isukord
isukord 1
Sissejuhatus 2
1. Kaubamärgi ajalugu ja olemus 3
1.1. Kaubamärgi ajalugu 3
1.2. Kaubamärgi olemus 3
2. Kaubamärgi kaitsmine ja väärtus 5
2.1. Kaubamärgi kaitsmine 5
2.2. Kaubamärgi väärtus 5
2.3. Kõige tulusam
kaubamärk 6
3. Ülesanne 7
3.1.
Logod 7
3.2. Küsimused 7
Kokkuvõte 8
Viidatud allikad 9
Lisa 1. Registreerimise taotluste jaotus riikide järgi 11
Lisa 2. Maailma tuntumad ja mainekamad kaubamärgid 13
Lisa 3. Poolnurga valemid 14
Sissejuhatus
Antud referaadis on juttu kaubamärgi ajaloost ning sellest, kus ja
millal see
tekkima hakkas. Lisaks saab teada, mis asi on üldse
kaubamärk ja kui oluline on kaubamärgi juures selle väärtus.
Kaubamärgid on jaotutatud kuude erinevasse gruppi, millest ka
lähemalt räägitakse. Samuti on väga oluline kaubamärgi
kaitsmine. On olnud palju juhtumeid, kus tootja
logo on
samasugune või väga sarnane teise olemasoleva firma märgiga. Sellistesse
juhtumitesse suhtutakse täie tõsidusega ning tihtipeale
tunnistatakse see plagiaadiks (
loomevargus ). Referaadi esitlemisel
viiakse ka logo äraarvamise mäng, kus peab ära
arvama logo nime ja
riigi, kust see pärit on. Samuti on kuulajatele mõningad küsimused
seoses kaubamärgiga.
Kaubamärgi ajalugu ja olemus
Kaubamärgi ajalugu
Kaubamärgi ajalugu1
ulatub Rooma keisririigi aega (I-V sajand pKr), mille rajajateks
peetakse Rooma impeeriumi mõõgaseppasid. Sellest ajast pärinevatelt
mõõgateramikelt on tuvastatud erinevaid kirjed , milleks enamasti on
mõõgasepa nimed, näiteks Ranvicus. Selliseid märgiseid võib
pidada kaubamärkideks, kuna mõõgasepp kasutas oma mõõga
märgistamiseks kindlat kirjet, millega vastutas oma toodangu
kvaliteedi eest ning mõõga ostjal oli võimalik teha valik
mõõgasepa nimest lähtuvalt. [1]
Tööstuse ja infovahetuse arenemine ning ülemaailmse turu tekkimine
19. sajandil panid aluse tänapäeva kaubamärgi tekkimisele. Kui
mõisteti, et kaubamärgid soodustavad kaubandust loodi riiklikud
kaubamärkide registreerimise asutused, mis aitavad määratleda
õigusi, piirata monopole ja eristada kaubamärkide piire. Lisaks
kaubamärgi registreerimis asutuste loomisega suurendati äriühingute
usaldusväärsust ning kaubamärkidega seotud vaidluste lahendamist
kiiresti ja tõhusalt. [2]
Kaubamärgi olemus
Kaubamärk on graafiliselt kujutatav tähis, millega on võimalik
eristada ühe ettevõtja kaupa või teenust teise ettevõtja identset
või samasse valdkonda kuuluvast kaubast või teenusest. Ettevõtja
kasutatav kaubamärk peab tarbijale meelde jääma, et ta saaks
õnnestunult valitud toodet ka teist korda osta/tarbida. Lühidalt on
kaubamärgid kaubanduses vahendiks , mille kaudu on tarbijal lihtne
tuvastada tooteid või teenuseid. [3]
Kaubamärgid on jaotatud kuude erinevasse liiki, milleks on [3]:
- sõnamärk – kujundamata ehk tavapärases arvutikirjas sõna või sõnade kombinatsioon, täheühend , sõnad kombinatsioonis tähtede või numbritega, tähe- ja numbriühend jms. Sõnad võivad olla pärit tavakeelest, nimed või tehissõnad, nii eesti- kui võõrkeelsed. Sõnamärgi mõiste alla kuuluvad ka ilma kujunduseta pikemad reklaamlaused ehk loosungid;
- kombineeritud märk – kujundite kombinatsioon, kus esineb tähti, sõnu või numbreid ;
- kujutismärk – koosneb ainult kujundist, ei sisalda sõnu, tähti ega numbreid;
- ruumiline märk – kolmemõõtmeline tähis (näiteks toote või pakendi omapärane väliskuju ), mille kohta võib esitada mitu vaadet;
- helimärk – heli, meloodia, signatuur vms, mida on võimalik kujutada noodikirjas.
Kaubamärgi eriliigid, mis tähistavad teatud ühistunnuseid, on [3]:
- kollektiivkaubamärk – kollektiivile/inimeste grupile kuuluv tähis, mida iga liige võib kasutada vastavalt põhikirjas sätestatud tingimustele;
- garantiimärk – eri isikute kaupu või teenuseid tähistav märk nende kaupade või teenuste ühise omaduse, geograafilise päritolu, tootmisviisi või muu ühistunnuse garanteerimiseks.
Kaubamärgi kaitsmine ja väärtus
Kaubamärgi kaitsmine
Kaubamärgi peamine ülesanne on kindla kauba või teenuse
tähistamine selliselt, et need paistaksid samalaadsete toodete seast
välja. Iga ettevõtte soovib oma kaubamärgi muuta mainekaks ja
väärtuslikuks kvaliteeditähiseks ning selle tagamiseks on vaja ka
õiguskaitset. Õiguskaitse tagamiseks on vajalik kaubamärgi
registreerimine, mis ei ole kohustus, vaid õigus. Selle abil
omandatakse ainuõigus kaubamärgi kasutamiseks kindlate kaupade või
teenuste tähistamiseks. Kaubamärgi registreerimisega on õigus
keelata teistel isikutel kaubamärgiga identsete või sarnaste
tähiste kasutamise samas tegevusvaldkonnas sellel territooriumil,
kus kaubamärk on saanud õiguskaitse. Eesti kaubamärgiregistrisse kantud märgil on õiguskaitse Eesti Vabariigi territooriumil. [4]
Kui ettevõte tegutseb Euroopa Liidu mitmes liikmesriigis, saate
taotleda kaitset ühenduse kaubamärgiga, mis kehtib kogu Euroopa
Liidus. Ühenduse kaubamärke registreerib Siseturu Ühtlustamise
Amet (OHIM). Ühenduse kaubamärk annab selle omanikule kaitse kõigis
Euroopa Liidu liikmesriikides. Euroopa liidus ühenduse kaubamärgi
taotlemist peab uuendama iga kümne aasta tagant.
[7]
Kaubamärgi väärtus
Kaubamärgid kuuluvad ajastusse, mil ei müüda, vaid ostetakse. Nad
võimaldavad tarbijatel lihtsal viisil identifitseerida erinevaid
tooteid ja võrrelda hindu. Aitavad taas ära tunda meeldivaid kaupu
ning osta neid jälle. Kaubamärgid loovad väärtuse nii
märgiomanikule kui ka kliendile. Märgiomanike jaoks on märgid
vahendiks, et läbi lüüa turgudel, müüa paremini ja rohkem.
Selleks kasutavad ettevõtted reklaami, mida rohkem inimene
kaubamärki erinevates kohtades näeb, seda rohkem hakkab ta seda usaldama . [6]
Tarbijaid huvitab , missuguste uute märkide kasutuselevõtt võiks
rahuldada nende isiklikke vajadusi. Seega sõltub märkide elukäik
tarbijate seisukohtadest ning väärtushinnangutest, lõppkokkuvõttes
aga sellest, kuidas märgitootjad saavad aru tarbijate vajadustest ,
soovidest ja käitumisest ning neisse sisseelamisest. Märgid
järgnevad inimestele kogu elu: nad mõjutavad selles osas, mida
inimesed söövad, kuidas riietuvad ja milliseid autosid ostavad.
[6]
Kõige tulusam kaubamärk
Nimi koos logo ja teiste tunnnusmärkidega on esmase tähtsusega
identifikaator – see on märgi visiitkaart. Seega on nime panemine üks kõige tähtsamaid otsuseid, mis märgiomanik peab tegema. Õige
nimi peab olema omapärane, äravahetamatu, kergesti loetav ,
arusaadav ja hääldatav, tarvitatav eri meediates, koguni teistes
keeltes, ning piisavalt lühike. Igapäevakõnes lühendatakse sageli
nime: näiteks Coca - Cola asemel öeldakse ,,Coca’’.
[6]
Mida isikupärasem ja silmatorkavam on kaubamärgi nimi, seda suurem
on tal eelis saada edukaks ja seda väiksem on võimalus, et keegi
teine sarnast kaubamärki välja mõtleks. [11]
Kaubamärgi nimi võiks olla inglisekeelne, sest inglise keel domineerib vahvusvahelises suhtluses peaaegu igas eluvaldkonnas.
Eestikeelne nimi võib olla parim Eestimaal, kuid mitte välisturul,
kus võib selle nimetuse hääldamisega tekkida probleeme.
[10]
Statistika hõlmab miljardeid veebipõhiseid vestlusi neljal erineval alusel [4]:
- kaubamärgid, millest inimesed räägivad kõige rohkem;
- üleüldse positiivsus ja negatiivsus kaubamärkide ümber;
- soov midagi osta või kui tahetakse teatud kaubamärki;
- teemad, millele inimesed viitavad kõige rohkem, kaubamärkidest rääkides.
Ülesanne
Logod
Ülesandes on vaja kindlaks teha kaubamärgi nimi ja kaubamärgi
registreerimise riik. Lisaks tuleb vastata referaadi põhjal
küsimustele. Küsimusi on ülesandes 15, millest kümme küsimust on
kaubamärkide ära tundmine ja viis teadmiste kontrolli küsimust.
Joonis 1. New Balance - USA [8]
Nimeta kaubamärgi nimi ja riik
Joonis 2. Giorgio Armani [9]
Küsimused
Millal pandi alus tänapäeva kaubmärgi tekkimisele?
Milleks on kaubamärki vaja?
Milline on hea kaubamärk?
Mis on veebipõhiste vestluste järgi tuntuim kaubamärk?
Miks on hea, kui sinu kaubamärk on tuntud?
Kokkuvõte
Kaubamärk on oma olemuselt graafiliselt kujutatav tähis, millega on
võimalik eristada ühe ettevõtja kaupa või teenust teise ettevõtja
identset või samasse valdkonda kuuluvast kaubast või teenusest.
Rääkima hakati sellest aga juba I-V sajand pKr Rooma keisririigis.
Kaubamärk sai alguse sellest, kui Rooma mõõgasepad hakkasid oma
mõõkadele nimesid sisse raiuma ning selliseid märgiseid võib
pidada esimesteks kaubamärkideks.
Tööstuse ja
infovahetuse arenemine ning ülemaailmse turu tekkimine 19.
sajandil
panid aluse tänapäeva kaubamärgi tekkimisele. Lühidalt
öeldes on see tänapäeval kaubanduses vahendiks, mille kaudu on
tarbijal lihtne tuvastada tooteid või teenuseid.
Kaubamärgid on jaotatud kuude erinevasse liiki. Nendeks on sõnamärk,
kombineeritud märk, kujutismärk, ruumiline märk. Eriliikideks, mis
tähistavad teatud ühistunnuseid, peetakse kollektiivkaubamärki ja
garantiimärki.
Kaubamärgi
peamine ülesanne on kindla kauba või teenuse tähistamine
selliselt, et need paistaksid samalaadsete toodete seast välja.
Oluline on selle juures kaubamärgi kaitsmine. Varastatud või võõra
kaubamärgi omistamine on teisisõnu plagiaat ehk loomevargus ning
see on karistatav .
On olemas häid ja on olemas halbu kaubamärke.
Tuntumad kaubamärgid on näiteks „Coca-Cola“,
mida lühidalt kutsutakse „Cocaks“,
samuti ka Google, Twitter, Apple .
Mida isikupärasem ja silmatorkavam
on kaubamärgi nimi, seda suurem on tal eelis saada edukaks ja seda
väiksem on võimalus, et keegi teine sarnast kaubamärki välja
mõtleks. Seejuures on väga oluline kaubamärgi väärtus.
Kaubamärgid kuuluvad ajastusse, mil ei müüda, vaid ostetakse.
Margid järgnevad inimestele kogu elu: nad mõjutavad selles osas,
mida inimesed söövad, kuidas riietuvad ja milliseid autosid
ostavad.
Viidatud allikad
[1]
Wikipeedia, „Kaubamärk,“ [Võrgumaterjal]. Available : https://et.wikipedia.org/wiki/Kaubam%C3%A4rk . [Kasutatud 6 oktoober 2015].
[2]
„Varajased kaubamärgid,“ Siseturu ühtlustamise amet, [Võrgumaterjal]. Available: https://oami.europa.eu/ohimportal/et/evolution . [Kasutatud 6 oktoober 2015].
[3]
„Mis on kaubamärk?,“ Patendiamet , [Võrgumaterjal]. Available: http://www.epa.ee/et/kaubamargid/mis-kaubamark .. [Kasutatud 6 oktoober 2015].
[4]
„Miks kaitsta kaubamärki?,“ Patendiamet, [Võrgumaterjal]. Available: http://www.epa.ee/et/kaubamargid/miks-kaitsta-kaumark i. [Kasutatud 6 oktoober 2015].
[5]
„Miks kaitsta kaubamärk?,“ Patendiamet, [Võrgumaterjal]. Available: http://www.epa.ee/et/kaubamargid/miks-kaitsta-kaubamark i. . [Kasutatud 6 oktoober 2015].
[6]
„Kus saab registreeruda?,“ Siseturu ühtlustamise amet, [Võrgumaterjal]. Available: https://oami.europa.eu/ohimportal/et/trade-marks-in-the-european-union .. [Kasutatud 6 oktoober 2015].
[7]
H. G. Tonndorf, Turunduse tulevikutegurid, Tallinn: Külim Kirjastus, 2004.
[8]
„ Branding and business: How to pick a good trade mark,“ Smallbusiness, [Võrgumaterjal]. Available: http://www.smallbusiness.co.uk/running-a-business/legal-advice/2373618/branding-and-business-how-to-pick-a-good-trade-mark.thtml . [Kasutatud 6 oktoober 2015].
[9]
„Milline on hea äri nimi,“ Ajakiri Direktor , [Võrgumaterjal]. Available: http://www.director.ee/milline-on-hea-ari-nimi/ . [Kasutatud 6 oktoober 2015].
[10]
A. Cheung, „ Guess the Logos Game Answer ,“ [Võrgumaterjal]. Available: http://www.itouchapps.net/guess-the-logos-game-answers-pack-9/ . [Kasutatud 6 oktoober 2015].
[11]
T. APGI, „Giorgio Armani Logo,“ [Võrgumaterjal]. Available: https://annarosich.wordpress.com/2014/02/12/tipografia-giorgio-armani/giorgio-armani-logo/ . [Kasutatud 6 oktoober 2015].
[12]
„The world's 50 most popular brands,“ Infegy, [Võrgumaterjal]. Available: http://top50.infegy.com/ . [Kasutatud 6 oktoober 2015].
Lisa
1. Registreerimise taotluste jaotus riikide
järgi
Esitatud taotlused
Riigi kood ja nimi
Arv
Osakaal %
AM ARMEENIA
AT AUSTRIA
AU AUSTRAALIA
AZ ASERBAIDŽAAN
BX BENELUX
BY VALGEVENE
CH ŠVEITS
CN HIINA
CO KOLUMBIA
CZ TŠEHHI VABARIIK
DE SAKSAMAA
DK TAANI
ES HISPAANIA
EU EUROOPA LIIT
FI SOOME
FR PRANTSUSMAA
GE GRUUSIA
IN INDIA
IT ITAALIA
JP JAAPAN
KG KÕRGÕZSTAN
KR LÕUNA-KOREA
KZ KASAHSTAN
LT LEEDU
LV LÄTI
MD MOLDOVA
MX MEHHIKO
NO NORRA
NZ UUS- MEREMAA
PH FILIPIINID
PL POOLA
RU VENEMAA
SE ROOTSI
TJ TADŽIKISTAN
TM TÜRKMENISTAN
UA UKRAINA
US AMEERIKA ÜHENDRIIGID
UZ USBEKISTAN
1
2
1
1
2
4
1
2
1
1
4
5
2
3
9
2
1
1
1
1
1
1
5
15
16
2
2
4
1
1
6
9
6
1
1
4
6
1
0.79%
1.57%
0.79%
0.79%
1.57%
3.15%
0.79%
1.57%
0.79%
0.79%
3.15%
3.94%
1.57%
2.36%
7.09%
1.57%
0.79%
0.79%
0.79%
0.79%
0.79%
0.79%
3.94%
11.81%
12.60%
1.57%
1.57%
3.15%
0.79%
0.79%
4.72%
7.09%
4.72%
0.79%
0.79%
3.15%
4.72%
0.79%
Kokku
127
100.00%
01.01.2015
- 30.06.2015 esitatud kaubamärgi rahvusvahelise registreerimise
taotluste jaotus riikide järgi, kus kaubamärgile õiguskaitset
taotletakse (märgitud riigid).
Lisa
2. Maailma tuntumad ja mainekamad kaubamärgid
Maailma tuntumad ja mainekamad kaubamärgid veebipõhiste vestluste
järgi on [12]:
- Google (35 720 000 postitust);
- Twitter (27 670 000 postitust);
- Apple (15 250 000 postitust);
- Facebook (13 770 000 postitust);
- MTV (10 130 000 postitust).
Lisa 3. Poolnurga valemid
1 Kasutasime ajaloo uurimiseks inglise keelset Wikipeedia artiklit .
6
Kõik kommentaarid