Intellektuaalomand (1)

1. Intellektuaalomand

• Sissejuhatus

Inimene on suuteline oma intellekti ehk arukuse abil looma midagi uut. Selles on nähtud inimese jumalanäolisuse märki. Oma bioloogiliste eelduste poolest on inimene sarnane loomale, kes ei loo, vaid kopeerib juba olemasolevat , kohandades seda oma vajadustele. See loomulik käitumine vastandub inimeses teadvustatud püüdlusele hea, ilu ja tõe poole, mis väljendub oma elukeskkonna paremaks muutmises ( leiutised ), selle kaunistamises (kujutav kunst , muusika , kirjandus) ja teadusega tegelemises.
Loomulik käitumine tähendab ka tugevama võimu, oma egoistlike huvide kaitsmist jõuga. Sellele vastandub ühiskonna liikmete välise vabaduse vastastikune piiramine õiguse (Evgenij Nikolaevich Trubeckoj määratlus ) vahenditega, millega esiteks tagatakse võimalus kõigi ühisonnaliikmete kooseksisteerimiseks ja teiseks luuakse eeldused koostööks ühiste eesmärkide saavutamiseks (Wolfgang Friedmann’i rahvusvahelise õiguse klassifikatsioon ).
Vana tsiviilõiguse jaotus on: isikud, asjad, toimingud (personae, res, actiones). Sarnaselt sellele jaotusele kaitseb õigus isikute elu, nende omandit ja nende tegevusvabadust. Eristada tuleb õigust ja seadust. Õiguse elemendid on õiglus , õiguskindlus ja eesmärgipärasus ; õigus on midagi, mida tuleb mõista, arvestades kõikvõimalikke asjaolusid – õiguse mõistmine on õiguslike ja muude asjaolude kaalumine ja nende põhjal otsuse tegemine. Seadus on