Kuldsõstar Ribes aureum See põõsas on pärit Põhja-Ameerikast. Euroopa mandrile toodi 1806 aastal. Põõsas 2-3 meetrit kõrge, millel on püstised kaarduvad oksad. Vanematel okstel on koor hallikaspruun, noored oksad on peened, pruunikad, lühikarvased. Lehed on 3-5 tömpjad lihtlehed, mis sügisel on kollased või punased. Õitseb mais. Õied kollased või oranzid tugevasti lõhnavad. Õied asuvad kobaras, mis on kuni 7 cm pikkused ja rippuvad. Põõsas külmakindel, valgusenõudlik ja mullastiku suhtes vähenõudlik. Kasvatatakse peamiselt ilupõõsana aga on aretatud sorte mis annavad korraliku saagi. Parema saagi jaoks oleks vajalik 2 põõsast kõrvuti (tolmendamiseks). Saak saab valmis Juulis-augustis. Põõsas paljuneb väga hästi vegetatiivselt. 1. 2. 3. 4. 1- võrsed 2- õitsvad võrsed 3- kolme kuni viie tömpja hõlmaga lehed 4- viljadega v...
SELGROOTUD II KORDAMISKÜSIMUSED 1. Nimeta lülijalgsetele iseloomulikud tunnused Keha on lüliline, kitiinainest kest, lülilised jätked(jalad, tundlad jm.) 2. Nimeta lülijalgsete põhirühmad, too näiteid (igast rühmast 3) VÄHID nt: jõevähk, mullakakand, krabi ÄMBLIKULAADSED nt: tarantel, ristämblik, vesiämblik PUTUKAD nt: sipelgad, mardikad, liblikad, lepatriinud, sääsed, kirbud 3. Kus elavad vähid, too näiteid. Meres-homaar, krabi, krevett Magevees- jõevähk, vesikakand, vesikirp Maismaal- mullakakand, keldrikakand, kookosevaras ja TRIINU 4. Kirjelda jõevähi välimust (katted, kehaosad, nende osad) Nende keha katab kitiinist koorik, mis sisaldab lupja, värvuselt rohekas-pruun, keha koosneb 2. osast-pearindmik(2p.tundlaid, nokis, 1p liitsilm, suu, käimisjalad) ja tagakeha(6 lüli, 5p. ujujalgu, 5-osaline sabauim) 5. Kuidas vähid kasvavad? Vähid kasvavad kestu...
ka toitumas päeva ajal. Mõned levinumad liigid Aafrikas nagu Cephonodes hylas virescens ,Leucostrophus hirundo, and Macroglossum trochilus, on päevase eluviisiga. Enamus täiskasvanud surulastest toituvad nektarist, kuid on ka mõned troopilised liigid kes toituvad silmavedelikest. Mõned taimeliigid on seotud kindla surulaseliigiga ning vaid nemad suudavad taime ära tolmendada. Orhideedel on selline spetsiifiline tolmendamine seotud kullisuruga ehk „hawk moth“, need orhideed vajavad pikka imilonti. Näiteks komeedi orhidee , Angraecum sesquipedale , haruldane Madagaskari taim, mille nektar asub 30 cm sügavusel ,arutles Charles Darwin, et ka sellisele taimele peab olema kindel loom kes sellest toitub. [2] Elutsükkel Enamus liike on võimelised tootma mitu generatsiooni aastas juhul kui ilmastik seda soosib. Emased munevad valgust poolläbilaskva kattega, rohekaid,lamendunud,siledaid mune ning
transgeensed liinid 76. Meetodid ristamatuse barjääri ületamisex *immonusupressantide kasutamine immuunsuse mahavõtmine, mis takistab ristamist *emakakael ja emakasuue lõigataxe läbi e eemaldataxe *läbilõigatud emakakael poogitaxe isastaimega *töötlemine kasvuainetega *retsiprookne ristamine *embrüokultuur *füsioloogiliselt aktiivsete ainete kasutamine *vaheliikide kasutamine *vegetatiivne lähendamine *tolmendamine tolmuseguga *ploidsuse võrdsustamine *mitmekordne tolmendamine 77. Somaatiline hübridiseerimine- paraseksuaalne protsess, kus omavahel liituvad keharakud. Paraseksuaalne- rakud pole indutseeritavad. Eelised:*liituvad tsütoplasmad *kokku on võimalik viia kaugemaid taksonoomilisi üxusi Tsübriid- somaatiline hübriid. Hübridiseerimist tähistataxe(X). Hübridoomid 78. Resistentsusgeneetika- uurib haiguste resistentsuse sõltuvust pärilikest teguritest taimedel. Loomsetel organismidel tekib immuunsus ontogeneesi vältel
transgeensed liinid 76. Meetodid ristamatuse barjääri ületamisex *immonusupressantide kasutamine immuunsuse mahavõtmine, mis takistab ristamist *emakakael ja emakasuue lõigataxe läbi e eemaldataxe *läbilõigatud emakakael poogitaxe isastaimega *töötlemine kasvuainetega *retsiprookne ristamine *embrüokultuur *füsioloogiliselt aktiivsete ainete kasutamine *vaheliikide kasutamine *vegetatiivne lähendamine *tolmendamine tolmuseguga *ploidsuse võrdsustamine *mitmekordne tolmendamine 77. Somaatiline hübridiseerimine- paraseksuaalne protsess, kus omavahel liituvad keharakud. Paraseksuaalne- rakud pole indutseeritavad. Eelised:*liituvad tsütoplasmad *kokku on võimalik viia kaugemaid taksonoomilisi üxusi Tsübriid- somaatiline hübriid. Hübridiseerimist tähistataxe(X). Hübridoomid 78. Resistentsusgeneetika- uurib haiguste resistentsuse sõltuvust pärilikest teguritest taimedel. Loomsetel organismidel tekib immuunsus ontogeneesi vältel
Ökoloogi I semestri konspekt 1. Millega tegeleb ökoloogiateadus? (kaasaarvatud: peamised uurimismeetodid, ökoloogilised faktorid, skaalad) Ökoloogiateadus on teadus, mis uurib seoseid mis määravad organismide leviku ja rohkuse. Ökoloogia teadus tegeleb organismidega, populatsioonidega, kooslustega, ökosüsteemidega ja biosfääriga. Ökoloogia peamised uurimis meetodid on vaatlus, tehistingimused ja eksperimendid. Ökoloogilsed faktorid on abiootilised ja biootilised faktorid. Ökoloogilsed skaalad on bioloogiline skaala (keskkonnast mõjutatud ja kuidas ise mõjutab ennast), ruumiline skaala (näiteks, kui palju isendeid teatud suuruses maalapil elab) ja ajaskaala (pikaajalised uuringud, mis nõuavad rohkem ressursse jne). Ökoloogilised tingumused- füüsikalised ja keemilised tingimused, mida organism kogeb (temperatuur, õhuniiskus, keskkonna happelisus, ostmootne rõhk) Ökoloogilised ressursid- ökoloogilised faktorid, mille kättesaadavus ole...
1) Globaalprobleemid, nende kirjeldus, põhjused, lahendused 1) Toidupuudus ei ohusta arenenud riike, ohtlik piirkond on Aafrika ja Aasia riigid. Näljahäda on kõige tõsisem Etioopias ja Somaalias. Toidupuudus on tingitud: 1) Aafrika suured maa-alad on põllumajanduseks kõlbmatud, 2) inimeste koondumine viljakamatesse piirkondadesse on põhjustanud sealsete metsade hävimise, ülekarjatamise, mullastiku vaesumise, erosiooni ja kõrbete leviku, 3) Aafrika territooriumitel ulatuslikud põuaperioodid. Lahendused: 1) inimeste toitumisharjumuste muutmine. Tuleks kasutada mitmekesisemat toiduvalikut ( kala, spetsiaalselt kasvatatud vetikad, pärmseened, bakterid ) 2) Arengumaades on vaja täiustada maaharimisviise ja tehnoloogiat ning vältida monokultuuride kasvatamisest tulenevat mullastiku vaesumist. 2) Mullastiku hävimise põhjustavad nii looduslikud tegurid kui ka inimtegevus. Erosiooni tingivad mitmesugused abiootilised tegurid: paduvihm ja vooluv...
10.2017). Punane ristik (Harmonie). Saku: OlderGrupp OÜ. http://www.oldergrupp.ee/sordid/plant/punane-ristik-harmone (21.10.2017). Punane ristik. Jõgeva: Eesti Taimekasvatuse Instituut. http://www.etki.ee/index.php/92- sortide-kirjeldused-alam/104-punane-ristik?showall=1 (21.10.2017). Punane ristik. Saku: Põllumajandusamet. http://www.pma.agri.ee/index.php? id=104&sub=130&sub2=862&sub3=880&sub4=897 (21.10.2017). Riis, M., Karise, R. (2015). Mesilaste korjetaimed ja taimede tolmendamine mesilaste abil. Tallinn: Eesti Mesinike Liit. 59 lk. Sordileht seisuga 8. Jaanuar 2013. - http://www.pma.agri.ee/download.php?getfile2=3724 (30.10.2017). Sordiregistri avalikud päringud. Saku: Põllumajandusamet. http://jis.agri.ee:22008/ReportPages/sl_eesti_sordileht.aspx (21.10.2017). Tamm, S. Erinevad ristikuliigid maheviljeluses ja nende seemnekasvatus. Põllukultuuride ja nende sortide sobivus maheviljeluseks, lk. 48...54, 2007. Tamm, S., Bender, A
Ökoloogia Ecology teadus organismide, populatsioonide ja koosluste ning keskkonnatingimuste vastastikustest suhtest. Uurib keskkonna ja elusorganismide vahelisi suhteid. Isend liik populatsioon kooslus ökosüsteem populatsioon sama liik, sama koht, sama aeg. Nt. Tallinna inimesed ja tartu inimesed. kooslus kõik liigid!! ökosüsteem kõik liigid+eluta kk sfäär kiht, ring ümber millegi bio elus v eluga seotus atmosfäär õhk ümber maa litosfäär vesi ümber maa pedosfäär kivimid ümber maa bakterid on looduses lagundajad Liigid võivad vabalt ristuda omavahel, saavad järglasi. Aatom(vesinik) molekul(vesi) makromolekul(glükoos) - organell rakk(amööb/närvirakk) kude(sarnase ehituse ja talitusega rakud, rasvkude) organ(süda) elundkond(hingamiselundkond) organism(kere) liik populatsioon kooslus(mets) maastik ökosüsteem - biosfäär Mõjud Abiootilised eluta biootilised elus Abiootilised keskko...
Keskkonnakaitse ja säästev areng, EKE0140 SÜGIS 2015 /kaugõpe 1. Mis on ökosüsteemiteenused? Loetlege neid. Ökosüsteemiteenused- hüved, mida elus ja eluta keskkond inimesele pakub nt. varustusteenused (toit, vesi, puit, kiudmaterjalid), reguleerimisteenused (kliima reguleerimine, sademete hulk, jäätmete lagundamine, haiguste levik), tugiteenused (mullateke, fotosüntees, toitaineringlus, tolmendamine), kultuuriteenused (ilu, inspiratsioon, lõõgastumine) 2. Selgitage ökoloogilise teguri mõistet. Milliseid ökoloogilisi tegureid nimetatakse abiootilisteks ja biootilisteks. Igas ökosüsteemis saab eristada selle elusat ehk biootilised komponendid (produtsendid nt rohelised taimed, makrokonsumendid nt peamised loomad, mis tarbivad valmis orgaanilist ainet, mikrokonsumendid nt redutsendid) ja eluta osa ehk abiootilised komponendid (anorgaanilised ained nt vesi ja lämmastik, orgaani...
Referaat Globaalsed keskkonnaprobleemid 2012 Sisukord Sissejuhatus Üleilmne elurikkuse hävimine Üleilmse elurikkuse hävimise otsesed põhjused Üleilmsed kliimamuutused Globaalne soojenemine ja inimfaktor Maailmamere seisundi halvenemine Muldade viljakuse vähenemine Elurikkuse kaitse Eestis Kokkuvõte Sissejuhatus Inimkond tegutseb globaalselt, mõjutades Maa keskkonda üleilmselt. Ehkki inimestena moodustame vaid pool protsenti planeedi biomassist, oleme võimelised ära tarbima 32% Maa primaarproduktsioonist. Säärane elurikkus, mis meie planeeti asustab, on kõledas ja inimtajule mõistmatus kosmoses tõenäoliselt täiesti ainulaadne. Seni seletamatu juhuse tahtel on mõnest ainuraksest vormunud arvukatest viiruste, bakterite, seente, taimede ja loomade liikidest koosnev plejaad, mis koostoimes planeedi eluta keskkonnaga, hüdro-, lito- ...
o Toimivad ökosüsteemid varustavad inimest vajalike “teenustega” proviandiga- toit, ravimid, materjalid, kütus reguleerivate teenustega- jäätmete lagundamine, kliima kujundamine, haigustekitajate leviku piiramine, õhu, ja vee puhastamine läbi aineringete tugiteenustega- toitainete voo tagamine, mullateke, fotosüntees, tolmendamine kultuuriliste väärtusega- rekreatiivsete, esteetiliste ja vaimsete väärtuste loomine ja säilitamine 17. Kirjelda peamisi globaalseid keskkonnaprobleeme! Globaalsed keskkonnaprobleemid on inimtegevuse toimel tekkinud märkimisväärsed negatiivsed keskkonnamõjud. Peamised probleemid: Globaalne soojenemine - on atmosfääriõhu koostise muutumisest tingitud üldine temperatuuri tõus maapinnal
Sanitaarliigid aiatavad puhastada teisi loomi parasiitidest.) 2. Põllumajandus - kui üks liik kultiveerib teist, st kindlustab talle muretu elu, toidu ja kaitse, kuid samas ekploteerib toitu kultiveerivast liigist. Paljud loomad obligatoorsed mutualistid. (Aedniksipelgad viivad oma seenele toitu, hiljem söövad. Sipelgad karjatavad lehetäisid saavad neilt toitu, vastutasuks kaitsevad.) 3. Seemne levik ja tolmendamine loomad levitavad seemneid, tolmendamisega tegelevad lendavad loomad (tolmendajad spetsialiseerunud tihti ühte liiki taimedele koolibrii ja nektaarium). Liigirikastes kohtades spetsialistide olemasolu väga oluline. Taimed meelitavad (nektar). Vihmametsades on kõik puud seksuaalselt paljunevad. 4. Sümbiontne mutualism eeldab kahe liigi pidevat intiimset kooselu. Üks osapool on oluliselt väiksemate kehamõõtmetega kui teine
Ökoloogia õppematerjal Mõisted Ökoloogia: Teadus, mis uurib organismide ja keskkonna vahelisi suhteid. Biosfäär: globaalne kõigi ökosüsteemide kogum, Maa elusosa – suletud ja isereguleeruv süsteem. Ökosüsteem: Biosfääri elementaarosa, milles üks biotsönoos (eluskooslus) koos sellele omase biotoobiga (elu- või kasvupaigaga) moodustab mingil piiritletaval alal aineringe kaudu reguleeruva süsteemi. Bioom: struktuuri ja funktsiooni poolest sarnaste ökosüsteemide kogumid Maal. Maismaa põhibioome 5, veebioome 2. Biotsönoos (kooslus): Mingit elu- või kasvupaika asustavate populatsioonide kogum. Floora (taimestik): mingil alal kasvavate taimede kogum, mis on kujunenud ajalooliselt või esinenud mingil paleontoloogilisel ajajärgul. Fauna (loomastik): mingil alal kasvavate loomade kogum, mis on kujunenud ajalooliselt või esinenud mingil paleontoloogilisel ajajärgul. Biodiversiteet (elurikkus): mingi ökosüsteemi taks...
Kofülogenees ei ole tõend koevolutsiooni toimumisest, küll aitab uurida koevolutsiooni. 7. Kuidas on seotud õistaimede ja putukate evolutsioon? Mõlema koosevolutsioon võib olla põhjuseks, miks nad äärmiselt mitmekesised on. Taim arendab kaitset, paljuneb, mitmekesistub. Putukas arendab resistentsuse, paljuneb, mitmekesistub. On uuritud erinevad taimeliike ja liblikate sugukondi, kes toituvad kindlatest taimeliikide rühmadest. Lõputu võidurelvastumine. Tolmendamine toimub spetsialiseerumine selleks, et nektar raisku ei läheks, kui putukas teisele õiele peaks lendama. Taim võib nektari nii peita, et ainult pika keelega putukas pääseb ligi selline spetsialiseerumine suurendab mitmekesisust. 8. Millised evolutsioonilised faktorid ja kuidas mõjutavad parasiitide virulentsust? Looduslik valik eelistab neid parasiite, kes paljunevad kiiremini ja seega söövad kiiremini peremehe ära. Toimub korduvnakatamine erinevate tüvede poolt
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
