Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Intellektuaalomand (1)

1 Hindamata
Punktid
 
Säutsu twitteris

1. Intellektuaalomand

  • Sissejuhatus

Inimene on suuteline oma intellekti ehk arukuse abil looma midagi uut. Selles on nähtud inimese jumalanäolisuse märki. Oma bioloogiliste eelduste poolest on inimene sarnane loomale, kes ei loo, vaid kopeerib juba olemasolevat , kohandades seda oma vajadustele. See loomulik käitumine vastandub inimeses teadvustatud püüdlusele hea, ilu ja tõe poole, mis väljendub oma elukeskkonna paremaks muutmises ( leiutised ), selle kaunistamises (kujutav kunst , muusika , kirjandus) ja teadusega tegelemises.
Loomulik käitumine tähendab ka tugevama võimu, oma egoistlike huvide kaitsmist jõuga. Sellele vastandub ühiskonna liikmete välise vabaduse vastastikune piiramine õiguse (Evgenij Nikolaevich Trubeckoj määratlus ) vahenditega, millega esiteks tagatakse võimalus kõigi ühisonnaliikmete kooseksisteerimiseks ja teiseks luuakse eeldused koostööks ühiste eesmärkide saavutamiseks (Wolfgang Friedmann’i rahvusvahelise õiguse klassifikatsioon ).
Vana tsiviilõiguse jaotus on: isikud, asjad, toimingud (personae, res, actiones). Sarnaselt sellele jaotusele kaitseb õigus isikute elu, nende omandit ja nende tegevusvabadust. Eristada tuleb õigust ja seadust. Õiguse elemendid on õiglus , õiguskindlus ja eesmärgipärasus ; õigus on midagi, mida tuleb mõista, arvestades kõikvõimalikke asjaolusid – õiguse mõistmine on õiguslike ja muude asjaolude kaalumine ja nende põhjal otsuse tegemine. Seadus on üks kaalukaid õiguslikke argumente ( allikaid ). Eri õigusargmentidel on eri õigussüsteemides erinev tähtsus.
Õiguse täielikuks realiseerimiseks on vajalik võimu olemasolu, mida kindlal territooriumil kehastab riik. Riik esiteks tunnustab õigust ja kehtestab selle realiseerimise vormi seadusena (materiaalne ja formaalne õigus), teiseks garanteerib õigusemõistmist kohtute kaudu ja kolmandaks administreerib õigust sunni ja sunni ähvardusega.
Intellektuaalomandi õiguses kui ühes õigusharus kaalutakse inimese (või juriidilise isiku) subjektiivset õigustatud huvi (ehk õigust subjektiivses mõttes) avaliku huviga . Ühelt poolt on inimese looming selle inimese vaimne sünnitis (plagiare – lapsi röövima; M. Valerius Martialis, I saj), mis annab talle õiguse teatud monopoolsele seisundile (vrd vanemate õigus lapsi kasvatada); teiselt poolt on ühiskonnal õigustatud huvi oma liikmete vaimsele panusele, et see saaks kasutatud kõigi hüvanguks. Riik kehtestab oma territooriumil tingimused, millistel inimene saab oma monopoli kaitsta ja assisteerib inimest kui nõrgemat osapoolt juhul, kui ta seda on (õiguse raske rikkumise korral või kui on tarvis autoriteetset ja sunniga tagatud õigusemõistmist). Ühtlasi kehtestab riik tingimused, kuidas ühiskond võib inimese monopoolset seisundit piirata.
  • Immateriaalne vara

Vastavalt AÕS § 30 (lg 1) moodustavad vara asjad ja rahaliselt hinnatavad õigused ja kohustused. Vara on vallas- või kinnisvara vastavalt asjade liigitusele vallasasjadeks ja kinnisasjadeks (vt § 8) ning õiguste kuuluvusele (§ 31): asjaõigused kuuluvad vallas- või kinnisvara hulka selle järgi, kas nende esemeks on kinnis - või vallasasi (lg 1); võlaõigused ja muud isiklikud varalised õigused kuuluvad vallasvara hulka (lg 2).
Asi seaduse tähenduses on kehaline ese. Seaduses nimetatud juhtudel kohaldatakse õigustele asjade suhtes kehtivaid sätteid (AÕS § 7 lg 1-2).
Tsiviilseadustiku üldosa seaduse eelnõu annab eseme definitsiooni: ese on asi, õigus või muu hüve, mis võib olla õiguse objektiks ; üldised hüved ei saa olla omandis ega esemeks. Õigusele kohaldatakse ( kinnis )asja kohta sätestatut seaduses sätestatud juhtudel (§§ 46-48). Vara mõistab eelnõu kui isikule kuuluvat varaliselt hinnatavate õiguste ja kohustuste kogumit (§ 63).
Vastavalt tsiviilõiguslikele üldseadustele on intellektuaalomandi õigused seega varalised õigused, mis kuuluvad vallasvara hulka; nende ese ei ole asi, kuigi nende esemete suhtes võidakse kohaldada asja kohta käivaid sätteid seaduses sätestatud juhtudel. Intellektuaalomandi õiguste objektid on esemed tsiviilseadustiku üldosa seaduse eelnõu mõttes – nad võivad olla õiguse objektiks (ei eksisteeri aga põhimõtteliselt ilma õiguseta, erinevalt nt peremeheta asjadest).
Intellektuaalomand ei ole omand asjaõigusseaduse tähenduses, sest omand on isiku täielik õiguslik võim asja üle (AÕS § 68 lg 1). Omandi esemeks võib olla iga asi, mille omandamine ei ole seadusega keelatud. Vallasomandi esemeks on vallasasi (§ 69 lg 1-2).
Samas räägitakse reeglina intellektuaalomandist, tööstusomandist; samuti on ajalooliselt kasutusel immateriaalhüvede õiguse mõiste (Josef Kohler 1849-1919: Immaterialgüterrechte).
Vastavalt intellektuaalomandi õiguse teooriale on intellektuaalomand ehk omandiõigus immateriaalsele varale kolmas liik omandiõigust (omandit). Omand (property, propriété) kehtib vallasasjade, kinnisasjade ja immateriaalse vara suhtes. Seejuures on kõik omandid varalised ainuõigused (monopolid) ehk absoluutsed õigused. Mõistagi võib seadusega ette näha piiranguid nende suhtes.
Vallasvara puhul on omandi indikaatoriks valdus – tegelik võim asja üle, samuti reaalservituudi teostamine (AÕS § 32). Vastavalt § 34 lg 2 loetakse valdus seaduslikuks, kuni ei ole tõendatud vastupidist (vt ka § 90). Kinnisvara puhul on omandi indikaatoriks kinnistusraamatu kanne omaniku kohta, valdus ei ole oluline (vt § 118 lg 1 ja § 119 lg 3).
Immateriaalsete hüvede omandi tingimused nähakse ette seadusega. Valdus asjaõigusseaduse mõttes ei ole nende puhul võimalik. Neid kui õigusi saab kasutada, aga ka käsutada (üle anda, pärandada, tasu eest kasutusse anda, pantida jne). Paljude intellektuaalomandi õiguste omandamine on seotud registreerimisega analoogselt kinnisomandile ( patent jpm), mõnede omandamine aga on seotud muu juriidilise faktiga (õigus patenti taotleda tuleneb leiutise loomise faktist; autoriõigus teose loomise faktist; üldtuntud kaubamärgi õigus tuleneb kaubamärgi üldtuntuse faktist).
Paljudest muudest varalistest õigustest eristab omandiõigust see, et ta on absoluutne. See tähendab, et ta kehtib kõigi ülejäänud isikute suhtes, mitte ainult kellegi konkreetse suhtes. Võlaõigus on relatiivne õigus, mis kehtib ainult lepingu poolte (või näiteks kahju tekitaja ja kahjustatud isiku) vahel. Samuti on relatiivse iseloomuga õigussuhe vanema ja lapse, pärandaja ja pärija (kuigi: pärija õigus pärandile on absoluutne), halduse adressaadi ja halduse teostaja vahel (aga näiteks õigus põhivabaduste respekteerimist nõuda on absoluutne).
  • Definitsioon

Intellektuaalomand on omandiõigus infohulkadele, mida on võimalik inkorporeerida arvutusse hulgasse materiaalsetesse esemetesse.
Intellektuaalomandi esemeks on info, mitte materiaalsed esemed (asjad); info, mis moodustab intellektuaalse omandi eseme, peab olema kopeeritav teiste isikute poolt. Selleks peab see info olema määratletud (fikseeritud: Teos loetakse looduks hetkel, mil see on väljendatud mingis objektiivses, tajumist ja reprodutseerimist või fikseerimist võimaldavas vormis; AutÕS § 7 lg 2) ja piiritletud (Kasuliku mudeli nõudlus on leiutise olemuse selge, täpne ja lühike sõnaline väljendus ; KMudS § 9 lg 1).
Teiseks olemuslikuks tingimuseks intellektuaalomandi suhtes on originaalsus: Teoseks loetakse mis tahes originaalset tulemust kirjanduse, kunsti või teaduse valdkonnas, mis on väljendatud mingisuguses objektiivses vormis ja on selle vormi kaudu tajutav ning reprodutseeritav kas vahetult või mingi tehnilise vahendi abil. Teos on originaalne, kui see on autori enda intellektuaalse loomingu tulemus (AutÕS § 4 lg 2). Kasulik mudel on leiutis , mis on uudne, millel on leiutustase ja mis on tööstuslikult kasutatav (KMudS § 5 lg 1).
Lisaks nendele olemuslikele tingimustele näeb seadus ette veel teisi, millega määratletakse intellektuaalse omandi kaitstavus. Nii piiratakse intellektuaalse omandi õiguste kaitsetähtaega, seatakse see sõltuvusse formaalsuste täitmisest, sh tasude maksmisest, samuti piiratakse teatud juhtudel intellektuaalomandi õiguse omaja monopoolst seisundit avalikes huvides (kaubamärgi kasutamiskohustus, sundlitsents, sundkasutus avalikes huvides).
Väär on arusaam, et intellektuaalne omand on riigi soodustus või luba, mida riik oma võimuga annab; see on omand ( eraõigus ), mida riik on kohustatud tunnustama tulenevalt rahvusvaheliselt tunnustatud põhimõtetest ja enda poolt kehtestatud korras.
  • Printsiibid


  • Intellektuaalomand on eraõigus


    Eraõigus on valvsatele (jus privatum vigilantibus scriptum ), ütleb vana sentents. Nagu igasugune omand, on ka intellektuaalomand eraõigus, mille kaitsmine on eeskätt selle õiguse omaja võimalus. Riik kohustub looma tingimused selle õiguse realiseerimiseks, sekkudes ainult avaliku rahu huvides kohtumõistjana, suurte korratuste takistajana ( karistusõiguslikud ja piirimeetmed, sh tolli tegevus), õiguse (eeskätt formaalsete õiguste, tasude, tähtaegade jne) kehtestajana oma territooriumil (ja rahvusvahelise kommuniteedi liikmena ka laiemalt) ja rakendajana (kui õigusest ei peeta vabatahtlikult kinni), aga ka registripidajana juhul, kui seadus näeb ette õiguste kaitse registreerimise alusel; registripidaja võib teostada ka kontrolli, kui seadus selle ette näeb.
  • Õiguste kollisiooni korral eelistatakse varem õiguse omandanud isikut (senioriteet)


    Teose kaitstust autoriõigusega eeldatakse... Tõendamiskohustus lasub teose autoriõigusega kaitstuse vaidlustajal (AutÕS § 4 lg 6).
    Tööstusomandi esemete õiguskaitse puhul kehtib põhimõte First to file, mis tähendab, et õiguskaitse saab selle isiku objekt, kes esimesena esitas taotluse õiguskaitse saamiseks (USA-s First to invent ).
    Nendele eeldustele vastupidist asjaolu tuleb tõendada. Seda saab teha alles siis, kui objekt on õiguskaitse saanud (Vaidlused autorsuse üle lahendab kohus pärast kasuliku mudeli registreerimist. Isik, kes leiab, et käesoleva seaduse ... järgi on tema kasuliku mudeli autor või ühisautor, võib oma autorsuse tunnistamiseks esitada kohtusse hagi kasuliku mudeli omaniku vastu. Autorsust võib vaidlustada autor või tema pärija. KMudS § 45). Autorsuse omastamine on karistatav kriminaalkorras.
    Senioriteeti rikub ainult selline õigus, mis on avalikustatud: Leiutis on uudne, kui see erineb tehnika tasemest. Tehnika tase määratakse kindlaks kogu teabe põhjal, mis on enne kasuliku mudeli registreerimise taotluse esitamise kuupäeva ... teatavaks saanud kirjaliku või suulise kirjeldamise kaudu, kasutamise läbi või mis tahes muul viisil. Uudsuse määramisel võetakse arvesse ka enne registreerimistaotluse esitamise kuupäeva ... avaldatud registreerimistaotluste ja patendiseaduse ... järgi avaldatud patenditaotluste sisu, kui nende esitamise kuupäev ... on varasem (KMudS § 7 lg 1). Seevastu: Autoriõigus tekib nii avalikustamata kui ka avalikustatud (avaldatud, avalikult esitatud, üldsusele näidatud ja üldsusele edastatud) teostele (AutÕS § 8).
    Teatud juhtudel teostab registripidaja originaalsuse kontrolli (patentide ja kaubamärkide puhul). Muudel juhtudel eeldatakse, et heauskne õiguskaitse taotleja esitab taotluse ainult originaalsele objektile . Sajaprotsendilist õiguskindlust originaalsuse suhtes ja senioriteeti ei saa siiski mingil juhul garanteerida. Seetõttu on kehtestatud teatud piirangud senioriteedi vaidlustamise osas (nt kaubamärgi puhul 5 aastat, pahauskse taotluse puhul aga piiramatult).
  • Õiguse vaidlustatavus, kui see on omandatud pahauskselt (heausksuse põhimõte)


    Heausksust eeldatakse. See kehtib nii taotleja/õiguse omaja suhtes kui ka muude isikute suhtes. Isik, kes väidab, et taotlus on esitatud või õigus omandatud pahauskselt, peab seda tõendama.
    See tähendab ka seda, et paljude objektiliikide puhul ei teosta registripidaja kontrolli.
    Muude isikute õiguste kaitse: Isik, kes kasutas Eesti Vabariigis tööstuslikult leiutist enne teise isiku poolt samale leiutisele registreerimistaotluse esitamist , tehes seda heauskselt ja registreerimistaotluse esitanud isikust sõltumatult, võib jätkata leiutise kasutamist, säilitades kasutamise üldiseloomu endisena. Kasutamine on heauskne, kui kasutaja ei teadnud ega pidanudki teadma, et leiutisele kavatsetakse esitada registreerimistaotlus (KMudS § 12 lg 1).
  • Kaitse kehtib ühe riigi piirides ja selle riigi seaduste alusel ( territoriaalsus )


    Intellektuaalomandi immateriaalsest iseloomust tulenevalt on selle tunnustamine vältimatult seotud seadusliku alusega ja seega territoriaalne. Võimalik on, et sisult üks ja sama õigus kuulub eri riikides eri isikutele. Teoreetiliselt võimalik on ka see, et teiste riikide kodanike õigusi mingis riigis ei tunnustata.
    Tulenevalt majanduslikust läbikäimisest ja koostööst riikide vahel on vajalik ühtsete tingimuste loomine ja vastutulek, mis on eriti aktiviseerunud seoses globaliseerumisega ja transnatsionaalsete kompaniide tegevusega .
    Esimeseks sammuks koostöös oli XIX sajandi oluliste Pariisi ja Berni konventsioonide (1883, 1886 ) alusel sisse seatud rahvusliku kohtlemise nõue, autoriõiguse formaalsusteta kaitse ja tööstusomandi puhul teises riigis omandatud prioriteedi tunnustamine. Need põhimõtted
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Intellektuaalomand #1 Intellektuaalomand #2 Intellektuaalomand #3 Intellektuaalomand #4 Intellektuaalomand #5 Intellektuaalomand #6 Intellektuaalomand #7 Intellektuaalomand #8 Intellektuaalomand #9 Intellektuaalomand #10 Intellektuaalomand #11 Intellektuaalomand #12 Intellektuaalomand #13 Intellektuaalomand #14 Intellektuaalomand #15 Intellektuaalomand #16 Intellektuaalomand #17 Intellektuaalomand #18 Intellektuaalomand #19 Intellektuaalomand #20 Intellektuaalomand #21 Intellektuaalomand #22 Intellektuaalomand #23 Intellektuaalomand #24 Intellektuaalomand #25
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 25 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2014-12-18 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 30 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Jansa009 Õppematerjali autor

    Lisainfo

    Mõisted


    Kommentaarid (1)

    kazku profiilipilt
    Katri Kikas: Jäin rahule, põhjalik materjal.
    20:05 20-03-2016


    Sarnased materjalid

    22
    pdf
    Intellektuaalne omand-Eksam
    19
    pdf
    Intellektuaalne omandiõiguse eksam
    6
    docx
    Intellektuuaalomandi õigus KT
    22
    doc
    Intellektuaalomandi õigus
    9
    doc
    Intellektuaalomand
    5
    doc
    Intellektuaalne omand
    269
    docx
    Õiguse alused eksami kordamisküsimused
    1072
    pdf
    Logistika õpik





    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun