Intellektuaalomandi õigus (5)

Sotsiaal-Humanitaarinstituut
Õigusteaduskond
Kristine Kuusik
Intellektuaalomandi õigus
EKSAMIKÜSIMUSED JA VASTUSED
Juhendaja : Raul Kartus
Tallinn 2010

Sisukord:

Sisukord: 2
1. Intellektuaalomandi õiguskaitse liigid (liigitus, iga liigi olulisemad objektid) 3
2. Sündmus või toiming, mis on aluseks intellektuaalomandi õiguskaitse tekkimisele erinevate autoriõiguse esemete ja tööstusomandi esemete korral (näited) 4
3. Tunnused, millele peab vastama autoriõigusega kaitstav (kaitsevõimeline) teos 4
4. Autori isiklikud ja varalised õigused. 5
5. Õiguskaitse kehtivuse tähtaeg autoriõiguse ja autoriõigusega kaasnevate õiguste korral, tähtaja kulgemise algus 7
6. Kaubamärgi, kollektiivkaubamärgi, garantiimärgi ja ärinime otstarve (kasutamise eesmärk, võrdlus) 7
7. Registreerimata, registreeritud, üldtuntud kaubamärgi poolt tagatava õiguskaitse võrdlus (erinevused) 8
8. Kaubamärkide liigitus (kujutise järgi) 8
9. Kaubamärgi absoluutsed ja suhtelised õiguskaitset välistavad asjaolud 10
10. Kaubamärgiomaniku ainuõigus (kaubamärgiomaniku ainuõigust rikkuvad toimingud ) 12
11. Kaubamärgi õiguskaitse taotlemise võimalused (siseriiklik, EÜ, rahvusvaheline taotlus ) 12
12. Kaubamärgiomaniku võimalikud nõuded ainuõigust rikkunud isiku vastu. Vastuhagi 14
13. Tööstusdisainilahenduse mõiste 15
14. Tööstusdisainilahenduse õiguskaitse kriteeriumid 15
15. Tööstusdisainilahendusena mittekaitstavad tooted (toote väliskujud, mille puhul toode pole kaitstav) 16
16. Variandi ja komplekti mõiste 16
17. Tööstusdisainilahenduse õiguskaitse kehtivuse tähtaeg, kehtivuse pikendamine 17
18. Tööstusdisainilahenduste rahvusvahelise registreerimise võimalused 17
19. Leiutise mõiste, leiutise objektide liigitus (seade, meetod, aine), kriteeriumid, millele leiutis peab õiguskaitse saamiseks vastama 17
20. Objektid, mis ei ole leiutised 18
21. Mittekaitstavad leiutised 19
22. Esimese esitaja ( first to file) süsteemi ja esimese leiutaja ( first to invent ) süsteemi mõiste 19
23. Patendiomaniku ainuõiguse sisu 20
24. Patenditaotluse dokumendid , patendinõudluse otstarve ja ülesehitus 20
25. Leiutise õiguskaitse taotlemise võimalused ( siseriiklikult , rahvusvaheliselt) 21
26. Õiguste ammendumise mõiste (tööstusomandi õiguskaitse seisukohalt) 22

1. Intellektuaalomandi õiguskaitse liigid (liigitus, iga liigi olulisemad objektid)

WIPO asutamise konventsioonis toodud intellektuaalse omandi mõistega hõlmatud õigused saab jagada kolme suurde valdkonda:

• Autoriõigus;
  
• Autoriõigusega kaasnevad õigused ehk naaberõigused;
  
• Tööstusomand. {on üldmõiste, mis tähistab traditsiooniliselt õigusi kaubamärgile, leiutisele (kas patendi või kasuliku mudeli vormis), tööstusdisainilahendusele, geograafilisele tähisele ja mikrolülituse topoloogiale ( kujundite üldiste omaduste uurimine). Autoriõigusest ja autoriõigusega kaasnevatest õigustest erinevalt ei teki tööstusomandi õigused üldjuhul automaatselt, vaid nende omandamiseks tuleb läbida registreerimisprotseduur vastavates riiklikes asutustes. Eestis -> Patendiamet tööstusomandi liikidest leiab praktikas kõige enam kasutamist kaubamärk. Kaubamärk on tähis, mida ettevõtja kasutab oma kauba või teenuse tähistamiseks, et eristada oma kaupa või teenust teiste ettevõtjate poolt pakutavatest kaupadest/teenustest. Kaubamärk annab selle omanikule teatud ainuõigused kaubamärgina registreeritud tähistamise kasutamisel ning õigusi keelata selle kasutamist teistel isikutel. Oluline on, et õiguskaitse antakse üksnes kauba/teenuse turustamisel kasutatavale tähisele, ning kaubamärgi registreerimisega ei saa monopoliseerida kaupa või teenust ennast. Patendi või kasuliku mudeliga kaitstakse leiutisi, milleks võib olla seade, meetod või aine. Õiguskaitset saab taotleda leiutisele, mis on uus, omab leiutustaset ning on tööstuslikult kasutatav. Patendi või kasutusliku mudeli õiguskaitse sisu seisneb selles, et patendi või kasutusliku mudeli omanikule antakse teatud ainuõigused vastava leiutise kasutamisel ning õigus keelata leiutise kasutamist teistel isikutel. Tööstusdisainilahendus on tööstusomandi alaliik , millega kaitstakse toote tasapinnalist või ruumilist väliskujundust. Kaitstava objekti moodustavad toote kuju, ornament , värvilahendus, faktuur , materjal vms. Õiguskaitse saab tööstusdisainilahendus, mis on uudne ja eritatav ning mille järgi on võimalik tööstuslikult või käsitöönduslikult valmistada tooteid. Õiguskaitse sisu seisneb selles, et tööstusdisainilahenduse omanikule antakse ainuõigus tööstusdisainilahenduse kasutamisele ning õigus keelata selle kasutamist teistel isikutel. Geograafilise tähisega tähistatakse kaupa või teenust, et näidata selle päritolu teatud geograafilisest piirkonnast , seejuures on oluline, et kauba/teenuse konkreetne omadus, maine või muu tunnus peab olema olulisel määral seostatav geograafilise piirkonnaga, kus kaupa toodetakse, töödeldakse või müügiks ette valmistatakse või kus teenust osutatakse. Nt: CHAMPAGNE, selles piirkonnas valmistatud vahuvein . Kaubamärgist erinevalt ei teki geograafilise tähise õiguskaitse taotlejal ainuõigust geograafilisele tähisele, vaid geograafilist tähist võib pärast registreerimist kasutada igaüks, kes vastaval geograafilisel alal kaupa toodab, töötleb või müügiks ette valmistab või teenust osutab ja kelle kaubal või teenusel on geograafilise tähise registreeringus märgitud omadused, maine või muud iseloomulikud jooned. Mikrolülituse topoloogia õiguskaitse antakse originaalsele mikrolülituse topoloogiale, kui see on selle looja loomingulise tegevuse tulemus ning ei ole loomise ajaks mikrolülituste topoloogiate loomise ja tootmisega tegelevate asjatundjate hulgas tavaline. Autoritele teadaolevalt Eestis seni veel ühelegi mikrolülituse topoloogiat registreeritud ei ole.
  

2. Sündmus või toiming, mis on aluseks intellektuaalomandi õiguskaitse tekkimisele erinevate autoriõiguse esemete ja tööstusomandi esemete korral (näited)

Intellektuaalomandi õiguskaitse aluseks on olenevalt objektist kas teose loomine, avalikustamine , registreerimine või salastamine. Teose loomine – autoriõigusega kaitstavad teosed sh arvutiprogrammid. Avalikustamine – üldtuntud kaubamärk. Registreerimine - leiutis, kaubamärk, tööstusdisainilahendus, geograafiline tähis, mikrolülituste topoloogia. Salastamine – ärisaladus ja konfidentsiaalne teave.

3. Tunnused, millele peab vastama autoriõigusega kaitstav (kaitsevõimeline) teos

Autoriõigusega kaitstakse kirjandus-, kunsti- ja teadusteoseid. Vastavalt autoriõiguse seadusele saavad kaitse teosed, mis vastavad alljärgnevatele kriteeriumitele:

• Teos peab olema originaalne, st see peab olema autori enda iseseisva intellektuaalse loomingu tulemus;
  
• Teos peab olema väljendatud mingisuguses objektiivses vormis ja peab olema selle vormi kaudu tajutav, st teos ei tohi olla ainult autori mõtetes, vaid peab olema väljendatud ja selle kaudu ka teistele isikutele tunnetatav;
  
• Teos peab olema reprodutseeritav kas vahetult või mingi tehnilise vahendi abil, st teosest peab olema võimalik teha koopiaid (nt paberkandjal, helikandjal, elektroonseid reproduktsioone);
  
• Teos peab olema loodud kirjanduse, kunsti või teaduse valdkonnas.
  

Teose loomise eesmärk, väärtus, konkreetne väljendusviis või fikseerimisviis ei oma õiguskaitse saamiseks tähendust. Kaitse saamiseks pole ka oluline, kas teos on avalikustatud või mitte (autoriõigus kaitseb võrdselt ka nn sahtliteoseid) või kas teos on lõpetatud või mitte (kaitstakse ka kõiki teose loomise vaheetappide tulemusi). Teose originaalne pealkiri on kaitstud samaväärselt kui teos ise. Autoriõigus tekib teose loomisega . Autoriõigusliku kaitse saamiseks ei ole vajalik teose registreerimine, deponeerimine (hoiustama, talletama) ega muude formaalsuste täitmine. Teose autoriõigusega kaitstavuse hindamisel on oluline arvestada, et autoriõiguse seadus sätestab ammendava loetelu intellektuaalse tegevuse tulemustest, mille puhul kaitset ei teki: autoriõigusega ei ole kaitstud ideed, kujundid , mõisted, teooriad, protsessid, süsteemid, meetodid, kontseptsioonid , printsiibid, avastised, leiutised ja muud intellektuaalse tegevuse resultaadid, mis on kirjeldatud, selgitatud või muul viisil väljendatud teoses. Samuti ei ole kaitstud ideed ja põhimõtted, millele rajanevad arvutiprogrammi elemendid, kaasa arvutud programmi kasutajaliidese aluseks olevad ideed ja põhimõtted. Autoriõigusega ei ole kaitstud faktid ja andmed, ka päevauudised. Ka ei ole autori õigustega kaitstud rahvaloominguteosed, õigusaktid, haldusdokumendid (seadus, määrus, seadlus , juhendid, põhimäärused) ja kohtulahendid ning eelnimetatud ametlikud tõlked. Ei ole ka autoriõigusega kaitstud riigi ametlikud sümbolid ja organisatsioonide sümbolid.

4. Autori isiklikud ja varalised õigused.

Autori isiklikud (mittevaralised, moraalsed) õigused kaitsevad autori hingelist ja moraalset sidet oma teosega . Isiklikud õigused on autori isikust lahutamatud ja ei ole loovutatavad. Autor võib nimetatud õigusi ise teostada, samuti võib autor nõustada nimetatud õiguste kasutamisega teiste isikute poolt e anda õiguste teostamiseks litsentsi. St, et tulenevalt õiguste loovutamise keelust jäävad isiklikud õigused küll kuuluma autorile, kuid autor ja teose kasutaja lepivad litsentsilepinguga kokku, et isiklikke õigusi teostab teine isik e teose kasutaja. Seadusest tulenevalt on autoril järgmised isiklikud õigused:

• Õigus autorsusele, st autoril on õigus esineda üldsuse ees teose loojana ja nõuda teose loomise fakti tunnustamist teose autorsuse seostamise teel tema isiku ja nimega teose mis tahes viisil kasutamisel;
  
• Õigus autorinimele, st autoril on õigus otsustada, millisel viisil peab olema tähistatud autori nimi teose kasutamisel – kas autori kodanikunimega, autorimärgiga, varjunimega või ilma nimeta;
  
• Õigus teose puutumatusele, st autoril on õigus ise teha või ise lubada teha teistel isikutel teoses endas, selle pealkirjas või autorinime tähistuses mis tahes muudatusi ning õigus vaidlustada ilma autori nõusolekuta tehtud muudatusi;
  
• Õigus teose lisadele, st autoril on õigus lubada lisada oma teosele teiste autorite teoseid, sealhulgas illustratsioone, eessõnasid, järelsõnasid, kommentaare, selgitusi, uusi osasid jne;
  
• Õigus autori au ja väärikuse kaitsele, st autoril on õigus vaidlustada mis tahes moonutusi ja teisi ebatäpsusi teoses endas, selle pealkirjas või autorinime tähistamises ning autorile või tema teosele antud hinnanguid, mis kahjustavad autori au ja väärikust;
  
• Õigus teose avalikustamisele, st autoril on õigus otsustada, millal teos on valmis üldsusele esitamiseks;
  
• Õigus teose täiendamisele, st autoril on õigus oma avalikustatud teost täiendada ja parandada;
  
• Õigus teos tagasi võtta, st autoril on õigus nõuda teose kasutamise lõpetamist;
  
• Õigus nõuda oma autorinime kõrvaldamist teoselt.
  

Autori isiklikud õigused on isikust lahutamatud ning ei ole kellelegi üleantavad.
Autori varalised õigused on eelkõige autori majanduslikuks kaitseks. Autorile peab olema tagatud õigus teost kasutada, lubada teose kasutamist teistel isikutel ning teenida oma loomingu kasutamisest tulu. Varalised õigused on üleantavad. Autor võib neid loovutada neid täies mahus või üksikute õiguste kaupa, samuti jätta õigused endale ning anda teistele isikutele litsentsi. Varalised ainuõigused on:

• Igal moel ise oma teost kasutada;
  
• Lubada ja keelata oma teose samaviisilist kasutamist teiste isikute poolt;
  
• Saada tulu oma teose sellisest kasutamisest, v.a seaduses sätestatud teose vaba kasutamise juhud .
  

Teose kasutamisõigus, mida autor võib ise realiseerida või lubada ja keelata selle realiseerimist teistel, hõlmab eelkõige õigusi:

• Õigus teost reprodutseerida;
  
• Õigus oma teost või selle koopiaid levitada;
  
• Õigus teost tõlkida;
  
• Õigus teha teosest kohandusi ja töötlusi;
  
• Õigus koostada ja välja anda teoste kogumikke ja süstematiseerida teoseid;
  
• Õigus teost avalikult esitada kas elavas või tehniliselt vahendatud ettekandes;
  
• Õigus teost üldsusele näidata, st teose või tema koopia näitamist kas vahetult või filmi, slaidi, tv või mis tahes muu tehnilise vahendi või protsessi abil;
  
• Õigus edastada teos raadios, tv ja satelliidi kaudu ning taasedastada kaabellevivõrgu kaudu, samuti suunata teos üldsusele muude tehnikavahendite kaudu;
  
• Õigus teha teos üldsusele kättesaadavaks sellisel viisil, et isikud saavad teoseid kasutada nende poolt individuaalselt valitud kohas ja ajal;
  
• Õigus teostada oma arhitektuurne , disaini-, tarbekuntsiteose jms projekt.
  

Teose õigusvastane kasutamine on piraatlus .

5. Õiguskaitse kehtivuse tähtaeg autoriõiguse ja autoriõigusega kaasnevate õiguste korral, tähtaja kulgemise algus

Üldjuhul kehtib autoriõigus autori kogu eluaja jooksul ja lisaks sellele veel 70 aastat pärast autori surma, olenemata kuupäevast, millal teos õiguspäraselt avalikustati. Berni konventsiooni artikli 7(1) kohaselt kehtib konventsiooniga tagatud kaitse autori eluajal ja 50 aastat pärast tema surma. Ühise autorsuse korral kehtib autoriõigus teisi autoreid üleelanud autori eluajal ja 70 aastat pärast tema surma, pseudonüümiga avaldatud asi 70 aastat arvestades teose õiguspärasest avalikustamisest, va juhul kui autor teeb ennast tuntuks üldsusele või kui üldsusel ei teki kahtlus tema nime ja teose seostamisega. Siis kohaldatakse üldist tähtaega. Tähtaja kulgemine algab 1 jaanuarist peale eelmise aasta nimetatud sündmusi.

6. Kaubamärgi, kollektiivkaubamärgi, garantiimärgi ja ärinime otstarve (kasutamise eesmärk, võrdlus)

Kaubamärk on tähis, millega on võimalik eristada ühe isiku kaupa või teenust teise isiku samaliigilisest kaubast või teenusest. Kaubamärgi puhul ei räägita autorist. Kaubamärk omab eristusvõimet. Lisaks eristusfunktsioonile kannab kaubamärk ka päritolufunktsiooni, sest see seostab kaupa või teenust konkreetse kauba pakkuja või teenuse osutajaga. Eelnevaga seondub kvaliteedifunktsioon , mis tähendab sisuliselt seda, et kaubamärgi kaudu tekib tarbijal kaupade/teenuste osas teatud kvaliteediootus. (olles korra kaupa/teenus ostnud, tekib ostjal kaupade/teenuste suhtes teatud ootus sama kaubamärki kandva muu toote kvaliteedi suhtes.). Omakorda seondub reklaamifunktsioon. Kuivõrd kaubamärk eristab kaupa ning hõlbustab selle meeldejätmist, seostab kaupa teat kvaliteediga jne, siis on kaubamärk üks olulisemaid reklaami- ja turunduskomponente ning tihtilugu on just kaubamärk see, mille alusel teeb tarbija oma ostuotsuse. Kaubamärki registreerima ei pea, ent kui kaubamärk on registreeritud annab see omanikule teatud ainuõigused. Kui kaubamärk on registreeritud, siis teised ettevõtjad enam sama märki oma toodete märkimiseks kasutada ei või. Eesti seadusandlus näeb ette ka üldtuntud registreerimata kaubamärkide kaitse. Nimelt sätestab Eesti kaubamärgiseadus, et Eestis antakse õiguskaitse üheltpoolt kauba- ja teenindusmärkide registrisse kantud kaubamärkidele, aga ka kaubamärgile, mis on Eestis üldtuntud tööstusomandi kaitse Pariisi konventsiooni artikli 6 bis tähenduses.
Kollektiivkaubamärk on teovõimelisele isikute ühendusele kuuluv kaubamärk, mida selle ühenduse liige kasutab oma kaupade ja teenuste tähistamiseks kollektiivkaubamärgi põhikirjas sätestatud tingimustel ja korras (KMS § 61 lg1).
Garantiimärk on kaubamärk, millega tähistatakse eri isikute kaupu ja teenuseid nende kaupade ja teenuste mingi ühise omaduse, ühise geograafilise päritolu või tootmisviisi või muu ühise tunnuse garanteerimiseks (KMS § 61 lg2). Garantiimärki võib kasutada iga isik, kelle kaubal või teenusel on põhikirjas sätestatud tunnused ja kui ta maksab garantiimärgi omanikule tasu.
Kollektiivkaubamärgi või garantiimärgi kasutamine selleks õigustamata isiku poolt on keelatud.
Mille poolest erineb kaubamärk ärinimest?

• Ärinimi ehk firma* on äriregistrisse kantud nimi, mille all ettevõtja tegutseb (ÄS §7). Äriühingul võib olla ainult üks ärinimi (ÄS §9). Äriühingu ärinimi peab olema selgesti eristatav teistest Eestis äriregistrisse kantud ärinimedest (ÄS§ 11).
  

*Termin firma oli kasutusel juba 1927. aasta firmade seaduses. Termini firma sünonüümid on ettevõtja registrinimetus, ametlik nimetus, täisnimetus.

• Ärinimi on ettenähtud eristamaks ettevõtjaid endid , kaubamärk aga eristamaks ettevõtja poolt pakutavaid kaupu ja teenuseid.
  
• Kaubamärk saab õiguskaitse registreerimisega või üldtuntuks saamisega . Ärinime kaitstakse ainult äriregistrisse kandmisel .
  
• Kaubamärgi registreerimisel tuleb kaubad ja teenused jagada märkide registreerimisel kasutatava kaupade ja teenuste rahvusvahelise (Nizza) klassifikatsiooni järgi klassidesse. Praegu kehtiva Nizza klassifikatsiooni 9. redaktsiooni järgi jaotatakse kaubad 34 klassi (kl 1-34) ja teenused 11 klassi (kl 35-45).
  

7. Registreerimata, registreeritud, üldtuntud kaubamärgi poolt tagatava õiguskaitse võrdlus (erinevused)

Kaubamärke registreerivad enamikus riikides patendiametid. Kaubamärgi registreerimine ei ole kohustuslik.

• registreerimata märk - võib kasutada, kui ei riku teiste õigusi
  
• registreeritud märk - võib kasutada ja keelata teisi kasutada
  
• üldtuntud märk - võib kasutada ja keelata teisi kasutada (paljudel juhtudel siiski registreeritakse)
  

Kaubamärgi õiguskaitse on territoriaalne. EL riikides kehtivad paralleelselt:

• liikmesriigi (näiteks Eesti) siseriiklik kaubamärk
  
• Euroopa Ühenduse kaubamärk
  

Kaitse hakkab kehtima tagasiulatuvalt taotluse esitamise kuupäevast 10 aastat. Seda saab pikendada 10+10+... jne.

8. Kaubamärkide liigitus (kujutise järgi)

Kaubamärke kujutise järgi liigitatakse:

• Sõnamärgid;
  
• Kujutismärgid;
  
• Kombineeritud märgid;
  
• 3D ehk ruumilised märgid;
  
• Värvimärgid;
  
• Helimärgid;
  
• Liikuvmärgid;
  
• Lõhnamärgid.
  

Kaubamärk peab olema graafiliselt kujutatav . Kaubamärgina registreeritava tähise mõistet tuleb tõlgendada selliselt , et kaubamärgiks võib olla ka niisugune tähis, mis ei ole visuaalselt tajutav, kuid mida saab graafiliselt kujutada, eelkõige erinevate kujundite, joonte ja tähtede abil. Tingimuseks on, et vastav kujutis on selge, täpne, iseenesest täielik (ei ole seotud kõrvaliste kriteeriumitega), kergesti äratuntav , mõistetav, kestev ja objektiivne (puuduvad subjektiivsed, konkreetse isiku tajust olenevad tunnused). -> Sieckmanni kriteeriumid.
Sõnamärgid: registreeritakse sõnu, tehissõnu, loosungeid samuti tähtede ja numbrite kombinatsioone. Nt: PAGARIPOSID®, mis kuulub M. Pärnale, DELFI®, mis kuulub ASile Delfi, KOOS TEEME PAREMINI®, mis kuulub Rautakesko Asile jne. Sõnamärke esineb praktikas kõige rohkem sest tegemist on kõige efektiivsema kaubamärgi liigiga . Kõige lihtsam meelde jätta, saab trükkida, raadios kuulutada, … .
Kujutismärgid: registreeritakse mitmesuguseid geomeetrilis-kujunduslikke elemente. Sõnaline osa koosseisus puudub. Nt:
® , mis kuulub Nike International Ltdle jne.
Kujutismärke ei esine praktikas väga palju, kuivõrd neid saab kasutada vaid kirjas ning suuline reklaamisõimalus puudub. Kujutismärkide komplitseerib asjaolu, et efektiivse tähise väljatöötamine on praktikas raske. Tähis peab olema ühelt poolt hästi lihtne, samas aga piisavalt eriline, et tarbija suudaks seda tajuda ja meelde jätta.
Kombineeritud märgid: on kombineeritud sõnamärk ja kujutismärgi elemendid, st kaubamärk koosneb nii sõnalisest kui ka kujunduslikust osast. Nt: Montoni embleem, Pärnu Konverentsid , … Kombineeritud kaubamärke esineb praktikas küllaltki palju. Tihti ei ole soovitud sõnaline osa piisavalt eristusvõimeline ning üksnes sõnamärgina ei oleks tähisele õiguskaitse saamine võimalik. Sellest tulenevalt lisatakse sõnalisele osale teatud kujunduslik element, mis muudab tähise õiguskaitse saamiseks piisavalt eristusvõimeliseks. Suhteliselt efektiivsed ja hästi töötavad: neid saab kasutada nii kirjas kui ka kõnes (sõnalise osa saab välja öelda raadioreklaamis.)
3D ehk ruumilised märgid: enamasti registreeritakse teatud kauba pakendit , nt jookide taarat, suitsupakendite ümbriseid, parfüümide ja muude kosmeetikatoodete pakendeid ja muid toote väliskujusid. Nt: Chaneli parfüüm, Domestose pudel .
Värvimärgid: Euroopa Kohus on leidnud, et üksik värv kui selline võib olla piisavalt eristusvõimeline ja moodustada kaubamärgi, tingimusel, et tähist saab graafiliselt kujutada ning vastav graafiline kujutis on selge, täpne, kestev, objektiivne + Sieckmanni kriteeriumid. Seega kriteerium on täidetud juhul, kui taotluses on määratletud värv, kasutades selleks rahvusvaheliselt tunnustatud värvide klassifikaatoreid.
Helimärgid: helimärkide registreerimine on kaubamärgidirektiiviga kooskõlas tingimusel, et helimärgi abil saab eristada ühe ettevõtja kaupu/teenuseid tingimusel, et helimärgi abil saab eristada ühe ettevõtja kaupu/teenuseid teise ettevõtjate kaupadest/teenustest ning vastavaid märke on võimalik graafiliselt kujutada. (Sieckmanni kriteeriumid). Helimärgi puhul ei ole kriteeriumid täidetud juhul, kui kaubamärgi reproduktsioonis on ainuüksi helimärgi kirjeldus (nootide nimetused või et tegemist on looma karjatusega) või lihtne kõlajäljendus, kui eelnevale ei ole midagi muud lisatud. Kui heli on esitatud taktideks jagatud noodijoonestikul ning näidatud on noodivõti, suhtelist vältust tähistavad noodid ja pausid ning, kus vajalik, alteratsioonimärgid, siis on kriteeriumid helimärgi kasutamiseks vastavad.
Liikuvmärgid: koosnevad liikuvatest kujunditest. Nende registreerimine on teoreetiliselt võimalik, ent tulenevat graafilise kujutatavuse nõudest on see praktikas keeruline.
Lõhnamärgid: teoreetiliselt peaks lõhnamärk endast kujutama teatud kindlat lõhna või lõhnabuketti, mis eristaks ühe ettevõtja kaupu/teenuseid teise ettevõtja kaupadest/teenustest. Kuigi õigusaktid ei keela lõhnamärkide registreerimist kaubamärgina, seisneb praktiline probleem selles, et senini puudub lahendus ja võimalus kaubamärgi graafiliseks kujutamiseks.

9. Kaubamärgi absoluutsed ja suhtelised õiguskaitset välistavad asjaolud

Absoluutsed õiguskaitset välistavad asjaolud seonduvad eelkõige tähise enda sobimatusega kaubamärgiks, suhtelised alused on eelkõige seotud teiste isikute varasemate õigustega tähise suhtes.
Absoluutsed õiguskaitset välistavad asjaolud:

• Õiguskaitset ei saa tähis, mis ei ole graafiliselt kujutatav;
  
• Õiguskaitset ei saa tähis, millel puudub eristusvõime või mis on kirjeldav;
  
• Õiguskaitset ei saa tähis, mis on keelekasutus või äripraktikas muutunud tavapäraseks (nt: Düsess -> toidukaupadele taheti teha või ITV -> televisiooniga seotud );
  
• Õiguskaitset ei saa tähis, mis koosneb kauba olemusest tulenevast kujust (nt: standartne kell, millel puudub sellele tootele omane tunnuste kogum);
  
• Õiguskaitset ei saa tähis, mis eksitab tarbijat kaupade või teenuste omaduste suhtes (nt: Suomen juusto kevyt soome liht juust juust paber, papp juust kuna tarbija arveks, et tegemist on Soome kaubaga aga tegelikult tegi seda eesti firma);
  
• Õiguskaitset ei saa tähis, mis on vastuolus avaliku korra või heade tavadega;
  
• Õiguskaitset ei saa tööstusomandi kaitse all Pariisi konventsiooni artikli 6 ter alusel kaitstud tähis, samuti muu tähis, mis sisaldab lippu, vappi või muud sümbolit ning mille registreerimine on vastuolus avaliku huviga , kui puudub pädeva asutuse või ametiisiku kirjalik luba;
  
• Õiguskaitset ei saa tähis, mille registreerimistaotlus on esitatud või mida on kasutatud pahauskselt (nt: isik püüab oma nimele registreerida teistes riikides teistele isikutele kuuluvat tuntud kaubamärki);
  
• Õiguskaitset ei saa tähis, mis sisaldab registreeritud geograafilist tähist või on sellega eksitavalt sarnane (nt: SAAREMA JUUST vastandina kellegi teise loodud HEA SAAREMA JUUSTUKE vms, mis ei ole üldse Saaremaaga seotudki.);
  
• Õiguskaitset ei saa tähis, mille kasutamine on keelatud muu seaduse või rahvusvahelise lepingu järgi.
  

Suhtelist õiguskaitset välistavad asjaolud seonduvad eelkõige teiste isikute varasemate õigustega ning nendeks on:

• Õiguskaitset ei saa tähis, mis on identne varasema kaubamärgiga, mis on saanud õiguskaitse identsete kaupade/teenuste tähistamiseks (nt: kui märk oli ennem mustvalge, siis sama märk värvilisena on identne);
  
• Õiguskaitset ei saa tähis, mis on identne või sarnane varasema kaubamärgiga, milline on saanud õiguskaitse identsete või samaliigiliste kaupade/teenuste tähistamiseks, kui on tõenäoline tähise ja varsema kaubamärgi äravahetamine tarbija poolt (st tähise assotsieerumine varasema kaubamärgiga);
  
• Õiguskaitset ei saa tähis, mis on identne või sarnane varasema registreeritud või registreerimiseks esitatud või valdavale enamikule Eesti elanikkonnast tuntud kaubamärgiga, millel on õiguskaitse teist liiki kaupade või teenuste tähistamiseks, kui hilisema kaubamärgiga võidakse ebaausalt ära kasutada või kahjustada varasema kaubamärgi mainet või eristusvõimet, mis oli omandatud hilisema kaubamärgi registreerimise taotluse esitamise kuupäevaks või prioriteedikuupäevaks (nt: COSMOPOLITAN COSMETICS ja COSMOPOLITAN);
  
• Õiguskaitset ei saa tähis, mis on identne või eksitavalt sarnane äriregistrisse kantud ärinimega ning vastava ettevõtja tegevusala kuulub samasse valdkonda kauba või teenusega (AS AATAR -> kirurgilised seadmed ja AATAR -> meditsiiniseadmed);
  
• Õiguskaitset ei saa tähis, mis on identne või eksitavalt sarnane Eestis enne taotluse esitamise kuupäeva, rahvusvahelise registreerimise kuupäeva või prioriteedikuupäeva registreeritud ravimpreparaadi nimetusega, kui kaubad, mille tähistamiseks kaubamärki kasutatakse või kavatsetakse kasutada, kuuluvad meditsiini valdkonda (Ravimiameti koduleht);
  
• Õiguskaitset ei saa tähis, mille kasutamine kahjustab õigust nimele, isikuportreele, kinnistu nimetusele, arhitektuuriobjekti nimetusele või kujutisele, autoriõiguse või tööstusomandi esemele või muud varasemat õigust (nt: kaks ettevõtjat lähevad riidu ja üks registreerib logo oma nimele);
  
• Õiguskaitset ei saa tähis, mis on identne või eksitavalt sarnane kaubamärgiga, mis on kasutusel teise riigis ja oli seal kasutusel ka taotluse esitamise hetkel, kui taotlus on esitatud pahauskselt.
  

10. Kaubamärgiomaniku ainuõigus (kaubamärgiomaniku ainuõigust rikkuvad toimingud)

KMS § 14 lg 1 tulenevalt on kaubamärgiomanikul õigus keelata teistel isikutel kasutada äritegevuses:

• Õiguskaitse saanud kaubamärgiga identset tähist kaupade või teenuste puhul, mis on identsed kaupade/ teenustega , mille suhtes on kaubamärk kaitstud;
  
• Õiguskaitse saanud kaubamärgiga identset või sarnast tähist kaupade/teenuste puhul, mis on identsed või samaliigilised nende kaupade/teenustega, mille puhul on kaubamärk kaitstud, kui on tõenäoline tähise või kaubamärgi äravahetamine tarbija poolt, sh tähise assotsieerumine õiguskaitse saanud kaubamärgiga;
  
• Registreeritud kaubamärgiga või valdavale enamikule Eesti elanikkonnast tuntud õiguskaitse saanud kaubamärgiga identset või sarnast tähist, millega tähistatakse küll teist liiki kaupa/teenust, kuid seejuures kasutatakse ebaausalt ära või kahjustatakse kaubamärgi omandatud mainet või eristusvõimet;
  

Kaubamärgiomanik võib keelata: kauba/pakendi tähistamine tähisega, tähisega tähistatud kaupade müügiks pakkumine, müügi eesmärgil kaupade turustamine ja ladustamine , tähisega tähistatud teenuste pakkumine ja osutamine, tähisega tähistatud kaupade riiki eks- ja import , tähise kandmine äridokumentidele, reklaammaterjalidele ja kauba kasutamisjuhenditele samuti kaubamärgi identne ja sarnane tähise kasutamine internetis.

11. Kaubamärgi õiguskaitse taotlemise võimalused (siseriiklik, EÜ, rahvusvaheline taotlus)

Kaubamärke on võimalik registreerida eri viisil. Võib registreerida igas soovitud riigis eraldi. On võimalik ka taotleda teatud regionaalselt kaubamärki, mis kehtib kõikides vastavasse regiooni kuuluvates riikides (nt kogu Euroopa Liidus kehtiv Euroopa Ühenduse kaubamärk). Samuti võib märkide rahvusvahelise registreerimise Madridi kokkuleppe protokolli alusel esitada kaubamärgi rahvusvahelise registreerimise taotluse.
Siseriiklik kaubamärk: kaubamärgi taotlemiseks tuleb esitada avaldus vastava riigi pädevale ametile (Patendiametisse tuleb esitada vormikohane avaldus). Eestis kehtib ekspertsüsteem, st pädev amet teostab kaubamärgi täieliku ekspertiisi ning hindab enne kaubamärgi registreerimisotsuse tegemist, kas esinen absoluutseid/ suhtelisi aluseid. Kui registreerimisest keeldumise aluseid ei esine, teeb amet otsuse kaubamärgi registreerimise kohta. Seejärel avaldatakse kaubamärgi registreerimise otsuse kohta teade Patendiameti ametlikus väljaandes Eesti Kaubamärgileht. Kahe kuu jooksul on võimalus see avaldus vaidlustada igal asjast huvitatud isikul. Kui vaidlust ei esine kantakse kaubamärk registrisse. (Registreerimistaotluse ja menetlemise täpne kord kirjas majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi kaubamärgimääruses). Kuid on mõnes riigis ka avaldussüsteem: mis hindab ainult absoluutseid aluseid õiguskaitse välistamise osas e kas märk põhimõtteliselt sobib. Igas riigis eraldi registreerimisel tuleb arvestada asjaoludega, et taotlus tuleb esitada omas taodeldava riigi omas keeles ning kasutada vastavat ametnikku , mis eeldab lisakulusid. Ning ühtlasi tunda seadust ning vorminõuded ning menetluskäiku. Kuid Madridi protokolli liikmesriik on hea võimalus.
Euroopa Ühenduse kaubamärk ja muud regionaalsed kaubamärgid: Euroopa Ühenduse kaubamärgimääruse alusel registreeritav kaubamärk, mis kehtib kõikides EL liikmesriikides. EÜ kaubamärgi registreerimise taotlusi menetelb Hispaanias Alicantes asuv Euroopa Liidu asutus – Siseturu Ühtlustamise Amet (Office for Harmonization of Internal Market OHIM). Registreerimistaotluse võib esitada kas otse OHIMle või läbi liikmesriigi patendiametile, kes edastab selle OHMIle. (täiendavad lõivud) OHIM kontrollib taotluse vorminõuete täitmist ja hindab, kas ei esine keeldumise aluseid. OHIM teeb otsingu ning otsingu tulemused esitatakse kaubamärgi taotleja ning otsingi käigus selgunud varasemate õiguste omanikele. OHIM ise otsust ei tee ning sellel alusel soovitud tähist registreerimata ei jäta. Kuid varasematel õiguste omajatel on võimalik esitada vaidlustus. Plussid: mugav, lihtne ja odavam kaitse terves EL liimesriikides. Kaubamärgi kasutamise kohustust lihtsam täita – kui omanik ei kasuta kaubamärki riigis 5a perioodi jooksul, võivad teised isikud nõuda kaubamärgi kehtetuks tunnistamist. EL loetakse kasutamist, kui kasutatakse kasvõi ühes EL liikmesriigis. Miinus : riskantne. Kui ühest liikmes maast tuleb keeldumisotsus, siis ei saa kaubamärk õiguskaitset üheski liikmesmaas.
On veel võimalk registreerida märki Aafrika Regionaalse Intellektuaalse Omandi Organisatsiooni või Aafrika Intellektuaalse Omandi Organisatsiooni kaudu. Ning Beneluxi maades Beneluxi Intellektuaalse Omandi Organisatsiooni kaudu.
Rahvusvaheline kaubamärk Madridi protokolli alusel: Eesti on ühinenud eelnimetatud protokolliga ja Eesti isikutel on võimalik märk registreerida teistes protokolliga ühinenud riikides. Nimetatud protokolli alusel kaubamärgi registreerimise taotluse eelduseks on, et varem on Madridi protokolli liikmesriigis, nt Eestis, olemas registreeritud või registreerimisel olev kaubamärk või EÜ kaubamärk ning seejärel soovitakse sama kaubamärgi rahvusvahelist registreerimist. Kaubamärgi rahvusvahelise registreerimise taotlus esitatakse kohaliku patendiameti või, kui alusmärgiks on EÜ kaubamärk, siis OHImi vahendusel WIPO Rahvusvahelisele Büroole. Taotluses märgitakse riigid, milles õiguskaitset soovitakse. Taotluse saaja kontrollib formaalsete nõuete täitmist ja edastab taotluse WIPOle, kes registreerib märgi ja edastab selle vastava riigi, kus õiguskaitset soovitakse , pädevale ametile. Viimane teeb ekspertiisi ja võib kuni 18 kuu jooksul teatada takistustest registreerimisel. Kui ei teatata takistustest, siis omab kaubamärk õiguskaitset vastavas riigis. Pluss: ühe taotlusega, kõik protokolli maad samuti EÜ kaubamärk võimalk saada. Soodne eriti juhul, kui ei esine vaidlusi, siis ei ole vaja kohapealset ametnikku kasutada. Igas riigis toimub taotluse menetlemine ja õiguskaitse andmise otsustamine iseseisvalt. Ühe riigi keeldumine ei too kaasa teiste riikide keeldumist. Miinus: kaubamärk peab alati põhinema siseriiklikul või EÜ registreeritud kaubamärgil, mistõttu saab rahvusvahelist kaubamärki nõuda vaid sama kaubamärgi suhtes ning ka kaupade/teenuste loetelu ei tohi olla laiem kui põhimärgil.

12. Kaubamärgiomaniku võimalikud nõuded ainuõigust rikkunud isiku vastu. Vastuhagi

Kaubamärgiomaniku õiguste vaidlustamise peamised alused on (KMS § 52-56):

• õiguskaitset välistava asjaolu olemasolu (KMS § 9 ja 10);
  

Omaniku vastu hagi esitamise tähtaeg aegub viis aastat pärast KM registreerimist v.a pahausksuse korral:

• kaubamärk on muutunud tavapäraseks või eksitavaks tähistuseks nende kaupade ja teenuste osas, mille suhtes ta on registreeritud;
  
• kaubamärki ei ole pärast registreerimist mõjuva põhjuseta viie järjestikuse aasta jooksul kasutatud (seaduses on erandeid );
  
• kaubamärk sisaldab registreeritud geograafilist tähist või sellega eksitavalt sarnast tähist;
  

Kaubamärgi tühistamise korral loetakse registreering õigustühiseks algusest peale. Kaubamärki võib tühistada osa kaupade ja teenuste suhtes. Kaubamärgiomaniku õiguste kaitse peamised alused on toodud:

• TRIPS lepingu III jaos (artiklites 41-61)
  
• 29. aprilli 2004. aasta direktiiv 2004/48/EÜ intellektuaalomandi õiguste jõustamise kohta;
  
• EL Nõukogu määruse 1383/2003/EL tolli tegevusest teatud intellektuaalse omandi rikkumise kahtlusega kauba suhtes ja intellektuaalset omandit rikkuva kauba suhtes
  
• KMS § 57 ja 58;
  
• karistusseadustik (ptk 14. Intellektuaalse omandi vastased süüteod), tolliseadus jt seadused.
  
• Euroopa Kohtu otsused ( näiteks: kohtuasi C‑405/03. http://eur-lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=CELEX:62003J0405:ET:HTML ).
  

Kaubamärgiomanik võib esitada hagi ainuõigust rikkunud isiku vastu:
1) õigusrikkumise lõpetamiseks;
2) tahtlikult või hooletuse tõttu tekitatud varalise kahju, sealhulgas saamata jäänud tulu, ja moraalse kahju hüvitamiseks.
Täiendavad kaitsenõuded:

• Kaubamärgiomanik võib nõuda õigusrikkuja valduses või omandis olevate õigusvastaselt tähistatud kaupade ja eranditult või peaaegu eranditult õigusrikkumise toimepanemiseks kasutatud või mõeldud vahendite hävitamist juhul, kui kaupade või vahendite õigusvastast iseloomu ei ole võimalik ja otstarbekam muul viisil kõrvaldada.
  
• Kui kaubamärgiomanik on esitanud ainuõiguse kaitse hagi, võib ta nõuda ainuõiguse rikkujalt kohtu kaudu teavet õigusvastaselt tähistatud kauba päritolu, levitamise viisi, teede ja koguste kohta, sealhulgas kauba tootja, varustaja , eelmiste omanike ja edasimüüjate nimede ning aadresside kohta. (KMS §58).
  

Vastuhagid:

• Isik, kelle vastu on õiguskaitset omava kaubamärgi omanik esitanud ainuõiguse kaitse hagi või kelle suhtes on algatatud süüteomenetlus, võib vaidlustada kaubamärgiomaniku ainuõiguse.
  
• Vastuhagi menetluse ajaks süüteomenetlus peatatakse. (KMS §59).
  

13. Tööstusdisainilahenduse mõiste

On tööstusdisainilahendus toote tasapinnaline või ruumiline väliskujundus. Väliskujunduseks loetakse omakorda toote välisilme tunnusjoonte kogumit, millele üksikult on kombinatsioonis moodustavad vorm, konfiguratsioon, ornament, värvilahendus, faktuur ja materjal. Tööstusdisainilahenduse registreerimisega saab selle omanik ainuõiguse vastava tööstusdisainilahenduse kasutamiseks, mh õiguse selle järgi valmistada tooteid, neid levitada, müüa, importide ja eksportida ning õiguse takistada teiste isikute vastavat tegevust. Teose kaitse kohaselt ei ole autoriõiguslik kaitse ja tööstusdisainilahenduse kaitse teineteist välistavad. T.d.l kaitseb toote/teose väliskuju ehk vormi, mitte toodet ennast ega selles sisalduvat ideed.

14. Tööstusdisainilahenduse õiguskaitse kriteeriumid

Õiguskaitset saab toode, mis on:

• Visuaalselt tajutav (kaitset ei saa lõhnad ja helid);
  
• On uudne ja eristatav ning mille järgi on võimalik tööstuslikult või käsitöönduslikult valmistada tooteid.
  

Õiguskaitset ei saa tdl, mis:

• Tuleneb üksnes toote tehnilisest otstarbest, v a juhul, kui tdl võimaldab moodulsüsteemi toodete või toote osade eriviisilist ühendamist;
  
• On vastuolus heade tavadega;
  
• On ebapüsiv;
  
• On mikrolülituse topoloogia;
  
• On tagavaraosa või koostisosa , mis tootesse paigutatuna ei jää toote tavakasutuses väliselt vaadeldavaks.
  

15. Tööstusdisainilahendusena mittekaitstavad tooted (toote väliskujud, mille puhul toode pole kaitstav)

Õiguskaitset ei saa tdl, mis:

• Tuleneb üksnes toote tehnilisest otstarbest, v a juhul, kui tdl võimaldab moodulsüsteemi toodete või toote osade eriviisilist ühendamist;
  
• On vastuolus heade tavadega;
  
• On ebapüsiv;
  
• On mikrolülituse topoloogia;
  
• On tagavaraosa või koostisosa, mis tootesse paigutatuna ei jää toote tavakasutuses väliselt vaadeldavaks.
  

Samuti on piiratud teatud tähiste kasutamine tdl koosseisus. Vaid vastava institutsiooni või isiku nõusolekul on lubatud kasutada:

• EV või tema haldusüksuse, Eestis registreeritud ühingu või sihtasutuse tänapäevast või ajaloolist nimetust või selle lühendit, lippu, vappi, embleemi, pitserit, au- ja eraldusmärki, sümbolit või sümbolielementi;
  
• Välisriigi vappi, lippu või muud riikliku embleemi, ametlikku kontroll- või garantiimärki, mis on kaitstud Pariisi artikli 6 ter kohaselt, või nende tähiste jäljendust;
  
• Tuntud isiku perekonnanime , autorinime või portreed;
  
• Juriidilise isiku nime või selle osa;
  
• Arhitektuuriobjekti kujutist või nimetust;
  
• Üldtuntud või teise isiku nimele registreeritud või registreerimiseks esitatud kaubamärki;
  
• Garantii - ja prooviplommi eraldusmärki;
  
• Registreeritud ravimipreparaadi nimetust.
  

16. Variandi ja komplekti mõiste

Variant: Tööstusdisainilahendusi saab registreerida ka variantidena. Tööstusdisainilahenduse variandid on tööstusdisainilahenduse sellised teisendid, mis vastava ala asjatundjale jätavad sama üldmulje.
Komplekt: Tööstusdisainilahenduste komplekt on tööstusdisainilahenduste rahvusvahelise klassifikatsiooni Locarno kokkuleppe (RT II 1996, 23, 87) järgi ühte klassi kuuluvate ja samas laadis kujundatud tööstusdisainilahenduste loogiline kogum. Tööstusdisainilahenduste komplekti käsitatakse ühe tööstusdisainilahendusena. (TDL § 4 lg 5 ja 6.)

17. Tööstusdisainilahenduse õiguskaitse kehtivuse tähtaeg, kehtivuse pikendamine

Tdl saab õiguskaitse tagasiulatuvalt alates registreerimistaotluse esitamisest. Eestis kehtib tdl viis aastat, alates registreerimistaotluse esitamise kuupäevast. Registreeringu pikendamine on viie aasta kaupa kuni 25 aastaks registreerimistaotluse esitamise päevast arvates. Kehtivuse pikendamisel tuleb tasuda riigilõiv.

18. Tööstusdisainilahenduste rahvusvahelise registreerimise võimalused

Ühenduse registreeritud tdl saab õiguskaitse samamoodi 5a, viie aastase pikendamisega kuni 25 aastaks, alates registreerimistaotluse esitamisest. Seevastu ühenduse registreerimata disainilahendust kaitstakse automaatselt, ilma registreerimiseta, kolme aasta jooksul alates selle avalikustamisest (nt: ajakirjas, näitusel, ..). Rahvusvaheline registreering on viieks aastaks alates registreerimistaotluse esitamise kuupäevast, kuni 15 aastaks, viie aasta kaupa. Võimalik on pikendada kõikides liikmesmaades või üksikutes. Kui aga liikmesmaa näeb ette näiteks 25 aastat, siis võib ka rahvusvahelist registreeringut pikendada sama perioodi võrra.

19. Leiutise mõiste, leiutise objektide liigitus (seade, meetod, aine), kriteeriumid, millele leiutis peab õiguskaitse saamiseks vastama

Käesoleval ajal puudub leiutise rahvusvaheliselt tunnustatud legaaldefinitsioon. Valdava osa riikide patendiseadustes ja rahvusvahelistes kokkulepetes määratletakse leiutis kaitstavate või vastupidi mittekaitstavate objektide ja kaitsevõimelisuse kriteeriumite kaudu. Näiteks Eesti patendiseaduses sätestatakse objektid, mis ei ole leiutised (PS § 6) või leiutised, mida ei kaitsta patendiga (PS § 7) ning patentsuse kriteeriumid (PS § 5 lg 1). Leiutis on tehniline lahendus, seega leiutise objektiks on seade, meetod, aine. Leiutise avalikustamine tähendab aga seda, et teistel isikutel tekib loodud objektile piiramatu juurdepääs ja autor võib kaotada ärilise kontrolli objekti kasutamise üle, ka autori äramärkimine leiutise väljamõtlejana võib unarusse jääda. Leiutise registreerimisega saab selle omanik ainuõiguse muu hulgas valmistada, kasutada, levitada, müüa, importida ja eksportida patendiga kaitstud või kasuliku mudelina registreeritud tooteid ning õiguse takistada teise isikute vastavat tegevust. Patendiseaduse ja kasuliku mudeli seaduse järgi kvalifitseeruvad leiutiseks selle sõna õiguslikus mõttes aine (erinevad ravimid), meetod (piimatoodete valmistamiseks), seade (mingi toote formeerimiseks), või nende kombinatsioon (vaid patent , mitte kasuliku mudeli registreerimine).
Seade leiutise objektina:
Seadme ( masinad , agregaadid, mehhanismid, aparaadid ) tunnused on:

• sõlmed, mehhanismid, elemendid, millest seade koosneb;
  
• sõlmede, mehhanismide ja elementide ruumiline paigutus , nende koostöö;
  
• sõlmede, mehhanismide vastastikune seos, konstruktiivsed iseärasused, mõõtmete suhe, geomeetriline kuju, materjal.
  

Meetod leiutise objektina:
Meetodi (tootmisetehnoloogiad, toorme ja materjali saamise protsessid, mõõte-, katsetus -, kontrollimeetodid tunnused) on:

• operatsioonid , millest meetod koosneb;
  
• operatsioonide sooritamise režiimid;
  
• vahendid, mis on vajalikud operatsioonide sooritamiseks;
  
• ained, mis võtavad osa protsessist.
  

Aine leiutise objektina:
Ainena käsitletakse eelkõige tehismaterjali , mis on saadud ingredientide mehaanilise segamise teel või keemilisel teel. Aine on ka bioloogiline aine sh mikroorganismid (biotehnoloogiliste leiutiste direktiiv 98/44/EÜ). Aine tunnused on:

• komponentide vaheline suhe;
  
• aine struktuur;
  
• komponendid, millest aine koosneb (sh aminohapete ja nukleotiidide järjestus).
  

Tunnused, millele leiutis peab õiguskaitse saamiseks vastama:

• leiutis peab käsitlema tehnilist probleemi;
  
• leiutis peab lahendama tehnilise probleemi;
  
• leiutis peab olema ülemaailmselt uus;
  
• leiutis peab omama leiutustaset;
  
• leiutis peab olema tööstuslikult kasutatav.
  

Leiutis on mis tahes tehnikavaldkonda kuuluva probleemi tehniline lahendus, mis on uus, ei tulene vastava ala asjatundja jaoks enesestmõistetavalt tehnikatasemest ja on tööstuslikult kasutatav.

20. Objektid, mis ei ole leiutised

Eestis ei loeta leiutiseks muu hulgas:

• Avastust, sh inimkeha kujunemise või arengu või inimgeeni järjestuse või selle osa kirjeldust, teadusteooria ja matemaatilist meetodit;
  
• Majandus- ja mõttetegevuse plaani, reeglit, eeskirja, meetodit;
  
• Rajatise , hoone, maaala projekti ning skeemi;
  
• Arvutialgoritmi ja –programmi;
  
• Tööstusdisainilahendust;
  
• Taimesorti ja loomatõugu;
  
• Mikrolülituse topoloogiat;
  
• Info lihtsat esitamist .
  

Loetelu ei ole ammendav . Vastav amet menetlemisel võib otsustada, et ka mõni muu loomingulise töö tulemus võib olla leiutisena kaitstud.
Patendiga ei saa kaitsta järgmisi leiutisi:

• mis on vastuolus avaliku korra ja moraaliga;
  
• inimeste ja loomade ravimisel kasutatavaid raviviise ja diagnoosi- meetodeid (on kaitstavad USA-s);
  
• inimese kloonimise või inimese või looma kineetilise koodi muutmise või inimembrüo ärieesmärgil kasutamise meetodeid, olemuselt bioloogilisi meetodeid v.a mikrobioloogilised meetodid, ainult ühe sordi või tõuga seotud meetodeid.
  

21. Mittekaitstavad leiutised

Leiutis ei ole: teaduslik avastus (sh geenijärjestus), teadusteooria, matemaatiline meetod; majandus- ja mõttetegevuse plaan, reegel, eeskiri ja meetod; arvutialgoritm ja – programm, tingmärk.
Patendiga ei saa kaitsta järgmisi leiutisi:

• mis on vastuolus avaliku korra ja moraaliga;
  
• inimeste ja loomade ravimisel kasutatavaid raviviise ja diagnoosi-meetodeid (on kaitstavad USA-s);
  
• inimese kloonimise või inimese või looma kineetilise koodi muutmise või inimembrüo ärieesmärgil kasutamise meetodeid, olemuselt bioloogilisi meetodeid v.a mikrobioloogilised meetodid, ainult ühe sordi või tõuga seotud meetodeid.
  

Kasuliku mudelina ei kaitsta Eestis mistahes biotehnoloogilisi leiutisi.

22. Esimese esitaja (first to file) süsteemi ja esimese leiutaja (first to invent) süsteemi mõiste

Esimese esitaja süsteem (first to file) – õigus taotleda leiutisele õiguskaitset on isikul, kes esimesena esitab patendiametile patenditaotluse/ kasuliku mudeli registreerimise taotluse.
Esimese leiutaja süsteem (first to invent) – õigus taotleda leiutisele õiguskaitset on isikul, kes on tegelik esimene leiutaja. Süsteem on kasutusel praktiliselt ainult USA-s.

23. Patendiomaniku ainuõiguse sisu

Patendi või kasuliku mudeli omanikul on ainuõigus kasutada patendist võikasulikust mudelist tulenevaid õigusi ja keelata teistel isikutel selliste õiguste kasutamine. Patendi/kasuliku mudeli omaniku ainuõigus hõlmab eelkõige õigust valmistada leiutisel baseeruvat toodet, samuti kuulub omanikule ainuõigus:

• Kasutada, levitada, müüa või pakkuda müügiks patendi või kasuliku mudeliga kaitstud tooteid või omandada (sh importida) neid tooteid eelnimetatud eesmärkidel;
  
• Valmistada, müüa või pakkuda müügiks patendi või kasuliku mudeli kaitstud toote olulisi komponente või omanda ja eksportida neid toote valmistamiseks või koostamiseks, va juhud, kui komponentideks on muud iseseisvad tooted;
  
• Kasutada või pakkuda teistele isikutele kasutamiseks kaitstud meetodit;
  
• Kasutada, levitada, müüa või pakkuda müügiks kaitstud meetodil valmistatud toodet või omandada sh importida neid tooteid eelnimetatud eesmärkidel.
  

Omanik võib neid õigusi ise teostada või anda need kirjaliku litsentsilepinguga üle teise isiku kasutusse. Patent võib minna üle õigusjärglasele.

24. Patenditaotluse dokumendid, patendinõudluse otstarve ja ülesehitus

• Patendinõudlus määrab kindlaks, mida kaitstakse ja milline on patendikaitse ulatus. Patendinõudluse tõlgendamisel kasutatakse leiutiskirjeldust ja jooniseid.
  
• Patendikaitse sisu ja ulatus määratakse kindlaks patendinõudluse sõnastusega (PS § 10lg1).
  
• Patendinõudlus on leiutise oluliste tunnuste kogum.
  

Patenditaotlus koosneb ühest või mitmest nõudluspunktist.
Ühepunktilist patendinõudlust kasutatakse siis, kui leiutist ei soovita või seda ei ole võimalik iseloomustada erijuhtudega.
Mitmepunktiline patendinõudlus koosneb sõltumatutest ja sõltuvatest (alluvatest) nõudluspunktidest.
Patendinõudluse punkt on ühelauseline.
Patendinõudluse sõltumatu punkt:

peab kirjeldama ainult üht leiutise objekti (ühtsuse nõue);

peab sisaldama kõiki tunnuseid, mis kirjeldavad leiutise eesmärki puudutava probleemi lahendust ;

ei tohi sisaldada ühtegi tunnust, mis ei ole seotud leiutise eesmärki puudutava probleemi lahendamisega.
Olulised tunnused tuleb valida sellised, et nende mõistemaht haaraks kõiki sõltuvates punktides kirjeldatavaid leiutise erijuhte.
Patenditaotluse dokumendid
Patenditaotluse dokumentide kogum koosneb järgmistest põhidokumentidest:
* patendi saamise avaldus (ühes eksemplaris);
* leiutiskirjeldus ( kolmes eksemplaris);
* patendinõudlus (kolmes eksemplaris);
* joonis või muu illustratsioon , kui see on vajalik (kolmes eksemplaris);
* leiutise olemuse lühikokkuvõte (kahes eksemplaris).
Põhidokumentidele lisaks peavad patenditaotluses sisalduma järgmised dokumendid:
* dokument, millel on esitatud andmed riigilõivu tasumise kohta (riigilõivu tasumist tõendav dokument);
* bioloogilise aine deponeerimist tõendav dokument biotehnoloogiliste leiutiste korral, kui leiutise olemus ei ole leiutiskirjelduses piisavalt avatud;
* volikiri, kui patenditaotlejat esindab patendivolinik;
* prioriteedinõuet tõendavad dokumendid, kui taotletakse prioriteedi määramist Pariisi Liidu või WTO liikmesriigis esitatud esmase patenditaotluse või kasuliku mudeli registreerimise taotluse järgi.
Dokumendid peavad olema koostatud eesti keeles. Leiutise nimetus patendi saamise avalduses ja leiutise olemuse lühikokkuvõte esitatakse eesti ja inglise keeles.

25. Leiutise õiguskaitse taotlemise võimalused (siseriiklikult, rahvusvaheliselt)

Patenditaotluse esitamine:
Patenditaotlus esitatakse Patendiametile. Patenditaotluse võib esitada posti teel Patendiameti aadressil või ise kohale tuua. Elektroonselt ei ole patenditaotlust käesoleval ajal veel võimalik esitada. Patenditaotluse esitamise kuupäev määratakse dokumentide tegeliku Patendiametisse saabumise järgi. Patenditaotluse esitamise eest tuleb tasuda riigilõiv 3500 krooni, sealjuures patenditaotluse esitamise eest füüsilisest isikust taotleja või ainult füüsilistest isikutest taotlejate korral tasutakse riigilõivu 875 krooni.
Patenditaotluse menetlemine Patendiametis: Patenditaotluse saabumisel kontrollib Patendiamet esmalt patenditaotluse vastavust nn "miinimumnõuetele" [PS § 21]. Pärast patenditaotluse menetlusse võtmist kontrollib Patendiamet põhjalikult kõigi esitatud dokumentide sisu ja vormi (PS § 22 ). 18 kuu möödumisel patenditaotluse esitamise kuupäevast või prioriteedinõude korral prioriteedikuupäevast patenditaotlus avaldatakse (PS § 24). Kuni avaldamiseni Patendiamet ei avalikusta patenditaotlust. Patenditaotluse ekspertiisi käigus kontrollitakse leiutise uudsust, leiutustaset ja tööstuslikku kasutatavust (PS § 8).

• Igaüks võib patentida oma leiutise oma äranägemisel mis tahes välisriigis. Riik ei sekku leiutiste välispatentimisse, v.a juhul, kui leiutis on salastatud (alates 01.03.2009). Salastatud leiutise patentimiseks välisriigis peab olema Kaitseministeeriumi luba.
  
• Äri silmaspidavale leiutajale peaks leiutise välisriikides patentimine olema äriplaani oluline osa.
  
• Põhilised rahvusvahelised kokkulepped leiutiste välispatentimisel on tööstusomandi kaitse Pariisi konventsioon , patendikoostööleping (PCT) ja Euroopa patendikonventsioon (EPC).
  

Kontrolli tulemusena antakse välja patent või lükatakse patenditaotlus tagasi.

26. Õiguste ammendumise mõiste (tööstusomandi õiguskaitse seisukohalt)

22