Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kaubamärgiomaniku ainuõigus versus paralleelimport (0)

1 Hindamata
Punktid

Lõik failist

Vasakule Paremale
Kaubamärgiomaniku ainuõigus versus paralleelimport #1 Kaubamärgiomaniku ainuõigus versus paralleelimport #2 Kaubamärgiomaniku ainuõigus versus paralleelimport #3 Kaubamärgiomaniku ainuõigus versus paralleelimport #4 Kaubamärgiomaniku ainuõigus versus paralleelimport #5 Kaubamärgiomaniku ainuõigus versus paralleelimport #6 Kaubamärgiomaniku ainuõigus versus paralleelimport #7 Kaubamärgiomaniku ainuõigus versus paralleelimport #8 Kaubamärgiomaniku ainuõigus versus paralleelimport #9 Kaubamärgiomaniku ainuõigus versus paralleelimport #10 Kaubamärgiomaniku ainuõigus versus paralleelimport #11 Kaubamärgiomaniku ainuõigus versus paralleelimport #12 Kaubamärgiomaniku ainuõigus versus paralleelimport #13
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 13 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-10-09 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 23 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor maris74 Õppematerjali autor
Antud referaadi eesmärgiks on uurida Euroopa Liidu direktiivide, Euroopa Kohtu lahendite, siseriiklike õigusaktide ning õiguskirjanduse abil, mis on kaubamärk, kuidas selle omanikuks saada ning millised on kaubamärgi omaniku õigused ja kuidas neid kaitstakse. Lisaks sellele uurida lähemalt, mis on Euroopa Ühenduse kaubamärk, mis on selle vahe tavalise kaubamärgiga ning millised on selle Euroopa Ühenduse kaubamärgiomaniku õigused ja kuidas neid kaitstakse.

Teiseks eesmärgiks on vaadelda lähemalt paralleelimporti, millal ammenduvad kaubamärgiomaniku ainuõigused, mis paralleelimpordi üldse võimalikuks teeb. Uuritakse, millised on paralleelkaubanduse põhimõtted ning miks Euroopa Liidu õigus seda toetab ja soodustab.

Referaadi viimaseks ja peamiseks eesmärgiks on uurida lähemalt konflikti kaubamärgiomaniku ainuõiguste, paralleelimpordi ning vabakaubanduse vahel ning uurida, kuidas need kolm nähtust on õiguslikult reguleeritud ning kas ja keda siis lõpuks konflikti korral eelistatakse. Lisaks sellele on eesmärgiks tuua välja, keda antud probleem puudutab ning miks antud konflikti õiguslikult keeruline reguleerida on.

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
19
pdf

Intellektuaalne omandiõiguse eksam

Pilet 1 Autoriõiguse küsimused Autoriõiguste olemus. Iseseisev õigusnorimistik Eesti õigussüsteemis ja autorile kuuluvate isiklike varaliste õiguste kogum Väljendused versus ideed. Ideed ei saa kaitsta, küll aga väljendust (näiteks teos peab olema väljendatud mingisuguses objektiivses vormis, teose väljendusvorm) Mida tähendab scenes-a- fair doktriin? Üldistamise ja võrdlemise meetod, mis aitab välja selgitada väljendusi, mis ei ole autoriõigustega kaitstavad. Kuidas mõista territoriaalsuse põhimõtet, rahvuslikku reziimi ja enamsoodustusreziimi? Territoriaalsuse põhimõte tähenadb seda, et tuleb kaitsta ainult selliste riikide autoreid, kes on

Intellektuaalse omandi õiguskaitse
thumbnail
22
doc

Intellektuaalomandi õigus

................ 7 7. Registreerimata, registreeritud, üldtuntud kaubamärgi poolt tagatava õiguskaitse võrdlus (erinevused).................................................................................................................................8 8. Kaubamärkide liigitus (kujutise järgi).................................................................................... 8 9. Kaubamärgi absoluutsed ja suhtelised õiguskaitset välistavad asjaolud...............................10 10. Kaubamärgiomaniku ainuõigus (kaubamärgiomaniku ainuõigust rikkuvad toimingud)....12 11. Kaubamärgi õiguskaitse taotlemise võimalused (siseriiklik, EÜ, rahvusvaheline taotlus) 12 12. Kaubamärgiomaniku võimalikud nõuded ainuõigust rikkunud isiku vastu. Vastuhagi.....13 13. Tööstusdisainilahenduse mõiste..........................................................................................15 14. Tööstusdisainilahenduse õiguskaitse kriteeriumid......................................................

Õigus
thumbnail
55
doc

Geograafilise tähise ja kaubamärgi õiguslik analüüs ning võrdlus.

TALLINNA MAJANDUSKOOL Sekretäri-ja ametnikutöö osakond Kaja Pihla Geograafilise tähise ja kaubamärgi õiguslik analüüs ning võrdlus. Lõputöö Juhendaja: Toomas Seppel Tallinn 2006 Sisukord Sissejuhatus 4-5 1.Geograafiline tähis ja kaubamärk kui intellektuaalse omandi liigid. 6 1.1 Intellektuaalne omand 6- 7 1.2 Tööstusomand 7 1.3 Rahvusvahelised institutsioonid ja lepingud. 7-8 2. Geograafilise tähise ja kaubamärgi õiguslik regulatsioon 9 2.1 Geograafiline tähis

Sekretäritöö
thumbnail
13
docx

TÖÖSTUSOMAND

1. Kaubamärgiseadus 2. Patendi seadus 3. Kasuliku mudeli seadus 4. Tööstusdisaini kaitse seadus 5. Geograafilise tähise kaitse seadus 10 A.Kukrus, R.Kartus. Tööstusomand ja globaalmajandus. Tallinn: Külim 2008, lk 177 6. Mikrolülituse topoloogia kaitse seadus Tööstusomandi õiguskaitse hõlmab õiguste hankimist, jõushoidmist, kontrolli ja õigusrikkumistele regeerimist. 1.4 Kaubamärgi õiguskaitse Õigus kaubamärgile tekib kaubamärgiomaniku kandmisel kauba- ja teenindusmärkide registrisse. Kaitstav kaubamärk peab olema graafiliselt kujutatav. Kaubamärgiomanik on kohustatud registreeritud kaubamärki kasutama registreeringus märgitud kaupade ja teenuste tähistamiseks. Registreeritud kaubamärgi suhtes hakkab kehtima õiguskaitse alates registreerimistaotluse esitamisest ja kehtib 10 aastat. Kaubamärgi kehtivusaega võib omaniku nõudel pikendada 10 aasta kaupa. Kaubamärki saab võõrandada või sellest loobuda kas kõigi

Intellektuaalse omandi õiguskaitse
thumbnail
22
pdf

Intellektuaalne omand (Eksam)

Omaniku õigused võivad olla kitsendatud ainult seaduse või teiste isikute õigustega. Omand tekib ainult seaduses sätestatud juhtudel. Nagu asjaõiguses on omand ühe subjekti - omaniku - absoluutne võim asja üle, millele korrespondeerub ülejäänud subjektide kohustus seda õigust aktsepteerida ja austada, on ka intellektuaalne omand seotud ühe isiku monopoolse ehk ainuõigusega (NB, paradoksaalselt on intellektuaalomandi liike, kus ainuõigus puudub), millele korrespondeerub teiste isikute kohustus seda õigust respekteerida. 8. Tuletatud teosed - teosed, millele tekib autoriõigus. Autoriõiguse seadus (lühend AutÕS) § 4 lg 3 p 21) tuletatud teosed, see on teose tõlge, algse teose kohandus (adaptsioon), töötlus (arranžeering) ja teose muu töötlus; Algupärase teose ükskõik millises vormis muutmise tulemusel saadud uut teost nimetatakse tuletatud teoseks. Tuletatud teosed on samuti kaitstud

Intellektuaalne omand ja andmekaitse
thumbnail
50
doc

Intellektuaalomand

kirjandus-, kunsti- või rahvaloominguteoseid või juhendab teisi isikuid teoste esitamisel, aga samuti isikut, kes esitab estraadi-, tsirkuse-, nukuteatri- jms numbreid. Teose esitajal tekivad teose esituse (interpretatsiooni) suhtes isiklikud ja varalised õigused. Teose esitajale kuulub õigus esituse autorsusele, õigus esitajanimele, õigus esituse puutumatusele, õigus esitaja au ja väärikuse kaitsele oma esituse suhtes. Teose esitajal on ainuõigus ise kasutada, lubada kasutada ja keelata kasutada teose esitust ning saada kokkulepitud tasu kasutamise eest. Vaid teose esitaja nõusolekul on lubatud salvestamine, edastamine, salvestise reprodutseerimine, levitamine üldsusele, rentimine ja laenutamine. Rentimise õigus läheb üle audiovisuaalse teose produtsendile vastava lepingu sõlmimisel audiovisuaalse teose loomiseks, kui lepingus ei ole ette nähtud teisiti. Teose esitajal säilib õigus saada õiglast tasu.

Intellektuaalne omand ja andmekaitse
thumbnail
36
pdf

Intellektuaalne omand ja andmekaitse (konspekt)

taasedastada kaabellevivõrgu kaudu, samuti suunata teos üldsusele muude tehnikavahendite vahendusel 9. Õigus teose üldsusele kättesaadavaks tegemisele - teha teos üldsusele kättesaadavaks sellisel viisil, et isikud saavad teoseid kasutada nende poolt individuaalselt valitud kohas ja ajal. 10. Õigus teostada oma projekt ­ arhitektuurne, disaini-, tarbekunstiteose jms projekt. 11. Õigus kasutada arvutiprogrammi - Arvutiprogrammi autorile kuulub ainuõigus arvutiprogrammi füüsiliseks kasutamiseks ja valdamiseks ärilisel eesmärgil. 2 Nimekirjas viimase kolme õiguste teostamine toimub autori kulul ning autor on kohustatud hüvitama kahju, mis tekib isikul, kes teost kasutas. 7 Teise isiku teost tohib kasutada vaid autori loal ja tasu maksmisel. Kuna selline paindumatu kord pidurdaks aga üldist majanduse ja teaduse arengut, on seaduseandja kehtestanud sellest reeglist ka

Õigus
thumbnail
27
docx

Õigusõpetus informaatikutele konspekt

kasutatavalt teoselt). Autori varalised õigused  On üleantavad:  Autor võib oma varalised õigused loovutada täielikult või üksikute õiguste kaupa  Autor võib jätta varalised õigused endale ja anda teistele isikutele litsentsi (kasutamise õiguse).  AutÕS § 13 sätestab autori varalised õigused ja § 131 varaliste õiguste teostamise.  AutÕS § 13 lg 1 üldreegel - Autorile kuulub ainuõigus igal moel ise oma teost kasutada, lubada ja keelata oma teose samaviisilist kasutamist teiste isikute poolt ja saada tulu oma teose sellisest kasutamisest + loetelu õigustest, mida autor võib lubada ja keelata.  Erand: AutÕS IV peatükis ettenähtud juhud (teose vaba kasutamine)  AutÕS § 132 sätestab täiendavad õigused seoses arvutiprogrammidega:  Arvutiprogrammi autorile kuuluvad lisaks AutÕS seaduse §-s 13 nimetatud

Õigusõpetus




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun