Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"inimtegevus" - 1084 õppematerjali

thumbnail
10
ppt

Sahara kõrb - inimtegevus, loomad ja taimed

Sahara Kõrb Maria Pihelgas 10 C 2007/2008 Inimesed Nomaadid Beduiinid Sahara kõrbele iseloomulikud taimeliigid: Taimestik on väga liigi vaene. · Piimalill · Kõrbesoomuk · Harjashein · Kõrbetarn · Oaasides Datli palm Datli palm Kõrbetarn Sahara kõrbele iseloomulikud loomaliigid: · Dromedar ehk ühe küüruga kaamel · Fennek ehk kõrbe rebane · Kõrbehiir · Ogasaba · Sipelgalõvi · Vees elavad soolavähikesed · Liivaiquaan · Sarvikrästik Fennek Dromedar Sarvikrästik

Bioloogia → Bioloogia
37 allalaadimist
thumbnail
8
pptx

Sahara Kõrbe asukoht, kliima, sademed, inimtegevus

15 kraadi Amplituud seega 20 kraadi Sajab alla 100mm aastas Troopilised õhumassid (mandriline) Passaadid ja läänetuuled Mullad Helehallid mullad Seal ei ole ainult liivaluited Taimestik ja Loomastik (Taimed): palju põõsaid, Aaloed, Kaktuseid, Magun ja palmid (Loomad): Kilpkonnad, Skorpionid, Kõrbekivitäks, Varaanid, Lõgismaod ja veel palju roomajaid. VARAAN > Inimtegevus Oaasi põllundus, odrakasvandused, tapipalmid, hirss ja maisikasvandused Rändkarjakasvandus (Lambad ja kitsed jne.) KESKONNAPROBLEEMID Puhta ja mageda vee puudus Liigse karjatamise tõttu kõrbe äärealadel kõrb laieneb. Viimastel aastakümnetel keskmiselt 6 km aastas. Sageli esineb kõrbes liivatorme ­ samuume. Selline liivatorm kannab edasi tuhandeid tonne liiva, tuiskab seda oaasidesse ja võib põhjustada inimeste ja loomade hukkumist

Geograafia → Geograafia
19 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Kõrb

Kõrbetes kasvavatest taimedest Kõrbetes ja poolkõrbetes on suhteliselt vähe taimi. Põhjuseks on vee puudus ­ seda on väga raske saada. Madal õhuniiskus tingib ka väljakannatamatu palavuse kuumakõrbeis. Nende raskete tingimustega toime tulemiseks on taimedel kujunenud mitmesugused kohastumused: Mõnel taimel on hõbedased või läikivad lehed, mis peegeldavad osa energiat tagasi. Neil taimedel on ka sageli ebameeldiv lõhn või maitse. Taimed on peamiselt roomavad võserikud ja lühikesed puitunud taimed. Lehed on väiksed, tugevad ja kaetud kutiikulaga - rasvataolise kihiga taime pinnal, mis aitab ära hoida liigse veekaotuse. Lehed on täis toitaineid ja täidavad ka veereservuaaride otstarvet. Kaktustel on lehed taandarenenud ja fotosüntees toimub varres. Mõned taimed avavad oma õhulõhed ainult öösiti, siis kui aurumine on minimaalne. Vee kogumiseks on osadel taimedel ulatuslik maapinnalä...

Geograafia → Geograafia
5 allalaadimist
thumbnail
7
docx

Vihmametsad

Vihmametsad Ekvatoriaalsed vihmametsad laiuvad ekvaatorilähedastel aladel Aafrika keskosas, Lõuna- Ameerikas ja Kagu-Aasias. Vööndis valitsevad parimad kasvutingimused: piisavalt sademeid ja aastaringselt soojust. Taimestik on lopsakas ja loomariik väga kirju. Pooled Maal elavatest looma- ja taimeliikidest arvatakse elavat just vihmametsades. Palju liike on veel määramata, seda just väiksemate loomade (eriti putukate) seas. Sellise rikkaliku elu nägemine viib mõtted viljakale mullale, kuid mullad on seal vaesed j...

Geograafia → Geograafia
40 allalaadimist
thumbnail
8
docx

Tundrad

Tundra nimetus tuleb soomekeelsest sõnast tunturi, mis tähendab kõrget metsatut ala. Tundra esineb kõikjal Põhja-Jäämere rannikul. Tundrat võib jagada kaheks: 1. arktiline ­ põhjapooluse lähedal 2. mägitundra e. alpiinne ­ kõrgel mägedes (sõltub laiuskraadist, vt. täpsemalt kõrgusvööndilisuse alt) Aasia ja Põhja-Ameerika tundrad on väga sarnased. Neist erineb Euroopa tundra, mis jääb Atlandi ookeani ja sooja Põhja-Atlandi hoovuse mõjupiirkonda. Kliima on seal merelisem, talv märksa pehmem ja lumerohkem. Sellepärast esineb Euroopa tundras igikeltsa vaid laiguti ning taimestik on rikkalikum. Lõunas läheb tundra pikkamisi üle metsatundraks. See on kitsas üleminekuala tundra ja ...

Geograafia → Geograafia
63 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Okasmetsad

Okasmetsad Okasmetsad levivad laia katkematu vööndina läbi kogu Euraasia ja Põhja- Ameerika. Laialt on levinud okasmetsade teinegi nimetus taiga, mis on tulnud vene keelest, sest Siberis laiuvad suured okasmetsad. Kliima on seal juba mõnusam ja mahedam. Talved on sisemaal siiski veel kärekülmad, aga suved see-eest juba üpris palavad. Taigast põhjapoole jääb metsatundra ja tundra, lõunapoole segametsad ja sealt edasi laialehised metsad. Okasmetsad piirnevad põhjapool metsapiiriga, mis enam-vähem ühtib põhjapolaarjoonega. Sellest piirist kaugemal põhjas ei saa enam metsad ...

Geograafia → Geograafia
49 allalaadimist
thumbnail
10
ppt

Okasmetsad

Valdavad puuliigid mänd ja lehis. O Tumetaiga on oma nime saanud sellest, et puuokkad on tumedamad ja metsas on vähem valgust. Muld on viljakam ja kliima pehmem. Valdavad puuliigid on kuusk ja nulg. Tumetaiga Heletaiga Loomastik O Okasmetsa loomastikku võib pidada liigivaeseks, arvestades okasmetsavööndi suurust. O Tüüpilisemad okasmetsade loomad on pruunkaru, ilves, põder, valgejänes, hunt, rebane, orav, kobras, musträhn, käbilind, jne. Inimtegevus O Inimtegevus ja ­asutuse tingimused on rasked, kuna seal esineb igikeltsa. Läänest itta hõreneb inimasustus, asulad on väiksemad ning paiknevad harvemini kui lõuna poole jäävatel aladel. O Peamised tegevusalad on seal metsandus, jahindus, kalandus ja loomakasvatus. Maavara rikastes piirkondades on ka maavarade kaevandamine Kasutatud materjal O www.biogeoliit.ee O Õpik O Vihik O www.geo.ut.ee O www.googel.ee

Geograafia → Geograafia
33 allalaadimist
thumbnail
15
ppt

Island ( slaidid )

pinnast. · Muld on toitainevene ja väga õrn tallamisel. Loomastik · Islandit ümbritsevates vetes esineb 17 vaalaliiki ja mitu hülgeliiki · Linnud on olulisel kohal, sest maismaaelustik on vaene. · Roomajaid ja kahepaikseid seal ei ela. · Palju närilisi ja putukaid. · Talvel on Island tühi ja eluta. · Osad loomad elavad talve üle lume all. · Paljud loomad on taimetoidulised. Polaarrebane Jääkaru Vaalad Tiirud Inimtegevus · Inimesed tegelevad Islandil peamiselt kalandusega, sest kalandus on Islandil tähtis majandusharu. · Paljud on spetsaliseerunud looma- ja karjakasvatamisele. · Veel tegeletakse küttimisega. · Teede ehitust raskendab igikelts. Huvitavaid fakte · Islandil elab 305 300 inimest (2006) · Käibel on Islandi kroon (ISK) · Island on jaotatud kaheksaks piirkonnaks, mis omakorda on jaotatud 23 maakonnaks · Praeguseaja ohtlikum vulkaan Islandil on Laki

Geograafia → Geograafia
15 allalaadimist
thumbnail
7
pptx

Jää- ja külmakõrb

· elustik liigivaene · Mulda esineb laiguti ja väga õhukese kihina ning taimede kasvitingimused on seal rasked · Taimedest on külmakõrbes sammalde kõrval esindatud vaid vähesed õistaimed (polaarmagun, kivirik), rannikul leidub samblike · Elustik esineb seal põhiliselt vees. · Tuntumad loomad külmakõrbes on hülged, jääkaru, küürvaal ja sinivaal, polaarrebane ja keiser pingviinid · Veeloomad toituvad peamiselt planktonist Inimtegevus · Elanikud tegelevad peamiselt kalade (tursk, lõhe)ja merevähkide (krevettide) püügiga ja nende konserveerimisega · Küttitakse ka hülgeid ja polaarrebaseid · Mcmurdo uurimisjaal Antarktikas, vajalikud tarbed toimetatakse kohale lennukite ja laevadega pildid

Geograafia → Geograafia
7 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Troopiline kliimavööde

jääma. Kui tulevad vihmad, siis nad ärkavad, kasvavad suureks, paarituvad ja munevad. Paljud linnud ja närilised sigivad ainult pärast talvist vihmaaega või selle ajal, sest see soodustab taimede kasvu, mis on järglaste jaoks vajalikud. Osad loomad on võimelised reguleerima oma kehatemperatuuri ja südame tuksumist, nii saavad nad kuumust taluda. Veel elavad kõrbetes karakal, kõrbehiir, iguaan, skorpion, ränd- ja kõrbetirtsud ning soolavähikesed. Inimtegevus ja rahvastik Kõrbes tegelevad inimesed rändkarjakarjakasvatusega ja oaasipõllundusega. Kaamelilt saadakse veel piima, villa, liha ja nahka. Kõrbed on hõredasti asustatud. Kasvatatakse lambaid, hobuseid ja kaameleid. Rändkarjakasvatajad ehk nomaadid liiguvad ühest kohast teise, otsides karja jaoks värsket rohtu ja vett. Peatuspaikades pannakse üles telkelamud (jurtad), mis on loomanahkadega kaetud. Oaaside läheduses on aga asustus üsna tihe

Geograafia → Geograafia
23 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Kliimavööndid

Jää- ja külmakõrbed Geograafiline asend : põhja- ja lõunapoolust ümbritseval alal. Kliimavööde : polaarvööde Mullad : mullad puuduvad, kuna maapinda katab jää Taimed : kasvavad vaid arktilistel saartel ja mererannikutel ; vetikad, samblikud Loomad : sinivaalad, morsad, rikkalikult kalu, jääkarud, pingviinid, hülged Inimtegevus : kalapüük, küttimine, polaaruurijad, maavarade kaevandamine Probleemid : liiga külm, liigelda ei saa, teid pole, osooniauk(Antarktikas) Tundrad ja metsatundrad Geograafiline asend : paikneb põhjapoolkeral Põhja-Jäämerd ümbritseval maismaal Kliimavööde : lähispolaarne Mullad : igikeltsa tõttu on maapind jäätunud ; mulla paksus väike Taimed : kidurad, madalad ja üldiselt vähe Loomad : põhiliselt põhjapõdrad Inimtegevus : mereloomade ja kalade küttimine, põhjapõtrade kasvatamine, maavarade kaevandamine Probleemid : kavanduste ja asulate alla on jäänud endised karjamaad ; torusid ei saa maasse paigaldada Parasvöötm...

Geograafia → Geograafia
124 allalaadimist
thumbnail
12
ppt

Peruu

Marinera on tuntud tants Ajalugu Peruu oli hispaania impeeriumi võimu all(seal leidus kulda ja hõbedat) Iseseisvumine oli 28 .07.1821 Esimeseks presidendiks sai Manuel Pardo, ta oli edukas sõjas Hispaania vastu 1879 aastal toimus Boliivia ja Peruu vaheline sõda, Peruu kaotas ning pidi loobuma oma aladest: Tarapacá, Arica, Tacna. Inimtegevus Peamised majandustegevused on põllumajandus, kalandus, kaevandamine ja tektstiiltööstus. Peruu majandus põhineb hõbeda , vase, tsingi ja tina kaevandamisel. Kasvatatakse ka roosuhkrut, puuvilla, kohvi ning nisu. Elatustalupidamise aluseks on mais ja kartul,mida kasvatatakse peamiselt mägedes. Seal rannikuäärne kalapüük(Peruu on kalade suurtootja). Peruu osaleb rahvusvahelises lepingus APECis(Aasia ja Vaikse ookeani piirkonna riikide majanduskoostöö), mille eesmärk on

Geograafia → Geograafia
31 allalaadimist
thumbnail
1
odt

Kõrbed ja poolkõrbed (8.kl)

4. Mullastik ­ hallikaspruunid (parasvöötmes), punamullad (troopilises), hall- Mullad (lähis troopilises). NB! Vähe huumust aga palju mineraalaineid. 5. Taimestik ­ Väga hõre, viljuvad ja õitsevad kiiresti, juurestik sügaval, lehed pisikesed (nt: saksauul, paju, aaloe, piimalilled) 6. Loomastik ­ Taluvad hästi kuumust, soomuseline kehakate, öine eluviis, mürgised (nt: kaamel, ämblikud, skorpionid, kobra, saakal, gasell) 7. Inimtegevus ­ Hõre asustus, elatakse oaasides ja jõgede orgudes, rändkarja kasvatus, oaasipõllundus (nisu, oder), Nafta ja maagaasi kaevandamine. 8. Ohuprobleemid ­ Kõrbete laienemine, naftareostus. 9. Mõisted - Löss ­ peeneteraline sete. Takõrr ­ koorikuline savine pinnas. Oaas ­ koht kõrbes, kus põhjavesi on maapinna lähedal. Sahel ­ Üleminekuala savannile. Soolak ­ kuiv, madal nõgu.

Geograafia → Geograafia
9 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Leht- ja segametsade lühikonspekt

Lühikonspekt :Parasvöötme leht- ja segamets See vöönd asub valdavalt 40-60 laiuskraadidel. Kliimavööde: parasvöötme mereline ja ülemineku kliima Temperatuur: talvel -5..+5 kraadi ja suvel +15...+25, temperatuuri amplituud on keskmine Sademed: 500 kuni 1000 mm/a Tuuled: läänetuuled Aastaajad: 4 aastaaega Mullad Leht-ja segametsas on valdavalt viljakad pruunmullad. Värvuselt on need mullad pruunikad ja sisaldavad alumiiniumi-ja raua ühendeid. Seal on paks huumushorisont. Sügisel maapinnale ladestunud orgaaniline aine laguneb intensiivselt järgmisel kevadel. Segametsades on leetmullad. Taimestik Euroopa lehtmetsades kasvavad tammed, pöögid, pärnad ja vahtrad. Põhja-Ameerika lehtmetsades kasvavad pöögid, vahtrad, hikkoripuud, tulbipuud ja suhkruvahtrad. Euroopa segametsades kasvavad kuused, männid, tammed, kased ja sarapuud. Kaug-Idas kasvavad vahtrad, pärnad, saared, jalakad, amuuri korgipuud, korea seedermännid ja mand...

Geograafia → Geograafia
25 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Õhu saastumine - Atmosfäär

Atmosfäär Õhu saastumine Erkki Madi Haapsalu Wiedemanni Gümnaasium 11ü Õhu saastumine ja selle tagajärjed Peamised saasteained: Y väävliühendid, eriti SO2 Y Lämmastikuühendid(NO, NO2, ammoniaak) Y Süsinikuühendid(vingugaas CO, süsihappegaas CO2) Y Aerosool ehk tahked osakesed Inimtegevuse tagajärjel: Pinnasedtööd, näiteks maavarade kaevandamine karjäärides, põlluharimine või teedeehitus. Autode ja jõujaamade heitgaasid. Looduslikud tegurid: Tugev tuul soodustab tahke aine lendumist. Nt. Põua tingimustes võib tuul ära puhuda suure osa väärtuslikust mullast. Tagajärjed: Väheneb atmosfööris läbipaistvus ja maapinnale jõuab vähem päikesekiirgust. Kõige r...

Geograafia → Geograafia
58 allalaadimist
thumbnail
22
docx

Referaat " Kuidas inimtegevus loodust rüüstab"

........................7 8. KOKKUVÕTE..................................................................8 9. KASUTATUD ALLIKAD.....................................................9 LISAD.......................................................................................10 Reostunud Hiina veekogu..........................................................11 ................................................................................................11 SISSEJUHATUS Igasugune inimtegevus ettevõtluses ja kodumajapidamistes on ühel või teisel viisil keskkonda mõjutav. Näiteks Londonis sureb inimesi iga aastaselt saastunud õhu tõttu ning pool maailma tarbib reostunud vett. Keskkonnasaaste otsenene mõju on näiteks metsade hävinemine, kalade ja loomade hukkumine, inimeste haigestumine. Keskonnasaaste kaudne mõju aga keskkonna hapestumine, troposfäärse osooni ja sudu tekkimine, kliimamuutused.

Ajalugu → Ajalugu
6 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Gobi kõrb

Toiduks valitakse enam-vähem kõike, mis hamba alla hakkab. Tihe karvastik kaitseb loomi päeval kuuma eest ja öösel külma eest. Sageli on parim kaitse osavus ja väledad jalad. Gobi kõrb on koduks näiteks nii kahe küüruga kaamlitele, iguaanidele, kõrbekilpkonnadele, lõgismadudele, sarvikrästikutele, Kahe küüruga kaamel kõrberebastele, varaanidele kui ka skorpionitele. 7. Põlisrahvad, inimtegevus Enamus kõrbetes elavatest inimestest tegeleb rändkarjakasvatusega, see tähendab, et nad on nomaadid. Enamasti on kõrbed hõredasti asustatud, välja arvatud oaaside läheduses, kus on linnad. Seal tegeletakse rohkem

Geograafia → Geograafia
65 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Hispaania

Hispaania Geograafiline asend Hispaania Kuningriik (hispaania keeles Reino de España) on riik Edela-Euroopas Pürenee poolsaarel. Riik hõlmab umbes 5/6 Pürenee poolsaarest. Hispaaniat ümbritseb läänes Portugal, põhjas Prantsusmaa ja Andorra, lõunasse ja idasse jääb Vahemeri. Atlandi ookean aga lõunasse, läände ja põhja. Hispaaniat lahutab lõuna poole jäävast Aafrikast kitsas Gibraltari väin. Riigi territooriumi alla alla kuuluvad Baleaari ja Pitiuusi saared Vahemeres ning 13 Kanaari saart (millest suurimad on Tenerife, Fuerteventura, Gran Canaria, Lanzarote, La Palma) Atlandi ookeanis. Põhjast lõunasse on Hispaania ulatus ligikaudu 840 kilomeetrit, läänest itta aga umbkaudu 1000 kilomeetrit. Üldandmed 2007.aasta juulikuu seisuga elab Hispaanias rohkem kui 40 miljonit inimest, millest 80% moodustavad hispaanlased, ülejäänu katalaanid, galeegid ja baskid. Pealinnas, Madridis elab 3,1 miljonit inimes...

Geograafia → Geograafia
51 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Ekvatoriaalsed vihmametsad

Kelly Ilp Ekvatoriaalsed vihmametsad Asend- Paiknevad ekvaatori ümbruses, Aafrika keskosas, Lõuna-Ameerikas ja Kagu-Aasias. Kliima- Aasta ringi soe ja niiske. Päikesetõusu ajal on õhutemperatuur 20°C ringis. Temperatuur ulatub pärastlõunal umbes 30 kraadini. Maapind aurab, lämbe õhk tõuseb üles ja pärastlõunaks kogunevad taevasse pilved, millest vallandub tugev vihmavaling, sageli koos äikesega. Ööpäeva keskmine temperatuur püsib aasta läbi 25-26°C vahel, sademeid langeb aastas peaaegu kõikjal üle 2000 mm. Taimestik- Taimedele on seal väga soodsad kasvutingimused. Metsas kasvavad puud erineva kõrguseni ja moodustavad rindeid. Kõige kõrgemad puud kasvavad 50 - 70 m kõrguseks. Alumise rinde varjutaluvad puud on 15 - 20 m kõrgused. Ülemises rindes kasvavad viigipuud, palmid, mahagonid, kapokipuud, alumistes rinnetes palisandrid, eebenipuud, ba...

Geograafia → Geograafia
12 allalaadimist
thumbnail
3
pdf

Lühireferaat Sahara kõrbest

Sahara kõrb Kõrbe asend: Sahara kõrb laiub Aafrika mandri põhjaosas, ulatudes Egiptusest ja Sudaanist 5150 km pikkuselt Mauretaania ja Lääne- Sahara läänerannikuni. Kõrbe suurus, ulatus: Läänes ulatub kõrb Atlandi ookeani rannikuni, lõunas Sahelini. Idas ulatub Sahara Niiluse või Punase mereni, loodes Atlaseni. Põhjas asuvat Kürenaikat ei peeta tavaliselt Sahara osaks. Kõrbe pindala on 8 600 000 km² Kliimatingimused ja tekkepõhjused: Kunagi oli praegune kõrb viljakas ja roheline. Viljakas ala muutus kõrbeks 12 000 aastat tagasi toimunud kliimamuutuse tagajärjel, mille põhjustas Maa liikumistrajektooril tekkinud kõrvalekalle ning Põhja-Aafrikas algas põuaperiood. Taimestik ja loomastik: Sahara taimkate on väga liigivaene ja hõre, paljudes kohtades puudub see täielikult. Datlipalm on Sahara kõige levinum palmiliik. Nad moodustavad oaase ja varjavad oma suurte lehtedega päikesevalgust, ...

Geograafia → Geograafia
17 allalaadimist
thumbnail
7
odt

Namibi kõrb

otsimas. Surikaadid seisavad uru sissepääsu ees tagajalgadel püsti, et juba kaugelt ohtu märgata. Joonis 8. Surikaadid. Antiloobid on imetajad, kes on kohastunud eluga kõrbes mäletsedes. Antiloobi Aafrikas elavad alamliigid on gasell ja gnuu. Gaselle jahivad mitmed kiskjad, seega on nad kohastunud kiiresti jooksma ja pidevalt valvel olema. Antiloobid elavad karjades. Illustratsioon 1: Joonis 9. Antiloop. 5. Inimtegevus Enam jaolt tegeletakse seal uraani kaevandusega. Kasvatatakse ka veiseid ja lambaid, kuid vähe. Inimese mõju loodusele pole suuremal osal alast näha. Kuna pinnamood pole viljakas siis pole seal taimi ja puuvilju mida annaks eksportida teistesse riikidesse. Namibi kõrb on asustatud suhteliselt hõredalt: kõigest 1-2 inimest ruutkilomeetri kohta. Tihedam asustus (25-240 inimest ruutkilomeetri kohta) on kohas, kus Cunene jõgi hargneb kaheks.

Geograafia → Geograafia
27 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Namibi kõrb

Lisaks kasvab seal aloe, akaatsia, makalani palm jne. WELWITSCHIA MIRABILIS Enamuse Namibi kõrbes elavatest loomadest moodustavad lülijalgsed ja teised väikesed loomad, nagu näiteks mardikad, sisalikud ja maod. Nad kõik on kohastunud eluks kõrbes ning tulevad toime vähese vee ja suure kuumusega. Seal leidub ka suuremaid loomi nagu antiloop, gasell ja kõrbe elevant. ANTILOOP NAMIBI KÕRBES INIMTEGEVUS Namibi kõrb on asustatud suhteliselt hõredalt: kõigest 1-2 inimest ruutkilomeetri kohta. Tihedam asustus (25-240 inimest ruutkilomeetri kohta) on kohas, kus Cunene jõgi hargneb kaheks. Põlisrahvad Namibi kõrbes on busmanid ja hotentotid, kes tegelevad oaasipõllunduse ning rändkarjakasvatusega. Nad elavad kõrtest tehtud onnides ning toitu saavad küttides. BUSMANID, TAUSTAKS NENDE ELAMU RAHVASTIKU TIHEDUSE KAART NAMIIBIAS

Geograafia → Geograafia
19 allalaadimist
thumbnail
4
docx

OKASMETSAD

OKASMETSAD konspekt 1) Geograafiline asend 2) Kliima 3) Veestik 4) Mullastik 5) Taimestik 6) Loomad 7) Inimtegevus ja keskkonnaprobleemid Geograafiline asend  Levivad nii Euraasias kui ka Põhja-Ameerikas.  Näiteks Euroopa põhjaosa, Soome Venemaa, Kanada. Kliima  Talved on külmad, umbes -10° kuni -20°. Venemaa aladel võib esineda ka -50° külma.  Suveperiood on soojem: umbes 10°-15°.  Keskmine temperatuur on -2° kuni -15°. mm  Sademeid keskmiselt ~500 a .  Suvi on niiske.  Nii temperatuur kui ka sademed kõiguvad tugevasti.

Geograafia → Parasvöötme metsad ja rohtla
17 allalaadimist
thumbnail
19
pptx

Islandi laamtektoonika

õitseb ja paljuneb lühikese aja jooksul, kidur Loomastik palju vaala-ja hülgeliike maismaal vähe loomi, peamiselt linnud, närilised polaarrebane: paks karvkate, talvel valge, suvel hallikas karvkate elutseb pimeduses, õõnsustes lihasööja, võib ka tormide tõttu mereelukaid süüa, sööb peamiselt närilisi polaarrebane väiksed kõrvalestad hoiavad ära soojuskao kevadel Inimtegevus Solheimi liustiku sulamine Islandil - liustike sulamine (kliimasoojenemine) - puud hävitatud - paljud liigid väljasurnud, nt liigse kalastamise tulemusena - liigne fossiilkütuste kasutus - veereostus, hoovuste tõttu saarel prügi Tegevusalad kalastamine turism peamine tegevusala, rännakud vulkaanide lähedusse, geotermilised väljad hülgekütmine

Geograafia → Geograafia
15 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Loodusvööndid - Tabel

Loodusvöön Kliima ja Valitsevad Õhumassid Mullad Loomastik Taimestik Inimtegevus did (näiteid loomadest) (nt. taimedest) Jäävöönd Õhutemperatuur kogu aasta alla 0. Mullad esinevad laiguti ja Loomade aluseks pisikesed Vähe õistaimi, esinevad Püsiv asustus Sademeid vähe, langevad lumena. hõredalt. Kivid murenevad mereorganismid. Jääkaru, samblikud puudub,

Geograafia → Geograafia
111 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Atacama kõrb

valmivad kiiresti. Eriti palju esineb kõrbes kaktuseid ning erinevaid liiki kõrbelilli. Taimedest esinevad kõrbes näiteks Datlipalm, Harjashein ja Kõrbetarm. 5. Inimtegevus Asustus on kõrbetes hõre. Elama asutakse oaasidesse ja jõgede orgudesse. Sinna, kus on vesi lähedal. Inimesed on raskete oludega kõrbes hästi kohastunud.

Geograafia → Geograafia
12 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Kõrbestumine

Mis on kõrbestumine? · Kõrbestumine on protsess, mille käigus viljakad alad muutuvad kõrbeks. Kõrbestumine esineb aladel, kus on vähe taimi või vähe sademeid. Viljakal alal hävivad puud ja põõsad. Miljonid inimesed on selle pärast sunnitud elukohta vahetama. Igal aastal muutub kõrbeks Sri Lanka suurune ala. Miks on kõrbed just seal kus nad on? · Seal on laskuvad õhumassid. Laskuv õhk soojeneb ja suureneb aurustumine. Kliima muutub kuivaks ja kuumaks. · Külmade hoovuste tagajärjel · Mäestike varjus · Asuvad mandrite sisealadel (parasvöötmes) Miks tekivad kõrbed? Kõrbestumine algab tavaliselt põõsastike hävitamisest tundlikel servaladel, sest seda puitu kasutatakse arengumaades kütteks. Samuti on viinud kõrbestumiseni troopiliste vihmametsade raied Aasia ja Lõuna- Ameerika mäestikes ja ka klimaatiliste vööndite üleminekualadel ning muidugi sobimatud maaharimisviisid ja liigkarjatamine. ...

Bioloogia → Bioloogia
21 allalaadimist
thumbnail
1
doc

ESSEE Elurikkus on elujõud.

Elurikkus on elujõud Globaalne soojenemine on Maa elusloodusele ja ökosüsteemidele tõeliseks proovikiviks. Temperatuuri kasvades on mitmed taime-, looma- ja linnuliigid sunnitud iga aasta mõne kilomeetri võrra põhja poole asuma, et püsida oma liigile sobivas keskkonnas. Kõige suuremaks ohuks on aga lõuna poolt tulevad võõrliigid, mis võivad kohaliku ökosüsteemi ning liikide omavahelise koosluse lausa hävitada. Liikide ümberpaiknemine on tänapäeval väga keeruline tänu inimasustusele ja selle juurde kuuluvatele teedevõrgustikele. Iseäranis keeruline on ümberpaiknemine taimedele ja piiratud liikumisvõimega loomaliikidele. Inimtegevusega seotud asustused, põllumaad ja teedevõrgustikud toimivad tehislike barrikaadidena, mis ei lase putukatel, loomadel ja taimedel põhja poole liikuda. Nii võivadki mõned ohustatud liigid jääda oma ökosüsteemi lõksu ning välja surra. Liikide sissetung võõrasse elukeskkonda ei ole...

Ökoloogia → Ökoloogia
32 allalaadimist
thumbnail
8
odp

Savann

Savann on troopiline või lähistroopiline rohtla. Probleemid Suureks probleemiks on karja- põllumaade liiga intevsiinve kasutamine, mis kurnab ma välja. Savanni levik Kõige tüüpilisemalt on lähisekvatoriaalne musoonkliima välja kujunenud umbes 10. ja 20 laiuskraadidel vahemikus. Seega hõlmavad savannid enda alla osi Hindustani poolsaarest, Indohiina poolsaarest, Austraaliast Kesk- ja Lõuna-Aafrikast, Lõuna-Ameerikast ja . Savanni loomad Vastavalt savannides levinud taimestikule on kohastunud ka siinne loomariik. Seoses rikkaliku rohukasvuga on siin levinud suurte rohusööjate loomade karjad. Aafrika savannides leidub antiloope, gaselle, pühvleid, ninasarvikuid, gnuusid, elevante, sebrasid, kaelkirjakuid . Suured...

Geograafia → Geograafia
23 allalaadimist
thumbnail
4
odt

Inimtegevuse mõju loodusele

LÜHI-REFERAAT Inimtegevuse mõju loodusele Kaitsealad ja kaitstavad objektid Eesnimi Perekonnanimi 2010 Looduskaitsealad on alad, mille abil kaitstakse ökoloogilist tasakaalu ja ka haruldlaste loomaliikide ja taimeliikide kaitseks. Kaitse alasid kasutatakse ka katsete tegemiseks. Kaitsealadesse kuuluvad kõik rahvuspargid, maastikukaitsealad, looduskaitsealad ja programmialad. Praegu on Eestis üle 300 kaitseala, kus kaitstakse metsi, soid, rohumaid, ja teisi meie jaoks olulisi kooslusi, liikide kasvukohti ja elupaiku. Eestis leidub ligikaudu 60 Loodusdirektiivis loetletud elupaigatüüpi, 50 looma- ja taimeliiki, kelle kaitseks on vaja moodustada loodushoiualad ning sadakond Linnudirektiivi alusel kaitset vajavat linnuliiki, mille kaitseks on vaja luua linnuhoiualad. Kaitsealad hõlmavad umbes 12% Eestimaa territooriumist. Meil on neli rahvusparki, poolsada looduskaitseala, loodusparki või maastikukaitseala...

Geograafia → Geograafia
36 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Artika ja antarktika võrdlus

Arktika Antarktika Taimed Kasvavad vetikad, samblad, Rannikutel ja saarte on samblikud. Jääväljadel taimi ei samblikud, samblad, vetikad. kasva. Väiksed lehed. Vetes on planktonit. Loomad Jääkarud, Kalad, vaalad, hülged, kalad,polaarrebane,morsk,hülged. linnud,delfiinid,pingviinid, Neil on paks karv, rasvakiht, loomplankton, pisivähid, kaitseb looma külma eest, heledat merileopardid. värvi. Inimtegevu peaaegu puudub, polaarjaamad Peaaegu puudub, s polaarjaamad.

Geograafia → Geograafia
29 allalaadimist
thumbnail
4
pdf

Soode võrdlus

raba e kõrgsoo aabasoo e peenrasoo vaipsoo turba kasv aastas 1mm/a 0,6mm/a 0,5-1mm/a väljakujunenud 8000a tagasi 3000-4000a tagasi 10,000 a tagasi ehituslik eripära kumer siirdesoo,mil on merepinnast 200m pinnavorm,mil on laiad älved ja kitsad kõrgusel,mustriline raba äärtes suured rabapeenrad vesised lohud iseloomulik vesi liigub keskelt asuvad tekk,mis katab ühtlase servadele nõgudes,läbivoolulis kihina kogu maa-ala ed suvel on maa külmunud levik Kirde-ja Tudra alad Parasvöötme merelises Lõuna-Eestis Skandinaavia ...

Maateadus → Mullateaduse alused
18 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Inimtegevuse mõju keskkonnale

Oletatakse, et tal on nn. kaks tasakaaluasendit, kus ta võib viibida pikka aega. Ühest asendist teise läheb ta aga suhteliselt kiirelt. Mis seda põhjustab, on siiani suhteliselt ebaselge ning uurimist vajav teema. 6 Temperatuuri tõus Aastate 1906 ja 2005 vahel tõusis Maa keskmine temperatuur 0,74 °C võrra. Hinnanguliselt on selle põhjuseks on 90% tõenäosusega inimtegevus, täpsemalt kasvuhoonegaaside üha suurenev kogus atmosfääris. Kasvuhoonegaaside sattumisel atmosfääri need soojenevad ning seeläbi soojendavad enda ümber olevat atmosfääri. Viimase kahesaja aasta jooksul on süsihappegaasi kontsentratsioon atmosfääris tõusnud varasemalt 280 ppm (0,028 %) kuni väärtuseni 385 ppm. Seda on põhjustanud · fossiilsete kütuste põletamise kaudu süsiniku lisandumine aineringesse,

Loodus → Keskkonnaõpetus
132 allalaadimist
thumbnail
23
ppt

Kõrb

Parasvöötmes läänetuuled Troopilises passaadid Lähistroopilises suvel passaadid ja talvel läänetuuled Aastaajad Kaks aastaaega: Suvi Talv Kõrbete liigid Liivakõrbed Kivikõrbed Soolakõrbed Lössikõrbed Savikõrb Taimestik Sügavale ulatuvad juured Lihavad varred Nahkjad lehed Loomastik Taluvad hästi kuumust Väike veevajadus Soomuseline kehakate Kaitsevärvus Inimtegevus · Rändkarjakasvatus · Oaasipõllundus Kõrbete põliselanikud · Beduiinid · Austraalias aborigeenid · Rändeluviisiga kõrbeelanikud on nomaadid Maailma suurimad kõrbed · Sahara Põhja-Aafrikas liiva, savi-ja kivikõrb · Liibüa Põhja-Aafrikas liiva-ja kivikõrb · Gobi Sise-Aasia, Mongoolia Hiina kivi- ja liivakõrb · Suur nõgu Põhja-Ameerika poolkõrb · Kalahari Lõuna-Aafrika poolkõrb Keskkonnaprobleemid

Geograafia → Geograafia
9 allalaadimist
thumbnail
15
ppt

Filipiinid - slaidshow

kasvavad. Loomad · Üle 2400 kalaliigi lisaks veel vähid, krabid ja muud meremolluskid. · Oranz klounkala Murene Loomad · Üle 530 linnuliigi. · Üks teatavamaid linde on filipiinide kotkas (paremal, vasakul kakaduu) Filipiinide kotkas on u 75-100 cm pikkune, tiiva pikkus üle 2 meetri. Lendab kuni 100 km tunnis. Üheks omapäraks on talle kollased jalad. Loomad Tontkandlane Carabao Lendkoer Inimtegevus · Tegevusaladeks on põllundus,metsandus ja mineraalainete tootmine. · Samuti tegeletakse turismindusega. Maavarad · Maavarasid leidub seal küllaltki palju, · : kuld,hõbe,koobalt,vask,nikkel,sool, merest pärlid. Samuti leidub seal ka mittemetallilisi nt. materjal silikooni tootmiseks. · Filipiinid impordivad : naftat,masinaid,veondusseadmeid,metalle ,keemiatooteid,toiduaineid ja tekstiile. · Ning ekspordivad :

Geograafia → Geograafia
13 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Hiiumaa laidude kaitseala

Eriti paistab silma Hanikatsi laid oma 444 taimeliigiga, mille hulgas on arvukalt kaitstavaid liike nagu punane tolmpea (II kat.), mets-õunapuu (III kat.), läikiv kurereha (II kat.), harilik muguljuur (II kat.), kärbesõis (II kat.), jumalakäpp (II kat.) jne. Oma levila läänepiiri on siin saavutanud odalehine tihashein, laialehine mailane, metsülane jt. On ka mitmeid ainult meresaartele iseloomulikke liike nagu harjakas härghein, aaskannike ja roosa pajulill. Looduskaitse ja inimtegevus Looduslikus sihtkaitsevööndis kaitstakse linde, imetajaid, kalu ja taimi häirimise ning maastike mittelooduslike muutuste suhtes. Hooldatav sihtkaitsevöönd sätestab alad, kus tuleb säilitada poollooduslikud alad, ranna- ja puisniidud, nende mitmekesisuses. Piiratud on jahipidamine, samuti inimeste liikumine lindude pesitsemise ja läbirände ajal. Piiranguvööndisse kuulub mereala, kus on lubatud majandustegevus, mis on

Geograafia → Geograafia
10 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Haanja kõrgustik

Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 1 Asend.......................................................................................................................................... 2 Pinnamood.................................................................................................................................. 2 Siseveed...................................................................................................................................... 3 Mullastik..................................................................................................................................... 5 Taimestik.....................................................................................................................................6 Looduskaitse................................................................

Geograafia → Geograafia
65 allalaadimist
thumbnail
8
pptx

Sahaara Kõrb Power Point

15 kraadi Amplituud seega 20 kraadi Sajab alla 100mm aastas Troopilised õhumassid (mandriline) Passaadid ja läänetuuled Mullad Helehallid mullad Seal ei ole ainult liivaluited Taimestik ja Loomastik (Taimed): palju põõsaid, Aaloed, Kaktuseid, Magun ja palmid (Loomad): Kilpkonnad, Skorpionid, Kõrbekivitäks, Varaanid, Lõgismaod ja veel palju roomajaid. VARAAN > Inimtegevus Oaasi põllundus, odrakasvandused, tapipalmid, hirss ja maisikasvandused Rändkarjakasvandus (Lambad ja kitsed jne.) KESKONNAPROBLEEMID Puhta ja mageda vee puudus Liigse karjatamise tõttu kõrbe äärealadel kõrb laieneb. Viimastel aastakümnetel keskmiselt 6 km aastas. Sageli esineb kõrbes liivatorme ­ samuume. Selline liivatorm kannab edasi tuhandeid tonne liiva, tuiskab seda oaasidesse ja võib põhjustada inimeste ja loomade hukkumist

Geograafia → Geograafia
16 allalaadimist
thumbnail
12
ppt

Lehtmetsad

LEHTMETSAD LEVIK PõhjaAmeerikas Lääne ja Kesk Euroopas KLIIMA Parasvöötme kliima Aastased temperatuuri erinevused on suured Piisavalt sademeid (4001000mm) 4 aastaaega MULD Viljakad mullad Pruunmullad TAIMED Euroopas PõhjaAmeerikas KaugIdas Tamm Hikkoripuu Vaher Pöök Tulbipuu Pärn Vaher Vaher Saar Jalakas Suhkruvaher Jalakas Pärn NÄITED TAIMEDEST LOOMAD Metskits Pesukaru Hirv Vapiti Nugis Skunk Halljänes Vöötorav Kobras INIMTEGEVUS Metsatööstus, tselluloosi ja paberitööstus Põllumajandus (teravilja ja piima tootmine) Maavarade kaevandamine (rauamaak, kivi ja pruunsüsi) Põhjapoolsetel aladel küttimine, kalapüük ja korilus KESKKONNAPROBLEEMID Õhusaaste tööstuspiirkondades Veekogude reostumine Veeressursside ammendumine Tööstusjäätmed...

Geograafia → Geograafia
35 allalaadimist
thumbnail
1
rtf

Temperatuurimuutuse paus Maal

Temperatuurimuutuse paus Maal Planeedil Maa elab ligi seitse miljardit inimest, kes kõik iga päev toimetavad ja tegelevad oma probleemidega. Kes käib tööl, kes koolis, saades sinna kas autoga, ühistranspordivahendiga või kasutades mõnda veelgi keskkonnasäästlikumat varianti. Loodus on aga väga tundlik ning registreerib kõiksugused muutused, püüdes tasakaalustada tervet süsteemi Maal. Teadlased on täheldanud kliima soojenemises pausi. Miks maakera keskmine temperatuur ei ole enam tõusnud, seda uurimegi järgmistes lõikudes. Maakera kliimat mõjutavad mitmesugused tegurid. Üheks teguriks oleme kindlasti me ise ­ inimesed. Mõjutame maakera kujunemist oma toimingute ja sihtidega, näiteks võtame maha vihmametsi, et saada väärtuslikku puitu. Asemele aga rajatakse põllud, või linnad. Samuti pumpame maakoore kihtide vahelt naftat ja maagaasi, mille töötlemise ja kasutamise käigus aga vabaneb palju kasvuho...

Kirjandus → Kirjandus
7 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Tänapäeva globaalprobleemid

seotud.Kahjuks aga on ikka nii ,et sõlmküsimusi on rohkem ning tekitatud kahju on üüratult suur.Tänapäeval on üheks suurimaks tüliõunaks globaalsete probleemide süvenemine. Eriti ilmatut murekoormat tekitab keskkond- selle saastumine ja hävinemine. Ümbruskonna jätkusuutlikkuse säilitamine on inimeste endi kätes. Üheks murerohkemaks probleemiks on kasvuhooneefekti kiire intensiivistumine, mis tähendab osoonikihi hõrenemist. Sellele protsessile aitab kaasa inimtegevus. Viimastel aastakümnetel on hakanud fossiilsete kütuste tarbimine kasvama,mis omakorda soodustab co2 sisalduse suurenemist atmosfääris. Atmosfääri tekivad osooniaugud ja seetõttu suureneb Maa keskmine temperatuur iga aasataga aina rohkem. Kogu maakera kliima üldine soojenemine kutsub omakorda esile uusi muutusi.Poolustel sulav igijää tõstab ookeanide ja merede veepinda,põhjustades sellega ulatuslikke üleujutusi. Teadlased arvad, et võib isegi toimuda loodusvööndite nihkumine

Eesti keel → Eesti keel
19 allalaadimist
thumbnail
8
ppt

Hiiumaa laidude kaitseala

Kõverlaiul ja Öaksel Tavalisemad metsad: kase-haava ja kase-haava-saare lehtmets ning loomännik Hanikatsil ka laialehelist salumetsa Taimestik harukordselt liigirikas Laidudelt leitud ühtekokku üle 600 liigi kõrgemaid taimi Hanikatsi ­ 444 taimeliiki Hulgaliselt kaitstavaid taimeliike -punane tolmpea (pildil), mets-õunapuu, läikiv kurereha, harilik muguljuur, kärbesõis, jumalakäpp jne. Harjakas härghein, aaskannike ja roosa pajulill Looduskaitse ja inimtegevus Piiratud on jahipidamine, samuti inimeste liikumine lindude pesitsemise ja läbirände ajal. Saarnaki - 1564. a Hanikatsi - 1623. a. Hariti põldu, niideti heina, kasvatati kariloomi ja püüti kala Jätkatakse niitmist ja võsaraiet ning karjatatakse lambaid

Geograafia → Geograafia
6 allalaadimist
thumbnail
22
ppt

Vihmametsad

Vihmametsad Reili Tooming 10.klass Vihmamets Vihmamets ehk hülea on mitmerindeline ja liigirohke kooslus, millele on iseloomulikud: kõrge produktiivsus kiire aineringe igihaljaste taimede rohkus kõrged puud liaanide ja epifüütide rohkus hõre rohurinne ja liigirikas võrastikukooslus. Vihmametsad on maailma looduse väga oluliseks komponendiks, kuivõrd neis paikneb suur osa maailma elurikkusest. Nad mõjutavad oluliselt Maa kliimat, puhverdades atmosfääri koostise muutusi ja ühtlustades veeringet. Vihmametsade levik Ekvatoriaalsed vihmametsad on levinud ekvatoriaalse ja niiske troopilise kliimavöötme piirkondades. Lõuna-Ameerika põhjaosa (Amasoonias neid nimetatakse ka selvadeks, Aafrika keskosas (Kongo nõos), Kesk-Ameerikas (Nicaraguas ja Yucatáni poolsaare lõunaosas) ja Malai saarestikus. Subtroopilisi ja parasvöötme vihmametsi leidub sademeterikkais piirkondades (nt Lõuna-Austraalias, Tansaani...

Geograafia → Geograafia
91 allalaadimist
thumbnail
2
odt

Gobi kõrb

Gobi kõrb 1.Asend mandril, maailmajaos, riigis Kaart Gobi kõrb asub Euraasia mandril Aasias. Ta võtab enda alla osa Hiinast ja osa Mongooliast. Gobi kõrb 2.Kõrbe suurus, ulatus. Põhjast lõunasse on 800km ja kirdest edelasse 1610km. 3.Kliimatingimused, tekkepõhjused (kujunemise seaduspära) Gobi on kül kõrb. Aasta keskmine sademete hulk on 194mm. Talvel võib seal olla kuni ­40°C ja suvel kuni +50°C . Gobi kõrb on tekkinud mäestikest väljakantud peeneteralisest materjalist. 4.Taimestik ja loomastik Kevadel kasvab lopsakas taimestik. Näiteks liblikõielised ja magunalised. Seal on palju loomi. Näiteks skorpionid ja kõrberebased. 5.Inimtegevus, põlisrahvad, rahvastiku tihedus ja piknemine, kaart. Inimesed kaevandavad Gobis kivisüsi, naftat ja rauamaaki. Põlisrahvad on mongoolid,hiinlased,uiguurid. Rahvastiku tihedus ja piknemine. Kasutatud materjalid: wikipedia, suur maailma atlas, geograaf...

Geograafia → Geograafia
14 allalaadimist
thumbnail
11
odt

Kas elame inimtegevusest põhjustatud kliimamuutuste ajal: poolt- ja vastuargumendid

TALLINNA ÜLIKOOL Matemaatika ja Loodusteaduste Instituut Loodusteaduste osakond Kas elame inimtegevusest põhjustatud kliimamuutuste ajal: poolt- ja vastuargumendid Referaat Tallinn 2012 Sisukord Kliimamuutused.....................................................................................................................4 Mis on kliimamuutused?...................................................................................................4 Kliimamuutused planeedil Maa.........................................................................................4 Inimtegevusest põhjustatud kliimamuutused: poolt- ja vastuargumendid.............................6 Kokkuvõte.........................................................................................................................9 Kasutatud kirjandus...

Loodus → Keskkond
14 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Kõrbed ja savannid

SAVANNID Asend: Enamus kõrbeid asuvad ribadena piki 30 lõuna- ja põhjalaiust. Laskuvad õhumassid on tekitanud kaks kõrbevööd: üks piki Vähi pöörijoont (30. põhjalaius), põhjapoolkeral ja teine piki Kaljukitse pöörijoont (30 lõunalaius) lõunapoolkeral. Kliima: Kõrbe kõige olulisemaks tunnuseks on sademete vähesus. Sademed jäävad enamasti alla 250 mm/a. Sajab harva ja mõnes kõrbes ei saja vahel mitu aastat. Sademed võivad olla nii vihmana, uduna kui lumena. Enamasti sajab talvel. Kõige vähem on sademeid Atacama kõrbes Tsiilis (alla 1,5 cm e 150 mm/a). Mõni aasta ei pruugi üldse vihma sadada. Ameerika kõrbetes sajab rohkem ­ pea 280 mm/a. Temperatuurid kõiguvad suurtes piirides nii ööpäevas kui aastaringselt. Päeval võib olla üle 50 oC ja öösel isegi miinuskraade. Sellise suure kõikumise põhjuseks on kõrbe kuivus. Kõrbes on õhuniiskus 10 ­ 20%, õhus sisalduv veeaur kuumeneb kiiresti ja jahtub sam...

Geograafia → Geograafia
10 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Sonora kõrb

Tamsalu Gümnaasium Sonora kõrb Referaat Koostaja: Ragne Veelma Juhendaja: Merle-Kairit Toom Vistla 2009 Sisukord 1) Geograafiline asend lk 2-3 2) Pinnamood lk 4 3) Kliima lk 5 4) Veestik lk 6 5) Mullastik lk 7 5) Taimestik lk 7-8 6) Loomastik lk 9 7) Inimtegevus lk 10 8) Kasutatud kirjandus lk 11 Geograafiline asend Mehhikos asuv kõrbeosa paikneb California poolsaarel ja Sonora osariigis, Ameerika Ühendriikides asuv osa California ning Arizona osariigis. Geograafilised koordinaadid: 26°40' ­ 34°30' N 110°30' ­ 116°40' W Kõrbe pindala on ligikaudu 300 000 km². Sonora kõrb on Eestist umbes 12240 km kaugusel. Pinnamood Sonora on liiva- ja kivikõrb

Geograafia → Geograafia
23 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Mõtle globaalselt - tegutse lokaalselt

Põhjus peitub nii preaguse kui ka järgnevate põlvkondade heaolus. Selge on see, et üksikisik ei saa vastu astuda kliimasoojenemisele, kuid väikeseid samme, mis seda pärsiks, on võimalik astuda. Inimesed on valdavalt informeeritud, kuid tundub, et rahvas ei käitu vastavalt oma teadmistele. Globaalprobleemide nimekiri näib olevat lõputu, sest igal hetkel võib sinna lisanduda uus. Ei ole kaheldatav, et nüüdisaja peamiseks ohuteguriks on inimtegevus. On probleeme, mille lahendamisega saavad tegeleda üksnes selle piirkonna elanikud, nagu näiteks kõrbestumine. Minu kui Eesti elaniku teadmine, kuidas peaks käituma vastavas olukorras, ei mängi seejuures abistavat rolli. Informeerida tuleb sealseid asukaid ja selle ülesande on võtnud enda kanda vastavad organisatsioonid. Minul on aga võimalik viia läbi muudatusi oma igapäevases elus ­ sorteerida prügi, kasutada ühistransporti ja kustutada toast lahkudes tuli.

Kirjandus → Kirjandus
5 allalaadimist
thumbnail
14
doc

Makedoonia Vabariik

Varstu Keskkool Referaat Makedoonia Vabariik Koostaja: Airi Parv Varstu 2009 Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Asend 3. Rahvastik 4. Pinnamood 5. Kliima 6. Veestik 7. Mullastik 8. Inimtegevus 9. Kokkuvõte 10. Kasutatud kirjandus Ma tõmbasin endale loosiga referaadi teema, milleks oli Makedooni Vabariik. Algul kui nägin, et sain Makedoonia, siis mõtlesin, et ohh vinge. Sain endale ägeda riigi. Tegelikult ei teadnud ma sellest riigist ise midagi, ainult aimasin, et ta balkani poolsaarel asub ja mingi väike riik on. Tahaksin sellest riigist põhimõtteliselt kõike teada, mida referaadis vaja läheb ja kindlasti ka seda, mida

Geograafia → Geograafia
17 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Namibi kõrb

röövlindudele, peab alati üks koloonia liige puu või põõsa otsas vahti.Kui vaenlane ilmub silmapiirile, annab valvur kohe haugatusega märku, ning kõik loomad kihutavad urgu varju. Surikaatidel on ka lapsehoidja kes valvavad poegade järele, siis kui ema on koos teistega toitu otsimas. Surikaadid seisavad uru sissepääsu ees tagajalgadel püsti, et juba kaugelt ohtu märgata. (2,7.) (12.) 8. Inimtegevus 8.1 Enam jaolt tegeletakse seal uraani kaevandusega. Kasvatatakse ka veiseid ja lambaid, kuid vähe. Inimese mõju loodusele pole suuremal osal alast näha. (5) 8.2 Kuna pinnamood pole viljakas siis pole seal taimi ja puuvilju mida annaks eksportida teistesse riikidesse. (6.) 8.3 Uraani, teemandeid ja natukene naftat. (5, 7) 8.4 Kõrbestumine. Kõrbestumine on nähtus, mis seisneb taimkatte, mullastiku jm. looduskomponentide halvenemises kuiva kliimaga aladel

Geograafia → Geograafia
16 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun