärgiomaniku või tema loal viidud turule väljaspool Euroopa Majanduspiirkonda.27
Eesti Vabariigi Kaubamärgiseaduse § 16 lõige 3 sätestab, et kaubamärgiomanikul ei ole õigust keelata tema poolt või tema laul kaubamärgiga tähistatud ja Eestis või Euroopa Majanduspiirkonna lepingu liikmesriigis käibesse lastud kauba edasist ärieesmärgil kasutamist, välja arvatud juhul, kui kauba omadused on pärast käibesse laskmist muutunud. 28
Tegemist on siis regionaalse õiguste ammendumise doktriiniga Eesti õiguses. Õiguste ammendumine kaitseb oma olemuselt kaupade vaba liikumist.
Juhul, kui intellektuaalomandi õigusega kaitstud toodet müüb ainuõiguste omaja väljaspool Euroopa Liitu ning Euroopa Majanduspiirkonda, siis ei ammendu õigused Euroopa Liidu ning Euroopa Majanduspiirkonna suhtes ning sealt kauba toomine Euroopa Majanduspiirkonda võib kaasa tuua õiguslikke vaidlus seoses teisele isikule kuuluvate intellektuaalse omandi õiguste rikkumisega.29
Intellektuaalse omandi omaja põhiline õigus on välistada temale kuuluva intellektuaalomandi kasutamine teiste isikute poolt. 30
Kaubamärgiseaduse § 16 lg 3 järgi võib kaubamärgi omanikul olla kaubamärgiga tähistatud kauba ärieesmärgil kasutamise keelamiseks ka muu õiguslik põhjus. Euroopa Kohtu praktika järgi on selline muu põhjus kaubamärgi kasutamise keelamiseks olemas nt juhul, kui edasimüüja poolt kaubamärgi kasutamine muidu lubatud kauba tavapärasel reklaamimisel kahjustab oluliselt kaubamärgi omanikku . Samuti on kaubamärgi kasutamise keelamist õigustavaks põhjuseks loetud see, kui kaubamärki kasutatakse viisil, mis võib jätta mulje, et edasimüüja ja kaubamärgiomaniku vahel on ärisidemed, st edasimüüja kuulub kaubamärgiomaniku turundusvõrku või nende vahel on eriline side, kuna selline reklaam ei ole kaupade müügiks vajalik ja rikub kaubamärgiomaniku õigustatud huve. 31

KOKKUVÕTE

Kuigi seadustest võib jääda mulje, et kaubamärgiomanikul on ainuõigus enda kaubamärgi kasutamisele, siis tuleneb referaadist, et õiguste ammendumise printsiibi tõttu ei ole tal pärast esmast kauba enda loal Euroopa Majanduspiirkonnas turule toomist õigust keelata kaubamärgi kasutamist kaupadel. Siiski on kaubamärgi omanikul võimalus keelata hoolimata õiguste ammendumise printsiibist kaubamärgi kasutamine kolmandatel isikutel, kui kaupade kvaliteet on pärast kaubamärgi omaniku poolt turule toomist muutunud või halvenenud. Samuti võimaldab Kaubamärgiseaduse § 16 lg 3 keelata kaubamärgiga tähistatud kauba ärieesmärgil kasutamise ka muul õiguslikult põhjusel, nt kui see kahjustab kaubamärgi omanikku või kui jääb mulje, et edasimüüja ja kaubamärgiomaniku vahel on ärisidemed ning see rikub kaubamärgiomaniku õigustatud huve.
Referaadist nähtub, et paralleelimporti ning kaubamärgi ainuõiguste vaheline õigus on omavahel tihedalt seotud ning ühe õigusi ei saa tagada teist piiramata. Kuna paralleelimport puudutab kolme suurt huvigruppi, kellest kahel on vastandlik arvamus, milline regulatsioon antud valdkonnas olema peaks, on väga keeruline jõuda seadusteni, mis kõiki osapooli rahuldaks.
Olulist rolli mängib samuti ammendumise printsiip, alati tuleb jälgida, millise ammendumise printsiibiga tegemist on ning kus kaubamärgi omanik oma kauba turule tõi. Kuna Euroopa Liidus kehtib piirkondlik õiguste ammendumise printsiip, ei ammendu kaubamärgi omaniku ainuõigused juhul, kui õiguste omaja oma kaupa väljaspool Euroopa Majanduspiirkonna riike müüb. Väljaspool Euroopa Majanduspiirkonda kaupade paralleelimportimine tähendaks kaubamärgi omaniku ainuõiguste rikkumist.
Seega tuleb vaadelda igakord eraldi, kas kaubamärgiomaniku õigustatud huve on rikutud või kas ja millisel alusel, võib paralleelimporti keelata, samas tuleb jälgida, et ei satutaks vastu olla Euroopa Liidu õigusega, mille üheks eesmärgiks on kaupade vaba turu tagamine. Samuti tuleb jälgida, kas kaubamärgi omaniku õigused on üldse ammendunud.

KASUTATUD MATERJALIDE LOETELU

Euroopa Komisjon . Commission Communication on parallel imports of properietary medicianal products for which marketing authorisations have already been granted . Brussels: 30.12.2003 – Kättesaadav arvutivõrgus: http://eur-lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=COM:2003:0839:FIN:en:PDF

Ginter , C. Intellektuaalomandi kaitse ja paralleelimport. Juridica III/ 2009

A. Kelli , P. Lätt, H. Pisuke . Intellektuaalse omandi kaasuste kogumik. Tallinn: Tallinna Raamatutrükikoda 2008

T. Kivi-Koskinen. Tööstusomandi õiguskaitse väikeste ja keskmiste ettevõtete konkurentsivõime teenistuses. Tallinn: Juura 2002

A. Kukrus . Eurointegratsioon ja intellektuaalomandi õiguskaitse. Tallinn: Tallinna Raamatutrükikoda 2009

A.Kukrus, R. Kartus . Tööstusomand ja globaalmajandus. Tallinn: Külim 2008

K. Kurisoo . Paralleelimport – konflikt kaubamärgiomaniku ainuõiguste ja üldise vabakaubanduse vahel. Juridica V/2003

K. Kurisoo, V. Kaur , P. Ant. Intellektuaalne omand. Tallinn: Äripäev 2009

Patendiamet . Ühenduse kaubamärgi kaitsmine. Juhised. Tallinn: Äripäev 2012

M. Raude. Intellektuaalse omandi sundlitsenseerimine. Juridica X/2010

KOHTUPRAKTIKA

Euroopa Kohtu otsus 16. juulist 1998, C-355/96, Silhouette International Schmied vs. Hartlauer Handelsgesellschaft

RKTKm 3-2-1-4-06 G Ltd. hagi G AS-i vastu kaubamärgiomaniku ainuõiguste rikkumise lõpetamiseks.
1 T. Kivi-Koskinen. Tööstusomandi õiguskaitse väikeste ja keskmiste ettevõtete konkurentsivõime teenistuses (Soome kogemus). Tallinn. Juura 2002, lk 2
2 K. Kurisoo, V. Kaur, P.Ant. Intellektuaalne omand. Tallinn: Äripäev 2009, lk 67
3 K. Kurisoo, V. Kaur, P.Ant. Intellektuaalne omand. Tallinn: Äripäev 2009, lk 69
4 K. Kurisoo, V. Kaur, P.Ant. Intellektuaalne omand. Tallinn: Äripäev 2009, lk 71
5 A. Kelli, P. Lätt, H. Pisuke. Intellektuaalse omandi kaasuste kogumik. Tallinn: Tallinna Raamatutrükikoda 2008, lk 42
6 RKTKm 3-2-1-4-06
7 K. Kurisoo, V. Kaur, P.Ant Intellektuaalne omand. Tallinn: Äripäev 2009, lk 102
8 Ühenduse kaubamärgi kaitsmine. Juhised. Patendiamet. Tallinn 2012, lk 7
9 A. Kukrus. Eurointegratsioon ja intellektuaalomandi õiguskaitse. Tallinn: Tallinna Raamatutrükikoda 2009, lk 47
10 K. Kurisoo, V. Kaur, P.Ant Intellektuaalne omand. Tallinn: Äripäev 2009, lk 103
11 Ühenduse kaubamärgi kaitsmine. Juhised. Patendiamet. Tallinn 2012, lk 8
12 Ühenduse kaubamärgi kaitsmine. Juhised. Patendiamet. Tallinn 2012, lk 12
13 A. Kukrus. Eurointegratsioon ja intellektuaalomandi õiguskaitse, lk 53
14 K. Kurisoo. Paralleelimport – kondlikt kaubamärgiomaniku ainuüiguste ja üldise vabakaubanduse vahel. Juridica V/2003, lk 349
15 Euroopa Komisjon. Commission Communication on parallel imports of properietary medicianal products for which marketing authorisations have already been granted. Brussels: 30.12.2003, lk 6 – Kättesaadav arvutivõrgus: http://eur-lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=COM:2003:0839:FIN:en:PDF
16 K. Kurisoo. Paralleelimport – konflikt kaubamärgiomaniku ainuõiguste ja üldise vabakaubanduse vahel. Juridica V/2003, lk 350
17 C. Ginter. Intellektuaalomandi kaitse ja paralleelimport. Juridica III/2009, lk 159
18 EKo 16.07.1998, C‐355/96, Silhouette International Schmied vs. Hartlauer Handelsgesellschaft,
19 A.Kukrus, R.Kartus.Tööstusomand ja globaalmajandus. Tallinn: Külim 2008, lk 133-134
20 A.Kukrus, R.Kartus.Tööstusomand ja globaalmajandus. Tallinn: Külim 2008, lk 134
21 K. Kurisoo. Paralleelimport – konflikt kaubamärgiomaniku ainuõiguste ja üldise vabakaubanduse vahel. Juridica V/2003, lk 350
22 C. Ginter. Intellektuaalomandi kaitse ja paralleelimport. Juridica III/2009, lk 159
23 K. Kurisoo. Paralleelimport – konflikt kaubamärgiomaniku ainuõiguste ja üldise vabakaubanduse vahel. Juridica V/2003, lk 350
24 K. Kurisoo. Paralleelimport – konflikt kaubamärgiomaniku ainuõiguste ja üldise vabakaubanduse vahel. Juridica V/2003, lk 350
25 EKo 16.07.1998, C‐355/96, Silhouette International Schmied vs. Hartlauer Handelsgesellschaft,
26 A. Kelli, P. Lätt, H. Pisuke. Intellektuaalse omandi kaasuste kogumik. Tallinna Raamatutrükikoda 2008, lk 45
27 EKo 16.07.1998, C‐355/96, Silhouette International Schmied vs. Hartlauer Handelsgesellschaft,
28
29 A. Kelli, P. Lätt, H. Pisuke. Intellektuaalse omandi kaasuste kogumik. Tallinna Raamatutrükikoda 2008, lk 46
30 A. Kelli, P. Lätt, H. Pisuke. Intellektuaalse omandi kaasuste kogumik. Tallinna Raamatutrükikoda 2008, lk 34
31 RKTKm 3-2-1-4-06