Ta viis talle igal hommikul süüa ja koristas ta tuba. Kogu teos kõneleb sellest, kuidas Gregor muutusest jõudis surmani. Kogu raamatu vältel tunneb Gregor depressiooni, sarnaselt Kafkale. Tundub nagu oleks Kafka kirjutanud teose endast. Gregor Samsa suri lõpuks nälga, samuti ka Kafka. Kui Kafka kannatas tuberkuloosi all tundis ta olevat koormaks perele. Sellel ajal oli ta õde talle põetajaks. Grete Samsa, Gregori noorem õde, kes peale metamorfoosi hakkab vabatahtlikult ta eest hoolitsema. Gregorile meeldis, kui Grete talle viiulit mängis, aga ajaga hakkas Grete sellest tüdinema. Ta unistas aina õppimisest konservatooriumis, mida Gregor oleks võimaldanud. Tüdimust oli ka näha Gregori toast, mis alguses oli hästi korras ja puhas, hiljem aga must ja tolmune. Söögi viskas ta ka ette kiiresti ja hooletult. Siiski tahtis ta seda ise teha, ta oli oma ema peale pahane, kui too korra Gregori tuba koristas
Inimene elu vangistuses Maailm on koht, kus võib elu olla täis kannatust ning osad on elus leppinud maailmas toimuva olukorraga. Üritatakse aru saada elust, selle olukorrast ja luua endale sobiv maailmavaade. Kui olla müügimees ja teenida raha vanemate ning perekonna elatamiseks on see kindlasti raske. Kuid hiljem võib headus ringiga tagasi tulla. Elu keerleb selle ümber, kuidas iga inimene loob oma teekonna surmani. Paljud meist võivad kannatada depressiooni, sotsiaalse rahulolematuse või ängistuse käes, kuid siiski loodetakse elu paremaks muutumist ja rahulolu saavutamist. Põhilisel kohal on raha mõju inimsuhetele ning inimesed ohverdavad ennast teiste heaolu nimel. Selle tulemusena orjastatakse ennast perekonnale või töökohale ja ei märgata olulist enda ümber. Enese orjastamine võib lõppeda sellega, et sind hakatakse kohtlema, kui sissetuleku allikat. Kuid teiste märkamine enda ümber ning ne...
süzee kohta. Huvitav oli ka kirg, läbi mille autor süvenes voodist välja saamise probleemile, samas kui reaalsuses oleks kogu stseen olnud väga ebarealistlik. Lauseehitus oli loogiline, kirjeldustega poldud liialdatud, vaid kasutatud seedimisele vägagi tervislikus koguses ning sisuline ülesehitus kergelt jälgitav. Kafka teose sisu põhineb konseptsioonil lihtuses peitub võlu, kuid seejuures on oluline peidetud allegooria varju. Seetõttu on metamorfoosi tagajärgede lahtiseletamine ja allegooria mõistmine vastavalt lugejale individuaalne. Minu jaoks jäi läbi teose kõlama mõte, et elu on kummaline. Ühel hetkel võib inimene olla ennastohverdav töönarkoman ning järgmisel päeval ärgates hoopis üksi ja teiste poolt põlatud. Lugedes "Metamorfoosi", painas mind mõte, miks ja millest on saanud kirjanik inspiratisooni kirjutada selline kurb ja mõtlemapanev lugu
elada. Ning selles väga palju sümboleid, millest mõned jäävadki arusaamatuks. „Metamorfoos“ keerleb ühe sündmuse üle, kus ühel hommikul Gregor Samsa ärkas putukana ning kuidas sellest sündmusest jõudis Gregor surmani. Kogu novelli vältel tunneb Gregor depressiooni, sarnaselt Kafkale. Kui Kafka haigestus tuberkuloosi, tundis ta olevat koormaks perele. Sellel raskel ajal oli ta õde talle rõõmuks. Sarnane olukord oli ka Gregoril,kui peale metamorfoosi tema noorem õde Grete hakkas vabatahtlikult tema eest hoolitsema. Kuid aeg läks edasi ja kõik hakkas tasapisi muutuma. Nimelt Gregorile meeldis, kui Grete talle viiulit mängis, aga ajaga hakkas Grete sellest tüdinema. Ta unistas aina õppimisest konservatooriumis, mida Gregor oleks võimaldanud kui poleks temaga juhtunud seda moondumist putukaks. Samuti tüüdimust oli näha ka Gregori toast, mis alguses oli hästi korras ja puhas, hiljem aga must ja tolmune
Neuraalhari, selle liigendus ja saatus Mida kujutab endast perifeerne närvisüsteem ja millised arengulised struktuurid annavad sellele aluse Mis struktuur annab aluse sisekõrvale ja selle ganglionile? (sh ganglioni mõiste) Silma areng (induktsioonid, võrkkesta ja läätse päritolu) 11. Metamorfoos, regeneratsioon, vananemine Metamorfoos (mis on, milleks vaja, kellel vaja)? Türoidhormoonid ja kuidas need reguleerivad metamorfoosi? Amfiibide metamorfoosi muutused, näited ja põhjused Putukate metamorfoosi tüübid, näited Imaginaaldiskid Putukate metamorfoosi hormoonid ja kuidas toimivad? Regeneratsiooni tüübid ja kuidas erinevad üksteisest, näited. Vananemine ja mis seda põhjustab?
Samuti ühe tema raamatu tegelane oli nimega Gregor. Nimi Samsa on sarnane nimega Kafka. ,,S" nimes Samsa on samal kohal, mis ,,K" nimes Kafka, nagu ka tähed ,,a". Tegelaskuju ,,Gregor Samsa" paistab põhinevat Franz Kafkal. Kui mees kannatas tuberkoloosi all, kartis ta, et ta on koormaks oma perekonnale. Sel ajal oli tema õde talle põetaja. Veider on see, et Kafka surma põhjused tunduvad Gregoriga olevat samad nälg. Grete Samsa Gregori noorem õde, kes peale metamorfoosi hakkab isealgatuslikult mehe põetajaks. Loo alguses on Gregori ning Grete vahel tugev suhe, mis aga hajub koos ajaga. Loo vältel muutub Grete aina tüdinumaks ning tööülesanded tunduvad talle tüütumad. Seetõttu jätab ta toa teadlikult sassi. Ta mängib viiulit ning unistab õppimisvõimalustest konsveratooriumis. Unistus, mille Gregor oleks täide viinud. Et aidata pere sissetulekut peale Gregori muutumist, hakkab tüdruk töötama müüjana. Jutu alguses on ta sümpaatiline, hooliv ja
Samuti ühe tema raamatu tegelane oli nimega Gregor. Nimi Samsa on sarnane nimega Kafka. „S“ nimes Samsa on samal kohal, mis „K“ nimes Kafka, nagu ka tähed „a“. Tegelaskuju „Gregor Samsa“ paistab põhinevat Franz Kafkal. Kui mees kannatas tuberkoloosi all, kartis ta, et ta on koormaks oma perekonnale. Sel ajal oli tema õde talle põetaja. Veider on see, et Kafka surma põhjused tunduvad Gregoriga olevat samad – nälg. Grete Samsa – Gregori noorem õde, kes peale metamorfoosi hakkab isealgatuslikult mehe põetajaks. Loo alguses on Gregori ning Grete vahel tugev suhe, mis aga hajub koos ajaga. Loo vältel muutub Grete aina tüdinumaks ning tööülesanded tunduvad talle tüütumad. Seetõttu jätab ta toa teadlikult sassi. Ta mängib viiulit ning unistab õppimisvõimalustest konsveratooriumis. Unistus, mille Gregor oleks täide viinud. Et aidata pere sissetulekut peale Gregori muutumist, hakkab tüdruk töötama müüjana. Jutu alguses on ta sümpaatiline, hooliv
suur osakaal, siis on nende roll konteksti loomisel veidi laialdasem. Loodus ja loodusnähtused on päris mitme narratiivi loomisel sageli oluliseks edasiviivaks jõuks ja ootamatute pöörete põhjustajaks. Näiteks esineb raamatus isikustamist Emand Looduse näol, kes päris oma elu elab ning inimeste ignorantsuse tõttu nende igapäevarutiini pea peale pöörab. Nii näiteks põhjustab ta novellis “Tiit Aaviksoo kolm elu” peategelase haigestumise ja tema metamorfoosi hoopis kellekski teiseks. Võib öelda, et loodus asetab küll paljud lood ajaliselt ja ruumiliselt sobivasse konteksti, kuid raamatus on ka mitmeid teisi läbivaid motiive, millest kõige läbikumavateks võiks siiski pidada uuestisünni, metamorfoosi ja loomalikele iniminstinktidele järele andmise temaatikaid. Üsna sügavalt käsitletakse ka sugudevahelisi (sageli puhtalt füüsilisi) suhteid, kuid seda pigem läbi erinevate tabavate
Sitasitikas Geotrupes stercorarius Elupaik Ø Igal mandril peale Antarktika Ø Eelistavad märga ning sooja ilma Toitumine Ø Fekaalid Ø Lihasööjad (Deltochilum valgum) Paljunemine Paarituvad maa all Ø Ø Kui pall valmis saab siis muneb emane munad sinna sisse. Arenemine Läbib täieliku Ø Metamorfoosi (moonde) Ø Vastsed elavad sõnniku pallis ning toituvad neid ümbritsevast sõnnikust. Faktid Ø Suudavad lükata kuni 50 korda oma keharaskust. Ø Mõned liigid olid iidses Egiptuses pühad Kasutatakse hiina meditsiinis Ø Ø Raviks 10 haigusele (soovitatavalt) Täname tähelepanu eest !
Johann Wolfgang von Goethe Johann Wolfgang von Goethe (28. august 1749 Frankfurt Maini ääres 22. märts 1832 Weimar) oli saksa kirjanik ja loodusteadlane. Johann Wolfgang von Goethe sündis õigusteaduse doktori pojana ja sai kodus mitmekülgse hariduse. Aastatel 17651768 õppis Leipzigi ülikoolis ja 17701771 Strasbourgi ülikoolis õigusteadust. Vahepealse aja (umbes poolteist aastat) viibis ta Frankfurdis, paranes teda tabanud haigusest. Pärast õpingute lõpetamist hakkas tööle Frankfurdis advokaadina.Õppides Strasbourgis, tutvus ta Johann Gottfried Herderiga, liitus tormi ja tungi nimelise liikumisega ja sai peagi selle juhiks.Aastal 1775 kutsus Saksi-Weimari hertsog Karl August Goethe Weimari õukonda, kus ta teenis kõrgetel ametipostidel elu lõpuni.Aastal 1782 tõsteti Goethe aadliseisusesse.Aastatel 17861788 reisis Itaalias.Aastal 1794 tutvus Goethe Friedrich Schilleriga, kes asus elama Weimarisse. Weimari...
Franz Kafka (3. juuli 1883 Praha 3. juuni 1924 Austria Viin) oli üks 20. sajandi silmapaistvamaid kirjanikke. Franz Kafka sündis Prahas rikka juudi lihakaupmehe pojana. Nimi pandi talle Austria-Ungari troonipärija Franz Ferdinardi järgi. Franzile ei meeldinud fakt, et ta oli juut, kuna ei leindud endas juutidega ühiseid jooni. Esialgu õppis Praha saksa gümnaasiumis germanistikat, ent isa survel asus õppima Praha ülikoolis juurat. Ülikoolis kuulus ta intellektuaalide ringi, kuhu kuulusid lisaks temale ka Franz Werfel, Oskar Baum ja Max Brod. Viimasega olid nad elu lõpuni head sõbrad.Ta valdas vabalt nii saksa kui tsehhi keelt. Pärast juurapraktikat töötas juristina tööõnnetuskindlustusseltsis, kus Lühikesed töötunnid andsid talle piisavalt aega kirjutamiseks. Ta nägi siis väga noor välja, 28-aastaselt peeti teda vahel ekslikult 15- või 16-aastaseks. . 1912. aastal kohtas Kafka Felice Bauerit, kellega ta oli kihlatud kaks korda ja kell...
teed munarakuni lõhna järgi. Veel sain teada, et esimest korda munarakk pooldub esimesel päeval ja üheksa päeva pärast jõuab munarakk embrüosse ning seal kasvab 1mm päevas. Lisaks veremaht võib rasestudes naisel kasvada kuni 50%. Umbes üheksa nädalaselt hakkab loote keha tõmblema ning ta süda lööb raseduse ajal 157 lööki minutis ning pärast sünnitust see aeglustub (u.70-80 lööki minutis). Loode teeb läbi metamorfoosi 6.-11. nädalal. Näiteks arenema hakkavad siseorganid. Veel sain teada, et nurisünnituse oht on kõige suurem esimesel 12 nädalal ning see sõltub väga palju ema elustiilist. Identsete kaksikute sündimisel hakkab nende kontakt alles 12- nädalast ning mitteidentsed kaksikud on eraldatud membraaniga. Looted magavad 26- nädalaselt 90% ajast, seega sel ajal on soovitatav vältida emadel mürarikast keskkonda. Loode joob lootevedelikku kuni pool liitrit päevas
Jooksiklaste vastsed on samuti rööveluviisiga. Keha on neil painduv ja piklik. Tagakeha tipil kaks lülilist jätket. Vastsetel on lõuad sama võimsad kui täiskasvanud putukatel, aga natukene tervamad ja saledamad. Neid kohtab harvem, sest nad tegutsevad veelgi varjatumalt. Sellise kehaehituse ha eluviisiga vastseid nimetatakse vilaskvastseteks (Tamm). II. Jooksiklaste elutsükkel Elutsükkel algab emaslooma poolt munetud viljastunnud munast, mis teeb läbi metamorfoosi vastse-, nuku – ja valmikujärgu ning lõpeb paaritunud ja munenud isendite surmaga. Ainult vastse – ja valmikujärgus ollakse valmis iseseisvaks liikumiseks ning toitumiseks. Metamorfoosi noorem järk, vastne, on valmikust täiesti erinev. Vastsele on iseloomulikuks eeskätt toitumiseks vajalikud elundid, tunnused ning talitusvõimeliste suguelundite puudumine (Haberman, 1968). Vastsejärk on eeskätt kasvamiseks ja varuainete salvestamiseks. Peaaaegu kõik vastse tunnused
hajus koos ajaga. Loo alguses oli ta sümpaatiline, hooliv ja armas, kuid lõpus külm ja ükskõikne oma venna suhtes. Ta oli oma perekonnas kõige aktsepteerivam Gregori suhtes, kuid ka ajapikku see kadus. Tundus ka, et ta oli Gregori peale pahane ja üleolev, et ta putukas muutus, sest Gregor oli ta ainuke pääsetee ülikooli ning tema pärast pidi ka tööle minema. Gregori isa. Kui Gregor veel tööl käis, oli ta laisk, kuid peale metamorfoosi, muutus tegelaskuju aktiivsemaks ning töökamaks. Ta käitus jälgalt ja vastumeelselt oma pojaga, kes oli küll putukas aga ikkagi tema enda poeg. Ta oli lugupidamatu ja kõige kinnisema mõtlemisega enda perekonnast. Tema põhiline mõte oli saada Gregorist lahti, sest ta ei suutud teda võtta omaks ja tundis tema pärast häbi. Gregori ema. Gregor Samsa ema oli kõige hoolivam ja armastas oma poega isegi sellisena nagu ta oli
· Metamorfoos (mis on, milleks vaja, kellel vaja)? Metamorfoos- arengu hormonaalne taasaktiveerimine (reguleeritakse kilpnäärme poolt) Elustiili muutuseks on vajalik ka morfoloogiline muutus: see lubab nt amfiibidel minna üle veeliselt eluviisilt maismaalisele -Vastse vormil on teine ülesanne kui valmikul (liblika rööviku ül on toitumine ja kasvamine, valmiku ül aga paljunemine) · Türoidhormoonid ja kuidas need reguleerivad metamorfoosi? Need on kilpnäärmehormoonid (türoksiin T4 ja tri-iodotüroniin T3); annavad 4 võimalust: organi kasv, surm, remodelleerimine või respetsifikatsioon. Metamorfoosil on oluline rakkude surm apoptoos, mida indutseerib T3 hormoon lõpuste ja saba rakkude lagunemine. Remodelleerimise käigus saadakse kullese pikast sooltorust lühem kudede ümberkorraldamisel ei tekitata uusi rakke juurde, vaid olemasolevaid paigutatakse ümber
Oscar Wilde "Dorian Gray portree" Ole ettevaatlik sellega, mida soovid - see võib täide minna. Raamatut alustades alahindasin seda. Olles varem tuttav vaid Wilde muinasjuttudega, ootasin midagi enamat, muinasjutulist, lummavat. Loomulikult seda teos ka oli, ja rohkemgi. Kuid esialgu, jälgides lihtsat suhtlust (small-talki) ja tegelasi lihtsalt tegelastena, ei pakkunud see midagi peale lord Henry vaimukuste. Oma eksimust mõistsin Doriani metamorfoosi alguses. Tekkis suurem huvi lord Henry kui Doriani suhtes. Rikutus on pahatihti huvitavam kui süütu lapselikkus. Mulle meeldis see pahelisus, millega Harry tundis mõnu noormehe pea segiajamisest, see, kuidas ta sai tiivad, teades et Dorian teda ammulisui kuulab. Huvitavalt kumas kirjastiilist völja autori homoseksuaalsus, varemgi kui ma selles päris kindel olin. Seega on veidi raske piiritleda Harry ja Doriani tegelikku suhet
Talveune veedavad järvekonnad veekogu põhjamutta sukeldunult. Sigima hakkavad nad paar nädalat kuni kuu aega peale talveunest ärkamist. Sel ajal on isasloomad veepinnal suurte seltsingutena. Siis võib nende elupaikades kuulda naeru meenutavat valjut krooksumist. Järvekonnade kudemisperiood on pikk ning selle aja jooksul muneb emasloom 5...10 cm sügavusse vette kuni 3000 muna. Munad munetakse kas ühe kämbuna või portsjonitena. Kulleste koorumiseks kulub 1 nädal. Kullesed läbivad metamorfoosi enamasti augustis ja täiskasvanud ja noored lahkuvad kuivale maale talvituskohti otsima septembri alguspoolel. Suguküpsus saabub isastel 2 aastaselt ja emastel 3 aastaselt. Järvekonnad on soojalembesed loomad ja seepärast peab kudemisajaks veetemperatuur tõusma 15...18 °C-ni. Kulleste areng on pikk ja kestab kuni moondeni 80...90 päeva. Kullesed, kes alguses on helekollased või pruunid, muutuvad rohelisteks, kui on saavutanud pikkuse 3 cm. Enne moonet on kullesed ..
vastsetel, paljunemine täiskasvanutel. Metamorfoos on omane putukatele, kahepaiksetele, merisiilikule. Näiteks Cecropia’d (liblikad) kooruvad munast tiibadeta röövikuna, elavad mitu kuud süües ja kasvades. Täiskasvanuiga on 1 päev, selle jooksul tuleb leida paariline ja paljuneda, pärast mida valmik sureb. Valmikud ei söö, neil ei ole suuosi. Türoidhormoonid ja kuidas need reguleerivad metamorfoosi? Türoidhormoonid kilpnäärmes põhjustavad metamorfoosi. Türoidhormoonid Thyroxine (T4) ja tri-iodothyronine (T3) liiguvad piki vereringet iga vastse organini, kus on neile omased faktorid ja mis kokkupuutel hormooniga võivad käituda neljal viisil: organ hakkab kasvama, organ sureb, organ remodelleeritakse või organ saab uue spetsifikatsiooni ehk uue määratluse/funktsiooni. Kui türoidhormoone lisada, siis
Näiteks kui mõni inimene satub liiklusõnnetusse mille käigus ta tõsiselt viga saab ning võibolla ei ole ta välimus pärast enam endine, aga see ei tähenda, et ta muutunud välimuse pärast nüüd halvem inimene on. 3. Kas selles teoses oli midagi, mis sind vihastas? (Kui jah, siis mis?) Miks? Vastus: Selles raamatus ajas mind vihale see, missugused olid Gregori perekonnakaaslased. Ajas vihale, kuid samas tegi ka väga kurvaks. Nad olid väga lihtsakäelised ja hoolimatud. Pärast metamorfoosi jätsid nad Gregori maha väga lihtsakäeliselt ning tundsid temast aina vähem puudust. Alguses, enne Gregori muundmist, koristati tema tuba hoolikalt, kuid hiljem aga oli ta tube kaetud paksu tolmukihiga. Gregor võis küll olla putukas kui kahjur, keda me enda ümber ei taha, kuid ta oli siiski nende perekonnakaaslane. Samuti oli ärritav see, et Grete ema abiga mööbli, mis Gregorile väga kallis oli, tema toast ära viis. Ilmselt olid nad
Franz Kafka on 1883. aasta 3. juulil Prahas sündinud juudi päritolu kirjanik. Ta isale Hermann Kafkale kuulus riidepood. Franzi ema Julie Kafka (neiupõlvenimi Löwy) oli eduka kaupmehe ja õllepruulija tütar. Nad abiellusid 1882. aasta 3. septembril. Vähem kui aasta hiljem sündis Juliel poeg, kes nimetati Austria-Ungari troonipärija Franz Ferdinardi järgi Franziks. Peale Franzi sündis perre veel kaks poega, mõlemad surid juba imikueas. Franz hiljem ütles, et surmad oleks olnud ära hoitavad arsti hoiatuste tõttu. Sellest hoolimata sündis nende perre 1889. aastal tüdruk, kes sai endale nimeks Gabriele. Gabriele’ile järgnesid veel kaks tüdrukut, Valerie ja Ottilie. Nende pere vahetas tihti oma kortereid üha suuremate ja uhkemate vastu, sest poodi saatis üha kasvav edu. Franzile ei meeldinud fakt, et ta oli juut. Ta kirjutas oma päevikusse: “Mis on minul ühist juutidega?” Franz õppis saksa koolides, kuigi ta valdas vabalt nii saksa kui tšehhi...
Franz Kafka Franz Kafka (1883-1924) sündis Prahas rikka juudi lihakaupmehe pojana ja veetis seal suurema osa oma elust. Konflikt isaga mängib Kafka kujunemisloos olulist rolli, samuti püüded luua stabiilsemaid suhteid naistega. Kafka oli kolm korda kihlatud kaks korda Felice Baueriga ja korra Julie Wohryzekiga, kuid ei abiellunud kunagi. Alles viimasel eluaastal (Kafka suri 40-aastaselt tuberkuloosi) alus- tas ta kooselu Dora Dymantiga. Enamik Kafka eluloost lähtuvaid kirjanduseuurijaid on seisukohal, et need kaks konflikti konflikt isaga ja konflikt naistega olid Kafka loomingu jaoks pöördelise tähtsusega. Oma eluajal avaldas Kafka vaid ükskuid novelle ja esseid. Suurem kuulsus saabus peale surma, kui tema sõber Max Brod avaldas Kafka käsikirjalise pärandi, mille autor ise oli mää- ranud põletamisele. Kafka looming jaguneb kahte suurde gruppi: novellid ja romaa- nid. Kui esimestest osad ilmusid juba Kafka eluajal, siis kolm lõpe-...
muutunud ning ainult munapakendid keha tagaosas viitavad sugulusele vabalt elavate aerjalalistega. Kalatäi on väike vähike, kes on arejalaliste sugulane, elab ajutise ektoparasiidina kalade kehal. Tema keha on väga lame ning alalõugadest on kujunenud kõhupoole kaks suurt, kala kehale kinnitumist võimaldavat iminappa. Vääneljalalised on lisaks vesikirbulistele ja aerjalalistele alamate vähkide rühma kuuluvad hermafrodiitsed loomad. Nendel vähkidel on vabalt liikuvad ainult vastsed. Metamorfoosi 4 käigus kinnitub vastne tundlate ja erilise näärme nõre abil end meres olevale tugevamale alusele ja täiskasvanu staadiumis liikuda ei saa. Tuntumad liigid kuuluvad kahte eluvormi. Koonusekujulise skeletiga tõruvähid on substraadiga seotud jäigalt, lihaselise jalakese abil substraadiga seotud nuivähid saavad aga ennast substraadi suhtes liigutada. Vääneljalalistega
Sõna jõud ja jõuetus Kirjand Inimesed soovivad enda ümber ainult peegleid, mis neid peegeldaksid, samal ajal kui nemadki on ainult peegelpilt. Nagu see lõpmatusse ulatuv peegelduste rida, mis tekib, kui kaks peeglit kitsas koridoris vastastikku asetada. Tavaliselt tehakse nii labasemat sorti hotellides; peegelduse peegeldused. Pole algust ega lõppu, pole keskpunkti ega sihti. 18. sajandi lõpul pani Liivimaal sündinud ja hiljem arstiteadusega tegelenud Garlieb Merkel eestlastele üldisema diagnoosi, võrreldes meie rahva minevikku ja tulevikku. Üldiselt kõlab tema diagnoos nagu praegune ähmaste silmadega vanainimese või tulevikureformerite oma: tee mis sa teed, aga vanasti oli tunduvalt parem! Praegu kuuleme taolist käginat ka Reformierakonna miitingutel ning loeme kusagilt Postimehest ülestähendusi "uue" Eesti ohvritelt. Tänaseid riigimehi sajatatakse, tuhnitakse t...
Sissejuhatus Sürrealism on 20 saj. kunsti liikumistest kahtlematult üks intrigeerivamaid. Efektse, kohati lausa sokeeriva loominguga kaasnesid elegantselt sõnastatud spekulatiivsed teooriad, skandaalsed väljaastumised ja lärmakad manifestatsioonid. Kõik see on andnud põhjust väga erinevateks suhtumisteks sürrealismi, kuid vaieldamatu on tema mõju kogu meie sajandi edasisele kunstikultuurile. Sõjast põhjustatud psühholiigiline sokk jätkas oma toimet ka 1920.a. , leides väljundi mitmesugustes irratsionalistlikes õpetustes. Prantsusmaal kujunes moefilosoofiks Henri Bergson, kelle põhimõisteks oli ,,intuitsioon". Tema filosoofias oli eriline koht kunstiloomel kunstis nägi ta kõikehõlmavat tunnetusvahendit, mis tema käsutuses olevate võimalustega on suuteline väljendama subjektiivseid seisundeid. Kunstipraktikale vahetumat teoreetilist alust pakkus see-eest teine tol ajal populaarne õpetu...
factor 1 tootmise, mis toimib mitmete kudede jaoks lokaalse signaalina, suurendades rakkude ellujäämist, kasvu ja proliferatsiooni. Metamorfoos (mis on, milleks vaja, kellel vaja)? moondega arenemine, arengu reprogrammeerimine. Vastsestaadium on sageli seotud pigem kasvamise ja vahel levimisega, täiskasvanu staadium reproduktsiooniga. Amfiibide metamorfoos (anatoomilised/füsioloogilised muutused, hormonaalne kontroll – hormoonid T4, T3, T2; metamorfoosi etapid: pre ja prometamorfoos, metamorfoosne kliimaks) kahepaiksete metamorfoos kätkeb endas anatoomilis-morfoloogilisi muutusi, mis muudavad veelise eluviisiga vastse (enamasti) maismaal elavaks täiskasvanud organismiks. Algul on kulles herbivoorne, moonde käigus läheb üle lihatoidule (sooltoru lüheneb). Silmade asukoht muutub - tekib otsevaade. Kõrvad täiustuvad, toimuvad suured närvisüsteemi muutused. Küljejoone süsteem (tajub vee liikumist) degenereerub.
(ühepäevikuline – 3a vastne 1 päev suguküps/täiskasvanu) Sekundaarsete vastsete ja täiskasvanute kehaplaan on põhijoontes ühesugune (nt liblika röövik vs liblikas) samas kui primaarsete vastsete kehaplaan erineb täiskasvanust (nt merisiiliku bilateraal-sümmeetriline vastne vs. pentaradiaalne tk) Amfiibide metamorfoos (anatoomilised/füsioloogilised muutused, hormonaalne kontroll – hormoonid T4, T3, T2; metamorfoosi etapid: pre ja prometamorfoos, metamorfoosne kliimaks) Kahepaiksete metamorfoos kätkeb endas anatoomilis-morfoloogilisi muutusi, mis muudavad veelise eluviisiga vastse enamasti maismaal elavaks täiskasvanud organismiks 75 Sabakonnalised (nt salamander) kaotavad välimised lõpused, sabauime ja muudavad naha struktuuri. Päriskonnalistel (konnad ja kärnkonnad) modifitseeritakse peaaegu kogu organism ümber
ELEVANDILUU SÕJAD- VIIMANE VÕIMALUS ZAKOUMA Referaat Juhendaja: Monika Meier Õpilane: Liis Uus Leisi 2010 1 Sel ajal kui salakütid tapavad viimaseid Kesk-Aafrika ellujäänud elevante nende kihvade pärast, annab pelgupaik Chadis sellele ohustatud liigile relvastatud kaitset ja võimalust võidelda. Loodusvaatleja J.Michael Fay ja fotograaf Michael Nichols raporteerivad otse sündmuspaikadest. Surnud, suur isane elevant lamab küljeli. Värske surma, kopituse ja uriini lehk hõljuvad üle laiba. See on vaatepilt, mida J.Fay on Kesk-Aafrikas näinud sadu kordi. Kui ta ulatas oma käe üle elevandi keha, londist sabani, voolasid pisarad tema põskedelt alla. Elevandi nahk oli kortsudest ruuduline. Londi põhi oli paks nagu inimese torso. Sügavad lõhed jooksid nagu jõed tema jala kandadest läbi. ...
Pärnu Koidula Gümnaasium Johann Wolfgang Goethe ,,Faust" I osa 10 klass 2012 Johann Wolfgang Goethe elulugu Johann Wolfgang von Goethe (28. august 1749 Frankfurt Maini ääres 22. märts 1832 Weimar) oli saksa kirjanik ja loodusteadlane. Johann Wolfgang von Goethe sündis õigusteaduse doktori pojana ja sai kodus mitmekülgse hariduse. Aastatel 17651768 õppis Leipzigi ülikoolis ja 17701771 Strasbourgi ülikoolis õigusteadust. Vahepealse aja (umbes poolteist aastat) viibis ta Frankfurdis, paranes teda tabanud haigusest. Pärast õpingute lõpetamist hakkas tööle Frankfurdis advokaadina. Õppides Strasbourgis, tutvus ta Johann Gottfried Herderiga, liitus tormi ja tungi nimelise liikumisega ja sai peagi selle juhiks. Aastal 1775 kutsus Saksi-Weimari hertsog Karl August Goethe Weimari õukonda, kus ta teenis kõrgetel ametipostidel elu lõpuni. Aastal 1782 t...
Modernistlik romaan omandas oma piirjooned ligilähedaselt 1920-ndate aastate keskpaigaks. Esmased tunnused - vormieksperimendid. Romaani vorm ja keel on niisama tähtis kui teose sisu. Loobuti kirjavahemärkidest, et edasi anda teadvuse voolu. Autorite püüdlus hoiduda otsesest hinnangust teose tegelastele ja sündmustele. Autor n-ö kaob. Teadlikuks taotluseks sai romaani mitmetähenduslikus - polnud üht ja kindalt "võtit", mille abil tähendust avada. Tunnusjoonteks ka rõhutatud filosoofilisus - kirjanduse ja filosoofia kokku sulamine. Kafka algatas maagilis-realistliku suuna romaanis, ülidist tähelepanu pälvis ladina-ameerika romaan ning ka ajaloo romaan. Postmodernism - 20. sajandi lõppveerandi kirjandus. Kõrgkirjanduse läbipõimitus masskirjanduse elementidega. Prantsusmaa Modernism algas 1857. aastal Prantsusmaal, luuletaja Bandelaire avaldas luulekogu "Kurja lilled". Modernistliku romaaniuuenduse algust tähistab Marcel Prousti looming. ...
Kafkast Franz Kafka sündis 3. juulil 1883 ning suri 3. juunil 1924. Kafka teosed ei saanud suuremat tähelepanu, kuid pärast surma avaldas tema sõber Max Brod lõpetamata teosed ,,Loss'', ,,Protsess'' ja ,,Ameerika'', mis Kafka oli käskinud Maxil hävitada. Seejärel sattusid ta teosed kriitikute, kunstnike, filosoofide ning teiste kirjanike huviorbiiti. Oma teostes kirjeldab Kafka isolatsiooni ühiskonnas, bürokraatlikku võimutsemist, ärevust, süütunnet ning absurdseid olukordi. Albert Camus väidab oma essees ,,Sisyphose legend'', kus ta käsitleb absurdsust lootusetu kirena, et Kafka põrub absurdse kirjanukuna, kuna säilitas oma teostes siiski lootuse. Iseäraliku kirjutamisega paistavad enim silma tema eelnevalt mainitud romaanid ,,Protsess'', ,,Loss''ja ,,Ameerika'' ning novell ,,Metamorfoos''. Emal Julie (Löwy) Kafkal ja isal Hermann Kafkal sündis kolm poega: Franz, Georg, Heinrich ning kolm tütart: Gabriele, Valerie ja Ottilie. Fran...
ei teki, ning • kaitseb organismi külmumisest tekitatud kahjustuste eest Ektotermid kuumas kliimas: Pole teada ühtegi looma kes suudaks elada ja läbida oma täieliku elutsükli kõrgemal temperatuuril kui 50 °C. Kuid puhkeseisundis loomad suudavad taluda üsna kõrgeid temperatuure. Üks ekstreemsemaid näiteid on kärbse Polypedium vastne, kes dehüdratiseerunud seisundis suudab taluda temperatuuri kuni 102 °C ühe minuti vältel ja peale seda edukalt läbida metamorfoosi ning sigida. Ühe mageveevähi (Triops) munad paiknevad kuivanud mudas ja säilitavad eluvõime läbi suve, kusjuures keskkonnatemperatuur võib tõusta kuni 80 °C. Laboratooriumis säilitasid need munad 16 tunni jooksul eluvõime 103 °C vees. Kala Cyprinodon diabolis elab allikas nimega Devil's Hole, mille temperatuur (33,9 °C) on muutumatuna püsinud ilmselt viimased 30 000 aastat. Maksimaalne letaalne temperatuur selle väikese kala puhul on ligikaudu 43 °C. 11
sarvainest hambad, limane soomusteta nahk; ; neil pole paarisuimi ega eristunud samauime; lihaselisi lõpuskotte toetavad väljaspool lõpuseid paiknevad lõpusekaared ning ninamiku ülapoole keskosas avaneb paaritu ninasõõrme kaudu suur haiste-hüpofüüsikott. Suu on neil imilehtrina, mida toetab sõõrjas kõhr. Võimas toesega keel talitleb oherdi või pumbakolvina. [1, 2, 7] Üldiselt elavad silmulised mage- kui merevees, sigivad ainult magevees. Areng toimub moondega. Vastsejärgus enne metamorfoosi, pole silmudel ümmargust imisuud, hambaid ega silmi ja ka uimed on vähe arenenud. [1] Levinud on silmud mõlema poolkera parasvöötmes, mageveelised või siirdevormid. Umbes on teada 24 nüüdisliiki. Eestis võib esineda nendest 3 liiki: merisutt (Petromyzon marinu), jõesilm (Lampetra fluviatilis) ja ojasilm (Lampetra planeri). [1, 3] 4 SUGUKOND: SILMLASED, Petromyzonidae Merisutt (Petromyzon marinus)
Karpvähilised on väikesed, mõne millimeetri pikkused. Meenutavad välimuselt karpe (kahepoolne pantser). Elavad väikeste veekogude põhjalähedases veekihis. Massilise sigimise korral omavad olulist tähtsust veekogu aineringes. Üks tuntuim esindaja on tavaline karpvähk Cypris pubera. Liikide arv: Eestis ligi 100 Kirjandus: - Selts: Vääneljalalised Cirripedia Vääneljalalised on alamate vähkide rühma kuuluvad hermafrodiitsed loomad. Nendel vähkidel on vabalt liikuvad ainult vastsed. Metamorfoosi käigus kinnitab vastne tundlate ja erilise näärme nõre abil end meres olevale tugevamale alusele (kivid, pangad ka laevakere) ja vähk täiskasvanu staadiumis liikuda ei saa. Tuntumad liigid kuuluvad kahte eluvormi. Koonusekujulise skeletiga tõruvähid perekond Balanus on substraadiga seotud jäigalt. Eestis Balanus improvisus Liikide arv: Eestis 1 Kirjandus: - II Rühm: Ülemvähid on mõõtmetelt suuremad vähid kui alamvähid. Mõned liigid suudavad elada ka maismaal.
lk. Sisukord Sissejuhatus 1. Välisehitus 2. Siseehitus 3. Elupaik 4. Toitumine ja seedimine 5. Sigimine ja areng 6. Levik 7. Huvitavaid tähelepanekuid Kokkuvõte Kasutatud kirjandus Sissejuhatus Valisin meritähe, sest ma tean et nad on ilusad, värvilised meredes ja ookeanides elavad loomad. Aga kui palju ma nendest tegelikult tean? Nende eluviisist, toitumisest ja paljunemisest? Suut mitte midagi, sellepärast kogusin meritähe kohta materjali ja õpin neid paremini tundma. Meritäht on okasnahkne. Okasnahksed loomad on välimuselt väga mitmekesised. Oma nime on nad saanud kehapinnal olevate ogade järgi.(5) Okasnahksed on mereloomade hõimkond, kuhu kuuluvad merisiilikud, meritähed, meriliiliad, madutähed ja meripurad. Okasnahksete keha on sümmeetriline. Kehaosad on paigutatud kas viiekaupa või mingi viiele kordse arvu kaupa, nii nagu asetsevad meritähe viis kiirt...
Esimesed seitse eluaastat on füüsilise kasvamise aeg. Eelkooliealine suhtleb maailmaga vahetute aistingute kaudu, mis kujundavad ja vormivad tema organismi. See on tahte, elujõu ja liikumise aeg. Kooliküpsuse saabudes muutub lapse suhe maailmaga - laps vaatab ümbritsevat uute silmadega. Aistingud kutsuvad nüüd esile tundeelamusi ja elavaid kujutluspilte. Maailma tajumisega seotud liikuvus säilib, kuid on läbi teinud esimese suure metamorfoosi - välisest liikuvusest sisemiseks tundeelu liikuvuseks. Murdeeas muutub aistingukogemus ja sellest tulenev kujutlus või tundekogemus mõisteks. Värvikad ja meeleolukad kujutluspildid taanduvad külmalt täpseteks abstraktsioonideks. Alles lapse- ja noorukiea viimasel etapil murdeea järel kujuneb välja iseseisev ja autoriteedivaba isiklikul hindamisvõimel põhinev mõtlemisoskus. Nii algab kasvuprotsessi kolmas etapp, millele suguküpsuse saavutamise kõrval on iseloomulik
Tyleri hullus temalgi üle pea. Parimatel hetkedel jääb mulje, nagu oleks Pattinson loodud Tylerit kehastama, ent leidub ka hetki, kus tundub, nagu oleks Tyler nii hulluks kirjutatud vaid seetõttu, et Pattinsonile lisada ,,paha poisi" usutavust ja selle abil naisi kinno meelitada. Teise suurepärase näitlejatööga saab filmis hakkama Brosnan, kes on palju parem karjudes, kui lauldes. Vaataja silme ees üritab ta ette võtta metamorfoosi töönarkomaanist rikkurist heaks isaks. Olukorra teeb nii palju raskemaks tema harjumus oma laste armastust (üritada) rahaga osta. Kahtlemata on tegu ühe kõige tugevama kõrvalosaga. Ka de Ravini näitlemine ei tee asja paremaks, sest algul Ally elufilosoofiat selgitades on ta küll tasemel, ent hiljem on ta sellele vastupidiselt malbe ja tagasihoidlik, mis vähendab ta usaldusväärsust. Iga film, mis ei näita oma karaktereid sünnist saati, peab kinokülastajale ette
Ilmub samuti merikilk (Mesidothea entomon). Üleminnes 7-ndale ja 8-ndale eluaastale kaovad kirpvähilised, vesiteod. Toit muutub üksluiseks. Domineerivad kôrge esinemissagedusega Macoma baltica ja Mesidothea. Kôvemal pôhjal etendab Mytilus edulus (söödav rannakarp) olulist osa. Uudsena saab toiduvalikus tavaliseks ka kala (ogalikud, mudilased, räim, kilu). Kooskõlas toiduvaliku enam järsemate muudatustega kala teatud vanuse ja pikkuse juures, vôime siinsete lestade elus peale metamorfoosi eraldada kolme pôhilist etappi, mis on seotud kala vertikaalse levikuga. 1. Ranna madalvee ajajärk. Vanusegrupid 0+ ja 1+, harva môned vanemad. 2. Ranniku keskmiste sügavuste kasvuajajärk. Vanused 2-5 (6) aastat. 3. Sügava vee ajajärk. Vanusegrupid (5) 6+, 7+ ja vanemad. (Mikelsaar, 1950) Emaste toidus vôrreldes isastega on ülekaalus limused. Talvises toidus näivad limused peaaegu puuduvat. Läänemere kirdeosa suguküpsetel lestadel praktiliselt ei ole
ajukahjustused ongi seotud just sellega, et ajukoe verega varustatus häirub, millega kaasneb hapniku nälg, mis omakorda käivitab rakkudes apoptoosi. Teine sarnane näide on neurodegeneratiivne haigus Alzheimeri tõbi, mis on väga levinud vanadel inimestel. Ka siin on tegemist rakkude apoptootilise suremisega, mis on käivitunud rakkudesse kogunenud beta- amüloidide poolt. Rakkude suremine apoptoosi teel on tunduvalt levinum nähtus kui nekroos. See toimub embrüogeneesi, diferentseerumise, metamorfoosi protsessides, kus teatud rakkude apoptoos on ette programmeeritud. Apoptoos võib toimuda ka vastuseks kindlatele väliskeskkonna signaalidele. Näit. tüümuse rakkude apoptoos on indutseeritud glükokortikoidide poolt. Kuid apoptoosi võib käivitada ka mingi signaali ärajäämine. Nii toimivad mitmed kasvufaktorid (NGF, CSF-faktorid, jt.)
1.Tähtsamad momendid geneetika ajaloos: *1865-99-geneetika sünd, pärilikud alged *1900-43 areneb klassikaline geneetika, mis põhineb mendelismil ja morganismil *1944-70- molekulaargeneetika *1971-areneb geenitehnoloogia 2.Mendel- pani aluse geneetikale, ettekanne taimede hübriididest (1865) De Vries-1901 mutatsiooniteooria looja (1901) Johannsen- tõestab, et muutlikus võib olla pärilik ja mittepärilik, mõisted geno- ja fenotüüp, geen ja populatsioon. Vavilov- formuleerib päriliku muutlikkuse homoloogiliste ridade seaduspärasuse (1922). Kultuurtaimede tekkekolded ehk tsentrumid (1927) Morgan- pärilikkuse kromosoomiteooria (geenid asuvad kromosoomides) 1911 Watson-Crick- desifreerivad DNA molekuli (DNA biheeliks) 1953 3. Geneetika peamised meetodid: Hübridoloogline (Mendelism)- järglaste saamine isenditest, kes erinevad teineteisest kardinaalselt või mitme tunnuse poolest (ristamine) Tsütoloogiline- seisneb raku iseärasuste ja organismi t...
Noor uudishimulik kergemeelne himur kangelane annab end ise juhuse meelevalda. Ka viimane seikluste jada lõpetav lüli pole juhuslik. Nägemus annab juhtnöörid, sunnib tegutsema. Kogu seiklustejada leiab mõtestamist kui karistus ja lunastus. “Pime saatus”, kelle kätesse uljaspäisus satub ja “nägija saatus” e jumal, kes näitab õige tee. Pime saatus algab seal, kus lollus; ja lõpeb seal, kus nägija saatus astub mängu. süü -> karistus -> lunastus -> õndsus Inimene teeb läbi metamorfoosi aga ümbrus jääb samaks, muutus individuaalne. Metamorf isiklik, tal puudub loov iseloom. Võrreldes seikluskronotoobiga pole antud ajajada lihtsalt päevade-tundide järjestus, vaid pöördumatu tervik, aga pole lülitatud üldisesse ajaloolisesse jadasse, sest seda jada kirjandus üldse veel ei tunne. Elutee ühtib ruumilise teega. Teekronotoop suht konkreetne, võimaldades arendada olustiku kujutust. Tegelase murrangud väljaspool olustikku, kangelane vaid vaatleb olustikku, sekkub harva
Nii loodigi GATT-i tegevuse lõpetanud Uruguay läbirääkimistevoorus (1986-1994) Maailma Kaubandusorganiastsioon (World Trade Organisation, WTO) ning sõlmiti tänini ulatuslikem intellektuaalomandi õiguskaitset reguleeriv leping: Intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide leping (Agreement on Trade- Related Aspects of Intellectual Property Rights, TRIPS), millest pikemalt peatükis 3. Tegelikkuses ei lõpetanud GATT tegevust Uruguay vooru sulgemisega 1994. aastal. Leping elas läbi metamorfoosi. Täna koondab üks terviklik organisatsioon, Maailma Kaubandusorganisatsioon kolme lepingu GATT-i, TRIPS-i ning Üldise Teenustealase Kaubanduse Lepingu (General Agreement on Trade in Services, GATS) liikesriike. 1.2 Üldise Tolli- ja Kaubanduskokkuleppe põhiolemus GATT oli riikidevaheline vabatahtlik kokkulepe omavahelise kaubanduse reguleerimiseks. Eesmärgiks seati järk-järgult kaotada piirangud territooriumidevahelises kaubanduses, tollitariifid ning impordi koguselised kitsendused
sugulusele vabalt elavate aerjalalistega.Kalatäi on väike vähike, kes on arejalaliste sugulane, elab ajutise ektoparasiidina kalade kehal. Tema keha on väga lame ning alalõugadest on kujunenud kõhupoole kaks suurt, kala kehale kinnitumist võimaldavat iminappa. Vääneljalalised on lisaks vesikirbulistele ja aerjalalistele alamate vähkide rühma kuuluvad hermafrodiitsed loomad. Nendel vähkidel on vabalt liikuvad ainult vastsed. Metamorfoosi käigus kinnitub vastne tundlate ja erilise näärme nõre abil end meres olevale tugevamale alusele ja täiskasvanu staadiumis liikuda ei saa. Tuntumad liigid kuuluvad kahte eluvormi. Koonusekujulise skeletiga tõruvähid on substraadiga seotud jäigalt, lihaselise jalakese abil substraadiga seotud nuivähid saavad aga ennast substraadi suhtes liigutada. Vääneljalalistega on lähedalt seotud ka kottvähk, kelle valmikustaadium möödub krabi kehas ning kellel ulatub
Kirjanduse arvestus. Talv 2008. Secunda aste. Pilet nr. 1 Jevgeni Onegini analüüs. Onegin oli elupriiskaja, armastuses pettunud, sai päranduseks maamõisa. Ta kolis maale ning kuna seal väga palju haritud inimesi ei olnud, sõbrunes ta noore poeedi Lenskiga. Lenski tutvustas Oneginit kahe õega- Olga ja Tatjanaga.Tatjana armub Oneginisse ja kirjutab talle kirja. Onegin ei vasta talle samaga. Tatjana nimepäevapeol hakkab Onegin Olgaga flirtima, mille peale Lenski Onegini duellile kutsub. Onegin tapab Lenski. Oma teo kohutavust mõistnud on Onegin ka ise kohkunud ning läheb kolmeks aastaks eemale. Kui Tatjana ja Onegin uuesti kohtuvad, on Tatjana juba abiellunud ja väga austatud daam. Onegin armub Tatjanasse ning kirjutab talle kirja, millele Tatjana ei vasta. Oneginis oli nii vooruslikkust kui kõlvatust. Vooruslikkust selles mõttes, et ta oli ikkagi intelligentne ja haritud inimene. Kõlvatust selles mõttes, et ta hakkas Olgaga flirtima n...
Nad eksisteerivad inimeste ümber. Nad on sotsiaalsed olendid. Demonoloogia on markeeritud süsteem. Varasem demonoloogia oli tähenduslikum kui tänapäeval. Inimesed ei pane enam tähele mida nad unes näevad – seda ei peeta oluliseks. Mõiste kasutuselevõtt on seotud ristisusuga, siis käsitleti demonoloogiat kui kõrgreligiooni ja rahvausundi kokkupuutealana. Siis valitses monoteism aga demonoloogia on valitsevaks dualism. Teemadena käsitleti Luciferi e saatanat, maagilist lendu, metamorfoosi ja kuradiga sõlmitavat lepingut. 38. Nimeta suundumusi kummituste uurimisel. Too esile neid suundusi esindavaid autoreid ja uurimusi. Kummituste uurimised võivad olla: Filoloogilised/ Tüpoloogilised tegelevad kogemusjuttudega Ühiskondlik/ Rühmakeskne tulevad tagasi süütundest Ajalooline, kus uuritakse läbi ajaloo erinevaid kummitusi ja nende muutumist. Kummitused, mis ilmuvad ei ole tavaliselt eelmisest eluperioodist vaid
tehiskeskkonnas elavatel loomadel. OTSESE ARENGU korral organism sünnib või koorub täiskasvanud organismiga sarnasena ning saavutab suguküpsuse ilma selgelt eristavate vaheetappideta. Selgroogsetest loomadest on otsene areng roomajatel, imetajatel ja lindudel. MOONDEGA ARENGU korral erineb järglane oma ehituselt ning sageli ka elupaiga ja toitumise poolest täiskasvanud organismist. Moonde ehk metamorfoosi käigus muutub kehaehitus ja tavaliselt ka elupaik ning toitumisviis. Selgroogsetest loomadest arenevad moondega kalad ja kahepaiksed. KEHAVÄLINE VILJASTUMINE Kehavälise viljastumise korral ühinevad muna- ja seemnerakk väljaspool keha. Viljastumine toimub tavaliselt veekeskkonnas. Veekeskkond kaitseb sugurakke kuivamise eest ja tagab seemneraku liikumise. Küpseb palju sugurakke, kuna viljastumine on juhuslik ja paljud
Zooloogia vastused 1. Ainuraksete hulka kuuluvad mitmesuguse kehaehitusega üherakulised loomad. Nagu kõigil rakkudel on ka ainuraksetel loomadel olemas rakutuum, milles sisaldub pärilikkusaine nende paljunemiseks.. Ainuraksete põhiliseks tunnuseks on see, et nad koosnevad 1-st rakust, milles toimub kogu nende elutegevus. Ainuraksed on seega iseseisvad organismid, kellel on olemas kõik elusorganismidele iseloomulikud omadused - ainevahetus, ärritatavus, liikumine ja sigimine. Ainuraksed on levinud üle kogu maailma. neid elab kõikjal: meredes, mageveekogudes, pinnases. Ainuraksetest moodustub näiteks rohelise kile puutüvede varjupoolsele niiskele küljele. Paljud ainuraksed on ka parasiidid, elades teiste elusolendite sees ja nende arvelt. Ainuraksetel on väga mitmesuguseid kehakujusid. Amööbidel pole kindlat kehakuju ja nende poolvedel tsütoplasma moodustab välja sopistades...
Vesikeskkonnas elavatel larvidel on võime aktiivselt toituda dispersiooni ajal. Mida pikem on larvi teekond, seda suurem tõenäosus, et süüakse ära ja seda vähem neid järele jääb. Mida kaugemale nad rändavad, seda rohkem neid produtseeritakse ja seda väiksemad nad on. Dispersioon pole larvistaadiumi ainus funktsioon. Ka planktonil on larvistaadium – see on arengujärk, mis erineb täiskasvanust morfoloogiliselt niivõrd, et nõuaks traumeerivat sekkuvat metamorfoosi, et ühest teiseks üle minna. Larvi ja täiskasvanu vaheline erinevus peegeldab eri elustiile ja keskkondi. Planktonloomade larvid on täiskasvanud isendite juveniilsed versioonid ja nende arenemine täiskasvanud isendiks toimub ilma metamorfoosita. Teised planktonloomad on permanentsed larvid – aerjalalised, koorikloomad –larvid erinevad täiskasvanuist väga vähe. Ka kaladel on nii, kuigi mõnikord võib noorjärkudel olla kaasas rebukott.
· hüdrofüüdid - veetaimed · varjutaimed - ei talu otsest päikesevalgust, jne. Enamikel liikidel kindlad kasvukohaeelistused: kui niiske, valge, happeline jne. Mõnedel vastav indikaatorväärtus inimese jaoks. Taime elundid ehk organid · Eristatakse ehituslike sarnasuste ja funktsioonide põhjal; · Jagunevad vegetatiivseteks ja generatiivseteks; · Taimeorganitele on iseloomulik geotropism; · Elundid võivad evolutsiooni käigus olla läbinud muutuse metamorfoosi (analoogilised ja homoloogilised organid). Vegetatiivsed elundid. Võsu tavaliselt liigestub varreks, lehtedeks ja pungadeks Autotroofus ja heterotroofsus · Enamus taimeliikidest on autotroofsed sünteesivad kõik vajalikud orgaanilised ained ise; · heterotroofsed - taimeliigid, mis on täielikult või osaliselt kloroplastideta ja kasutavad teisi orgaaniliste ainete allikaid: 4 rühma - täisparasiidid, poolparasiidid, saprofüüdid ja putuktoidulised taimed.
hea, kui kuri. 3.2.5 Kompleksid Selle kontseptsiooni väljatöötamisega sai Jung maailmakuulsaks juba noore mehena. Antud baasil loodi ka ,,valedetektor", mis tänini miljoneid telerite ette tõehetke ära tabama meelitab. Seda sõna kuuldes aga kerkib tavainimese teadvusse otsekohe rahvapärane tähendus ,,käitumishäired". Kuna Jungi panus on olnud küllalt ammune, siis mitmed tema poolt välja töötatud kontseptsioonid on folkloorses kasutuses läbi teinud teatava metamorfoosi. On tõsi, et kompleksid võivad tekitada välispidiselt jälgitavaid käitumishäireid, kuid kompleksi all mõistab Jung alateadvuses peituvaid (seega vastupidiselt käitumishäirele vaadeldamatuid) muljete kogumeid, mis on oma tegutsemisviisilt osaisiksuste sarnased. Teoloogilises plaanis oleks küllalt täpne vaste jumaliku Triniteedi ,,sees" paiknevad Isa, Poeg ja Püha Vaim. Inimisiksuse konteksti paigutatuna võib kompleksi tegevust võrrelda evangeeliumides
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
