Intellektuuaalomandi õigus KT (0)

1. IO(intellektuaalse omandi) süsteem ja liigitus
Intellektuaalne omand hõlmab õigusi seoses:

• kirjandus- ja kunstiteostega ning teadustöödega;
  
• esitluskunstnike poolt esitamisega, fonogrammidega, raadio- ja teleülekannetega;
  
• leiutistega kõigis valdkondades;
  
• teadusavastustega;
  
• tööstusdisainiga;
  
• kauba- ja teenindusmärkidega, kaubanduslike nimede ja tähistega;
  
• kaitsega kõlvatu konkurentsi vastu;
  

ja kõiki teisi õigusi, mis tulenevad intellektuaalsest tegevusest tööstuse, teaduse, kirjanduse ja kunsti alal. Intellektuaalne omand on vara, mida võib võõrandada, tasuta kasutada anda, koormata pandiga. Intellektuaalse omandi erinevus omandiõigusest on õiguste tähtajalisus. Seaduses sätestatud tähtaja jooksul on omanikul õigus saada oma loome resultaatide kasutamise eest tulu. Tähtaja lõppemisel muutub loome resultaat kõigile vabalt kasutatavaks.
Intellektuaalne omand on territoriaalse iseloomuga , st õigusi kaitstakse ainult kindla riigi,
Liigitus

autoriõigus – kirjateosed; kunstiteosed ja teadusteos

autoriõigusega kaasnevad õigused – (teose) esitlus; helisalvestus ehk fonogramm; raadio – ja televisioonisaade; andmebaas ; filmiesmasalvestise tootja õigus; isiku õigus kes avaldab või edastab üldsusele varem avaldamata teose, mille autoriõigus on lõppenud; isiku õigus kes annab välja autoriõigusega mittekaitstava teose kirjanduskiitilise või teadusliku väljaande.

Tööstusomand – kaubamärk; (patentne) leiutis ; kasulik mudel; tööstusdisaini lahendus; geograafiline tähis; mikrolülitise topoloogia ; kaitse kõlvatu konkurentsi vastu; konfidentsiaalne teave; uue taimesordi või põllumajanduslooma tõug.
2. Autoriõigusega kaitstavad teosed
Autoriõigus tekib kirjandus-, kunsti- ja teadusteostele. Teose tähenduseks loetakse mis tahes originaalset tulemust kirjanduse,kunsti või teaduse valdkonnas, mis on väljendatud mingisuguses objetiivses vormis ja on selle vormi kaudu tajutav ning reprodutseeritav kas vahetult või mingi tehnilise vahendi abil. Teos on originaale kui see on autori enda intellektuaalse loomingu tulemus.
Autoriõigus teosele tekib teose loomisega . Teos loetakse looduks hetkel, mil see on väljendatud mingis objektiivses, tajumist ja reprodutseerimsit või fiksreemist võimaldavas vormis.
3. Isiklikud ja varalised õigused
Autoriõiguse sisu moodustavad isiklikud õigused ja varalised õigused. Autori isilikud õigused on autori isikust lahutamatud ning ei ole üleantavad. Autori varalised õigused on üleantavad kas üksikute õigustena või õiguste kogumina,kas tasu eest või tasuta.
Isiklikud õigused (AutÕS § 12):
Teose autoril on õigus:

õigus autorsusele;

õigus autorinimele;

õigus teose puutumatusele;

õigus teose lisadele;

õigus autori au ja väärikuse kaitsele;

õigus teose avalikustamisele;

õigus teose täiendamisele;

õigus teos tagasi võtta;
Varalised õigused (AutÕS § 13):

koopia tegemine teosest;

õigus teose levitamisele;

õigus teose tõlkimisele;

õigus teose töötlemisele;

õigus teoste kogumikele;

õigus avalikule esitamisele;

teost üldsusele näidata;

õigus teose edastamisele;

õigus teose üldsusele kättesaadavaks tegemisele;
4. Vaba kasutus
Vaba kasutmaine on lubatud vaid tingimusel, et see ei ole vastuolus tavapärase kasutamisega ega kahjusta põhjendamatult autoriõigusega kaasnevate õiguste omaja seaduslikke huve.
Teose vaba kasutamine võib toimuda ainult juhul, kui:
1) selline vaba kasutamise võimalus on seaduses otseselt ette nähtud;
2) selline kasutamine ei ole vastuolus teose tavapärase kasutamisega;
3) selline kasutamine ei kahjusta põhjendamatult autori seaduslikke huve.
5. Autorileping , töösuhted
Autorileping on autori või tema õigusjärglase ja teost kasutada sooviva isiku vaheline kokkulepe teose kasutamiseks, mille alusel autor või tema õigusjärglane annab teisele poolele üle oma varalised õigused või loa teose kasutamiseks lepingu tingimustega ettenähtud ulatuses ja korras. Autorilepingu sisuks on need lepingu tingimused, milles pooled kokku lepivad. Kokkulepe sõnastatakse lepingu punktides. Autorileping koostatakse tavaliselt kindla struktuuri alusel.
6. Mis on geograafiline tähis ja kuidas see tekib
Geograafiline tähis - kaitse hõlmab tooteid või teenuseid, mis on pärit teatud piirkonnast ja millel on oluline omaduslik seos selle piirkonnaga.
Geograafilise tähise registeerimist võib taodelda isik, kes on kauba tootja, töötleja või müügiks ettevalmistaja või teenuse osutaja , selliste isikute või tarbijate ühendus või kauba teenuste pärioluriigi pädev ametiasutus . Registeerimis taotlus esitatakse Patendiameti vastuvõtuosakonnale. Registeerimistaotlus võib sisaldada ainult ühte geograafilist tähist.
7. Kaubamärgi mõiste ja õiguse tekkimine
Kaubamärk on tähis, millega on võimalik eristada ühe isiku kaupa ja teenust teise isiku samaliigilisest kaubast või teenusest. Kaitstav kaubamärk peab olema graafiliselt kujutatav .
Õiguskaitse saab:
1) kaubamärk, mis on üldtuntud Eestis tööstusomandi kaitse tähenduses.
2) kaubamärk, mille kohta on tehtud registreering registris (edaspidi registreeritud kaubamärk);
3) kaubamärk, mille kohta on tehtud Eestis kehtiv registreering Büroo rahvusvahelises registris Madridi protokolli alusel.
8. Absoluutsed ja suhtelised õiguskaitset välistavad asjaolud
Absolutsed õiguskaitset välistavad asjaolud
Õiguskaitset ei saa tähis:
1) mis ei ole graafilises vormis;
2) millel puudub eristusvõime;
3) mis koosneb üksnes kaupade või teenuste liiki, kvaliteeti, hulka, otstarvet, väärtust, geograafilist päritolu või muudes tähistest ja andmetest, mida ei ole oluliselt muudetud;
4) mis koosneb üksnes tähistest või andmetest, mis on muutunud tavapäraseks keelekasutuses või heauskses äripraktikas;
5) mis koosneb üksnes kujust , mis tuleneb kauba olemusest või mis on vajalik tehnilise tulemuse saavutamiseks;
6) mis on vastuolus avaliku korra või heade tavadega;
8) mille registreerimisest tuleb keelduda, kuna registreerimiseks puudub õiguspädeva asutuse või ametiisiku kirjalik luba;
9) mille registreerimist taotlev isik on esitanud taotluse pahauskselt või mida on hakatud kasutama pahauskselt;
11) mis sisaldab registreeritud geograafilist tähist või on sellega eksitavalt sarnane;
Suhtelised õiguskaitset välistavad asjaolud
Õiguskaitset ei saa kaubamärk:
1) mis on identne varasema kaubamärgiga, mis on saanud õiguskaitse identsete kaupade või teenuste tähistamiseks;
2) mis on identne või sarnane varasema kaubamärgiga, mis on saanud õiguskaitse identsete või samaliigiliste kaupade või teenuste tähistamiseks;
3) mis on identne või sarnane varasema registreeritud või registreerimiseks esitatud kaubamärgi või valdavale enamusele Eesti elanikkonnast tuntud kaubamärgiga;
4) mis on identne või eksitavalt sarnane kaubamärgiga, mis on kasutusel teises riigis ja mis oli seal kasutusel ka taotluse esitamise kuupäeval, kui taotlus on esitatud pahauskselt.
9. Kaubamärgi omaniku ainuõigus
Võib keelata teistel isikutel ilma tema nõusolekuta kasutada kaubamärgiga identset ja/või samast tähist identsete või samaliigiliste kaupade või teenuste tähistamiseks; saab takistada kaubamärgiga identse ja/või sarnase tähise kasutamist teist liiki kaupade ja teenuste tähistamisel, kui sellega kasutatakse ebaausalt ära või kahjustatakse kaubamärgi omandatud mainet või eristusvõimet.
10. Kaubamärgiomaniku ainuõigusi mitterikkuvad toimingud
Kasuliku mudeli omaniku ainuõiguse rikkumine ei ole:
1) kasuliku mudeli kasutamine teiste riikide laevade pardal (keres, masinates, taglases, aparaatides ja muus varustuses), kui need laevad asuvad ajutiselt või juhuslikult Eesti Vabariigi vetes ja kasulikku mudelit kasutatakse ainult laeva tarbeks;
2) kasuliku mudeli kasutamine teiste riikide õhu- ja maismaasõidukite või nende abiseadmete konstruktsioonis või sõidukite ja seadmete käitamisel, kui need sõidukid asuvad ajutiselt või juhuslikult Eesti Vabariigis;
3) kasuliku mudeli kasutamine kasulikku mudelit ennast puudutavates katsetustes;
4) kasuliku mudeli eraviisiline ärieesmärgita kasutamine, kui see ei kahjusta kasuliku mudeli omaniku huve.
11. Tööstusdisainilahenduse mõiste ja tekkimine
Tööstusdisainilahenduse mõiste hõlmab kõikvõimalikke toodete väliskujundusi, mis ei tulene tehnilisest otstarbest ja mille moodustamisel osalevad üksikuna või kombinatsioonis vorm, konfiguratsioon, ornament , värvilahendus, faktuur ja materjal. Tootena käsitletakse nii iseseisvat toodet kui ka toote neid tagavaraosasid, mis tootesse paigutatuna jäävad selle toote tavakasutuses väliselt vaadeldavaks.
12. Tööstusdisainilahenduse kaitstavus
Tööstusdisainilahendusena saab kaitsta üksnes selliseid tooteid, mille väliskujundus on tarbijale nähtav. Ei saa kaitsta toodet, mida tavapäraselt kasutatakse teise toote koostisosana. Eelkõige sel põhjusel, et vastava toote väliskujundust ei ole tarbijal võimalik vaadelda. Kaitsta saab ka tasapinnalist väliskujundust.
Saab kaitsta registreerimise teel, selleks tuleb esitada registreerimistaotlus ning selle esitamisel on oluline teada, et tööstusdisainilahenduse registreerimine ei anna kaitset toote tehnilisele lahendusel , tootes peituvale ideele ega selle teostamise või kasutamise viisile, kaitse saab vaid toote väliskujundus.
13. Leiutiste õiguskaitse, patent ja kasulik mudel (mis on nende erinevus).
Leiutis on tehnilise probleemi lahendamiseks loodud tehniline lahendus.  Leiutise objektiks võib olla seade, meetod, aine või nende kombinatsioon. Leiutisteks ei loeta avastusi, korralduslikke ega äriideid. Leiutis on patentne, kui see on uus, omab leiutustaset ja on tööstuslikult kasutatav. Leiutis on uus, kui see erineb tehnika tasemest.
Igal leiutisel on autor (füüsiline isik). Kuna leiutise loomise hetke on raske tuvastada, on ülemaailmset tunnustust leidnud patenditaotluse esmase esitamise printsiip. Selle kohaselt loetakse leiutise autoriks isik, kes on autorina märgitud esimesena patendiametisse esitatud patenditaotluses või kasuliku mudeli registreerimise taotluses. 
Patent ja kasulik mudel on leiutise õiguskaitse vormid.  Patendi saamisel tekib patendiomanikul ainuõigus leiutise valdamise, kasutamise ja käsutamise üle. Eestis ja enamikus riikides kehtib patent kuni 20 aastat. Riik kaitseb patendiomaniku ainuõigust nagu kõiki omandist lähtuvaid õigusi kohtu ja täitevvõimu teostavate haldusasutuste (politsei, täitevamet, toll ) kaudu.  Patendikaitse antakse leiutisele selle registreerimisega patendiregistris.Patent on efektiivne konkurentsivõitluse vahend. Patent annab ettevõtjale seadusliku võimaluse oma kaubale turumonopoli kehtestamiseks. Samuti võib patent aidata leida koostööpartnereid ja sponsoreid tootmise alustamiseks. Patendi omamine võib olla ka auasjaks ja oma nime jäädvustamiseks tehnika ajalukku.