Sotsiaal-Humanitaarinstituut Õigusteaduskond Kristine Kuusik Intellektuaalomandi õigus EKSAMIKÜSIMUSED JA VASTUSED Juhendaja: Raul Kartus Tallinn 2010 1 Sisukord: Sisukord:..................................................................................................................................... 2 1. Intellektuaalomandi õiguskaitse liigid (liigitus, iga liigi olulisemad objektid).......................3 2. Sündmus või toiming, mis on aluseks intellektuaalomandi õiguskaitse tekkimisele erinevate autoriõiguse esemete ja tööstusomandi esemete korral (näited).................................................4 3. Tunnused, millele peab vastama autoriõigusega kaitstav (kaitsevõimeline) teos...................4 4. Autori isiklikud ja varalised õigused..........................................................
1. SISSEJUHATUS Intellektuaalne omand koosneb kolmest valdkonnast: autoriõigustest, naaberõigustest ja tööstusomandist. Tööstusomand on üldine mõiste, mis hõlmab endas õigusi kaubamärgile, leiutisele, tööstusdisainilahendusele, geograafilisele tähisele ning mikrolülituse topoloogiale. Et Eestis tööstusomandile õigused saada, tuleb läbida registreerimisprotseduur Eesti Vabariigi Patendiametis. Tööstusomandi õiguskaitset üldiselt Eestis reguleerib tööstusomandi õiguskorralduse seadus, kaubamärgi, leiutiste, tööstusdisainilahenduste, geograafilisete
Tsiviilseadustiku üldosa seaduse eelnõu annab eseme definitsiooni: ese on asi, õigus või muu hüve, mis võib olla õiguse objektiks; üldised hüved ei saa olla omandis ega esemeks. Õigusele kohaldatakse (kinnis)asja kohta sätestatut seaduses sätestatud juhtudel (§§ 46- 48). Vara mõistab eelnõu kui isikule kuuluvat varaliselt hinnatavate õiguste ja kohustuste kogumit (§ 63). Vastavalt tsiviilõiguslikele üldseadustele on intellektuaalomandi õigused seega varalised õigused, mis kuuluvad vallasvara hulka; nende ese ei ole asi, kuigi nende esemete suhtes võidakse kohaldada asja kohta käivaid sätteid seaduses sätestatud juhtudel. Intellektuaalomandi õiguste objektid on esemed tsiviilseadustiku üldosa seaduse eelnõu mõttes – nad võivad olla õiguse objektiks (ei eksisteeri aga põhimõtteliselt ilma õiguseta, erinevalt nt peremeheta asjadest).
1. Patendi õiguskaitse kehtib... c. maksimaalselt 20 aastat, patenditaotluse ja patendi jõushoidmiseks tuleb iga kehtivusaasta eest tasuda riigilõiv 2. Patentsuse registreerimise kriteeriumid on: a. Leiutisel on leiutustase b. Leiutis on uus d. Leiutis on tööstuslikult kasutatav 3. Registreeritud kaubamärk... a. Annab omanikule ainuõiguse kaubamärki kasutada registreeritud kaupade ja teenuste osas 4. Litsents on... b. luba leiutise või muu tööstusomandi objekti kasutamiseks, mis vormistatakse juriidiliselt litsentside ost-müük litsentsilepinguga. Litsentsilepingud erinevad sisu ja ulatuse poolest (eristatakse näiteks lihtlitsentsi, ainulitsentsi, täislitsentsi, ristlitsentsi. all-litsentsi, sundlitsentsi) 5. Kaitstud geograafiline tähis annab selle kasutamiseks ainuõiguse selle geograafilise tähise omanikule. Väär
väljendusi, mis ei ole autoriõigustega kaitstavad. Kuidas mõista territoriaalsuse põhimõtet, rahvuslikku reziimi ja enamsoodustusreziimi? Territoriaalsuse põhimõte tähenadb seda, et tuleb kaitsta ainult selliste riikide autoreid, kes on Eestiga ühe ja sama rahvusvahelise lepingu liikmed. Rahvusliku reziimi käsitleb Berni konventsioon Art.5 lg 1, 3 (kuuluvad riigis rahvusautoritega samad õigused) Autoriõiguste tekkimine ja Berni konventsioon. Kaubamärgiõiguse küsimused Rahvusvaheline kaubamärk. Tähis, mis võimaldab eristada ühe ettevõtja kaupa või teenust teise ettevõtja samaliigilisest kaubast või teenusest. Kaubamärgi registreerimine ühekorraga kogu maailmas ei ole võimalik, kuid on loodud mitu rahvusvahelist süsteemi, mis muudavad lihtsamaks kaubamärgi kaitsmise rohkem kui ühes riigis. Territoriaalsuse põhimõte. Kaubamärgi õiguskaitse on territoriaalne ja kehtib üksnes riigis või
SISUKORD SISSEJUHATUS Antud referaadi eesmärgiks on uurida Euroopa Liidu direktiivide, Euroopa Kohtu lahendite, siseriiklike õigusaktide ning õiguskirjanduse abil, mis on kaubamärk, kuidas selle omanikuks saada ning millised on kaubamärgi omaniku õigused ja kuidas neid kaitstakse. Lisaks sellele uurida lähemalt, mis on Euroopa Ühenduse kaubamärk, mis on selle vahe tavalise kaubamärgiga ning millised on selle Euroopa Ühenduse kaubamärgiomaniku õigused ja kuidas neid kaitstakse. Teiseks eesmärgiks on vaadelda lähemalt paralleelimporti, millal ammenduvad kaubamärgiomaniku ainuõigused, mis paralleelimpordi üldse võimalikuks teeb. Uuritakse, millised on paralleelkaubanduse põhimõtted ning miks Euroopa Liidu õigus seda toetab ja soodustab.
Liigitus 1. autoriõigus kirjateosed; kunstiteosed ja teadusteos 2. autoriõigusega kaasnevad õigused (teose) esitlus; helisalvestus ehk fonogramm; raadio ja televisioonisaade; andmebaas; filmiesmasalvestise tootja õigus; isiku õigus kes avaldab või edastab üldsusele varem avaldamata teose, mille autoriõigus on lõppenud; isiku õigus kes annab välja autoriõigusega mittekaitstava teose kirjanduskiitilise või teadusliku väljaande. 3. Tööstusomand kaubamärk; (patentne) leiutis; kasulik mudel; tööstusdisaini lahendus; geograafiline tähis; mikrolülitise topoloogia; kaitse kõlvatu konkurentsi vastu; konfidentsiaalne teave; uue taimesordi või põllumajanduslooma tõug. 2. Autoriõigusega kaitstavad teosed Autoriõigus tekib kirjandus-, kunsti- ja teadusteostele. Teose tähenduseks loetakse mis tahes originaalset tulemust kirjanduse,kunsti või teaduse valdkonnas, mis on väljendatud
......................................................................3 2. KAUBAMÄRGI KAITSMINE JA VÄÄRTUS...............................................................................5 2.1. Kaubamärgi kaitsmine...............................................................................................................5 2.2. Kaubamärgi väärtus...................................................................................................................5 2.3. Kõige tulusam kaubamärk.........................................................................................................6 3. ÜLESANNE.....................................................................................................................................7 3.1. Logod.........................................................................................................................................7 3.2. Küsimused.............................................................................
Kordamisküsimused 1. Mis on intellektuaalne omand? + Intellektuaalne omand on õigus inimese loometöö tulemusele. Hõlmab ka investeeringuid 2. Kuidas on intellektuaalomandi kaitse seotud põhiõigustega, mis on puutumust omavad põhiõigused ja miks? (Vaata PS kommenteeritud väljaandest). (essee küsimus) - Intel.omandi kaitse põhineb põhiseadusel. Põhiseaduse kohaselt on igaühe omand puutumatu ja võrdselt kaitstud, autoril on võõrandamatu õigus oma loomingule. Õigusvastase kahju eest on igalühel õigus saada hüvitist. 3. Mis on kaitsud intellektuaalse omandi õigusega? + Kirjandus, kunst, teadus, esitlused, leiutised, teadusavastused,
seega tehnika valdkond on välistatud;3) teos peab olema väljendatud mingisuguses objektiivses vormis. See vorm (käsikiri, audio- või videosalvestis) on eelduseks, et teost saaks üldse kaitsta; 4) teos peab olem sellises objektiivses vormis, mis annab võimaluse teost selle vormi kaudu tajuda ja reprodutseerida kas vahetult või mingi tehnilise vahendi abil. 3. Mis on õiguste ammendumine - Intellektuaalomandi immateriaalsest iseloomust tulenevalt on selle tunnustamine vältimatult seotud seadusliku alusega ja seega territoriaalne. Võimalik on, et sisult üks ja sama õigus kuulub eri riikides eri isikutele. Teoreetiliselt võimalik on ka see, et teiste riikide kodanike õigusi mingis riigis ei tunnustata. Õiguste kasutamist piirab õiguste ammendumise doktriin (Exhaustion of rights), mille kohaselt muus riigis legaalselt käibesse
1. Mis on intellektuaalne omand? Intellektuaalne omand on õigus inimese loometöö tulemusele. Maailma Kaubandusorganisatsioon (WTO) defineerib intellektuaalset omandit kui inimesele antud õigusi tema loometegevuse tulemusele, see õigus kaitseb “loojat” selle eest, et keegi teine ei saaks kasutada tema leiutisi, disaine või muud loomingut ilma loa andmiseks õigustatud isiku nõusolekuta. 2. Kuidas on intellektuaalomandi kaitse seotud põhiõigustega, mis on puutumust omavad põhiõigused ja miks? (Vaata PS kommenteeritud väljaandest). (essee küsimus) Eesti Vabariigis põhineb intellektuaalse omandi kaitse põhiseadusel. Põhiseaduse § 32 kohaselt on igaühe omand puutumatu ja võrdselt kaitstud, omandit võib omaniku nõusolekuta võõrandada ainult seaduses sätestatud juhtudel ja korras üldistes huvides õiglase ja kohese hüvitise eest
Maailma Kaubandusorganisatsioon (World Trade Organisatzion – WTO) – rahvusvaheline organ, mis tegeleb kaubanduseeskirjadega, Eesti sai liikmeks 1999.a., vaata lisaks http://www.europarl.europa.eu/ftu/pdf/et/FTU_6.2.2.pdf Ülemaailmse Intellektuaalse omandi organisatsioon (World Intellectual Property Organisation – WIPO) – on ÜRO asutus. Eesti sai liikmeks 1994.a. ning WIPO asutamise konventsioon on seega Eesti õigussüsteemi lahutamatu osa. 2. Kuidas on intellektuaalomandi kaitse seotud põhiõigustega, mis on puutumust omavad põhiõigused ja miks? (Vaata PS kommenteeritud väljaandest). (essee küsimus) Eesti Vabariigis põhineb intellektuaalse omandi kaitse põhiseadusel. Põhiseaduse § 32 kohaselt on igaühe omand puutumatu ja võrdselt kaitstud, omandit võib omaniku nõusolekuta võõrandada ainult seaduses sätestatud juhtudel ja korras üldistes huvides õiglase ja kohese hüvitise eest
4. filmi esmasalvestuse tootjal; 5. isikul, kes pärast autoriõiguse kehtivuse tähtaja lõppemist esimesena õiguspäraselt avaldab või edastab üldsusele varem avaldamata teose; 6. isikul, kes annab välja autoriõigusega mittekaitstava teose kirjanduskriitilise või teadusliku väljaande. ● Tööstusomand: Kaubamärgid ja teeninusmärgid, Patentne leiutis ehk patent (õiguslik dokument, mille annab leiutise omanikule tema riiklik sellekohane amet, Eestis Patendiamet), Kasulikud mudelid, Tööstusdisainilahendus, Geograafiline tähis, Mikrolülituse topoloogia, Kaitse kõlvatu konkurentsi vastu, Konfidentsiaalne teave, Ärinimed, Uued taimesordid 5. Mis on kaitstud autoriõigustega
1. Mis on intellektuaalne omand? Intellektuaalne omand on õigus inimese loometöö tulemusele. Maailma Kaubandusorganisatsioon (WTO) defineerib intellektuaalset omandit kui inimesele antud õigusi tema loometegevuse tulemusele, see õigus kaitseb “loojat” selle eest, et keegi teine ei saaks kasutada tema leiutisi, disaine või muud loomingut ilma loa andmiseks õigustatud isiku nõusolekuta. 2. Kuidas on intellektuaalomandi kaitse seotud põhiõigustega, mis on puutumust omavad põhiõigused ja miks? (Vaata PS kommenteeritud väljaandest). (essee küsimus) Eesti Vabariigis põhineb intellektuaalse omandi kaitse põhiseadusel. Põhiseaduse § 32 kohaselt on igaühe omand puutumatu ja võrdselt kaitstud, omandit võib omaniku nõusolekuta võõrandada ainult seaduses sätestatud juhtudel ja korras üldistes huvides õiglase ja kohese hüvitise eest
..................................17 KASUTATUD KIRJANDUS.......................................................................................18 SISSEJUHATUS Õpimapp on jaotatud neljaks suureks peatükiks ning nende alapeatükkideks. Esimene peatükk käsitleb kaubamärgi üldist mõistet, annab ülevaate selle ajaloost ning miks on vaja kaubamärki kaitsta. Teine peatükk räägib kaumabärgist Balti Veski AS Veski Mati. Peatükis on kirjutatud Veski Mati ajaloost, milliseid tooteid antud kaubamärk teeb/müüb ning olulisest mehest nimega Jaan Puhk. Kolmas peatükk on keskendunud ühele kaubakategooriale, milleks valisin kakao. On välja toodud kakao ajalugu, kuidas see tooraine meieni jõudis, lisatud illustreerivad pildid, kirjutatud kakao valmistamis- ja töötlemisviisist ning jagatud huvitavaid fakte maailmast. Oma töös kasutasin mitmeid allikaid, enamus nendeks olid internetiallikad, mis tegid töö tunduvalt mugavamaks. Kasutasin ka ühte raamatut ,,Maailma toiduainete
registreerima majandustegevuse registris, esitades vastavad taotlused nii Tallinna kui Tartu omavalitsusüksustele. 2. Kaubamärgi valik ja kontroll Oma teenuste ja toodete eristamiseks konkurentide omast on teil kasulik registreerida Patendiametis ka kaubamärgid, kuid see ei ole kohustuslik. Kaubamärgid peavad olema selgelt erinevad ja eristatavad teistest sama valdkonna kaubamärkidest. Seda, kas teie poolt soovitav kaubamärk on registreerimiseks vaba, saate kontrollida Patendiameti andmebaasist. Kaubamärgi registreerimine annab märgile õiguskaitse, millega saate märgi kasutamise ainuõigused. Kaubamärgi kaitsmisel tuleb teil määrata, millisesse rahvusvaheliselt määratud kauba- või teenuseklassi teie kaubamärk kuulub. Registreerimise protsessid Eestis ja välismaal on erinevad. Lisaks ärinimele on igal ettevõttel õigus registreerida enda nimele ka kaubamärke, mis aitavad
Maailma Kaubandusorganisatsioon ja intellektuaalomandi õiguskaitse Eero Ringmäe Sisukord Sisukord.....................................................................................................................1 Sissejuhatuseks.........................................................................................................4 1. Varastest intellektuaalomandi õiguskaitset käsitlevatest lepingutest Maailma Kaubandusorganisatsioonini......................................................................................6 1.1 Lühiülevaade intellektuaalomandi õiguskaitsega seotud rahvusvaheliste lepingute ajaloost................................................................................................6 1.2 Üldise Tolli- ja Kaubanduskokkuleppe põhiolemus......................................7 1
Intellektuaalne omandi moodustavad õiguslikult kaitsvad loometöö tulemused, millega saab nagu asjadega tehinguid teha ja õiguste kaitseks vastavalt õigusaktidele välja astuda. Intellektuaalne kapital on isiku mittevaralised väärtused, mis ei ole õiguslikult kaitstud, nt oskused, teadmised, suhted jne. Intellektuaalse omandi legaaldefinitsioon tuleneb Maailma Intellektuaalse Omandi Organisatsiooni (WIPO) asutamise konventsiooni artiklist 2 (viii). WIPO asutamise konventsioon sõlmiti Stockholmis 14.07.1967 ja jõustus 26.04.1970. Eesti ratifitseeris konventsiooni 1993. aastal. Art 2 VII : Intellektuaalne omand sisaldab õigusi seoses: - kirjandus- ja kunstiteoste ning teadustöödega, - esituskunstnike poolt teoste esitamisega, fonogrammidega, raadio- ja televisiooniülekannetega, - leiutistega kõigis inimtegevuse valdkondades, - teaduslike avastustega, - tööstusnäidistega, - kaubamärkidega, teenindustunnustega, kaubanduslike nimede ja tähistega,
Kohtumised: 18.03.2018 22.04.2018 - kaubamärgid 20.05.2018 patendid jms 50% kordadest peab kohal olema (st min 2x kohal, 1x puudumine) Kodutööd: 1. 40% Essee (2-3 teema vahel valida saab teada 22.04.2018 teemad) 2. 30% Kaasus 1 3. 30% Kaasus 2 2019.a jaanuariks tuleb üle võtta uus kaubamärgi direktiiv. Muutused ÕISis ,,uus kaubamargidirektiiv.pptx" failis olemas. KAUBAMÄRK 1 Mis on kaubamärk? Tähis, mis aitab eristada ühe tootja/teenusepakkuja kaupa teiste omast Miks me kaitseme kaubamärke? - Tarbija ei satuks eksitusse (päritolufunktsioon e eristusfunktsioon) - Toodete ja teenuste kvaliteedi tagamine (kvaliteedifunktsioon) - Annab tarbijale infot, et oskaks kiiremini ise otsustada - Teenusepakkuja/tootja kaitsmine (nn goodwill kaitsmine) - Reklaami sümbolina kasutus Kaubamärkide kaitse Eestis
vastu ja kõiki teisi õigusi, mis tulenevad intellektuaalsest tegevusest tööstuse, teaduse, kirjanduse ja kunsti alal. Intellektuaalomandil on palju materiaalse omandi tunnuseid. Näiteks kujutab ta endast vara, mida võib üürida, rentida; ta võib olla ostu-müügi lepingu objektiks, tasuta üleandmiseks, samuti on ta pärandatav etc. Kõige tähtsam erinevus materiaalsest omandist seisneb selles, et intellektuaalomandit ei saa määratleda füüsikaliste parameetrite alusel. Intellektuaalomandi peamised erinevused on õiguste tähtajalisus ning territoriaalne iseloom. Käesolevas referaadis annab autor ülevaate intellektuaalomandi õiguskaitsest Eestis ja seda reguleerivast seadusandlusest. Lähtudes referaadi mahust keskendub autor põhjalikumalt vaid Autoriõiguse seadusele ja Patendiseadusele ning toob välja Pariisi konventsioonis sätestatud tööstusomandi õiguskaitse normid. 1. INTELLEKTUAALOMANDI ÕIGUSKAITSE
........5 1.3 Kaubamärgi ajalugu maailmas...................................................................................6 1.4 Kaubamärgi ajalugu Eestis.........................................................................................8 1.5 Kaubamärgi kaitse......................................................................................................9 2 KAUBAMÄRK RAKVERE..........................................................................................10 1 Kaubamärk Rakvere ajalooline areng.........................................................................11 2.1 Kaubamärk Rakvere saavutused ja tunnustamine....................................................13 2.2 Kaubamärk Rakvere Tootevalik...............................................................................14 2.2.1 Võileivapealsed lihatooted:...............................................................................14 2.2.2 Roavalmistus tooted:.....................
kirjalikele töödele vastata kirjalikult, kas olete kursusel esitatud materjali ning kursusel omandatud teadmiste ja oskuste abil leidma vastused alljärgmistele II. OSA küsimustele ja täitma tekstis olevad lüngad? Küsimuste teisele osale (II. OSA. Küsimused 1-65) leiate vastused alljärgmistest õigusaktidest: Kaubandustegevuse seadus. Tarbijakaitseseadus. Toote nõuetele vastavuse seadus. Konkurentsiseadus. Reklaamiseadus. Kaubamärgiseadus. Pakendiseadus. Jäätmeseadus. Mõõteseadus Toiduseadus. Alkoholiseadus. 2. Tubakaseadus. Küsimuste teisele osale (II. OSA. Küsimused 1 - 62) leiate vastused õpikust ning asjakohastest õigusaktidest (tsiviilseadustiku üldosa seadus, võlaõigusseadus, töölepingu seadus jne.) II OSA. Küsimused kaubandusõiguse teemal. Kaubandustegevuse seadus 1. Milline on Kaubandustegevuse seaduse reguleerimisala?
raskemaks. 3 Kaubamärk ja bränd. Kaubamärgi vaidlused 2. KAUBAMÄRK Kaubamärgina võib registreerida graafiliselt kujutatavat tähelist sõnalist, numbrilist, kujutislikku või ruumilist tähist või tähistekombinatsiooni, mis eristab ühe füüsilise või juriidilise isiku kaupu või teenuseid teiste omadest (Kaubamärgi seadus § 3).Patendiametis registreeritud kaubamärk on juriidiliselt kaitstud, s.t. seda ei tohi oma kaupade või teenuste tähistamiseks kasutada teised tootjad või teenindajad. Inglise keeles on kaubamärk trade mark. Mark on toote kvaliteeti iseloomustav liik, sort vms, ka toote firma-, kaubanimetus vms. Tehniliselt on tegemist kaubamärgiga, mis hõlmab nime, logot, sageli ka tunnuslauset (moto) ja pakendi kujundus, kuid sisuliselt tähendab kindlate omaduste ja kvaliteediga toote/kauba tagamist ostjale. Inglise keeles brand.
Kaitstava objekti moodustavad toote kuju, ornament, värvilahendus, faktuur, materjal jms. Registreerimisel ei ole oluline toote tehniline otstarve. Toote väliskujundus peab olema: - uus - eristatav - võimalik tööstuslikult või käsitöönduslikult valmistada tooteid Õiguskaitset ei anta lahendusele: - kui toote disain tuleneb üksnes toote tehnilisest otstarbest; - on ebapüsiv; - on tagavaraosa või toote osa, mis tootesse paigutatuna ei jää väliselt vaadeldavaks. 8. Kaubamärk: nõuded kaubamärgile, õiguskaitse ulatus, sarnasuse tuvastamine. Kaubamärk ei tohi: - kirjeldada kaupu või teenuseid. - olla keelekasutuses või heauskses äripraktikas tavapäraseks muutunud tähis. - eksitada tarbijat. - olla vastuolus avaliku korra või heade tavadega. - olla toote tõepärane kuju, mis on vajalik tehnilise tulemuse saavutamiseks. Õiguskaitset ei saa kaubamärk: - mis on identne varasema kaubamärgiga; - mis on identne või sarnane varasema kaubamärgiga;
- kaubamärkidega, teenindusmärkidega ja kaubanduslike nimede ning tähistega - kaitsega kõlvatu konkurentsi vastu Intellektuaalne omand Ja kõiki teisi õigusi, mis tulenevad intellektuaalsest tegevusest tööstuse, teaduse, kirjanduse ja kunsti valdkondades. 29 5.05.2016 Intellektuaalne omand - autoriõigus - autoriõigusega kaasnevad õigused - tööstusomand Autoriõigus Autoriõigus tekkib kirjandus-, kunsti- ja teadusteostele. Autoriõigus Teoseks loetakse mistahes originaalset tulemust kirjanduse, kunsti või teaduse valdkonnas, mis on väljendatud mingisuguses objektiivses vormis ja selle vormi kaudu tajutav ning reprodutseeritav kas vahetult või mingi tehnilise vahendi abil. 30 5.05.2016
Nt. Sony, Philips,Kanal 2 - Kujutlusmärgid - esindusfunktsioon on kujutlusel - Kombineeritud märgid - hübriid kahes eelnenust, esindusfunktsioon on nii sõnal kui pildil. Nt: Kalevil - Ruumilised kujundid - kolmemõõtmeline tekst või kujundus. - Helimärgid - kindlad meloodiad, mida lastakse radios või teles. - Liikuvad mrgid- märgid, mille tekst või kujundus ajas muutub. - Lõhnamärgid. 18. Kuidas toimub kaubamärkide õiguslik kaitsmine? Registreeritud kaubamärk annab selle omanikule märgi kasutamise ainuõiguse ja kaitseb teda ebaausa konkurendi eest, olles samal ajal ka omaladne visiitkaart ja reklaam. Turul ringlevate sadade samaliigiliste kaupade hulgast valikut tehes lähtub ostja sagely talle tuntud või ülituntud hea mainega kaubamärgist, sest see äratab usaldust. Tootele tunnustust koguda ja seda reklaamida võib ka registreerimata mark, ent õiguskaitset pakub vaid patendiametis riiklikus kaubamärkide registries registreeritud kaubamärk
x pikendab toote elutsüklit, hoiab kokku turundaja kulusid x annab tootele lisaväärtust, tarbijale ühtlase kvaliteedi ja selge sõnumi x mõjutab positiivselt tarbija ostu- ja tarbimisprotsessi ning kujundab tarbimisharjumusi x kasvatab lojaalset tarbijaskonda x paneb tarbija ostma kindlat brändi analoogide hulgast x väldib tarbijalt teise võtmist kui soovitud bränd ei ole müügil x kahandab tarbija hinnatundlikkust ning laseb tal maksta hinnalisa. 2) Kaubamärk on osa brändist. Eesti kaubamärgiseaduses on kaubamärk defineeritud järgmiselt: kaubamärk on tähis, millega on võimalik eristada ühe isiku kaupa või teenust teise isiku samaliigilisest kaubast või teenusest. Kaubamärgiks võib olla: x sõnamärk (sõnad, loosungid, tähtede ja numbrite kombinatsioonid jm) x kujutismärk (logod) x kombineeritud märgid (tekstiga logo) x ruumilised märgid (pakendid, taara jm toodete väliskuju) x värvimärgid x helimärgid
kirjalike märgetena. Tekstiilitoodete märgistusnõuded: Tekstiilitoodeteks loetakse igasugu töötlemata, osaliselt või täielikult töödeldud tooteid, pooltooteid, valmistooteid, poolvalmis või valmis õmblustooteid, mis koosnevad ainult tekstiilkiududest, olenemata kasutatud segamis- või sidumisviisist. Tarbijatele pakutavate või müüdavate rõivaste ja tekstiiltoodete märgistuses peab sisalduma vähemalt: 1) tootja või tema volitatud esindaja või importija nimi või kaubamärk või ärinimi; 2) toote nimetus ja mudeli nimetus või number; 3) rõiva suurustähistus või toote mõõtmed; 4) toote kiukoostis (välja arvatud karusnahast ja nahast rõivastel); 5) juhised toote hooldamiseks (edaspidi hooldustähistus). Keskonnasõbralike toodete ( mahetooted) märgitusnõuded: Vastava toote märgistamisel ning reklaamimisel kasutada selliseid termineid nagu ,,mahe-" ja ,,öko-" kas eraldi või kombineerituna
märgistatud. (Ibid) 19.sajandil muutus kaubamärkide kasutamine juba massiliseks ning rohkem hakati tähelepanu pöörama kaubamärgi esteetilisele küljele. 1870 võeti vastu föderaalse kaubamärgi õigusakt. Pärast seda on töötati välja suur kaubamärkide ja patentide seaduste kogu. Registreeritud kaubamärkide hulk hakkas väga kiiresti tõusma. (Ibid) Tänapäev Tänapäeva kaubamärgid tekkisid tööstuse ja teabevahetuse arenedes ning ülemaailmse turu tekkides 19. sajandil. Intellektuaalomand sai õigusliku kaitse – kaubamärkide, disainilahenduste, patentide ja autoriõigustega tagati innovatsiooni eri liikidele mitmesugused ainuõigused. (Green, s.a.) Riiklikud kaubamärkide registreerimise asutused loodi, kui mõisteti, et kaubamärgiõigus ja kaubamärgiregistrid soodustavad kaubandust – need määratlevad õigusi, piiravad monopole ja eristavad kaubamärkide piire. (Ibid) Uued kaubamärgiregistrid töötati välja selleks, et suurendada äriühingute usaldusväärsust
...................................................................................6 2SALVEST.....................................................................................................................8 1Ajalugu.....................................................................................................................8 2.1Ettevõtte tutvustus.................................................................................................9 2.2Põnn kaubamärk..................................................................................................10 2.3Tooted..................................................................................................................11 2.4Eritoit...................................................................................................................13 2.5Märgistamise nõuded...........................................................................................14 2
Referaat Õppejõud: Liina Maasik Mõdriku 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS Teema "Kaubamärgid ja toiduainetööstused Eestis" on tänapäeval väga aktuaalne. Praegu on palju erinevaid organisatsioone, mis pakuvad teenuseid ning tooteid, peaaegu kõigil on olemas oma käubamärk. Kaubamärke kasutatakse äriisukute toodetud kaubade ja teenuste individualiseerimiseks, st kaubamärk eristab üht firmat, kaupa või teenust teistest, ja on olemas praegusel turul. Kaasaegse konkurentsi tingimustes kaitseb kaubamärgi registreerimine ebaseadusliku kasutamise ja kopeerimise vastu. Kaubamärk on omandiõigus ja ettevõtte mittemateriaalne vara. Kaubamärgi omanik võib lubada või takistada kaubamärgi kasutamist teiste isikute poolt. Tuntud kaubamärk suurendab kasumit, tõstab mainet ning seeläbi suurendab müügikäivet.
Roheline Punkt (The Green Dot, DER GRÖNE PUNKT) Tegemist on paljudes Euroopa Liidu liikmesriikides kasutatava märgiga, mis tähendab, et toote pakendi hinnas sisaldub maks jäätmekäitlussüsteemile aja ära elanud pakendi väi toote keskkonnale kahjutuks muutmiseks.Märki saavad oma kauba ümbrisele (kilekottidele, pudelitele, plastpakenditele jne) taotleda ettevõtted. Ökomärgi kasutamise lubamise üle otsustab mittetulundusühing Duales System Deutschland GmbH, kellele vastav kaubamärk kuulub. Märgi kasutamise õiguse eest tuleb igal ettevõttel maksta. 4 Saadud raha eest on mittetulundusühing loonud spetsiaalse nende ökomärki kandvate pakendite kokkukorjamise ja töötlemise süsteemi (inimesed panevad kodudes seda ökomärki kandvad pakendid kollastesse kilekottidesse ning neid kogutakse muudest olmejäätmetest eraldi). Näiteks: 1996. aastal koguti nii igalt sakslaselt keskmiselt 70 kg pakkematerjale. 7
- Tarbijakaitseseadus - Käesolev seadus reguleerib tarbijale kauba või teenuse pakkumist ja müümist või muul viisil turustamist kaupleja poolt, määrab kindlaks tarbija kui kauba või teenuse ostja ja kasutaja õigused, sätestab tarbijakaitse korralduse ja järelevalve ning vastutuse seaduse rikkumise eest. Eesti Vabariigi riigikogu poolt vastu võetud seadus, 11.02.2004 https://www.riigiteataja.ee/akt/13364302 - Kaubamärgiseadus - Käesolev seadus reguleerib üldtuntud ja registreeritud kauba- ja teenindusmärkide õiguskaitset, kaubamärkidega seonduvaid õigusi ja kohustusi ning käesolevas seaduses sätestatud juhtudel EL nõukogu määruse 40/1994/EÜ Ühenduse kaubamärgi kohta (Euroopa Liidu Teataja L 011, 14.01.1994, lk 136) alusel Siseturu Ühtlustamise Ameti poolt registreeritud kaubamärkidega seonduvaid õigusi ja kohustusi.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
