Intellektuaalomand (1)

1. Intellektuaalomand

• Sissejuhatus

Inimene on suuteline oma intellekti ehk arukuse abil looma midagi uut. Selles on nähtud inimese jumalanäolisuse märki. Oma bioloogiliste eelduste poolest on inimene sarnane loomale, kes ei loo, vaid kopeerib juba olemasolevat , kohandades seda oma vajadustele. See loomulik käitumine vastandub inimeses teadvustatud püüdlusele hea, ilu ja tõe poole, mis väljendub oma elukeskkonna paremaks muutmises ( leiutised ), selle kaunistamises (kujutav kunst , muusika , kirjandus) ja teadusega tegelemises.
Loomulik käitumine tähendab ka tugevama võimu, oma egoistlike huvide kaitsmist jõuga. Sellele vastandub ühiskonna liikmete välise vabaduse vastastikune piiramine õiguse (Evgenij Nikolaevich Trubeckoj määratlus ) vahenditega, millega esiteks tagatakse võimalus kõigi ühisonnaliikmete kooseksisteerimiseks ja teiseks luuakse eeldused koostööks ühiste eesmärkide saavutamiseks (Wolfgang Friedmann’i rahvusvahelise õiguse klassifikatsioon ).
Vana tsiviilõiguse jaotus on: isikud, asjad, toimingud (personae, res, actiones). Sarnaselt sellele jaotusele kaitseb õigus isikute elu, nende omandit ja nende tegevusvabadust. Eristada tuleb õigust ja seadust. Õiguse elemendid on õiglus , õiguskindlus ja eesmärgipärasus ; õigus on midagi, mida tuleb mõista, arvestades kõikvõimalikke asjaolusid – õiguse mõistmine on õiguslike ja muude asjaolude kaalumine ja nende põhjal otsuse tegemine. Seadus on üks kaalukaid õiguslikke argumente ( allikaid ). Eri õigusargmentidel on eri õigussüsteemides erinev tähtsus.
Õiguse täielikuks realiseerimiseks on vajalik võimu olemasolu, mida kindlal territooriumil kehastab riik. Riik esiteks tunnustab õigust ja kehtestab selle realiseerimise vormi seadusena (materiaalne ja formaalne õigus), teiseks garanteerib õigusemõistmist kohtute kaudu ja kolmandaks administreerib õigust sunni ja sunni ähvardusega.
Intellektuaalomandi õiguses kui ühes õigusharus kaalutakse inimese (või juriidilise isiku) subjektiivset õigustatud huvi (ehk õigust subjektiivses mõttes) avaliku huviga . Ühelt poolt on inimese looming selle inimese vaimne sünnitis (plagiare – lapsi röövima; M. Valerius Martialis, I saj), mis annab talle õiguse teatud monopoolsele seisundile (vrd vanemate õigus lapsi kasvatada); teiselt poolt on ühiskonnal õigustatud huvi oma liikmete vaimsele panusele, et see saaks kasutatud kõigi hüvanguks. Riik kehtestab oma territooriumil tingimused, millistel inimene saab oma monopoli kaitsta ja assisteerib inimest kui nõrgemat osapoolt juhul, kui ta seda on (õiguse raske rikkumise korral või kui on tarvis autoriteetset ja sunniga tagatud õigusemõistmist). Ühtlasi kehtestab riik tingimused, kuidas ühiskond võib inimese monopoolset seisundit piirata.

• Immateriaalne vara

Vastavalt AÕS § 30 (lg 1) moodustavad vara asjad ja rahaliselt hinnatavad õigused ja kohustused. Vara on vallas- või kinnisvara vastavalt asjade liigitusele vallasasjadeks ja kinnisasjadeks (vt § 8) ning õiguste kuuluvusele (§ 31): asjaõigused kuuluvad vallas- või kinnisvara hulka selle järgi, kas nende esemeks on kinnis - või vallasasi (lg 1); võlaõigused ja muud isiklikud varalised õigused kuuluvad vallasvara hulka (lg 2).
Asi seaduse tähenduses on kehaline ese. Seaduses nimetatud juhtudel kohaldatakse õigustele asjade suhtes kehtivaid sätteid (AÕS § 7 lg 1-2).
Tsiviilseadustiku üldosa seaduse eelnõu annab eseme definitsiooni: ese on asi, õigus või muu hüve, mis võib olla õiguse objektiks ; üldised hüved ei saa olla omandis ega esemeks. Õigusele kohaldatakse ( kinnis )asja kohta sätestatut seaduses sätestatud juhtudel (§§ 46-48). Vara mõistab eelnõu kui isikule kuuluvat varaliselt hinnatavate õiguste ja kohustuste kogumit (§ 63).
Vastavalt tsiviilõiguslikele üldseadustele on intellektuaalomandi õigused seega varalised õigused, mis kuuluvad vallasvara hulka; nende ese ei ole asi, kuigi nende esemete suhtes võidakse kohaldada asja kohta käivaid sätteid seaduses sätestatud juhtudel. Intellektuaalomandi õiguste objektid on esemed tsiviilseadustiku üldosa seaduse eelnõu mõttes – nad võivad olla õiguse objektiks (ei eksisteeri aga põhimõtteliselt ilma õiguseta, erinevalt nt peremeheta asjadest).
Intellektuaalomand ei ole omand asjaõigusseaduse tähenduses, sest omand on isiku täielik õiguslik võim asja üle (AÕS § 68 lg 1). Omandi esemeks võib olla iga asi, mille omandamine ei ole seadusega keelatud. Vallasomandi esemeks on vallasasi (§ 69 lg 1-2).
Samas räägitakse reeglina intellektuaalomandist, tööstusomandist; samuti on ajalooliselt kasutusel immateriaalhüvede õiguse mõiste (Josef Kohler 1849-1919: Immaterialgüterrechte).
Vastavalt intellektuaalomandi õiguse teooriale on intellektuaalomand ehk omandiõigus immateriaalsele varale kolmas liik omandiõigust (omandit). Omand (property, propriété) kehtib vallasasjade, kinnisasjade ja immateriaalse vara suhtes. Seejuures on kõik omandid varalised ainuõigused (monopolid) ehk absoluutsed õigused. Mõistagi võib seadusega ette näha piiranguid nende suhtes.
Vallasvara puhul on omandi indikaatoriks valdus – tegelik võim asja üle, samuti reaalservituudi teostamine (AÕS § 32). Vastavalt § 34 lg 2 loetakse valdus seaduslikuks, kuni ei ole tõendatud vastupidist (vt ka § 90). Kinnisvara puhul on omandi indikaatoriks kinnistusraamatu kanne omaniku kohta, valdus ei ole oluline (vt § 118 lg 1 ja § 119 lg 3).
Immateriaalsete hüvede omandi tingimused nähakse ette seadusega. Valdus asjaõigusseaduse mõttes ei ole nende puhul võimalik. Neid kui õigusi saab kasutada, aga ka käsutada (üle anda, pärandada, tasu eest kasutusse anda, pantida jne). Paljude intellektuaalomandi õiguste omandamine on seotud registreerimisega analoogselt kinnisomandile ( patent jpm), mõnede omandamine aga on seotud muu juriidilise faktiga (õigus patenti taotleda tuleneb leiutise loomise faktist; autoriõigus teose loomise faktist; üldtuntud kaubamärgi õigus tuleneb kaubamärgi üldtuntuse faktist).
Paljudest muudest varalistest õigustest eristab omandiõigust see, et ta on absoluutne. See tähendab, et ta kehtib kõigi ülejäänud isikute suhtes, mitte ainult kellegi konkreetse suhtes. Võlaõigus on relatiivne õigus, mis kehtib ainult lepingu poolte (või näiteks kahju tekitaja ja kahjustatud isiku) vahel. Samuti on relatiivse iseloomuga õigussuhe vanema ja lapse, pärandaja ja pärija (kuigi: pärija õigus pärandile on absoluutne), halduse adressaadi ja halduse teostaja vahel (aga näiteks õigus põhivabaduste respekteerimist nõuda on absoluutne).

• Definitsioon

Intellektuaalomand on omandiõigus infohulkadele, mida on võimalik inkorporeerida arvutusse hulgasse materiaalsetesse esemetesse.
Intellektuaalomandi esemeks on info, mitte materiaalsed esemed (asjad); info, mis moodustab intellektuaalse omandi eseme, peab olema kopeeritav teiste isikute poolt. Selleks peab see info olema määratletud (fikseeritud: Teos loetakse looduks hetkel, mil see on väljendatud mingis objektiivses, tajumist ja reprodutseerimist või fikseerimist võimaldavas vormis; AutÕS § 7 lg 2) ja piiritletud (Kasuliku mudeli nõudlus on leiutise olemuse selge, täpne ja lühike sõnaline väljendus ; KMudS § 9 lg 1).
Teiseks olemuslikuks tingimuseks intellektuaalomandi suhtes on originaalsus: Teoseks loetakse mis tahes originaalset tulemust kirjanduse, kunsti või teaduse valdkonnas, mis on väljendatud mingisuguses objektiivses vormis ja on selle vormi kaudu tajutav ning reprodutseeritav kas vahetult või mingi tehnilise vahendi abil. Teos on originaalne, kui see on autori enda intellektuaalse loomingu tulemus (AutÕS § 4 lg 2). Kasulik mudel on leiutis , mis on uudne, millel on leiutustase ja mis on tööstuslikult kasutatav (KMudS § 5 lg 1).
Lisaks nendele olemuslikele tingimustele näeb seadus ette veel teisi, millega määratletakse intellektuaalse omandi kaitstavus. Nii piiratakse intellektuaalse omandi õiguste kaitsetähtaega, seatakse see sõltuvusse formaalsuste täitmisest, sh tasude maksmisest, samuti piiratakse teatud juhtudel intellektuaalomandi õiguse omaja monopoolst seisundit avalikes huvides (kaubamärgi kasutamiskohustus, sundlitsents, sundkasutus avalikes huvides).
Väär on arusaam, et intellektuaalne omand on riigi soodustus või luba, mida riik oma võimuga annab; see on omand ( eraõigus ), mida riik on kohustatud tunnustama tulenevalt rahvusvaheliselt tunnustatud põhimõtetest ja enda poolt kehtestatud korras.

• Printsiibid

Intellektuaalomand on eraõigus

Eraõigus on valvsatele (jus privatum vigilantibus scriptum ), ütleb vana sentents. Nagu igasugune omand, on ka intellektuaalomand eraõigus, mille kaitsmine on eeskätt selle õiguse omaja võimalus. Riik kohustub looma tingimused selle õiguse realiseerimiseks, sekkudes ainult avaliku rahu huvides kohtumõistjana, suurte korratuste takistajana ( karistusõiguslikud ja piirimeetmed, sh tolli tegevus), õiguse (eeskätt formaalsete õiguste, tasude, tähtaegade jne) kehtestajana oma territooriumil (ja rahvusvahelise kommuniteedi liikmena ka laiemalt) ja rakendajana (kui õigusest ei peeta vabatahtlikult kinni), aga ka registripidajana juhul, kui seadus näeb ette õiguste kaitse registreerimise alusel; registripidaja võib teostada ka kontrolli, kui seadus selle ette näeb.

Õiguste kollisiooni korral eelistatakse varem õiguse omandanud isikut (senioriteet)

Teose kaitstust autoriõigusega eeldatakse... Tõendamiskohustus lasub teose autoriõigusega kaitstuse vaidlustajal (AutÕS § 4 lg 6).
Tööstusomandi esemete õiguskaitse puhul kehtib põhimõte First to file, mis tähendab, et õiguskaitse saab selle isiku objekt, kes esimesena esitas taotluse õiguskaitse saamiseks (USA-s First to invent ).
Nendele eeldustele vastupidist asjaolu tuleb tõendada. Seda saab teha alles siis, kui objekt on õiguskaitse saanud (Vaidlused autorsuse üle lahendab kohus pärast kasuliku mudeli registreerimist. Isik, kes leiab, et käesoleva seaduse ... järgi on tema kasuliku mudeli autor või ühisautor, võib oma autorsuse tunnistamiseks esitada kohtusse hagi kasuliku mudeli omaniku vastu. Autorsust võib vaidlustada autor või tema pärija. KMudS § 45). Autorsuse omastamine on karistatav kriminaalkorras.
Senioriteeti rikub ainult selline õigus, mis on avalikustatud: Leiutis on uudne, kui see erineb tehnika tasemest. Tehnika tase määratakse kindlaks kogu teabe põhjal, mis on enne kasuliku mudeli registreerimise taotluse esitamise kuupäeva ... teatavaks saanud kirjaliku või suulise kirjeldamise kaudu, kasutamise läbi või mis tahes muul viisil. Uudsuse määramisel võetakse arvesse ka enne registreerimistaotluse esitamise kuupäeva ... avaldatud registreerimistaotluste ja patendiseaduse ... järgi avaldatud patenditaotluste sisu, kui nende esitamise kuupäev ... on varasem (KMudS § 7 lg 1). Seevastu: Autoriõigus tekib nii avalikustamata kui ka avalikustatud (avaldatud, avalikult esitatud, üldsusele näidatud ja üldsusele edastatud) teostele (AutÕS § 8).
Teatud juhtudel teostab registripidaja originaalsuse kontrolli (patentide ja kaubamärkide puhul). Muudel juhtudel eeldatakse, et heauskne õiguskaitse taotleja esitab taotluse ainult originaalsele objektile . Sajaprotsendilist õiguskindlust originaalsuse suhtes ja senioriteeti ei saa siiski mingil juhul garanteerida. Seetõttu on kehtestatud teatud piirangud senioriteedi vaidlustamise osas (nt kaubamärgi puhul 5 aastat, pahauskse taotluse puhul aga piiramatult).

Õiguse vaidlustatavus, kui see on omandatud pahauskselt (heausksuse põhimõte)

Heausksust eeldatakse. See kehtib nii taotleja/õiguse omaja suhtes kui ka muude isikute suhtes. Isik, kes väidab, et taotlus on esitatud või õigus omandatud pahauskselt, peab seda tõendama.
See tähendab ka seda, et paljude objektiliikide puhul ei teosta registripidaja kontrolli.
Muude isikute õiguste kaitse: Isik, kes kasutas Eesti Vabariigis tööstuslikult leiutist enne teise isiku poolt samale leiutisele registreerimistaotluse esitamist , tehes seda heauskselt ja registreerimistaotluse esitanud isikust sõltumatult, võib jätkata leiutise kasutamist, säilitades kasutamise üldiseloomu endisena. Kasutamine on heauskne, kui kasutaja ei teadnud ega pidanudki teadma, et leiutisele kavatsetakse esitada registreerimistaotlus (KMudS § 12 lg 1).

Kaitse kehtib ühe riigi piirides ja selle riigi seaduste alusel ( territoriaalsus )

Intellektuaalomandi immateriaalsest iseloomust tulenevalt on selle tunnustamine vältimatult seotud seadusliku alusega ja seega territoriaalne. Võimalik on, et sisult üks ja sama õigus kuulub eri riikides eri isikutele. Teoreetiliselt võimalik on ka see, et teiste riikide kodanike õigusi mingis riigis ei tunnustata.
Tulenevalt majanduslikust läbikäimisest ja koostööst riikide vahel on vajalik ühtsete tingimuste loomine ja vastutulek, mis on eriti aktiviseerunud seoses globaliseerumisega ja transnatsionaalsete kompaniide tegevusega .
Esimeseks sammuks koostöös oli XIX sajandi oluliste Pariisi ja Berni konventsioonide (1883, 1886 ) alusel sisse seatud rahvusliku kohtlemise nõue, autoriõiguse formaalsusteta kaitse ja tööstusomandi puhul teises riigis omandatud prioriteedi tunnustamine. Need põhimõtted on seotud õiguste omandamise ja tunnustamisega. Õiguste kasutamist piirab õiguste ammendumise doktriin (Exhaustion of rights ), mille kohaselt muus riigis legaalselt käibesse läinud kauba edasist käivet ei saa keelata (Euroopa Majanduspiirkonnas regionaalne ammendumine ).

Kaitse vastavalt seaduses sätestatule (legaalsus)

Kaitse kriteeriumid, tingimused, formaalsused ja meetmed sätestab iga riik seadusega. Rahvusvahelise koostöö tendentsid näitavad, et formaalsused vähenevad, riigile võetav tasu samuti (tasu osutatud teenuse eest asendab riigi tulusid suurendava lõivu). Siiski võib konstateerida, et mida vähem formaalsusi õiguskaitse andmisega seostub, seda nõrgem kaitse saadakse (õiguskindlus väheneb).
Seadus näeb ette ka piirangud õiguse kasutamisele. Nii on kehtestatud kaubamärgi ja kasuliku mudeli kaitse äri- ja kutsetegevuse piirides, eraviisiliselt võib neid aga kasutada ka muu isik (vt KMud § 15 p 4); Autori nõusolekuta ja autoritasu maksmiseta on lubatud teise isiku õiguspäraselt avaldatud teose reprodutseerimine isiklikeks vajadusteks (AutÕS § 18 lg 1).

Kuna õigus on oma olemuselt monopoolne, on selle kehtivusaeg piiratud ajaliselt (temporaalsus)

Ühiskond ei saa lubada, et õiguse omaja monopoolne positsioon kestaks igavesti , pidurdades seega ühiskonna kui terviku arengut. Seepärast on intellektuaalomandi kaitse reeglina tähtajaline (patendil 20 aastat + täiendav kaitse, kasulikul mudelil 10 aastat, autoriõigusel eluaeg + 70 aastat, jne). Ajaliselt piiramata on üksnes autori kõige elementaarsemate isiklike õiguste kaitse ja geograafilise tähise õiguskaitse (mis niigi pole monopoolne).
Kui õigust ei kasutata, siis on seda võimalik piirata, nt kaubamärgi kasutamiskohustus, sundlitsents.
Samas on tööstusomandi õiguskaitse taoltejale tagatud eelnev (ehk ajutine) kaitse perioodiks , mil omandi objekti pole veel registreeritud: kui keegi sel ajal (tulevast) õigust rikub, on pärast registreerimist võimalik selle eest kompensatsiooni nõuda (vt KMudS § 161).

• Kaitsesüsteemid

Autoriõiguse, naaberõiguste, aga ka üldtuntud kaubamärkide suhtes rakendatakse formaalsusteta kaitse süsteemi, mis on sarnane vallasomandi kaitsega . See toimub seaduse alusel, vaidlused lahendab kohus. Patentide, kasulike mudelite jt tööstusomandi liikide suhtes kohaldatakse registreerimist seaduse alusel. Patentide ja kaubamärkide puhul on Eestis tegemist sisulise kontrolliga (substantial examination; ekspertiisisüsteem), muude liikide puhul lihtsa registreerimisega, kus teostatake üksnes formaalkontroll ( formal examination; registreerimssüsteem). Registreerib eri riikides patendiamet või muu riigi poolt volitatud organ. Mitmetes riikides ei kohaldata ekspertiisi üldse.
Riigi kui registripidaja kontrollile lisandub vaidlustamine muude isikute poolt, kelle õigustatud huve võib registreerimine kahjustada. Vaidlused lahendab eri riikides kohus, patendiamet või spetsiaalorgan.

• Intellektuaalomandi liigid

Vastavalt World Intellectual Property Organization’i (WIPO, Ülemaailmne Intellektuaalomandi Organisatsioon 1967) asutamise konventsiooni artiklile 2 sisaldab intellektuaalomand õigusi seoses:
- kirjandus- ja kunstiteoste ning teadustöödega,
- esituskunstnike poolt teoste esitamisega, fonogrammidega, raadio- ja televisiooniülekannetega,
- leiutistega kõigis inimtegevuse valdkondades,
- teaduslike avastustega,
- tööstusnäidistega,
- kaubamärkidega, teenindustunnustega, kaubanduslikenimede ja tähistega,
- kaitsega kõlvatu konkurendi vastu, ja kõiki teisi õigusi, mis tulenevad intellektuaalsest tegevusest tööstuse, teaduse, kirjanduse ja kunsti alal.
Autoriõigus tekib kirjandus-, kunsti- ja teadusteostele (AutÕS § 4 lg 1). Õigused teoste esitajatele, fonogrammitootjatele ning raadio- ja televisiooniorganisatsioonidele on autoriõigusega kaasnevad õigused (§ 1 lg 2 p 3) ehk naaberõigused.
Tööstusomandi objektideks vastavalt Tööstusomandi kaitse Pariisi konventsiooni (1883) artikli 1 lõikele 2 on patendid , kasulikud mudelid, tööstusnäidised (tööstusdisainlahendused), kaubamärgid, teenindusmärgid, firmanimetused või kohanimede päritolule viitavad tähised ning kõlvatu konkurentsi tõkestamine. NB Tõlge ei ole adekvaatne!!!
Kokkuvõtlikult:

Leiutised igas inimtegevuse valdkonnas

Tööstusdisain

Kauba- ja teenindusmärgid, ärinimed ja kaubanduslikud tähised (trade names )

Geograafilised tähised ja päritolutähised (ei ole omand!)

Kaitse kõlvatu konkurentsi vastu

Mikrolülituse topoloogia ( TRIPS )

Ärisaladus(TRIPS)
Eestis kaitstakse leiutisi patendiga ja kasuliku mudelina, tööstusdisainilahendusi, kauba- ja teenindusmärke, geograafilisi tähiseid , mikrolülituse topoloogiat tööstusomandina. Ärinimesid kaitstakse ÄS alusel.
Intellektuaalomandile lähedane on taimesortide õiguskaitse UPOV-konventsiooni alusel.
Teaduslikud avastused, mida nimetatud, ei kuulu ei autoriõiguse ega tööstuomandi sfääri.

• Areng ja allikad

Antiik ja keskaeg ei tundnud intellektuaalomandi kaitset. Levinud oli anonüümne loomine, ümberkirjutamine (mugandustega), pseudepigraafid (kirjutised tuntud autori nime all) jne (tõde on väärtus, mitte see, kes selle välja ütleb). Inimest ei peetud originaalseks loojaks, vaid üksnes Jumala poolt loodu mannetuks järeletegijaks. Kopeerimine oli kallis ja seetõttu ootaski autor oma teose levitamist. Samas on juba antiigist teada esimesed katsed oma intellektuaalseid õigusi kaitsta (Sybarise kokad , Martialis). Keskaegne standardiseeritud gildikord oli aluseks kaubamärkide ja päritolutähiste kaitsele. Renessansiajal tekivad tehnilis -majanduslikud eeldused intellektuaalomandi kaitseks: Gutenberg leiutab trükikunsti, kopeerimine muutub odavaks, selle kuritarvituste vastu hakatakse välja andma trükiprivileege kirjastajatele (autoriõiguse algus), XV-XVI sajandi Itaaliast on teada leiutajatele antud monopoolsed õigused ehk patendid (patendiõiguse algus).
Uusajal tekivad esimesed seadused (1628 Statute of Monopolies, 1709 Statute of Anne Inglismaal). Kui varauusaegne intellektuaalomand kaitseb eeskätt kirjastaja (copyright) või vabrikandi investeeringut, siis Prantsuse revolutsioonist alates saab kontinentaaleuroopa traditsioonis õiguskaitse objektiks inimese loominguline panus – autorlus. Autoriõigus on inimõigus: droit moral.
XIX sajandil kehtestavad praktiliselt kõik tsiviliseeritud riigid seadusi intellektuaalomandi kaitseks. Esialgu on see kaitse mõeldud vaid oma riigi kodanikele . Seoses 1873. aasta Wieni rahvusvahelise leiutiste näitusega hakatakse tähelepanu pöörama rahvusvahelise kaitse vajadusele. See eesmärk leiab väljenduse kahes olulises konventsioonis: 1883 Pariisi konventsioon ( tööstusomand ) ja 1886 Berni konventsioon (autoriõigus). Nende korduvalt täiendatud konventsioonide aluselt loodud Rahvusvaheline Intellektuaalomandi Büroo kujundatakse 1967 WIPO-ks ( Genfis , ÜRO special agency ).
WIPO haldab arvukalt rahvusvahelisi konventsioone, mida võib klassifitseerida järgmiselt:

Põhikonventsioonid

Regisreerimiskonventsioonid (PCT, Madrid , Haag)

Standardiseerimis- ja klassifikatsioonikokkulepped (TLT, PLT, Nizza jpt).
Intellektuaalomandi õiguskaitset, eriti selle rakenduslikku külge puudutab ka Maailmakaubandusorganisatsiooni (WTO) 1994. aasta TRIPs-leping.
Intellektuaalomandiga tegelevad ka muud rahvusvahelised ja supranatsionaalsed organisatsioonid ja nende autused, nt Euroopa Patendiorganisatsioon (EPO), kes annab välja Euroopa patente ning Euroopa Liit, kelle kaubamärgiamet (OHIM) registreerib Ühenduse kaubamärke (CTM).
Lugeda: Kukrus, lk 29-42, 123-163.

2. Autoriõigus ja autoriõigusega kaasnevad õigused (naaberõigused)

• Õiguse objekt

Autoriõigus tekib kirjandus-, kunsti- ja teadusteostele. Primaarseks mõisteks autoriõiguses on teos. Autorõiguse seadus annab järgmise definitsiooni:
Teoseks loetakse mis tahes originaalset tulemust kirjanduse, kunsti või teaduse valdkonnas, mis on väljendatud mingisuguses objektiivses vormis ja on selle vormi kaudu tajutav ning reprodutseeritav kas vahetult või mingi tehnilise vahendi abil.
Oluline on teose valdkond , originaalsus ja väljendatus objektiivses vormis. Teos on originaalne, kui see on autori enda intellektuaalse loomingu tulemus. Looming iseenesest ei ole kaitstav, vaid selle tulemus, mis on väljendatud teosena.
Väljend "kirjandus- ja kunstiteosed " hõlmab igasuguseid tooteid kirjanduse, teaduse või kunsti valdkonnas, sõltumata selle väljendusviisist või -vormist, nagu näiteks raamatuid,brošüüre ja teisi kirjutisi; loenguid, pöördumisi, jutlusi jateisi samalaadseid teoseid; draama - või muusikalisi draamateoseid; koreograafiateoseid ja pantomiimiteoseid; muusikateoseid tekstiga või ilma tekstita; kinematograafiateoseid, millega võrdsustatakse kinematograafiale analoogsel viisil valminud teosed; joonistus-, maalikunsti-, arhitektuuri-, skulptuuri-, graveerimis- ja litograafiateoseid; fotograafiateoseid, millega võrdsustatakse fotograafiale analoogsel viisil valminud teosed; kujutava kunsti teoseid; illustratsioone, kaarte, plaane , visandeid ja kolmemõõtmelisi teoseid geograafia, topograafia, arhitektuuri või teaduse valdkonnas. (Berni kirjandus- ja kunstiteoste kaitse konventsiooni artikkel 2 lg 1)
Autoriõiguse seaduses on antud autoriõigusega kaitstavate teoste avatud loetelu. Inglise kohtupraktikas on kujunenud seisukoht, et ”what is worth copying is prima facie worth protecting” ( kohtunik Peterson ).
Autoriõigus ka teose loomise vaheetappide resultaatidele. Teose originaalne pealkiri (nimetus) kuulub kaitsmisele teosega võrdsetel alustel.
Autoriõiguse eeldus: Teose kaitstust autoriõigusega eeldatakse, välja arvatud juhul, kui esineb seda välistav ilmne asjaolu. Tõendamiskohustus lasub teose autoriõigusega kaitstuse vaidlustajal.
Seadus sätestab ka õiguskaitse välistused: autoriõigust ei teki ideedele, kujunditele, mõistetele, teooriatele, protsessidele, süsteemidele, meetoditele, kontseptsioonidele, printsiipidele, avastistele, leiutistele jms intellektuaalse tegevuse resultaatidele, mis on kirjeldatud, selgitatud või muul viisil väljendatud teoses; rahvaloominguteostele; õigusaktidele ja haldusdokumentidele ning nende ametlikele tõlgetele; kohtulahenditele ning nende ametlikele tõlgetele; riigi ametlikele sümbolitele ja organisatsioonide sümboolikale; päevauudistele; faktidele ja andmetele; ideedele ja põhimõtetele, millele rajanevad arvutiprogrammi elemendid.
Sekundaarsed asjaolud , nagu teose eesmärk, väärtus, konkreetne väljendusvorm või fikseerimise viis ei saa olla aluseks autoriõiguse mittetunnustamisele.
Autoriõiguse kaitse on formaalsusteta. Autoriõigus tekib teose loomisega . Teos loetakse looduks hetkel, mil see on väljendatud mingis objektiivses, tajumist ja reprodutseerimist või fikseerimist võimaldavas vormis. Autoriõiguse tekkimiseks ning teostamiseks ei nõuta teose registreerimist, deponeerimist või muude formaalsuste täitmist. Autoriõigus tekib nii avalikustamata kui ka avalikustatud teostele

• Õiguste sisu

Teose autoril tekib teose loomisega autoriõigus sellele teosele. Autoriõiguse sisu moodustavad isiklikud õigused ja varalised õigused. Isiklikud õigused on autori isikust lahutamatud ning ei ole üleantavad. Varalised õigused on üleantavad kas üksikute õigustena või õiguste kogumina, kas tasu eest või tasuta.
Isiklikud õigused on: õigus autorsusele, õigus autorinimele, õigus teose puutumatusele, õigus teose lisadele, õigus autori au ja väärikuse kaitsele, õigus teose avalikustamisele, õigus teose täiendamisele, õigus teos tagasi võtta, õigus nõuda oma autorinime kõrvaldamist kasutatavalt teoselt.
Varalised õigused sisalduvad autori ainuõiguses (exclusive right) igal moel ise oma teost kasutada, lubada ja keelata oma teose samaviisilist kasutamist teiste isikute poolt ja saada tulu oma teose sellisest kasutamisest, välja arvatud seaduses ettenähtud juhud. Need õigused on õigus teose reprodutseerimisele, õigus teose levitamisele, õigus teose tõlkimisele, õigus teose töötlemisele, õigus teoste kogumikele, õigus avalikule esitamisele, õigus teose eksponeerimisele, õigus teose edastamisele, õigus teostada oma arhitektuurne , disaini-või tarbekunstiteose jms projekt.
Teose avalik esitamine ja edastamine võib toimuda ainult juhul, kui seda korraldav isik on saanud eelnevalt loa (litsentsi) teose avalikuks esitamiseks . Autoril on õigus saada tasu teose kasutamise eest teiste isikute poolt (autoritasu), välja arvatud seadusega ettenähtud juhud. Autoritasu määratakse kindlaks autori ja teose kasutaja vahelise kokkuleppega (lepinguga). Tasu on autoril õigus saada ka kujutava kunsti teose edasimüümise eest.
Autoriõigus teosele kuulub autorile või tema pärijale sõltumata sellest, kellel on omandiõigus sellele materiaalsele objektile, milles teos on väljendatud. Autori või tema pärija varaliste õiguste teostamise viis määratakse kindlaks kokkuleppega. Kujutava kunsti teose autoril on õigus nõuda oma teosest koopia valmistamiseks juurdepääsu teose originaalile, mis on teise isiku omanduses või tiitlipärases valduses. Omaniku nõusolekul võib autor parandada, täiendada või muul viisil ümber töötada oma teost.
Kitsendused autoriõigusele sätestatakse ainult autoriõiguse seaduses. Need on seotud avalike huvidega peamiselt kultuuri ja hariduse valdkonnas. Tasuta kasutamine on sätestatud seaduses koos tingimustega.
Public lending right tähendab autori õigust saada tasu tema teose avalikus raamatukogus kasutamise eest, mida ta on avalikes huvides kohustatud võimaldama .
Autori nõusolekuta ja autoritasu maksmiseta on lubatud teise isiku õiguspäraselt avaldatud teose reprodutseerimine isiklikeks vajadusteks, va seaduses sätestatud juhul.
Autori nõusolekuta ja autoritasu maksmiseta, kuid kasutatud teose autori nime kohustusliku äranäitamisega on lubatud teose avalik esitamine õppeasutustes vahetus õppeprotsessis.
Autori nõusolekuta ja autoritasu maksmiseta, kuid kasutatud teose autori nime, teose pealkirja ning avaldamisallika kohustusliku äranäitamisega on lubatud refereerimine ja tsiteerimine; teose või selle osa kasutamine õppe- või teaduslikel eesmärkidel; päevakajalisel teemal avaldatud artiklite reprodutseerimine ja levitamine ajakirjanduses, päevasündmuste kajastamisel nende sündmuste käigus nähtud või kuuldud kirjandus- ja kunstiteoste osaline reprodutseerimine, avalikult peetud suuliste teoste reprodutseerimine ajakirjanduses; õigusemõistmise või haldustegevuse käigus või avaliku julgeoleku tagamise eesmärgil; pimedate jaoks jms – arvestades seaduses sätestatut.

• Subjekt

Teose autoriks on füüsiline isik või füüsilised isikud, kes on selle teose loonud. Juriidilisele isikule või riigile kuulub autoriõigus vaid seadusega ettenähtud juhtudel.
Autorsuse eeldus: Isiku, kes avaldab teose oma nime all, autorsust eeldatakse, kuni pole tõendatud vastupidist. Tõendamiskohustus lasub autorsuse vaidlustajal.
Autoriõiguse pärimine toimub vastavalt pärimisõiguse üldsätetele. Pärijale lähevad autoriõiguse kehtivuse tähtajaks üle varalised õigused. Isiklikest õigustest lähevad pärijale üle: õigus teose lisadele, õigus autori au ja väärikuse kaitsele, õigus teose avalikustamisele. Autoril on õigus nimetada isik, kellele ta paneb oma teose puutumatuse ning autori au ja väärikuse kaitsmise pärast oma surma. See isik teostab oma volitusi eluaegselt.
Füüsilistele ja juriidilistele isikutele, kes ei ole autori pärijateks, võivad autoriga sõlmitud lepingu alusel või seaduses otseselt ettenähtud juhtudel üle minna vaid autori varalised õigused.
Autoriõigus kehtib autori kogu eluaja jooksul ja 70 aastat pärast tema surma.
Isiku konkreetse teose autoriks olemist (teose autorsust), autori nime ning autori au ja väärikust kaitstakse tähtajatult. Autoriõiguse tähtaja lõppemisel ei ole lubatud teose pealkirja (nimetuse) kasutamine teise autori poolt samaliigilisel teosel, kui selline kasutamine võib kaasa tuua üldsust eksitava autorite samastamise.

• Naaberõigused

Teose esitajal, fonogrammitootjal, raadio- ja televisiooniorganisatsioonil, filmi esmasalvestuse tootjal, isikul, kes pärast autoriõiguse kehtivuse tähtaja lõppemist esimesena õiguspäraselt avaldab või edastab üldsusele varem avaldamata teose, ja isikul, kes annab välja autoriõigusega mittekaitstava teose kirjanduskriitilise või teadusliku väljaande , on käesolevas peatükis ettenähtud õigused tema loodud resultaadile (autoriõigusega kaasnevate õiguste objektile).
Teose esitajaks käesoleva seaduse tähenduses loetakse isikut või kollektiivi, kes esitab kirjandus-, kunsti- või rahvaloominguteoseid või juhendab teisi isikuid teoste esitamisel, aga samuti isikut, kes esitab estraadi-, tsirkuse-, nukuteatri- jms numbreid .
Teose esitajal tekivad teose esituse (interpretatsiooni) suhtes isiklikud ja varalised õigused. Teose esitajale kuulub õigus esituse autorsusele, õigus esitajanimele, õigus esituse puutumatusele, õigus esitaja au ja väärikuse kaitsele oma esituse suhtes. Teose esitajal on ainuõigus ise kasutada, lubada kasutada ja keelata kasutada teose esitust ning saada kokkulepitud tasu kasutamise eest. Vaid teose esitaja nõusolekul on lubatud salvestamine , edastamine, salvestise reprodutseerimine, levitamine üldsusele, rentimine ja laenutamine. Rentimise õigus läheb üle audiovisuaalse teose produtsendile vastava lepingu sõlmimisel audiovisuaalse teose loomiseks, kui lepingus ei ole ette nähtud teisiti. Teose esitajal säilib õigus saada õiglast tasu.
Fonogrammi (helisalvestise) tootja käesoleva seaduse tähenduses on füüsiline või juriidiline isik, kes esimesena õiguspäraselt salvestas teose esitamisest lähtuva heli või loodusliku heli. Fonogrammitootjal tekib ainuõigus fonogrammile; tal on õigus tähistada fonogramm tähega ”P” ringis . Raadio- ja televisiooniorganisatsioonil tekib ainuõigus oma saatele . Filmi esmasalvestuse tootjal tekib ainuõigus filmile .
Naaberõigused kehtivad 50 aastat ja on allutatud seaduslikele kitsendustele.
Iseseisev kaitse on ettenähtud andmebaasi tegijale (eriõigused) tema poolt tehtud investeeringu kaitseks. Andmebaas on teoste, andmete või muu materjali süstemaatiliselt või metoodiliselt korraldatud kogu, mis on individuaalselt kasutatav elektrooniliste või muude vahendite abil. Andmebaasi tegija õigused kehtivad 15 aastat ja on allutatud seaduslikele kitsendustele.

• Õiguste realiseerimine

Õiguste kollektiivne esindamine, mille alused sätestab seadus, toimub Eesti Autorite Ühingu jt õiguste kollektiivse esindamise organisatsioonide kaudu.
Õiguste rikkumise eest on ette nähtud tsiviil-, kriminaal- ja haldusvastutuse kohaldamine.
Piraatkoopia on teose või autoriõigusega kaasnevate õiguste objekti mis tahes vormis ilma teose autori, tema õiguste valdaja või autoriõigusega kaasnevate õiguste valdaja loata mis tahes riigis reprodutseeritud koopia ühes vastava pakendiga või ilma selleta. Samuti selline koopia, mis on reprodutseeritud välisriigis teose autori, tema õiguste valdaja või autoriõigusega kaasnevate õiguste valdaja loal, kuid mida levitatakse või kavatsetakse levitada Eestis ilma autori, tema õiguste valdaja või autoriõigusega kaasnevate õiguste valdaja loata. Piraatkoopiaga kauplemiseks loetakse piraatkoopia müük, rentimine, müügile pakkumine või rendile pakkumine, samuti piraatkoopia ladustamine , hoidmine või edasitoimetamine ärilisel eesmärgil. Piraatkoopia sisse- ja väljavedu loetakse tollieeskirjade rikkumiseks. Isiku vastutus piraatkoopia sisse- ja väljaveo eest sätestatakse tolliseaduses.
Tsiviilkohtu - ja kriminaalmenetluses ning menetluses haldusõiguserikkumiste asjades lähtutakse teose koopia käsitamisel piraatkoopiana autori, tema õiguste valdaja, autoriõigusega kaasnevate õiguste valdaja või nende esindajate poolt antavatest ütlustest, esitatavatest dokumentidest, teose legaalsest koopiast või muudest eelnimetatud isikutelt lähtuvatest faktilistest andmetest või autoriõigusega kaasnevate õiguste objektil või selle pakendil nõuetekohase erimärgistuse puudumisest.

Kirjandus (tutvumiseks)

Autoriõiguse seadus RT I 2000, 16, 109; 78, 497; 2001, 50, 289; 56, 335
Berni kirjandus- ja kunstiteoste kaitse konventsioon RT II 1994, 16, 49
Intellektuaalset omandit rikkuva kauba sisse- ja väljaveo tõkestamise seadus RT I 2001, 56, 334
Tolliseadus, eriti § 26 ja § 65 lg 4 p 2 ja §§ 66-77
Tööstusomandi kaitse Pariisi konventsioon RT II 1994, 4, 19
Ülemaailmse Intellektuaalse Omandi Organisatsiooni (WIPO) asutamise konventsioon RT II 1993, 25, 55
Vt ka: Euroopa Ühenduste ja nende liikmesriikide ning Eesti Vabariigi vahelise asotsieerumisleping (Euroopa leping) RT II 1995, 22, 120 (art 66 koos juurdekuuluvaga ja viidatud aktid)
Artikkel 66
1. Vastavalt käesoleva artikli ja Lisa IX sätetele, kinnitavad Pooled intellektuaalse, tööstus- ja kaubandusomandile osutatava küllaldase ja efektiivse kaitse ning selle elluviimise tähtsust.
2. Eesti jätkab intellektuaalse, tööstus- ja kaubandusomandi kaitse tõhustamist, eesmärgiga tagada 31.detsembriks 1999. a. Ühenduses kehtivale kaitsele vastav tase, sealhulgas efektiivsed meetmed sellest kinnipidamiseks.
3. 31. detsembriks 1999. a. liitub Eesti intellektuaalse, tööstus- ja kaubandusomandi kaitse mitmepoolsete konventsioonidega, millele viidatakse Lisa IX esimeses lõikes ning millega Ühenduse liikmesriigid on ühinenud või mida liikmesriigid tulenevalt nendes konventsioonides sisalduvatest olulistest sätetest rakendavad de facto .
4. Kui intellektuaalse, tööstus- ja kaubandusomandi kaitse vallas ilmnevad kaubavahetustingimusi mõjutavad probleemid, võetakse ükskõik kumma Poole palvel ette kiireloomulisi konsultatsioone, eesmärgiga saavutada mõlemat Poolt rahuldav tulemus.
Lisa IX Artikli 66 juurde: INTELLEKTUAALSE, TÖÖSTUS- JA KAUBANDUSOMANDI KAITSE
1. Artikli 66 lõige 3 puudutab alljärgnevaid mitmepoolseid konventsioone:
- Rahvusvaheline konventsioon teoste esitajate, fonogrammide (helisalvestiste) tootjate ja ringhäälinguorganisatsioonide kaitseks ( Rooma 1961);
- Märkide registreerimisel kasutatava kaupade ja teenuste rahvusvahelise klassifitseerimise
Nizza kokkulepe ( Genf 1977, täiendatud 1979);
- Kaubamärkide rahvusvahelise registreerimise Madriidi kokkuleppe protokoll (Madriid 1989);
- Mikroorganismide patendiekspertiisiks deponeerimise rahvusvahelise tunnustamise Budapesti leping (1977, täiendatud1980);
- Rahvusvaheline konventsioon uute taimesortide kaitseks (UPOV) (Genf 1991).
Assotsiatsiooninõukogu võib otsustada, et artikli 66 lõige 3 puudutab ka teisi mitmepoolseid konventsioone. Selles osas kaalub Eesti heatahtlikult ühinemist Madriidi kokkuleppega kaubamärkide rahvusvahelise registreerimise kohta (Stockholm1967, täiendatud 1979).
2. Pooled kinnitavad, et nad tunnustavad järgmistestmitmepoolsetest konventsioonidest tulenevate kohustustetähtsust:
- Tööstusomandi kaitse Pariisi konventsioon ( Stockholm 1967, täiendatud 1979);
- Patendikoostööleping (Washington 1970, täiendatud 1979 ja muudetud 1984);
- Kirjandus- ja kunstiteoste kaitse Berni konventsioon (Pariis 1971 ).
3. Eesti tagab käesoleva Lepingu jõustumisest alates Ühenduse äriühingutele ja kodanikele (juriidilistele ja füüsilistele isikutele) intellektuaalse, tööstus- ja kaubandusomandi tunnustamise ning kaitse osas kohtlemise, mis ei ole vähem soodne kui mistahes kolmandale riigile kahepoolse lepinguga tagatud kohtlemine.
4. Lõike 3 sätted ei kehti soodustustele, mida Eesti on taganud mistahes kolmandale riigile vastastikkuse alusel.
ÜHISDEKLARATSIOONID
7. Artikkel 66 - Pooled lepivad kokku, et käesolevas Lepingus tähendavad intellektuaalne, tööstus- ja kaubandusomand eelkõige autoriõigust, kaasa arvatud autoriõigust arvutiprogrammidele ning autoriõigusega kaasnevaid õigusi; patentidega, tööstusdisainlahendustega, geograafiliste tähistega, sealhulgas päritolutähistega, kaubamärkidega ning teenindusmärkidega, integraalskeemide topograafiaga seotud õigusi, samuti ka kaitset tööstusomandi kaitse Pariisi konventsiooni artiklis 10bis viidatud kõlvatu konkurentsi vastu ning salajase oskusteabe kaitset.

3. Tööstusomand

• Liigid

Tööstusomandi moodustavad tehniline ja esteetiline looming (patentsed leiutised ja kasulikud mudelid; disain ; mikrolülituse topoloogia) ning kaitstavad tähised (kauba- ja teenindusmärgid; geograafilised tähised, päritolutähised; ärinimi , trade name) ja kaitse kõlvatu konkurentsi vastu (sh ärisaladuse kaitse). Seega on osa tööstusomandist seotud autorsusega, osa aga mitte; ka viimase puhul on siiski tegemist intellektuaalse panusega selle tähise või oskusteabe loomiseks. Suurem osa tööstusomandist on omand, st ainuõigus, mis kuulub kellelegi; erinevalt teistest liikidest ei ole geograafilised tähised aga omandis – neid ei saa võõrandada, pantida ega litsentsida.
Eestis loetakse kitsamas mõttes tööstusomandiks patente, kasulikke mudeleid , mikrolülituse topoloogiaid, tööstusdisainilahendusi, kauba- ja teenindusmärke, aga ka geograafilisi tähiseid. Ärinimesid registreeritakse äriregistris . Näiteks Soomes ja Rootsis toimub ka ärinimede (ja äriühingute) registreerimine samas asutuses, kus registreeritakse muid tööstusomandi liike ( patendi - ja registrivalitsus).
Kaitseliikide kumulatsiooniga on tegemist, kui üks toode (resp.) sisaldab rohkem kui ühte intellektuaalomandi õigust (nt patenditud ja kasuliku mudeliga kaitstud leiutise baasil valmistatud toode, mis on tähistatud kaubamärgi ja geograafilise tähisega ja ka disainitud – üks asi, viis õigust).

• Institutsioonid

Kuna tööstusomandi liikidele õiguskaitse andmine on üldjuhul seotud registreerimisega, on Tööstusomandi kaitse Pariisi konventsiooni artikkel 12 kohaselt liikmesriikidel kohustus pidada spetsiaalametit (-agentuuri) tööstusomandiga tegelemiseks . Eestis on vastavaks asutuseks Patendiamet Majandusministeeriumi valitsusalas; eri riikides on praktika erinev (nii tegeles veel hiljuti Belgias patentidega sealne majandusministeerium, kuna kaubamärke registreeritakse Beneluxi kaubamärgiametis; Šveitsis on intellektuaalomandi instituut avalikõiguslik juriidiline isik; Saksamaa patendi- ja kaubamärgiamet tegutseb kohtuministeeriumi alluvuses; Albaanias on ta valitsuse otsealluvuses).
Patendiamet peab tööstusomandi registreid, menetleb registreerimistaotlusi vastavalt liigi kohta kehtivale seadusele ning teeb kandeid tööstusomandi esemete kohta ( üleandmine -assignment, litsentsimine, pantimine jne). Registreerimistaotluse menetlus on iseloomult kvaasi -juditsiaalne, mitte tavaline haldusmenetlus ; seepärast Saksamaal on tööstusomandi ekspert võrdsustatud esimese astme kohtunikuga.
Menetlus eri liiki objektide suhtes on erinev. Nii rakendatakse patenditaotluste ja kaubamärgi registreerimise taotluste suhtes ekspertiisisüsteemi (substantsiaal- ehk täisekspertiis), muude registreeritavate liikide suhtes avaldussüsteemi (formaalne kontroll). Kohati võib täisekspertiis olla väga keerukas, kui mitte võimatu. See tähendab, et vastutus objekti kriteeriumidele vastavuse eest jääb taotluse esitajale. Paljudes riikides ei rakendata patentide suhtes täisekspertiisi; tulemuseks on küll odavam ja kiirem, kuid mitte nii kindel kaitse.
Tööstusomandi registrid on omandiregistrid, st nendesse kantud omaniku omandit objekti suhtes eeldatakse. Omandi üleminek teisele isikule toimub sellest hetkest, kui jõustub ülemineku kohta tehtav kanne registris. Tööstusomandi kaitset võib võrrelda kihlveoga – mingil hetkel võib ilmneda, et registris olev objekt ei vasta kaitsekriteeriumidele ja see tühistatakse.
Kuna registrid on avalikud, on erinevalt autoriõigusest kaitse tugevam. Heausksus ei ole õiguserikkujale vabandus: registri sisu mittetundmine ei vabasta vastutusest. Kui autoriõigus kaitseb kopeerimise vastu, aga mitte identse teose loomise vastu, siis registreeritud tööstusomandi omanik on kaitstud ka heausksete hilisemate iseseisvate leiutiste kaubandusliku kasutamise eest teiste isikute poolt.
Arvesse võttes seda, et tööstusomandi puhul on tegemist spetsiifilise õigusharuga, milles olulist rolli mängib tehniline teadmine jms, on üldiselt levinud spetsiaalsed kohtud või kohtueelsed asutused, kus tööstusomandi vaidlusi lahendatakse. Erikohtud on näiteks Saksamaal ( edasikaebamine ainult Saksa Liidukohtusse), Ühendkuningriigis; Šveitsis, Türgis jm on vaidlused allutatud kaubanduskohtutele. Eestis täidab kohtueelse vaidlustusasutuse funktsiooni Majandusministeeriumi juures asuv Tööstusomandi apellatsioonikomisjon, milles arutatakse kahte liiki vaidlusi. Esiteks lahendatakse seal taotleja kaebusi ( apellatsioon ) Patendiameti otsuste peale, teiseks kolmanda isiku vaidlustusi ( opositsioon ) taotleja vastu (vormilselt vaidlustatakse Patendiameti otsus). Tööstusomandialased hagid ja halduskaebused (v.a kaubamärgiasjus) on Tallinna kohtute erialluvuses. Muudes riikides on taotlejal võimalik kaevata eksperdi otsuse peale patendiameti juures või väljaspool asuvasse sõltumatusse apellatsioonikomisjoni, Saksamaal Patendikohtu halduskolleegiumisse. Kolmandate isikute (peamiselt varasemate õiguste omajate) vaidlustusi ehk opositsioone vaadatakse reeglina läbi patendiametites asuvates spetsiaalkolleegiumides.
Kaubamärgiseadus ja geograafilise tähise kaitse seadus nimetavad eraldi riiklikke järelevalveasutusi (toll, politsei, tarbijakaitse ), kelle ülesandeks on haldusvastutuse kohaldamine õiguste rikkumise eest.
Kuna eri riikide tööstusomandi alased seadused ja praktika on erinevad ning patendiametid ei suhtle reeglina üle piiri, on enamuses riikides olemas patendivolinikud, kes esindavad välismaiseid, aga ka kodumaiseid taotlejaid ja tööstusomandi objektide omanikke patendiametites, kohtutes jne, nõustavad neid, aitavad õiguste kaitsmisel ja taotluste vormistamisel . Välisriigi isikud peavad võtma endale patendivoliniku patendiametiga suhtlemisel. Mõistagi on ka siin eri riikide praktika erinev; nt Rootsis võib kaubamärgiasjades agendina tegutseda iga Rootsi kodanik, mitmel pool on patendiagendid ettevõtete palgal. Eesti patendivolinikuks saab kriteeriumidele vastav isik pärast eksamit registrisse kandmisega ja on vabakutseline (patendiadvokaat).

• Patent

Patendiga võib kaitsta mis tahes tehnikavaldkonna leiutisi, kui need vastavad patentsuse kriteeriumidele ega ole mittepatenditavad (vt seadus). Leiutise objektiks võib olla nii seade, meetod kui aine. Leiutis on patentne, kui see on uus, omab leiutustaset ja on tööstuslikult kasutatav. Patendikaitse ulatus määratakse kindlaks patendinõudluse sisuga. Patendinõudluse tõlgendamisel kasutatakse leiutiskirjeldust, jooniseid ja muud illustreerivat materjali.
Õigus taotleda patenti ja saada patendiomanikuks on leiutise autoril ja tema õigusjärglasel. Leiutise autor on füüsiline isik, kes oma leiutustegevusega on loonud leiutise. Autorsus on võõrandamatu ja tähtajatu, autori varalised õigused on võõrandatavad ja pärandatavad. Kui patentne leiutis registreeritakse, saab autorist või isikust, kellele ta on oma taotlemisõiguse üle andnud, patendiomanik. Patendiomanik on isik, kellele kuulub ainuõigus patendiga kaitstud leiutisele. Patendiomanikuks loetakse isik, kes on kantud patendiomanikuna registrisse. Patendiomaniku ainuõigus seisneb selles, et mitte keegi ei tohi patendi kehtivuse ajal patendiomaniku loata valmistada, kasutada, levitada, müüa või pakkuda müügiks patendiga kaitstud toodet või patenditud meetodil valmistatud toodet või omandada (sh importides) neid tooteid eelnimetatud eesmärkidel. Ainuõiguse suhtes kehtivad seaduses sätestatud kitsendused: nt varemkasutusõigus, sundlitsents, õigus kasutada leiutist eraviisiliselt jm. Samas on patenditaotlus juba enne registreerimist kaitstud ajutise kaitsega.
Patendikaitse antakse leiutisele selle registreerimisega seaduses sätestatud korras. Patendiamet kontrollib patenditaotluse dokumentide vormi ja sisu; leiutise objekti; leiutise ühtsust; prioriteedinõude olemasolul seda tõendavaid dokumente. Patendiamet kontrollib ekspertiisi käigus leiutise vastavust patentsuse kriteeriumidele. Patendiamet avaldab patenditaotluse pärast 18 kuu möödumist patenditaotluse esitamise kuupäevast või prioriteedinõude korral prioriteedikuupäevast – kuni selle ajani on patenditaotluses sisalduv leiutis salajane. Kui Patendiamet leiab, et leiutise objekt on patendiga kaitstav ja leiutise olemus patendinõudluse sõnastuses vastab patentsuse kriteeriumidele ning patenditaotluse dokumentide vorm ja sisu on kooskõlas kehtestatud nõuetega, tehakse patendi väljaandmise otsus. Vastupidise otsuse korral on taotlejal võimalus kaevata Patendiameti otsuse peale apellatsioonikomisjoni. Leiutis registreeritakse patendi väljaandmise otsuse alusel. Patendikirjeldus avaldatakse patendi väljaandmise teate avaldamise päeval. Seejärel on kolmandatel isikutel 9 kuu jooksul võimalik esitada opositsioon patendi tühistamiseks või patendikaitse piiramiseks, kui nad tõendavad patentsuse täielikku või osalist puudumist.
Patent kehtib 20 aastat patenditaotluse esitamise kuupäevast arvates. Patenditaotluse ja patendi jõushoidmiseks tuleb tasuda riigilõiv iga kehtivusaasta eest.
Euroopa Ühenduse õiguse eeskujul on Eestis sisse seatud meditsiinitoodete ja taimekaitsetoodete täiendav kaitse, mis on tingitud ravimite väljatöötamise kõrgest hinnast ning patenditaotluste ja ravimi turustuslubade väga pikast menetlusest. Täiendav kaitse võimaldab pikendada patendi kehtivusaega 25 aastani.
1970. aasta Patendikkostöölepingu (PCT) alusel on võimalik esitada rahvusvaheline taotlus patendi või kasuliku mudeli saamiseks korraga mitmes riigis. Selle lepingu kohaselt teeb WIPO Rahvusvaheline Büroo (Genfis) eelmenetluse, ekspertiis tehakse märgitud riikides. 1973. aasta Euroopa Patendikonventsiooni (millega Eesti 2002 ühineb) alusel on võimalik esitada üks taotlus saamaks patenti Euroopa riikides; kogu menetlus teostatakse Euroopa Patendiameti poolt (Münchenis), tulemuseks on märgitud riikides eraldi kehtivad patendid (bundle of patents). Euroopa Ühenduse patendi (mis kehtiks ühtsena kogu Ühenduse territooriumil) alase regulatsiooni kehtestamiseni ei ole veel jõutud, vaatamata pikaaegsele tööle.

• Kasulik mudel

Kasulik mudel on leiutis, mis on uudne, millel on leiutustase ja mis on tööstuslikult kasutatav. Leiutis saab õiguskaitse kasuliku mudelina registreerimisel. Kasuliku mudeli õiguskaitse ulatus määratakse kindlaks kasuliku mudeli nõudluse sisuga. Kui kasuliku mudeli registreerimistaotlus vastab nõuetele ja selles sisaldub kasuliku mudeelina kaitstav leiutis, teeb Patendiamet kasuliku mudeli registreerimise otsuse ja kannab kasuliku mudeli registrisse. Patendiamet ei kontrolli leiutise uudsust, leiutustaset ega tööstuslikku kasutatavust. (avaldussüsteem). Kasuliku mudeli registreering kehtib neli aastat registreerimistaotluse esitamise kuupäevast arvates. Kehtivust võib pikendada kasuliku mudeli omaniku taotluse alusel esmalt neljaks aastaks ja hiljem veel kaheks aastaks. Kasuliku mudelina ei saa kaitsta biotehnoloogilisi ja meditsiinilisi leiutisi (vt seadus). Muus osas on kasuliku mudeli õiguskaitse sarnane patendi omale, kuid sellest oluliselt odavam.

• Mikrolülituse topoloogia

Definitsiooni vt seadusest. Õiguskaitse saab mikrolülituse topoloogia, mis on originaalne ega ole olnud maailma üheski osas ärieesmärgil kasutusel üle kahe aasta enne mikrolülituse topoloogia esitamist registreerimiseks (mikrolülituse topoloogiale ei laiene Pariisi konventsiooni prioriteet). Mikrolülituse topoloogia õiguskaitse ulatuse määramisel võetakse aluseks registrisse kantud mikrolülituse topoloogia identifitseerimise dokumendid . Õiguskaitset ei anta mikrolülituse topoloogiale, mida 15 aasta jooksul, arvates loomise hetke fikseerimisest, ei ole esitatud registreerimiseks või kasutatud ärieesmärgil. Mikrolülituse topoloogia õiguskaitse antakse kümneks aastaks ja see lõpeb kümne kalendriaasta möödumisel mikrolülituse topoloogia õiguskaitse algusaasta viimasest kalendripäevast.

• Tööstusdisain

Tööstusdisainilahendus on toote tasapinnaline või ruumiline väliskujundus . Väliskujundusena käsitatakse toote välisilme tunnusjoonte kogumit, mille üksikult või kombinatsioonis moodustavad vorm, konfiguratsioon, ornament , värvilahendus, faktuur ja materjal. Tootena käsitatakse nii iseseisvat toodet kui ka toote neid tagavaraosasid ja koostusid, mis tootesse paigutatuna jäävad selle toote tavakasutuses väliselt vaadeldavaks. Tavakasutus ei ole toote teenindus, hooldus ja parandus. Õiguskaitse saab tööstusdisainilahendus, mis on uus, eristatav ning mille järgi on võimalik tööstuslikult või käsitöönduslikult valmistada tooteid. Õiguskaitse antakse tööstusdisainilahenduse registreerimisega. Tööstusdisainilahenduse õiguskaitse ulatuse määramisel võetakse aluseks tööstusdisainilahenduse reproduktsioon , mis on kantud registrisse. Seadus sätestab kriteeriumid, millistel on tööstusdisaini kaitse välistatud (tuleneb üksnes toote tehnilisest otstarbest; on vastuolus heade tavadega; on ebapüsiv; on mikrolülituse topoloogia; on tagavaraosa või koost , mis tootesse paigutatuna ei jää toote tavakasutuses väliselt vaadeldavaks), samuti ”õiguskaitse erijuhud” (konflikt avaliku huviga või varasema õigusega). Kui registreerimistaotlus vastab nõuetele ja selles sisaldub kaitstav tööstusdisainilahendus, teeb Patendiamet registreerimise otsuse (kontrollimata originaalsust ja eristatavust – avaldussüsteem). Registreering kehtib viis aastat registreerimistaotluse esitamise päevast. Kehtivust võib pikendada kuni 25 aastani (uus seadusemuudatus). Tööstusdisaini rahvusvahelist registreerimist võimaldab Haagi kokkulepe, millega Eesti peatselt ühineb. Euroopa Ühenduse disaini regulatsiooni ei ole veel vastu võetud.

• Kaubamärk

Kauba- ja teenindusmärk on tähis, mida füüsiline või juriidiline isik kasutab või kavatseb kasutada majandus- ja äritegevuses oma kaupade või teenuste eristamiseks teiste füüsiliste või juriidiliste isikute samaliigilistest kaupadest ja teenustest.
Õiguskaitse kehtib nii registreeritud kaubamärgile kui üldtuntud kaubamärgile (Pariisi konventsiooni alusel: well- known ). Registreeritud kaubamärgi õiguskaitse ulatuse määramisel võetakse aluseks kaubamärgi reproduktsioon. Registreeritud kaubamärgi õiguskaitse ulatus kaupade ja teenuste suhtes määratakse kaupade ja teenuste loeteluga . Registreeritava kaubamärgi vorm peab kehtiva seaduse alusel olema graafiline tasapinnaline (sõna, kujund vm) või ruumiline; kasutatakse veel heli- ja lõhna jm kaubamärke (ja ka kaitstakse mujal).
Kaubamärgi registreerimiseks peab ta vastama absoluutsetele ja relatiivsetele kaitsetingimstele. Absoluutsed alused kaitse andmisest keeldumiseks on eristusvõime puudumine (non-distinctive), petlikkus (deceptive) ja kirjeldavus (descriptive), samuti vastuolu avaliku korra ja heade tavadega, seaduse või rahvusvahelise lepinguga (riigisümbolid jms). Omandatud üldtuntus (õieti eristusvõime omandamine) või pädeva riigiorgani luba võimaldab osasid neist alustest mitte arvestada. Osa kaubamärgist võidakse ka määratleda mittekaitstav osana . Relatiivsed alused kaitse andmisest keeldumiseks on seotud varasemate kaubamärkide ja muude varasemate õigustega (nimi, ärinimi, teos jm). Need puudutavad nii kaubamärgi kuju kui ka tähistatavaid kaupu ja teenuseid. Kui nii üks kui teine on identne kui teisele isikule kuuluval kaubamärgil, ei ole võimalik kaubamärki registreerida. Kui kuju on eksitavalt sarnane ja kaubad -teenused samaliigilised (lähedased), on võimalik registreerida varasema õiguse omaja loal; sama puudutab ka assotsieeruvaid märke ja kaupu-teenuseid, kui on oht varasema märgi maine ärakasutamisele võ selle eristusvõime kahjustamisele (dilutsioon: nt Champagne lõhnaõlil).
Kaubamärk registreeritakse, kui ekspertiisi käigus ei ilmne ühtegi registreerimisest keeldumise aluseks olevat asjaolu või need kõrvaldatakse. Registreerimisest keeldumise peale võib esitada kaebuse apellatsioonikomisjoni; kolmas isik võib vaidlustada (opositsioon) kaubamärgi kaitstavuse.
Kui registreerimisotsus jääb jõusse, kantakse kaubamärk registrisse. Õigus kaubamärgile kehtib registreerimistaotluse saabumise kuupäevast kuni 10 aasta möödumiseni registrisse kandmise kuupäevast. Kaubamärgi kehtivust võib pikendada omaniku avalduse põhjal iga kord 10 aastaks. Kaubamärgiomanik on kohustatud kaubamärki kasutama hiljemalt viienda aasta lõpuks registreerimisest arvates. Mittekasutamine on aluseks registreeringu kehtetuks tunnistamisele asjashuvitatud isiku nõudel.
Kaubamärgiseadus võimaldab kaitset ka kollektiivkaubamärkidele, eelnõu kohaselt peaks lisanduma garantiimärgi kaitse. Kollektiivkaubamärk on teovõimelisele isikute ühendusele kuuluv kaubamärk, mida selle ühenduse liige kasutab oma kaupade ja teenuste tähistamiseks kollektiivkaubamärgi põhikirjas sätestatud tingimustel ja korras. Garantiimärk on kaubamärk, millega tähistatakse eri isikute kaupu ja teenuseid nende kaupade ja teenuste mingi ühise omaduse, ühise geograafilise päritolu või tootmisviisi või muu ühise tunnuse garanteerimiseks.
Samuti on kehtiv seadus lakooniline üldtuntud kaubamärkide kaitse osas. Eelnõu kohaselt tunnistab kaubamärgi üldtuntust kohus, erandjuhul Patendiamet. Üldtuntuse tunnistamisel arvestatakse muuhulgas : kaubamärgi tuntuse astet Eesti Vabariigis kaubamärgiga tähistatud liiki kaupade või teenuste tegelike ja võimalike tarbijate sektoris, nende kaupade või teenuste jaotusvõrgus tegutsevate isikute sektoris või nende kaupade või teenustega tegelevas ärisektoris; märgi kasutamise ja tutvustamise kestust ja ulatust ning kaubamärgi geograafilist levikut; märgi registreerimist, kasutamist ja üldtuntust teistes riikides; märgi hinnangulist väärtust. Üldtuntuse tunnistamiseks piisab , kui kaubamärki tunneb valdav enamus vähemalt ühte nimetatud sektorisse kuuluvatest isikutest. Üldtuntuse tunnistamiseks ei nõuta kaubamärgi kasutamist, registreerimist, registreerimise taotlemist ega kaubamärgi tuntust valdavale enamusele Eesti elanikkonnast. Kaubamärgi üldtuntuse tunnistamine ei oma õigusjõudu hilisemates vaidlustes.
Kaubamärkide rahvusvaheline registreerimine toimub Madridi protokolli alusel WIPO Rahvusvahelises Büroos , märgitud riikidel on võimalik rahvusvaheliselt registreeritud kaubamärk tühistada oma seaduste kohaselt. Euroopa Ühenduse kaubamärk kehtib kogu Euroopa Liidus ühtse märgina (registreerib Siseturu Ühtlustamise Amet – OHIM – Alicantes).

• Geograafiline tähis

Mõiste ja kriteeriumid vt seadusest ja minu artiklist (kättesaadav www.epa.ee). Geograafilise tähise õiguskaitse antakse geograafilise tähise registreerimisega. Geograafilise tähise õiguskaitse ulatus määratakse registreeringu andmetega (kirjeldus jm). Geograafilise tähise õiguskaitse on tähtajatu. Taotleja ja kasutaja vt seadusest ja artiklist.

Kirjandus

Patendiseadus RT I 1994, 25, 406; 1996, 49, 953; 1998, 64/65, 1003; 107,1768; 1999, 84, 764; 2001, 27, 151
Kasuliku mudeli seadus RT I 1994, 25, 407; 2000, 19, 117; 2001, 27, 151
Mikrolülituse topoloogia kaitse seadus RT I 1998, 108, 1783; 2001, 27, 151
Tööstusdisaini kaitse seadus RT I 1997, 87, 1466; 1998, 108/109, 1783; 2001, 27, 151; 56, 335 (+ muudatus )
Kaubamärgiseadus RT 1992, 35, 459; 1998, 15, 231; 1999, 93, 834; 102, 907; 2001, 27, 151; 56, 332; 56, 335
Geograafilise tähise kaitse seadus RT I 1999, 102, 907 (+ muudatused)
Äriseadustik § 12 lg 3 ja 31
Sordikaitseseadus RT I 1998, 36, 553; 2000, 10, 56
Patendivoliniku seadus RT I 2001, 27, 151
Kalmet : Geograafilised tähised õiguskaitse objektina // Eesti Majanduse Teataja (2000) nr 2, lk 14-16
Kukrus, 106-123, 249-299
www.epa.ee; www.patentlib.ee

4. TRIPs-leping

INTELLEKTUAALOMANDI ÕIGUSTE REALISEERIMINE

1. TRIPs-leping

GATT- General Agreement on Trade and Tariffs kujunes WTO – World Trade Organization’iks. Üks selle instrumente on Agreement on Trade- Related Aspects of Intellectual Property Rights, 1994. See koosneb järgmistest osadest:
I : üldsätted, põhiprintsiibid
II : standardid intellektuaalomandi liikide kättesaadavuse, ulatuse ja kasutamise kohta
III : intellektuaalomandi õiguste rakendamine (enforcement)
IV : intellektuaalomandi õiguste omandamine ja jõushoidmine
V : vaidluste vältimine ja lahendamine
VI : üleminekusätted
VII : institutsioonilised ja lõppsätted

2. Üldsätted ja põhiprintsiibid

Kokkuleppe eesmärgiks on sätestada minimaaldirektiivid liikmetele .
Intellektuaalomandi mõiste
Rahvuslik ja MFN kohtlemine
PC 67, BC 71, RC 61, IPIC 89 = WTO
Persons domiciled or having a real and effctive industrial or commercial establishment in that customs territory
PC 1-12 ja 19 jäävad jõusse, miski lepingus ei muuda PC, BC, RC, IPIC kohaseid kohustusi
Eesmärk ja põhimõtted (a 7) IO kaitse eesmärk on tehnoloogilise uuenduse edendamine, tehnoloogiasiire ja –levi, tootjate ja kasutajate vastastikune kasu tehnoloogilisest teadmisest, see peab viima sotsiaalse ja majandusliku heaoluni ja õiguste ja kohustuste tasakaalustatuseni.
(a 8) riigi õigus kaitsta avalikke huve kooskõlas kokkuleppega; kooskõlas lepnguga meetmed õiguste omaja kuritarvituste ja maailmakaubandust takistava praktika vastu.

3. Intellektuaalomand

Autoriõigus ja naaberõigused
Kaubamärk
Geograafiline tähis
Tööstusdisain
Patent
Layout-design of integrated circuit
Avaldamata informatsioon
Autoriõigus ja naaberõigused BC 1-21 koos lisaga jäävad jõusse, v.a 6bis
Arvutiprogrammid ja andmebaasid
Rentimisõiguse piirang (programm, film , fonogramm)
Kaitsetähtaeg 50 a teose avaldamisest v tegemisest, esitusest v salvestusest, 20 a saatest
Õiguste piirangud tasakaalus autori huviga
Esitaja, fonogrammitootja ja ringhäälinguorganisatsiooni õigused
RC ja BC 18 kehtivad piirangute osas
Kaubamärk Eristusvõime, registreerimine, visuaalsus
Kasutamine, avaldamine, tühistamine
Ainuõigus, eesmärk vältida likelihood of confusion, varasemad õigused, üldtuntud kaubamärgi kaitse ja kaitse dilutsiooni vastu
Kaitseaeg 7 a, pikendatav lõpmatult
Kasutamiskohustus 3 a jooksul
Litsents ja üleandmine; sundlitsentsi pole
Geograafiline tähis Omaduslik side
Suhe kaubamärgiga, eksitav õige tähis
Veinide ja piiritusjookide lisakaitse
Liik, tüüp, imitatsioon...
Homonüümsed tähised
Rahvusvahelised läbirääkimised
Suhe heauskselt omandatud kaubamärgiga, nime kaitse
Kodumaise kaitse tingimus
Tööstusdisain Uudse/originaalse disaini kaitse
Eristatavus ja funktsionaalsus
Kaitse lihtsus
Kaitse disaini seaduse v autoriõigusseaduse alusel
Kaitse 10 aastat
Ainuõigus
Patent Kriteeriumid
Avalik kord, moraal , elu ja tervis (biotech)
Ainuõigus, üleantav ja litsentsitav; sundlitsents ja –kasutus riigi poolt
Taotluse nõuded; kehtivus 20 a taotlusest
Tühistatav
Tõendamiskoormise üleminek meetodi patendi korral, kui saadud toode on sarnane patenditud meetdil saadud tootega
MLT ja avaldamata info IPIC’u viited
Sundlitsents ja –kasutus riigi poolt
Kaitse kehtib 10 aastat
Registreerimine või mitte (15 a loomisest)
Andmekaitse ausa konkurentsi huvides Ärisaladus (p.o saladusena väärtuslik)
Riigi kohustus hoida saladust (meditsiini- ja taimekaitsetoodete puhul)
Konkurentsiõigust rikkuvad litsentsid

4. Enforcement

Efektiivsed meetmed, sh preventsioon
Legitiimse kaubanduse kaitse
Õiglane, lihtne, odav ja kiire protseduur
Kohtulik kontroll; esindus , andmekaitse, nõuded
Tõendid
Tõkendid : keeld rikkuda
Kahjud ja kulutused
Käibest kõrvaldamine ja hävitamine
Märgi kõrvaldamine ei ole piisav tsiviilkäibe jaoks
Kolmandatest isikutest teatamine
Hüvitus väära süüdistuse puhul
Haldus heausksuse korral vaba vastutusest
Provisoorsed meetmed
Kohtulik sanktsioon inaudita altera parte
Keelule käibesse lasta
Tõendite kogumisele
Baseerub õiguste omaja esitatud andmetel
Tähtaeg nõude esitamiseks 20 tp v 31 p
Kohus võib määrata hüvituse vääralt süüdistatule
Piirimeetmed (51) Õiguste omajal võib põhjendatud kahtluse korral nõuda tollilt/kohtult võltsitud ja piraatkaupade (jm) impordi (ekspordi) tõkestamist
(52) Nõue p.o täpne ja põhjendatud
(53) Garantii kuritarvituse puhuks
(54) Teade importijale ja nõude esitajale
(55) Kui 10 p jooksul teatest ei ole esitatud hagi (resp) või tõkendit pikendatud, see lõpeb
(56) Tekkinud kahju hüvitamine
(57) Inspection and information
(58) Ex officio
Teabenõue õiguste omajale
Teade importijale ja õiguste omajale
Haldus heauskse tegevuse puhul ei vastuta
(59) Hävitamine lisaks muudele meetmetele
(60) De minimis import
Kriminaalvastutus tahtliku ja kaubandusliku kaubamärgi võltsimise piraatluse eest
Konfiskeerimine ja hävitamine
Kohaldub ka sisseseadele
Muul juhul optsiooniline